2-22-1217/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-1217

Tsiviilasi

Kirja OÜ hagi Eesti Vabariigi vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas

nr

119/2021/384

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. mai 2022. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Eesti

Vabariigi

(Maksu-

ja

Tolliameti

kaudu)

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja (vastustaja): Kirja OÜ (registrikood 12851826),

seaduslik esindaja juhatuse liige T.M.

Kostja (apellant): Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (registrikood 70000349), volitatud esindaja Mikk

Kangro

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Tartu Maakohtu 31. mai 2022. a otsuse peale esitatud Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest.

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Kirja OÜ (hageja) esitas 24. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) (kostja) vastu, milles palus 31. jaanuari 2022. a täpsustusi

arvestades tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 119/2021/384 (täiteasi I) lubamatuks.

Koos hagiga esitas hageja maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus täiteasja I peatada

kuni käesolevas asjas lahendi jõustumiseni.

Hagiavalduse kohaselt kanti Tartu Maakohtu 13. septembri 2017. a määrusega kriminaalasjas

nr 1-17-8525 avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks J.M. kinnisasjale registriosa nr

1946204 asukohas Rebase küla, Kambja vald, Tartumaa (kinnisasi) kohtulik hüpoteek 52 433

eurot 51 senti kostja kasuks. J.M. võõrandas 14. jaanuaril 2019 kinnisasja hagejale.

Tartu Ringkonnakohtu 22. aprilli 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-10490 rahuldati

kostja avalik-õiguslik nõudeavaldus ning mõisteti J.M. lt solidaarselt T.M. ga Eesti Vabariigi

kasuks välja 50 732 eurot 7 senti koos intressiga 0,06% päevas alates 21. septembrist 2016 kuni

nõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui maksunõue. Kostja esitas 8. juunil 2021

kohtutäiturile Taive Peedosaarele (kohtutäitur I) ringkonnakohtu 22. aprilli 2020.a otsuse

täitmiseks täitmisavalduse, mille alusel algatati hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas I.

Hageja tasus 21. jaanuaril 2022 kostjale võla 50 732 eurot 22 senti ning kohtutäiturile I

täitekulud 1701 eurot 29 senti. Nõude täitmise tõttu tuleb täitemenetlus täiteasjas I lõpetada ja

kinnisasjale seatud kohtulik hüpoteek kustutada.

Hageja kinnisasjale seati 3. veebruaril 2022 kohtutäituri Reet Rosenthali (kohtutäitur II)

avalduse alusel J.M. lt ringkonnakohtu 20. aprilli 2020. a otsusega välja mõistetud sundraha

täitmise tagamiseks käsutamise keelumärge täiteasjas nr 186/2022/52 (täiteasi II) kostja kasuks.

2. Maakohus rahuldas 1. veebruari 2022. a määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas

täitemenetluse täiteasjas I kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Hageja on nõude täiteasjas I täitnud. Seetõttu ei vaidle kostja vastu kinnisasjalt kohtuliku

hüpoteegi kustutamisele. Kostja on kinnistusosakonnale esitanud ka avalduse koos hageja

nõusolekuga hüpoteegi kustutamiseks. Hageja tegelik eesmärk ongi kinnisasjalt kohtuliku

hüpoteegi kustutamine. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise korral

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi tunnistab kohus sundtäitmise lubamatuks ning

jõustunud kohtulahendi aluse saab täitemenetluse lõpetada, kuid mitte hüpoteeki kustutada.

Seetõttu ei ole hagejal võimalik hagiga eesmärki saavutada.

Kohtlikku hüpoteeki ei ole võimalik kustutada seetõttu, et täiteasjas II kanti hageja kinnisasjale

käsutamise keelumärge. Kohtutäituri II arvates tagab kohtulik hüpoteek ka J.M. lt

kriminaalasjas välja mõistetud sundraha täitmist.

4. Maakohus rahuldas 31. mai 2022. a otsusega hagi ning tunnistas lubamatuks

sundtäitmise täiteasjas I kohtuliku hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses. Sama otsusega tühistas

maakohus 1. veebruari 2022. a hagi tagamise määrusega täiteasja I peatamise. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja

490 eurot.

Otsuse kohaselt on kohtutäitur I selgitanud, et hageja suhtes sundtäitmist täiteasjas I ei toimu.

Hageja on nõude täitnud, mistõttu on kinnisasjalt käsutamise keelumärge kustutatud. Kuna

nõude täitmine toimus väljaspool täiteasja I menetlust, ei saa kohtutäituri I avalduse alusel

kustutada kohtulikku hüpoteeki. Täitemenetluse lõpetamise otsust ei ole koostatud tehnilistel

põhjusel.

Maakohus leidis, et tehnilistel põhjustel täitemenetluse lõpetamata jätmine ei saa olla

takistuseks kohtutäituri otsuse tegemisel. Täitemenetluse register on informatiivse tähendusega.

Kohtule ei nähtu, et kohtutäitur I oleks täitemenetluse lõpetamise otsuse vormistanud ja pooltele

edastanud. Kuna kohtulik hüpoteek ei taga enam ühtegi nõuet, ei saa selle alusel nõuda ka

sundtäitmise talumist ning täitemenetlus täiteasjas I tuleb TMS § 221 lg 1 alusel tunnistada

lubamatuks.

5. Kostja palub 7. juunil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja

jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt võttis maakohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

ebaõigesti menetlusse, kuna hageja ei ole võlgnikuks ning tema suhtes ei ole täitemenetlust

algatatud. Täitemenetlus algatati J.M. suhtes, kellelt mõisteti kriminaalasjas välja 50 732 eurot

70 senti ning kelle kinnisasjale seati avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohtulik

hüpoteek. Seega ei saanud hageja esitada TMS § 221 lg 1 alusel hagi kostja vastu. Lisaks ei

oleks hagejal võimalik hagi rahuldamise korral kohtulikku hüpoteeki kustutada, mistõttu ei

olnud hagejal võimalik hagiga oma eesmärki saavutada.

J.M. lt ja T.M. lt ringkonnakohtu 22. aprilli 2020. a otsusega välja mõistetud nõuded koos

täitekuludega on makstud. Kostja esitas seetõttu kinnistusosakonnale avalduse koos hageja

nõusolekuga kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks. Kohtulik hüpoteek on aga kustutamata, kuna

kinnistusraamatusse on kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks täiteasjas II

kostja kasuks. Samas kostja ei nõustu kohtutäituri II arvamusega, et kohtulik hüpoteek tagab

mh kriminaalasjas J.M. lt välja mõistetud sundraha täitmist. Kohtulik hüpoteek tagas üksnes

avalik-õiguslikust nõudeid tulenevaid kohustusi, mis on täidetud. Kohtutäituril II puudus seega

õigus seada hageja kinnisasjale käsutamise keelumärget. Seetõttu oleks hageja pidanud esitama

hagi kohtutäituri II vastu TMS § 222 alusel. Lisaks võib asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi

isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut

isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus

leiab,

et

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda.

7. TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega

on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui see on

õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praegusel juhul üksnes

apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

8. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult

perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust

maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Samuti puudub kostjal apellatsioonkaebuse

esitamiseks õiguskaitsevajadus, kuna kaebusest ei nähtu, et tal oleks kaebuse esitamiseks

kaitsmisväärne huvi (TsMS § 3 lg 1). Kostja ei vaidle apellatsioonkaebuses hageja poolt

täitedokumendi täitmise, kohtuliku hüpoteegi kustutamise ega täitemenetluse lõpetamise üle.

Seega ei soovi kostja täiteasjas I menetluse jätkamist ning on järelikult nõus täiteasja I

lõpetamisega. Ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust palutakse apellatsioonkaebuses

muuta üksnes põhjusel, et kostja hinnangul tuleks asi sisulises osas maakohtust erinevalt

lahendada. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kohtuotsusega rahul, ei anna alust selle

tühistamiseks.

9. Ringkonnakohus ei saaks maakohtu otsust tühistada kostja apellatsioonkaebuse väidete

alusel, mille kohaselt võttis maakohus TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagi ebaõigesti

menetlusse. Hageja esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks oli

täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, kuna hageja oli hagi esitamise ajaks täitedokumendi

täitnud. Täitemenetlust ei lõpeta nõude rahuldamine, vaid TMS § 50 lg 1 järgi kohtutäituri otsus

täitemenetluse lõpetamise kohta. Praegusel juhul menetlus täiteasjas I lõpetatud polnud.

Sellises olukorras võis hageja teda ähvardava kordustäitmise vältimiseks esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi (vt ka Riigikohtu 18. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-107-09, p 9). Ringkonnakohus möönab, et eelkirjeldatud olukorras võinuks hageja saavutada

menetluse lõpetamise täiteasjas I ka kohtutäituri tegevuse peale esitatava kaebusega

(TMS § 217 lg 1), kuna poolte vahel vaidlus täitedokumendi täitmise üle puudub. Kokkuvõttes

oli siiski õige maakohtu järeldus, et kuna hageja on täitedokumendist tuleneva nõude täitnud,

tuleb menetlus täiteasjas I lõpetada. Selle üle kostja ka ei vaidle.

Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht selle kohta, nagu polnuks hageja täiteasja I võlgnikuks

TMS § 5 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus selgitab, et kohtuliku hüpoteegiga koormatud

kinnisasja võõrandamine ei ole välistatud (AÕS § 333 koosmõjus AÕS §-ga 364). Sellises

olukorras säilib kohtulik hüpoteek kinnisasja uue omaniku (hageja) suhtes ning kohtulikku

hüpoteeki saab täitemenetluses realiseerida üksnes tema suhtes (AÕS § 352 lg 1 koosmõjus

AÕS §-ga 364). Kohtutäitur võtab kohtulahendi (ja kohtuliku hüpoteegi) TMS § 18 lg 1 esimese

lause järgi täitmisele, kuna õigusjärglus kinnisasja osas (omaniku muutumine) on tõendatav

kinnistusraamatu väljavõttega. Praegusel juhul võõrandas J.M. kohtuliku hüpoteegiga

koormatud kinnisasja 14. jaanuaril 2019 hagejale, seega oli hageja pärast seda 2021. a-l

algatatud täitemenetluses täiteasjas I võlgnikuks (TMS § 5 lg 1).

10. Ringkonnakohus märgib, et praeguses asjas ei ole võimalik saavutada hageja

kinnisasjalt kohtuliku hüpoteegi kustutamist, kuna täitedokument täideti väljaspool

täitemenetlust (ilma koormatud kinnisasja müümata) ning kinnistusraamatusse seati

keelumärge käsutamise keelamiseks täiteasjas II. Eelkirjeldatud olukorras saab hageja kasutada

kohaseid õiguskaitsevahendeid kinnisasjalt käsutamise keelumärke kustutamise eesmärgil

täiteasjas II – kui ta täiteasjas II võlgnikuks ei ole, siis kolmanda isikuna taotleda täiteasjas II

kinnisasja arestist vabastamist (TMS § 222 lg 1) või võlgnikuna vaidlustada sundtäitmise

lubamatust täiteasjas II.

11. Eelmärgitut arvestades keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest, kuna apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei ole võimalik

apellatsioonkaebust rahuldada.

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale (hagejale) kätte ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

13. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant (kostja) menetluskulud, kui

kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole

edastanud kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses

menetluskulusid tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise

kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest