2-22-5899/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-5899

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5899

Tsiviilasi

M. I. avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik M. I. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX),

esindaja G. L., e-post XXX;

võlausaldajad:

- I Renovum OÜ (registrikood 14042462), esindaja A. K., e-post

XXX;

- II OK Incure OÜ (registrikood 11542046; e-post XXX);

- III Credit.ee OÜ (registrikood 11898079), esindaja A. V., e-

XXX;

- IV Bondora AS (registrikood 11483929; e-post XXX);

- V Bigbank AS (registrikood 10183757; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. I. võlgade ümberkujundamise avaldus.

2. Kinnitada M. I. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Võlausaldaja

Kohustuste

kogusumma1

Täitmise

tähtaja

pikendamise

periood

kuudes/

maksete

tasumise

alguskuupäev2

Osamaksete

arv / suurus

Kohustuse

vähendamise

ulatus (%)

Täitmise

lõpptähtaeg

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

rahuldamise

määr (%)

Renovum OÜ

2392,04

47 / 09.05.22

47 / 25,45

31.12.2026

1196,02

OK Incure OÜ

21 865,23

47 / 09.05.22

47 / 232,60

31.12.2026

10 932,61

Credit.ee OÜ

2254,86

47 / 09.05.22

47 / 23,98

31.12.2026

1127,43

Bondora AS

5915,12

47 / 09.05.22

47 / 62,92

31.12.2026

2957,56

Bigbank AS

5445,47

47 / 09.05.22

47 / 57,93

31.12.2026

2722,73

37 872,72

47 / 402,88

18 936,35

1 võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti

käenduse ega garantiiga

2 kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 10. kuupäev

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.

Tsiviilasi nr 2-22-5899

2(8)

4. Kohustada M. I. iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama

kohtule

ja

võlausaldajatele

20. juuliks

aruanne

oma

varalise

seisundi

ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse

jõustumisele järgneva kuu 20. kuupäevaks; edaspidi 20. juuliks 2023 jne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.

6. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.

8. Võlgnik

kannab

võlgade

ümberkujundamise

menetluse

kulud.

Võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad

esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

1. M. I. (võlgnik) esitas 21.04.2022 Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse.

Avalduse kohaselt on makseraskused tekkinud põhjusel, et võlgnik oli ajutiselt töötu ega

leidnud endale tasuvamat (suurema sissetulekuga) tööd. Võlgnikul on XXX ning XXX ja XXX.

Võlgnik on osaliselt (XXX) XXX. Võlgnevuste kustutamiseks võttis võlgnik uusi laene. Laene

refinantseerisid nii Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ kui AS Inbank. Enne kohtumenetluse algatamist

suhtles võlgnik võlausaldajatega, paludes neilt pikemat maksegraafikut, kuid ei saanud

kokkuleppele. Käesoleval ajal töötab võlgnik XXX XXX töötasuga XX eurot (neto) kuus,

millele lisandub XXX XXX eurot kuus. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, väärtpabereid,

sõidukeid ega muud olulist vara, samas on võlgnikul kohustusi kokku 37 655 euro ulatuses,

mida võlgnik ei suuda lepingute kohaselt täita. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada ja et ta täidab seaduses sätestatud

kohustusi.

Avaldusele on lisatud varanimekiri, võlanimekiri, ümberkujundamiskava, võlgniku viimase

kolme aasta tuludeklaratsioonide ärakirjad, viimase kolme aasta pangakonto väljavõtted ja

oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide ärakirjad.

Ümberkujundamiskavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist

kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kava

kohaselt täidetakse kõigi võlausaldajate nõuded 50% ulatuses 47 kuu jooksul.

2. 11.05.2022 määrusega võttis kohus võlgniku avalduse menetlusse, peatas võlgniku vara suhtes

läbiviidavad täitemenetlused raha sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik

kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või

menetluse lõppemiseni ning kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod,

töötasunõuded ja tulumaksutagastused. Ühtlasi edastas kohus ümberkujundamiskava kavas

märgitud võlausaldajatele, andes neile tähtaja kava osas seisukoha esitamiseks. Credit.ee OÜ

teatas 16.05.2022, et on põhimõtteliselt nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega esitatud

kujul, kuid palus kava täiendada võrdlusega pankrotimenetlusega ja kontrollida kinnisasja

(XXX)

võõrandamise

asjaolusid.

Renovum OÜ

esitas

01.06.2022

võlgniku

ümberkujundamiskavale omapoolsed vastuväited.

3. Renovum OÜ palub esmalt, et kohus jätaks võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 28 lg 3 alusel, kuna võlgnik ei ole

enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist võlausaldajaga võlgade

ümberkujundamise osas kohtuväliselt suhelnud. Võlausaldaja hinnangul on tõendamata ka

võlgniku esindaja esindusõigus.

Tsiviilasi nr 2-22-5899

3(8)

Juhul, kui kohus ei jäta võlgniku esitatud võlgade ümberkujundamise avaldust läbi vaatamata,

teatab võlausaldaja, et ei nõustu võlausaldaja võlasumma suurusega ega võlgade

ümberkujundamisega taotletud viisil.

Võlgnik on märkinud võlausaldaja nõude suuruseks 2174,38 eurot, kuid võlgnevusele

lisanduvad põhinõudelt 1392,41 eurot arvutatavad täiendavad viivised: 11.05.2022 seisuga

summas 245,75 eurot ja hetke seisuga summas 282,39 eurot, mistõttu on võlausaldaja nõude

suuruseks kokku 2456,77 eurot. Seega oleks võlausaldaja kohustuste rahuldamise määr ja

vähendamise ulatus 44,25%.

Võlausaldaja ei nõustu põhivõla vähendamisega, kuna see ei arvesta võlausaldaja õiguste ja

huvidega, kujutades endast võlausaldaja vara eksproprieerimist. Võlausaldaja hinnangul tuleb

pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega, mille tulemusel saaks rahuldatud kõik

võlausaldajate nõuded. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleks kaitsta peale võlgniku

huvide ka võlausaldajate huvisid. Võlausaldaja on seisukohal, et ümberkujundamiskavaga ei ole

võimalik samaaegselt nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, kohustuse osadena täitmine

kui kohustuse vähendamine, nagu on taotlenud võlgnik. Mitme ümberkujundamismeetme

üheaegne rakendamine rikub võlausaldaja õigustatud huvi. Võlausaldaja märgib, et on nõus

kohustuse 2456,77 eurot osadena täitmise võimaldamisega, kuid taotleb kohustuse täitmise

tähtaja pikendamist 60 kuuni ja igakuiste osamaksete suurendamist 40,95 euroni. Selle

tulemusena täidetakse kogu võlausaldaja nõue 100% ulatuses. Kohustuste (eriti põhinõude)

vähendamine riivab intensiivselt võlausaldaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Võlausaldaja

hinnangul rikutakse antud juhul võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, mistõttu tuleks

ümberkujundamiskava jätta kinnitamata VÕVS § 24 lg 3 p 2 alusel. Kui Credit.ee OÜ nõude

suuruseks on 2254,86 eurot, mida vähendatakse summani 1127,43 eurot, siis võlausaldaja

võlasumma on enamjaolt samasuguses suuruses. Kui võlgnik on makseraskustes, on ta seda

ühtviisi kõigi võlausaldajate suhtes ja ei ole alust ühtede võlausaldajate eelistamiseks teiste

ees – osade võlausaldajate nõudeid täidetakse täies ulatuses ning teiste nõudeid vähendatakse

ebaproportsionaalselt palju. Sealjuures ei ole võlgnik põhjendanud võlausaldajate erinevat

kohtlemist. Renovum OÜ palub kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS

§ 25 lg 1 p 3 alusel. Võlgnik ei ole tõendanud enda igakuist sissetulekut, sh esitanud temale

kuuluvate arvelduskontode väljavõtet. Kui avalduse kohaselt on võlgniku sissetulekuks

1180 eurot (980 + 200) kuus, igakuised püsikulud 897 eurot ja igakuiste osamaksete suuruseks

400,56 eurot, jääb võlausaldajale arusaamatuks, milliste vahendite arvelt kavatseb võlgnik

ümberkujundamiskava täita. VÕVS § 25 lg 1 p 2 järgi võib kohus jätta võlgniku

ümberkujundamiskava kinnitamata, kui kava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid

arvestades tõenäoline.

Kokkuvõttes palub võlausaldaja jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata või

ümberkujundamiskava kinnitamata või kava kinnitamisel kinnitada see tingimusel, et võlgnik

tasub võlausaldajale kogu võlgnevuse 2456,77 eurot maksimaalselt 60 kuulise perioodi jooksul.

Vastuväitele on lisatud XXX laenuleping nr XXX.

4. Võlgnik esitas 17.06.2022 võlausaldaja vastuväidete osas omapoolse seisukoha.

Vastuse kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav vara ja pankrotimenetluse korral kuuluks

võlgniku sissetulekust arestimisele ca 500 eurot kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks

võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada ca 270 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku pankroti

korral nelja aasta jooksul tema sissetulekust ca 13 000 eurot, millest tuleks maha arvata

pankrotimenetluse kulud. Võlausaldajate tagatiseta nõuded oleks pankroti korral võimalik täita

maksimaalselt 44% ulatuses, samas kui ümberkujundamiskava kinnitamisel on võlgnik valmis

tasuma võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks üle 18 000 euro ning rahuldama kõikide

võlausaldajate nõuded 50% ulatuses. Seega saavad võlgade ümberkujundamisel võlausaldajate

nõuded rahuldatud oluliselt suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on

võlausaldajate jaoks soodsam menetlus. Võlgnik märgib, et on suhelnud kõigi võlausaldajate

Tsiviilasi nr 2-22-5899

4(8)

esindajatega, kellega on saanud kontakti, kuid pole saanud nendega laenugraafikute

pikendamise osas kokkuleppele. Võlgnik selgitab, et tema XXX, XXX ja XXX. Seega ei ole

kuigi tõenäoline, et ta suudab rohkem kui neli aastat praeguse intensiivsusega töötada ning

võlgade maksmiseks ja enda ära elatamiseks piisava sissetulekuga tööd leida. Järelikult ei ole

maksetähtaja pikendamine ja kuumakse suurendamine antud juhul mõistlik ega põhjendatud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus märgib esmalt, et jätab rahuldamata Renovum OÜ taotluse VÕVS § 28 lg 3 alusel juba

menetlusse võetud võlgade ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Võlausaldaja

väitel ei ole võlgnik enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist

võlausaldajaga võlgade ümberkujundamise osas kohtuväliselt suhelnud.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta muu hulgas avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui

ilmneb mõni VÕVS §-s 17 sätestatud alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse

võtma. VÕVS § 17 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse

menetlusse võtmata, kui võlgnik ei ole täitnud VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust ehk enne

võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist astunud vajalikke samme, et saavutada

võla ümberkujundamine kohtuväliselt.

Võlgnik on võlgade ümberkujundamise avalduses kinnitanud, et suhtles enne kohtumenetluse

algatamist võlausaldajatega, paludes neilt pikemat maksegraafikut, kuid ei saanud kokkuleppele.

17.06.2022 menetlusdokumendis on võlgnik selgitanud, et ei saanud kõigi võlausaldajatega

kontakti.

Kuivõrd VÕVS § 17 lg 1 annab absoluutsed avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused,

aga VÕVS § 17 lg 2 annab võimaluse keelduda avalduse menetlemisest kaalutlusõiguse alusel,

ei pea kohus antud juhul põhjendatuks jätta võlgniku avaldust VÕVS § 28 lg 3 alusel läbi

vaatamata põhjusel, et võlgnik ei ole enne võlgade ümberkujundamise avalduse kohtusse

esitamist Renovum OÜ-ga kohtuväliselt suhelnud.

2. Kohus ei nõustu võlausaldajaga selles, et tõendamata on võlgniku esindaja esindusõigus.

Kohtule on esitatud lepingulise esindaja volitust tõendav volikiri (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 221 lg 2), milles on ühtlasi märgitud, et esindajale on Tartu Riikliku

Ülikooli poolt XXX väljastatud diplom nr XXX juristi kvalifikatsiooni omistamise kohta (TsMS

§ 218 lg 1 p 2).

3. VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski

võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on viiest

võlausaldajast

esitanud

võlgniku

ümberkujundamiskavale

tähtaegselt

vastuväite

üks

võlausaldaja ehk 20% võlausaldajatest.

4. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv

põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 80% pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest üle 80%.

Seega võib kohus VÕVS § 24 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitada, kui

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

(Renovum OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

5. Kohus leiab, et võlgniku esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Tsiviilasi nr 2-22-5899

5(8)

Võlgnik taotleb VÕVS § 2 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste

(isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise

ja kohustuse vähendamise teel. Tegemist on ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on antud

juhul võimalik samaaegselt kasutada üksteisega koostoimes, kuna võlgniku nõuete koosseisus ei

ole elatisnõudeid ega tahtliku õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mil VÕVS

§ 2 lg 2 järgi on välistatud kohustuse vähendamise abinõu kasutamine. Kohus selgitab, et lisaks

üksteist välistavate sõnade või lauseosade sidumisele, seob sidesõna „või“ ka sisu poolest

vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu ja lauseosi. Kohtu arvates ei ole seaduse

eesmärgist lähtuvalt välistatud VÕVS § 2 lg 1 järgi mitme meetme korraga kohaldamine ning

võlgnikule on makseraskuste ületamiseks jäetud vabadus leidmaks igal konkreetsel juhul kõige

õiglasem lahendus.

Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt on M. I. kohustusi viie võlausaldaja ees kokku

summas 37 655,06 eurot (põhi- ja kõrvalnõuded kokku). Kava järgi toimub võlausaldajate

pandiga tagamata nõuete vähendamine nii põhi- kui kõrvalnõuete arvel selliselt, et kõikide

võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõudeid vähendatakse poole võrra ning kõikide võlausaldajate

põhi- ja kõrvalnõuded tasutakse võrdses osas, so 50% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi

võlausaldajate nõuded ühetaoliselt – 47 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas

taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga

tagamata võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Seega ei tulnud võlgnikul ka esitada

põhjendust võlausaldajate erineva kohtlemise kohta. Kohus märgib, et võlausaldajate võrdne

kohtlemine ei seisne nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleks eelisolukorras

kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid

võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõikide võlausaldajate nõuete võrdses ulatuses täitmine.

Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste täitmise summasid võrreldes järeldada, et

võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste täitmise kogusumma ongi võlausaldajatel

erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suurem nõue. Kohus on

seisukohal, et Renovum OÜ nõue ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes

ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse võlausaldajale

50% kogu nõudest. Põhinõude vähendamine ei riiva üksnes vastuväite esitanud võlausaldaja

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, vaid ka kõigi teiste võlausaldajate oma. Võlausaldaja poolt

märgitu, et tema peamiseks tegevusalaks on finantseerimine laenulepingute alusel ja võlgniku

poolt

oma

lepinguliste

kohustuste

täitmise

tõttu

tuli

võlausaldajal

otsida

teine

finantseerimisallikas uute laenulepingute sõlmimiseks, ei vasta äriregistri andmetel

tegelikkusele. Äriregistrist nähtuvalt on võlausaldaja põhitegevusalaks inkassoteenus ja

krediidiinfo (EMTAK 2008 kood 82911), mitte muu laenuandmine (EMTAK 2008 kood 64929)

nagu Ühisraha OÜ-l, kes on esialgse võlausaldajana võlgnikule tegelikuks laenuandjaks.

Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ega

eelistatud üht võlausaldajat teisele, ei ole põhjendatud Renovum OÜ taotlus jätta võlausaldajate

võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisel ja mõne võlausaldaja eelistamiseks mõjuva põhjuse

puudumisel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata.

6. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded põhimõttel, et

nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude

võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Seega tuleb kohtul kehtiva kohtupraktika

kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele

vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine

oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada

pankrotimenetluses. Oluline on, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel

oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.

Võlgnik on 17.06.2022 menetlusdokumendis toonud välja, et pankrotimenetluse korral kuuluks

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 alusel võlgniku sissetulekust arestimisele ca 500 eurot

kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada

Tsiviilasi nr 2-22-5899

6(8)

ca 270 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku sissetulekust (muu realiseeritav vara võlgnikul

puudub) tema pankroti korral nelja aasta jooksul ca 13 000 eurot. Samas on võlgnik

ümberkujundamiskava kinnitamisel valmis tasuma võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks

47 osamaksega igas kuus üle 400 euro. Seega ei seataks võlausaldajaid võlgade

ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku

pankrotimenetluse korral.

7. VÕVS § 23 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel

nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid

asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja

on nõude suurusega nõustunud.

Renovum OÜ on oma vastuväites teatanud, et ei nõustu võlgniku esitatud andmetega tema

nõude suuruse kohta. Võlausaldaja märgib, et tema nõude suuruseks on 2456,77 eurot

(esitamata seejuures omapoolset arvestust nõude suuruse kujunemise kohta) võlanimekirjas ja

ümberkujundamiskavas märgitud 2174,38 euro asemel. Vaidlust ei ole selles, et võlausaldaja

nõue võlgniku vastu tuleneb tsiviilasjas nr 2-21-130782 tehtud kohtulahendist. 12.01.2022

tagaseljaotsusega on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud 1784,38 eurot ja viivis

põhinõudelt 1392,41 eurot alates 04.12.2021 kuni põhinõude tasumiseni määras 40% aastas.

Lisaks on võlgnikult võlausaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulud 390 eurot ühes

lisanduva viivisega seadusjärgses määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kuivõrd võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri esitatakse kohtule võlgade ümberkujundamise

avalduse esitamise seisuga (VÕVS § 12 lg 1 p 2), on võlausaldaja nõude suuruseks

2392,04 eurot (võlgnevus 1784,38 eurot + alates 04.12.2021 kuni 21.04.2022 põhinõudelt

1392,41 eurot arvestatav viivis määras 40% aastas, so 212,10 eurot + menetluskulud 390 eurot +

alates otsuse jõustumisest 16.02.2022 kuni 21.04.2022 menetluskuludelt 390 eurot arvestatav

viivis määras 8% aastas, so 5,56 eurot).

Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel kohtu poolt tuvastatust

võlausaldaja nõude suuruse kohta. Arvestades võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi

(kohustuste kogusumma vähendamist poole võrra ja kohustuste kogusumma rahuldamist 50%

ulatuses) on võlausaldaja kohustuste täitmise kogusummaks 1196,02 eurot (2392,04 / 2), mis

täidetakse 47 kuu jooksul 25,45 euro suuruste osamaksetena.

8. Renovum OÜ on palunud jätta kohtul võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25

lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS

§ 24 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara

ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlausaldaja on toonud välja, et võlgniku igakuised

püsikulud 897 eurot ja igakuiste osamaksete suurus 400,56 eurot ületavad võlgniku igakuist

sissetulekut 1180 eurot.

Kuigi võlgniku enda arvestusest nähtuvalt ületavad igakuised väljaminekud (897 + 400,56 =

1297,56) sissetulekut (980 + 200 = 1180) 117,56 euro võrra (1297,56 – 1180 = 117,56), leiab

kohus võlgniku varalist seisundit hinnates, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamise kava on täidetav. Võlgnik ise on koostanud kava enda ja võlausaldajate huve

kaaludes oma maksevõimest lähtudes ning makseraskuste ületamiseks kohaldanud kõiki VÕVS

§ 2 lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks talle jõukohane.

Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele.

VÕVS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt on VÕVS-i eesmärk võimaldada makseraskustes

füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida

pankrotimenetlust.

Kuna

võlgnikul

kulub

tagatiseta

kohustuste

täitmiseks

ümberkujundamiskava kinnitamise korral ca 403 eurot kuus, jääb võlgnikul 1180 euro suurusest

sissetulekust oma esmavajaduste rahuldamiseks 777 eurot kuus, mistõttu tuleb võlgnikul muuta

seniseid tarbimisharjumusi väljaminekute vähendamiseks. Selle nimel on võlgnik valmis

Tsiviilasi nr 2-22-5899

7(8)

maksimaalselt pingutama. Võlgnik on 17.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud, et tema

XXX, XXX ja XXX, mistõttu on ta suuteline just neli aastat praeguse intensiivsusega töötama,

et võlausaldajate nõudeid ümberkujundamiskava järgi tasuda. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku

XXX ja sissetuleku suurust arvestades nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku enese

minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Renovum OÜ ettepaneku puhul

tasuda kogu võlausaldaja nõue 2456,77 eurot 60 kuu jooksul 40,95 euro suuruste osamaksetena

tähendaks see võlausaldaja eelistamist ning muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks.

9. Renovum OÜ on palunud kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25

lg 1 p 3 alusel. Võlausaldaja väitel ei ole võlgnik tõendanud enda igakuist sissetulekut,

sh esitanud temale kuuluvate arvelduskontode väljavõtet.

VÕVS § 25 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS § 24

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt ei ole põhjust kava kinnitamata jätmiseks VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel.

Kohtule on esitatud võlgniku AS LHV Pank pangakonto nr XXX väljavõte perioodi 01.01.2019

kuni 23.03.2022 kohta ning Swedbank AS pangakonto nr XXX väljavõte perioodi 01.09.2021

kuni 16.03.2022 kohta. Väljavõtetest nähtuvad XXX poolt võlgnikule makstav töötasu, Eesti

Haigekassa poolt makstav XXX ja Eesti Töötukassa poolt makstav XXX.

10. Võlgnik ei ole 17.06.2022 menetlusdokumendis selgitanud korteriomandi (XXX) võõrandamise

asjaolusid. Kinnistusraamatust nähtuvalt on võlgnik vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud

XXX. Kinnistamisavalduse alusel on samal ajal kinnistusraamatust kustutatud XXX ja XXX

kasuks seatud hüpoteegid vastavalt 400 000 krooni ja 12 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt saab

kohtu hinnangul eeldada, et korteriomandi võõrandamisel tasuti võlgniku kohustused

hüpoteegipidajate ees, kuna võlgade ümberkujundamiskavas ei ole neid võlausaldajatena

märgitud.

11. Kokkuvõtteks rahuldab kohus M. I. võlgade ümberkujundamise avalduse ja kinnitab VÕVS

§ 24 lg 2 alusel võlgade ümberkujundamiskava lähtudes võlgade ümberkujundamise avalduse

lahendamisel tuvastatust.

12. 11.05.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha

sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad

väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni ning

kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja

tulumaksutagastused.

Kohus selgitab, et VÕVS § 31 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamisel

ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust

nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt VÕVS § 31 lg-s 3

sätestatust

ei

piira

ümberkujundamiskava

kinnitamine

võlausaldaja

õigust

vaielda

kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib

võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

13. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtuga

kooskõlastama teatud tehinguid.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34 lg 1). Võlgnikul

tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 20. juuliks kohtule ja

võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta

(VÕVS § 34 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada määruse jõustumisele järgneva kuu

20. kuupäevaks; edaspidi iga aasta möödumisel – 20. juuliks 2023 jne. Kohus märgib, et kui

Tsiviilasi nr 2-22-5899

8(8)

võlgnik ei osuta kohtule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja

järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).

14. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma

panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt

täitmata ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

16. VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik