2-22-6407/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2022, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-6407

Tsiviilasi

Debitum Invest OÜ hagi A. A. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

304 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja Debitum Invest OÜ (registrikood 16355343), e-

post info@dcollectio.ee; lepinguline esindaja Indrek

Põder, e-post indrek@dcollectio.ee

Kostja A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) elukoht xxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxx; e-post xxxxxxxx@gmail.com

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. A. Debitum Invest OÜ kasuks võlgnevus 162 eurot 55 senti (sh põhivõlgnevus

119 eurot 44 senti, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13

eurot 11 senti).

3. Mõista A. A. Debitum Invest OÜ kasuks välja viivis tasumata põhivõlgnevuselt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2022 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 119 eurot 44 senti.

4. Jätta rahuldamata Debitum Invest OÜ viivisenõue 76 euro 65 sendi ulatuses.

5. Jätta menetluskuludest 44% Debitum Invest OÜ kanda ja 56% A. A. kanda.

6. Mõista A. A. Debitum Invest OÜ kasuks välja menetluskulud 112 eurot. A. A. on

kohustatud maksma temalt väljamõistetud 112 euro suuruste menetluskulude tasumata

osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr

EE947700771005126959, AS LHV Pank (selgitusega tsiviilasja number, A. A. võlgnevus

Debitum Invest OÜ-le).

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD

1. Debitum Invest OÜ (hageja) palub 29. aprillil 2022 Tartu Maakohtule esitatud hagis mõista

A. A. (kostja) hageja kasuks välja põhivõlgnevus 119 eurot 44 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot

ja seisuga 29.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 89 eurot 76 senti. Lisaks palub hageja

mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise alates 30.04.2022 põhivõlgnevuselt kuni selle

kohase täitmiseni lepingujärgses määras 0,15% päevas, kuid mitte suuremas ulatuses kui

põhinõue 119 eurot 44 senti.

Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Alexela (võlausaldaja) vahel 14.07.2020 sõlmitud

elektrienergia müügilepingust nr ET1200102720, mille alusel võlausaldaja kohustus kostjale

müüma elektrit ja võrguteenust tarbimispõhise elektrienergia börsihinnaga tarbimiskohas

xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostja kohustus teenuse eest

tasuma. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Võlausaldaja on 21.02.2022

loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist

alates 15.12.2020 kuni 29.04.2022 lepingujärgses määras, so 0,15% päevas põhivõlalt 119 eurot

44 senti.

2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku

vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult

tähtsaadetisena kätte toimetatud 23. mail 2022 (tl 34). Seega on kostja teadlik kirjaliku

vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning

tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule.

4. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Põhjendatud osas saab kohus teha otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel

ilma kohtuotsuse põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata ja kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist

rahuldamata jätmist.

5. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja põhinõue ja sissenõudmiskulude nõue. Samas on

kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

lepingulise nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjale teenust

osutades oma majandustegevuses ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma

majandus- või kutsetegevuses. Seega saab füüsilise isiku puhul eeldada, et kostja sõlmis lepingu

tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses.

6. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal juhul, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse

täitmisega, õigus nõuda temalt viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Samuti võib viivisemäär olla kokku lepitud lepingus.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates 15.12.2020 kuni 29.04.2022

põhinõudelt (119 eurolt 44 sendilt) viivisemääraga 0,15% päevas ja selliselt arvestatuna on

viivis 89 eurot 76 senti.

7. Elektrienergia müügilepingu üldtingimuste p 6.4 sätestab, et arve summa tervikuna

tähtaegselt tasumata jätmisel on Alexela AS-il õigus nõuda viivist 0,15% tasunata summast

kalendripäevas, alates arve summa tasumisega viivitusse sattumise kuupäevast kuni arve

summa tervikuna tasumise kuupäevani.

Kohus on seisukohal, et elektrienergia müügilepingu üldtingimuste p 6.4 puhul on tegemist

tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Samuti puuduvad

igasugused tõendid selle kohta, et viivise määr oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud.

8. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga

sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset

viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17).

Üldtingimuste p 6.4 järgne viivisemäär 0,15% päevas tähendab, et aastane viivisemäär on

54,75-54,9%. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-

s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks

intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades vaidlusalusel

ajal kehtinud referentsiintressimäärasid, oleks tol ajal olnud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas

(so ca 0,0219% päevas). Praegusel juhul kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset

viivisemäära ca 6,8 korda ja kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat

ülemääraselt ja ebamõistlikult. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.

9. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ning eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on

hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt 119 eurot 44 senti perioodi

15.12.2020 kuni 29.04.2022 eest. Kohtu arvutuste kohaselt ja kasutades viivisekalkulaatorit

(viivisekalkulaator.ee) on seadusjärgne viivis selle aja eest 13 eurot 11 senti.

10. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kokku võlgnevuse 162 eurot 55 senti (sh põhivõlg 119 eurot 44 senti, sissenõutavaks muutunud

viivis 13 eurot 11 senti ja sissenõudekulu 30 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja ka viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

30.04.2022 kuni põhinõude 119 euro 44 sendi täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui

põhinõue 119 eurot 44 senti. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 76 euro 65 sendi

ulatuses (89,76 – 13,11).

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 304 eurot 77 senti ja et kohus

rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 172 eurot 11 senti, so ca 56% ulatuses, jätab

kohus menetluskuludest 56% kostja ning 44% hageja kanda.

13. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 100 euro suuruse riigilõivu ja

õigusabikulud 450 eurot (4,5 h tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta).

TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja

menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100

eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida

korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud

hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide

viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust

ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks

ühe tunni kulu ehk 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulu on seega

kokku 200 (100 + 100) eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista menetluskulud 112 eurot (0,56 × 200). Lisaks märgib kohus TsMS § 177 lg 4

alusel lahendis, et kostja peab hüvitatavatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumiseni

kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause sätestatud määras.

Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal

eelduslikult menetluskulusid tekkinud olla. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale

hüvitatavate menetluskulude suurust.

14. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt

kohtunik