2-19-11977/64 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-11977

Tsiviilasi

X hagi Y vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

510 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov, e-post: aleksei@ratnikovab.com

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Yulia Zaitseva,

e-post yulia@clarusab.ee

Asja läbivaatamine

Istungid 14.01.2022 ja 04.04.2022 (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Ylt X kasuks põhinõudena 240 eurot ja viivistena 240 eurot.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud 91% ulatuses Y kanda ja 9% ulatuses X kanda.

5. Määrata kindlaks Xle riigi õigusabi osutamise eest ettenähtud tasu ja kulu. Tasuda

riigi eelarve vahenditest Advokaadibüroole A. Ratnikov & Partners (registrikood

12290629) advokaat Aleksei Ratnikovi riigi õigusabi tasuna 745,2 eurot (sh

käibemaks).

6. Välja mõista Ylt Eesti Vabariigi kasuks X riigi õigusabi kulust 91%, s.o 678,13 eurot

ja hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 91%, s.o 113,75 eurot,

kokku 791,88 eurot.

7. Yl tuleb menetluskulu 791,88 eurot Eesti Vabariigile tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

8. Y poolt Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 791,88 eurolt

tuleb Yl tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud

riigilõivust 9%, s.o 11,25 eurot.

10. Xl tuleb riigilõiv 11,25 eurot Eesti Vabariigile tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

11. X poolt Eesti Vabariigile hüvitamisele kuuluvalt riigilõivult 11,25 eurolt tuleb Xl

tasuda

käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

12. Välja mõista Xlt Yi kasuks menetluskulud 150,93 eurot (sisaldab käibemaksu).

13. X poolt Yle hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 150,93 eurolt (sisaldab

käibemaksu) tuleb Xl Yle tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada

30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas kohtule hagi, milles palus:

•

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 255 eurot;

•

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 255 eurot.

2. Hagis tugines hageja järgnevale. 07.09.2015 toimus elamu XXX korteriomanike üldkoosolek.

Üldkoosolekust võtsid osa 6 korteri omanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandist. Seega

oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Koosoleku päevakorras oli muu hulgas ettepanek

majahoidja palkamise kohta. Koosolekul otsustati, et majahoidja teenust ei soovita. Otsustati,

et koristab XXX-xx korteriomanik, ehk hageja ning teised XXX elanikud tasuvad

korteriomanikule XXX-xx koristamise eest igakuiselt 5 eurot. Antud otsuse poolt olid kõik 6

kohal viibinud korterit, muuhulgas korter XXX-xx omanik (kostja). Otsus on kajastatud

koosoleku protokollis. 07.09.2015 Tallinnas, XXX asuva elumaja korteriomanike

üldkoosoleku otsused on jõustunud, neid pole vaidlustatud. Sealhulgas ei ole neid vaidlustanud

ka kostja. Liiati, kostja oli kõnealuse otsuse poolt ja hääletas selle poolt, et elamus XXX,

Tallinn koristab hageja. Otsuse poolt hääletamisega võttis kostja endale kohustuse tasuda

hagejale koristamisteenuste eest igakuiselt 5 eurot.

3. Kostja ei ole kunagi esitanud hagejale etteheiteid ega pretensioone seoses osutatud

koristusteenustega. Hageja osundab, et kõik teised elamu XXX, Tallinn korteriomanikud

tasuvad hagejale osutatud koristusteenuste eest.

4. Kostja on jätnud koristamise eest tasumata alljärgnevad summad:

07.10 – 07.12.2015 - 15 eurot;

07.01 – 07.12.2016 - 60 eurot;

07.01 – 07.12.2017 - 60 eurot;

07.01 – 07.12.2018 - 60 eurot;

07.01 – 07.12.2019 - 60 eurot.

Kokku 255 eurot. Hageja on kostjale korduvalt võlgnevust meelde tuletanud nii telefoni teel

kui ka kirjalikult. Kostja ei ole hageja pretensioonidele reageerinud.

5. Täiendavalt on hageja esitanud viivisenõude. Hageja arvestab viivist alates nõude

sissenõutavaks muutumisest (07.10.2015) kuni 20.12.2019. Viivised kokku moodustavad

434,06 eurot. Hageja vähendab viivise nõuet 179,06 euro võrra (põhinõudega võrdse

suuruseni) ning palub kohtul välja mõista kostjalt viivis kokku 255 eurot.

6. Hageja osundab, et kõnealuses protokollis ei ole märgitud, et raha koristamise eest peab saama

korteriomandi XXX-xx, Tallinn omanik. 07.09.2015 KÜ protokollis on muu hulgas märgitud:

„majahoidja teenust ei soovi. Koristab korter xx. Elanikud tasuvad iseseisvalt iga kuu 5 eur“.

Seega ei ole protokollis toodud, et tasu koristamise eest tuleb tasuda ilmtingimata

korteriomandi XXX-xx, Tallinn omanikule. Hageja esindaja selgitab, et hagejal ei ole

õiguslikke teadmisi, hageja on invaliid ja seega ei pruugi tema aru saada õigusterminite

tähendusest. Hageja on kõnealusel aadressil sisse kirjutatud ja elab XXX-xx, Tallinn

korteriomandis. 07.09.2015 KÜ protokollis on toodud seos korteriga xx. Hageja on isik, kes

elab antud korteris ja kes koristas hoonet vaidlusalusel ajal.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Hageja on hagiavalduse rõhutanud, et tema nõue põhineb KÜS § 13, MTÜS § 22, KOS § 12

ja 13. Kostja on seisukohal, et tulenevalt eespool mainitud normidest on hagi esitamise õigus

mitte hagejal, vaid korteriühistul. Tulenevalt eespooltoodust jääb kostjale arusaamatuks hagi

õiguslik ja faktiline alus.

9. Ebaõige on hageja väide, et „hageja on kostjale korduvalt võlgnevust meelde tuletanud nii

telefoni teel kui ka kirjalikult“. Kostja ei ole hagejalt mistahes pretensioone saanud. Samuti ei

väljastanud hageja kostjale mitte kordagi mitte ühtegi arvet väidetavalt osutatud

koristamisteenuste eest. Seega ei ole hageja nõue (sh viivisenõue) põhjendatud. Kostja

selgitab, et ta ei ole hagejaga sõlminud mistahes võlaõiguslikku lepingut teenuste osutamiseks.

Eeltoodule viidates palub kostja kohtul: keelduda hagi menetlusse võtmisest; alternatiivselt –

jätta hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu.

10. Hagi on ka osaliselt aegunud. Tulenevalt hagiavaldusest on tasumata periood alates

07.10.2015- 07.12.2015. Hageja nõue on osaliselt aegunud (2015 ja 2016 aasta eest). Kostja

palub kohut kohaldada aegumist. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude

aegumistähtaeg 3 aastat.

11. Hagi on esitatud X poolt. Hagiavaldusele lisatud 07.09.2015 KÜ protokollist tulenevalt

„majahoidja teenust ei soovi. Koristab korter xx. Elanikud tasuvad iseseisvalt iga kuu 5 eur“.

Hageja nime ei ole KÜ protokollist mitte kordagi mainitud. Tulenevalt Kinnistusraamatust on

XXX-xx omanikuks W (isikukood xxxxxxxxxxx). Hageja väide, et ta on “XXX-xx

korteriomanik” on ebaõige.

12. Tõendamata on hageja väide, et “otsuse poolt hääletamisega võttis kostja endale kohustuseks

tasuda hagejale koristamisteenuste eest igakuiselt 5 eur”; “otsuse poolt olid kõik 6 kohal

viibinud korterit, muuhulgas kostja kui XXX-xx korteri omanik”.

Kohtu põhjendused

13. Kohus on menetlenud hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus on

menetluses rakendanud järgnevaid lihtsustusi: kohus on arvestanud menetluses tõendina ka

poole selgitusi; kohus piirdub otsuse põhjendavas osas vaid tõendite märkimisega, millel

tugineb otsus (TsMS § 444 lg 2).

14. Kohus on koostanud pooltele selgituskirja ning pooltele õigussuhte õiguslikku kvalifikatsiooni

ja tõendamiseset selgitanud (tlk 86-88).

15. Hagiavalduse kohaselt toimus 07.09.2015 elamu XXX korteriomanike koosolek, kus otsustati,

et koristab korter nr xx ja elanikud tasuvad iseseisvalt iga kuu 5 eurot. Koosoleku toimumise

ajal ei olnud elamus veel loodud korteriühistut. Korteriühistu Tallinn, XXX on asutatud alles

14.01.2018 (tlk 73), mistõttu kohus ei saa lähtuda sellest nagu tuleneks õigussuhe korteriühistu

otsusest.

16. Kohtu hinnangul vastab hageja ja korteriomanike vahel 07.09.2015 sõlmitud kokkulepe

käsundilaadsele õigussuhtele. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus

tuvastab koosoleku protokolli alusel (tlk 49, 50), et kõik koosolekul osalenud korteriomanikud

nõustusid sellise koristamise kokkuleppega. Vastavalt kokkuleppele kohustus korter nr xx

koristama ja elanikud tasuma iseseisvalt iga kuu 5 eurot. Hageja kirjalike selgituste alusel (mis

on lihtmenetluses tõendiks) tuvastab kohus, et sisekoristuse osas lepiti kokku korteriomanike

graafikus, kuid koosolekul kokkulepitu puudutas välikoristust (tlk 109-110). Kohtu hinnangul

ei oma tähtsust, kas hageja on juriidiliselt korteriomanikuks või mitte. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et allkirja andmisega nõustus iga koosolekul osalenud korteriomanik teenuse

osutamise ja selle eest tasumise kohustuse tekkega. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud

X poolt, kes ei ole XXX-xx korteriomanik, mistõttu ei ole hageja õigustatud nõudma tasu.

Hageja on tõendanud, et tema elukohaks on XXX-xx, Tallinn (tlk 76). Protokollis ei ole

märgitud, et koristamise eest peab tasu saama korter nr xx korteriomanik.

17. Hageja on esitanud kohtule üldkoosoleku protokolli, millest nähtub vastavasisuline otsustus ja

allkirjalehe, kust nähtub, et korteriomanik nr xx on protokolli allkirjastanud (tlk 74), st

nõustunud tasumise kohustuse kandmisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 07.09.2015

elamu XXX korteriomanike koosolekul ise või esindaja kaudu osales. Kohtule esitatud

koosoleku protokolli lisaks olevalt osalejate lehelt nähtub, et korter xx esindaja on koosolekul

osalenud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjale kuulub korter xx. Pooled vaidlevad selle üle,

kes korter x omanikku, st kostjat koosolekul esindas ja kelle allkiri on osalejate lehel. Kohus

tuvastab tunnistajate V ja K ütluste alusel (tlk 161, 169), et XXX-xx omanikku esindas

koosolekul T. Seega tuvastas kohus, et koosolekul osales ja esindas kostjat tema tütar T.

Tunnistajate väiteil ei ole kostja kunagi vaidlustanud seda, et tütrel oli õigus teda koosolekutel

esindada, ta ise ei osalenud koosolekutel kunagi (tlk 161, 169). Tunnistaja V kirjalike

selgitustega (tlk 139), P kirjalike selgitustega (tlk 140) ja K kirjalike selgitustega (142) on ka

tõendatud, et T kostjat esindades kostja nimel 07.09.2015 koosolekul sellise kokkuleppe

sõlmis.

18. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et T leppis kostja esindajana 07.09.2015 elamu XXX

korteriomanike koosolekul teiste korteriomanikega kokku, et koristusteenust asub pakkuma

korter 1. Seega lepiti kokku, hageja ja kostja ning teised korteriomanikud tasuvad talle 5 eurot

kuus.

19. Hagita asjas on tõendiks ka poole selgitused. Hageja on selgitanud, et ta on teenust osutanud.

Tunnistaja V kirjalikest selgitustest nähtub samuti, et hageja on teenust osutanud: („muidu ju

ei maksaks talle keegi ja ta ka siis ju ei koristaks“) (tlk 139).

20. Kohus märgib, et poolte vahel sõlmitud leping on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslik

kuni õigussuhte lõppemise või ümberkujundamiseni. Poolte kokkuleppest nähtuvalt ei ole

kokku lepitud lepingu kehtivuse tähtaega. Seega tuleb eeldada, et tegu oli tähtajatu lepinguga.

Kostja ei ole tõendanud, et oleks 07.09.2015 kokkuleppe üles öelnud või see oleks lõppenud

või tasumise kohustus ära langenud muul alusel. Seega oli kostjal alates kokkuleppe

sõlmimisest kuni hagi esitamiseni kohustus seda täita.

21. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

22. Hagi kohaselt on kostja jätnud tasumata perioodil 07.10.2015-07.12.2019 kokku 255 eurot.

Kohus leiab, et hagis esitatud arvestus on kokkuleppe sisu arvestades korrektne. Nõue on seega

muutunud sissenõutavaks hagis märgitud ulatuses (255 eurot).

23. Kostja on esitanud nõudele osaliselt aegumise vastuväite. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg-s 1 on sätestatud, et

aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost

hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Koristamise tasu osas on tegu

korduvate kohustuste täitmisele suunatud hagiga. TsÜS § 154 on sätestatud, et korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks. Seega hakkasid varaseimad hagis esitatud nõuded ehk 2015.a eest tekkinud

nõuded (15 eurot) aeguma 01.01.2016 ja aegusid kolme aasta möödumisel ehk 31.12.2018.

Hageja pöördus nõudega kohtusse 07.08.2019 ehk peale 2015.a tekkinud nõuete

aegumistähtaja möödumist. 2015.a tekkinud nõuded (15 eurot) on aegunud. 2016.a eest

tasumisele kuuluvad nõuded oleksid aegunud vastavalt 31.12.2019 ning 2017. – 2019.a eest

tasumisele kuulunud nõuded veelgi hiljem. Nõuded perioodi eest jaanuar 2016 – detsember

2019 ei olnud hagi seega esitamise ajaks aegunud.

24. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kohustusi mingiski ulatuses täitnud. See ei ole ka usutav,

sest tema hinnangul tal kohustusi hageja ees ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb

põhivõlgnevus kostjalt välja mõista osas, milles see ei ole aegunud (60 + 60 + 60 + 60 =

240 eurot).

25. Hageja on esitanud lisaks põhinõudele ka viivisenõude. Hageja arvestab viivist alates nõude

sissenõutavaks muutumisest (07.10.2015) kuni 20.12.2019 määras 8% aastas.

26. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 82 lg-st 1 muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks

ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus kontrollis hagis esitatud viivisearvestust ja leiab, et see

on korrektne (vt tlk 45, 46). Viivis ületab oluliselt põhinõuet, kuid hageja on palunud viivise

välja mõista 255 euro (enda põhinõude ulatuses). Kohus mõistab viivise välja rahuldamisele

kuuluva põhinõudega võrdses ulatuses (240 eurot), kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tal

oleks tekkinud kahju, mis põhinõudega võrdset viiviste summat ületaks.

27. Kostja on seisukohal, et hageja on kaotanud õiguse nõuda kostjalt viivise tasumist, kuivõrd ta

ei ole enne nõudnud viivise tasumist. Juhul kui kohus peaks põhinõuded rahuldama, palub

kostja kohut arvestada asjaoluga, et kostja on invaliid, pensionär, mille tõttu palub kostja

kohtul vähendada viivist nullini. Kohus märgib, et viivise nõudeõigus tekkis hagejal alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest, st ajast, mil ta võis nõuda kohustuse täitmist. Hageja

võis nõuda kohustuse täitmist alates kokkuleppe sõlmimisest. Kohus leiab, et kostja on

kohustust rikkunud teadlikult ja tahtlikult ning puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks.

Viivise summa ei ole ka objektiivselt väga suur (kokku 240 eurot) isegi pensionäri jaoks ja

puudub alus selle vähendamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab

menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 480 / 520 = 91 % ulatuses kostja ja 100%

- 91% = 9% ulatuses hageja kanda.

29. Hageja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine. Hageja sai 26.11.2019.a määrusega riigi

õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus esindamiseks. Kohus andis riigi õigusabi

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

30. RÕS § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest

makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades

riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles

eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib

eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja

tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta.

31. RÕS § 22 lg 1 järgi määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS

§ 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või

prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi

taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi

osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile

maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud

hüvitamisele kuuluvad kulud. Eelnimetatu määratakse advokaadi taotluse alusel kindlaks

kohtumenetluses igas kohtuastmes.

32. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis

kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal.

33. 15.12.2020.a esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaat taotluse riigi õigusabi

korras määratud advokaadi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (taotlus I). Advokaat on

teinud menetlustoiminguid perioodil 13.12.2019.a kuni 15.12.2020.a. Lisaks esitas advokaat

riigi õigusabi esindaja tasu suurendamiseks. Tasu suurendamise taotluse kohaselt on antud

asjas vaidlus muutunud võrreldes tavalise menetlusega oluliselt mahukamaks. Esindaja on

teinud üksnes vajalikke toiminguid, millest lähtuvalt on põhjendatud tsiviilasjas makstava

riigi õigusabi osutaja tasu suurendamine 117%. Advokaat palub suurendada enda tasu 117%.

34. Toimingute tegemise hetkel kehtinud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise kord“ (edaspidi justiitsministri määrus) § 10 lg 3 kohaselt tasu riigi õigusabi

osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine,

ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades,

sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on

27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on

eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei

ületa tasu 378 eurot. Justiitsministri määruse § 10 lg 4 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise

eest tsiviilasja kohtuistungil ja isiku ärakuulamisel on 27 eurot iga poole tunni kohta.

35. Võttes aluseks advokaadi poolt 15.12.2020.a esitatud taotlus, peab kohus tehtud toiminguid ja

nendele kulunud aega põhjendatuks järgmiselt: 13.12.2019.a toimikuga tutvumine 1 pooltund

(30 minutit), 18.12.2019.a kliendiga kohtumine 2 pooltundi (1 tund), 03.01.2020.a hagiavalduse

koostamine 5 pooltundi (2,5 tundi), 01.06.2020.a ja 08.06.2020.a kliendiga suhtlemiseks 1

pooltund (30 minutit), 11.06.2020.a vastuse koostamiseks 4 pooltundi (2 tundi), 03.09.2020.a

kostja seisukohaga tutvumiseks, kliendiga arutamiseks ja 26.11.2020.a kohtumäärusega

tutvumiseks kokku 3 pooltundi (1,5 tundi) ja kohtukõne koostamiseks 0,5 pooltundi (15

minutit). Seega on justiitsministri määruse § 10 lg 3 alusel eeltoodud toimingute eest

põhjendatud tasu (1 + 2 + 5 + 1 + 4 + 3 + 0,5) x 27 = 445,5 eurot.

36. Kohus leiab, et advokaadi poolt 15.12.2020.a taotluses märgitud kulud on oluliselt

ülepaisutatud. Näiteks märkis advokaat 03.01.2020.a hagiavalduse koostamiseks 16 pooltundi

(8 tundi), mis ei ole proportsionaalne esitatud hagiga ja üldiselt tsiviilasja iseloomuga. Võttes

arvesse tsiviilasja sisu, mahtu ja seda, et tegemist on lihtmenetluse asjaga, ei ole advokaadi

taotlus osaliselt põhjendatud. Tsiviilasi ei ole keskmisest hagimenetlusest keerulisem ja

mahukam. Kuivõrd kohtu poolt põhjendatuks peetud menetlustoimingute tasu jääb

justiitsministri määruse § 10 lg 3 sätestatud piiridesse, ei ole advokaadi tasu suurendamise

taotlus põhjendatud. Kohus jätab advokaadi tasu suurendamise taotluse rahuldamata.

37. 05.04.2022.a esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud advokaat taotluse riigi õigusabi

korras määratud advokaadi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks (taotlus II). Taotluse kohaselt

on teinud advokaat toiminguid 15.12.2020.a kuni 24.11.2022.a. Lisaks esitas advokaat

täiendava tasu suurendamise taotluse, paludes tasu suurendada kokku 186%.

38. Võttes aluseks advokaadi poolt 05.04.2022.a esitatud taotlus ja justiitsministri määruse § 10 lg

3 sätestatud piirmäär, peab kohus järgmiste toimingute eest põhjendatuks tasu 94,5 eurot:

taotluses

märgitud

menetlusdokumentidega

tutvumine,

14.01.2022.a

istungiks

ettevalmistamine, 03.02.2022.a taotluse koostamine koos tõenditega tutvumisega, 04.04.2022.a

istungiks ettevalmistamine. Eeltoodud toimingutele lisandub tasu kohtuistungil osalemise eest

vastavalt kohtuistungite pikkusele. 14.01.2022.a istung kestis 30 minutit ja 04.04.2022.a istung

1 tund. Seega on justiitsministri määruse § 10 lg 4 alusel kohtuistungil osalemise eest

põhjendatud tasu 81 eurot (27 x 3 pooltundi). Kohus ei pea põhjendatuks tasu suurendamist,

kuivõrd käesolev asi ei ole kohtu hinnangul eriliselt töömahukas justiitsministri määruse § 2 lg

1 mõttes. Tegemist ei ole keskmisest keerulisema tsiviilasjaga. Tegemist on lihtmenetlusega.

Advokaadi tasu suurendamise taotlus jääb rahuldamata.

39. Seega on justiitsministri määruse § 10 lg 3 ja 4 alusel hageja riigi õigusabi esindaja põhjendatud

tasu kokku 621 eurot (540 + 81).

40. Käibemaksukohuslaste registri kohaselt on Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners, mille

kaudu advokaat riigi õigusabi osutas, käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub tasule

käibemaks. Tasule 621 eurot lisandub käibemaks ning advokaadile makstav tasu koos

käibemaksuga on 745,2 eurot (621 x 1,2 = 745,2).

41. RÕS § 24 lg 1 kohaselt kohtulahendi, uurimisasutuse või prokuratuuri määruse alusel riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile

korraldab advokatuur.

42. Kohus andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Riigikohtu seisukoha järgi kohustuseta riigi õigusabi andmine tähendab, et taotlejal ei ole

menetluse kestel ega ka pärast võimalikku apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist ei riigi

õigusabi korras määratud advokaadi tasu ega kulutuste hüvitamise kohustust. Kui riigi

õigusabi

antakse

hüvitamiskohustuseta,

tähendab

see

kolleegiumi

arvates,

et

hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend tema kahjuks. Eelnev ei

mõjuta vastaspoole kohustust hüvitada riigi õigusabi kulud riigile TsMS § 190 lg 3 või lg 5

teise lause alusel, kui riigi õigusabi saaja esitatud hagi rahuldatakse või tema vastu esitatud

hagi jäetakse rahuldamata, st kui lahend tehakse tema kasuks. Seda küsimust riigi õigusabi

seadus ei reguleeri. Samuti ei mõjuta eelnevalt väljendatud seisukoht TsMS § 190

kohaldamist muu menetlusabi andmisel, mh isiku täielikul või osalisel vabastamisel riigilõivu

või kautsjoni tasumisest (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 3-2-1-152-12, p 23).

43. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida

hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule

menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

44. Kohus jättis menetluskulud 91% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt riigituludesse

välja hageja riigi õigusabi kulud 91% ulatuses, s.o 678,13 euro ulatuses (745,2 x 91% = 678,13).

45. Hageja menetlusabi kulude kindlaksmääramine. Hageja sai 08.01.2020.a määrusega

menetlusabi ja kohus vabastas hageja täielikult riigilõivu 125 euro tasumisest.

46. Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira

menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

47. TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab kohus kostjalt riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivust 91%, s.o 113,75 eurot. Kostjal tuleb hageja riigi õigusabi

kuludega riigituludesse kokku tasuda 791,88 eurot (678,13 + 113,75).

48. TsMS § 190 lg 1 ja 2 alusel mõistab kohus hagejalt riigituludesse välja hagiavalduse esitamisel

tasumisele kuulunud riigilõivust 9%, s.o 11,25 eurot.

49. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud

isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend

kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

50. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude

nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

51. Kostja menetluskulude kindlaksmääramine.

Kostja esitas

07.04.2022.a tervikliku

menetluskulude nimekirja. Nimekirja kohaselt on kostjal menetluskulud tekkinud 2496 euro

ulatuses (käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär on 156 eurot

(käibemaksuga).

52. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus

arvestab menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti tsiviilasja asjaolusid, nõude suurust ning

et tsiviilasja lahendatakse lihtmenetluses. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on

põhjendatud ja vajalikud järgmiselt: hagimaterjalide analüüs, nõupidamine kliendiga ja

11.0.2020.a vastuse koostamine kokku 3 tundi; 11.06.2020.a hageja seisukohaga tutvumine

ja 03.09.2020.a seisukoha koostamine kokku 2 tundi, 26.11.2020.a kohtumäärusega

tutvumine ja 30.11.2020.a taotluse ettevalmistamine kokku 0,5 tundi, 15.12.2020.a seisukoha

koostamine 1 tund, 20.01.2021.a ja 04.03.2021.a määrustega tutvumine 0,25 tundi,

12.03.2021.a seisukoha koostamine ja 22.11.2021.a kohtumäärusega tutvumine kokku 0,75

tundi, hageja 09.02.2022.a taotlusega tutvumine, kliendiga suhtlemine ja 21.02.2022.a

seisukoha esitamine kokku 1 tund. Ülejäänud taotluses märgitud toimingud on põhjendatud

taotluses märgitud kujul.

53. Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud 10,75 tundi, summas

1677 eurot (käibemaksuga, 10,75 x 156).

54. Kohus jättis menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Hagejal tuleb kostja menetluskuludest

kostjale hüvitada 150,93 eurot (käibemaksuga, 1677 x 9%). Kostja taotleb hüvitatavatelt

menetluskuludelt viivise tasumist vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

55. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Selgitused edasikaebamise osas

56. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

57. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

58. Vastavalt TsMS 442 lg-le 10 võib maakohus lihtmenetluse asjas tehtud otsuses märkida, et ta

annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui

apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks

mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama.

59. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

Kohtunik