4-22-1748/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-1748

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1748 (2302,22,002992) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Katrin Jana Vaab Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik S.G

ik: XXX; elukoht: xxx, xxx, e-post xxx, tel: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja

Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. S.G tunnistada LS

201 lg 2 ja gude

süüdi § § 224 lg 2 ettenähtud väärte toimepanemises talle ja ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2 lg 2 järgi karistuseks arest 12 aksteist

(k ) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 12 (kaksteist) tundi üldkasulikku tööd.

3. KarS § 69 lg 3 alusel määrata 12 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. S.G 12 tunni

üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase elukohajärgse Tallinna Vangla - - Lääne Harju Kriminaalhooldusosakond (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 7076, e post: harjukrho.info@just.ee).

5.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 69 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 20.06.2022. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

11.05.2022 02,22,002992 koostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et Paldiski mnt’l 05.02.2022 kell 21.20 - 21.30 juhtis S.G

Tallinnas suunaga Järveotsa tee poole mootorsõidukit Mercedes-Benz C220CDI reg.märk xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli Samuti alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0, ,49

54 mg/l +/- 0,05 mg/l.

Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 keeldusid

01 lg 2 d. ja pani toime LS § 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Sai oma kogemuse, see on juba teine kord, mitte alkoholijoobes, vaid lubadeta sõitmine. Oli koos teisega, kes oli rohkem joobes, juhtus kiiresti. Kõrval oli sõiduki omanik. Käesoleval ajal töötab, käib tööl eelmise kuu lõpust, olid proovipäevad. Enne oli Rootsis, kus töötas üks aasta. Vahepeal elas vanemate kulul. Varem on karistatud lubadeta sõidu eest. Trahvid on tasumata. Istus asenduskaristusi paar aastat tagasi.

Järeldused on sellised, et on laps, peab elama rahulikult, tööl käia, last kasvatama. Enne puhumist ei osalnud arvata, kui suur on alkoholikogus organismis. Just taastas suhted elukaaslasega, suhtleb lapsega, arest rikub kõik ära, sai just tööle. Parem sooviks üldkasulikku tööd, saab aru, et peab tasuma ka vanad trahvid.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et õigusnormide rikkumised on toime

pandud, nende toimepanemine tõendatud. Menetlusalune isik on tunnistanud väärteo toimepanemist, kahetsenud, kohtuvälisel menetlejal ei ole alust selles kahelda. Menetlusalusel isikul on kaks karistust, mis on täitmata. Teo toimepanemise hetkel neid mõtteid, et soovib hoolitseda lapse eest, ilmselt ei olnud. Ei teadnud kui suur on alkoholisisaldus, samuti oli teadlik, et puudub juhtimisõigus. Seega oleks kohane karistada arestiga keskmises määras, arvestades kahetsust, et on toime pandud kaks erinevat süütegu. Seega süüdi tunnistada ja karistada alusel KarS § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva.

Ei ole asjaolusid, mis takis

taksid karistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kohus, materjale kontrollinud väärteoasja , kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele is gude ikule inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist täies mahus. leidnud

LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust samuti kes on kõrvaldatud sõiduki ,

juhtimiselt vastavalt -le 91 (p 3). Transpordiameti LS § liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt S.G kehtivat juhtimisõigust ei ole Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt . on S.G 08.01.2022 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

08.01.2022 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides

05.02.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust uuesti pea kuu aega pärast seda, kui ta oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik oli eelnevast juhtimiselt kõrvaldamisest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega . toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammi juhtimise eest - isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkohol 1,49 milligrammi või kelle ühes isisaldus 0,50- liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest -

on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati

05.02.2022.a kella 22.06 kuni 22.10 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr AR -0007 (taatlustunnistuse nr AF TTRC-21/00179 esimesel juhul 0,55 ja teisel juhul 0,71 ). Tõendusliku alkomeetri näidud olid

alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0, mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Jekaterina Dubrovina

, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,49 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. - Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult vastava asjaolu , kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 22 ettenähtud väärteo toime

4 lg 2 panemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

12 kuuni.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS §

224 lg 2 05.02.2022 ja § 201 lg 2 inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 2 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 2

24 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergenda

vaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivat väärteokaristust, kaks

millest

üks on määratud liiklusalase väärteo toimepanemise eest ning mõlema väärteo eest mõistetud rahatrahvide osas karistuse täitmise info puudub. Jättes r ahatrahvid tasumata, ei saa varasem karistus rahatrahvide ad ed näol soovitud mõju avalda ning menetlusalune isik jätkab da süütegude toimepanemist, s.h ka liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist.

Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud.

Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, , seega on lubatud alkoholipiirmäära ületatud keskmises määras.

49 mg/l kohta

Seetõttu võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine aga aks kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud k erinevat väärtegu, siis süü on selle võrra suurem Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist ületavas . määras.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub

, et isik on kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub avaldatud kahetusesse kriitiliselt, kuivõrd samalaadsed teod on toime pandud kuu ajase vahega ning Seejuures on algselt nädala möödudes eelmise teo eest karistuse saamisel.

sündmuskohal püütud ka politseipatrulli veenda, et sõidukit juhtis keegi teine. Seega ei saa kohus avaldatud kahetsust tõsiselt võtta ning ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusaluselt isikul , ei ole seda mitte kunagi ka omandanud ja ei ole kehtivat juhtimisõigust ta jätkas juhina liikluses osalemist. Isiku käitumine ning selgitus näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik põhjustas ka liiklusõnnetuse, kuivõrd sõiduk oli sõitnud lumehange, sõiduk oli liikumisvõimetu ja esimene vasak rehv oli katki. Menetlusalune isik oli sel ajal joobes ning tal puudus juhtimisõigus. Tegemist on kohtu hinnangul äärmisel vastutustundetu käitumisega, mille kaasreisija või teised ga ta oleks seadnud ohtu ka oma

liikluses osalejad. umisele Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käit liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, raskendavate asjaolude puudumisest ning kergendava asjaoluna avaldatud kahetust. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti vähesel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, ku

ivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud.

Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on asunud tööle, mis eeldab ka varasemate võlgnevuste tasumise alustamist, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib esimesel korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul töötamist katkestusteta jätkata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/