2-22-105777/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-105777

Kohtuasi

Osaühingu X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. aprilli 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kaebuse hind

Osaühingu X apellatsioonkaebus

40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Osaühing

X

(registrikood

XXXXXXXX),

lepinguline esindaja C

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Eva Mägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Osaühingu X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu

25. aprilli 2022 otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Osaühingu X kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-105777

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing X (hageja) esitas 16. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Y-lt (kostja) 40 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude

üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10. märtsil 2022

hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 40 eurot ja

menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis 17. mail 2019 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil

Veerenni 36, Tallinn sõiduk numbrimärgiga XXXXXX (sõiduk) mille omanikuks / vastutavaks

kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja.

3. Iga hageja parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis annavad

parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal

parkimiseks kehtestanud tingimused. Samuti on hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu

juurde paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele (sh parkimistingimustele)

ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid

olema nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu

otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Kuivõrd tüüptingimustest tuleneb

hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja

parklasse, tuleb seda lugeda hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Juhul, kui sõiduki

kasutajale parkimistingimused sobivad ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat

parkimiskaarti/luba ning ta pargib sõiduki, annab ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu

sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõiduauto parkimisega avaldanud lepingu

sõlmimiseks nõustumuse. Poolte vahel oli seega sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel

toodud tingimustel.

4. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis

hageja parkimisalale sõiduki omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd

kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.

5. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, s.t kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb

tasuda leppetrahvi.

6. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise

tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, täites seega leppetrahvinõude mõistliku

aja jooksul esitamise kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõue

kogusummas 30 eurot, mis on kostjal tasumata.

7. Kohtueelselt

saatis

hageja

tähitud

kirja

ja

tavakirja

teel

nõudekirja

kostja

rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka

kohustust täitma. Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud summas 10 eurot.

Kostja vastuväited

8. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-22-105777

9. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu olemasolu, sh leppetrahvikokkuleppe

olemasolu, ega seda, et kostja oleks parkimistingimusi rikkunud. Kõrvutades hagi lisana 1

esitatud fotot kostja sõidukist ja lisana 2 esitatud fotot hageja parkimistingimustest, mille

rikkumist hageja kostjale ette heidab, ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud samast maa-

alast ehk Veerenni 36, Tallinn parklast. Kostja sõidukist tehtud fotodelt nähtub kaugelt oranži

värvi post, kuid hageja postid, millistel on parkimistingimused, on hallid. Kostjale teadaolevalt

kasutab oranže infotahvleid AS Ühisteenused, mitte hageja. Hageja ei ole tõendanud, et

17. mail 2019 kehtisid Veerenni 36, Tallinn maa-alal hagi lisana 2 esitatud parkimistingimused.

10. Veerenni 36, Tallinn kõikide sissesõitude juures hageja parkimistingimusi väljas ei ole,

mistõttu ei ole parkimisalale sisenevale isikule alati tagatud mõistlikku võimalust

parkimistingimustest teada saada. Kostja on seisukohal, et isik ei pea mistahes tühja (eriti

hooldamata, ehitusplatsi meenutava) maa-ala puhul eeldama, et tegemist on eraparklaga ja

asuma aktiivselt parkimistingimusi otsima.

11. Samuti ei ole hageja kostjat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja sai

leppetrahvist teada alles käesoleva kohtumenetluse raames. Kostja ei ole saanud hagi lisaks 4

ega 5 olevat kirja ja vastupidist ei ole hageja tõendanud.

12. Hageja on käitunud ebamõistlikult, sest kostja sai leppetrahvist teada alles pärast maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kättetoimetamist. Hageja on olnud oma asjaajamisel hooletu, võttes

seeläbi kostjalt igasuguse võimaluse selgitada leppetrahviga seotud asjaolusid, et

kohtumenetlust vältida.

13. Alternatiivselt taotleb kostja leppetrahvi vähendamist 2 euroni, sest Veerenni 36, Tallinn

parklas on 24-tunni pikkuse parkimise tasu 2 eurot, mistõttu on hageja nõutav 30 euro suurune

leppetrahv ebamõistlikult suur.

14. Põhjendamatu on ka võla sissenõudmiskulu, sest hageja ei ole tõendanud kulutuste

tegemist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohus jättis 25. aprilli 2022 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas

1432 eurot ning viivise.

16. Maakohus menetles tsiviilasja lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1.

17. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli sõiduki omanik / vastutav

kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 17. mail 2019 ja et hageja poolt väidetava

parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvi ei ole kostja tasunud. Pooled vaidlevad

eelkõige selle üle, kas kostja parkis 17. mail 2019 hageja hallataval parkimisalal ja

parkimistingimusi rikkudes ning kas nõue on aegunud hagi esitamise ajaks.

18. Hageja poolt hagiavalduse lisas 2 esitatud parkimislepingu tingimused p 1 sätestab, et

operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks.

Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja, et sõiduki kasutaja on sõiduki parklasse

parkimisega andnud nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel.

Tingimuste p 2 järgi eeldatatkse, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja

parkimislepingu pooleks. Tingimuste p 4 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise

2-22-105777

korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba. Lisaks tingimuste p 5 kohaselt on

parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja kohustatud tasuma parkimise korraldajale

leppetrahvi summas 30 eurot.

19. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu, sh

leppetrahvikokkuleppe olemasolu. Hagi lisana 1 on hageja esitanud fotod kostja sõidukist ning

hagi lisana 2 fotod Veerenni 36, Tallinn parkimistingimustest. Maakohtu hinnangul ei ole

hagiavalduse lisas 1 toodud fotodelt võimalik tuvastada, et tegemist on hageja poolt

opereeritava parkimisalaga, kuivõrd hageja pole esitanud ühtegi fotot n-ö suuremas plaanis,

millelt oleks võimalik eristada hageja poolt hallatavat parkimisala kinnitavat liiklus- või

teavitusmärki ega ka parkimistingimusi kehtestavaid märke. Hagi lisaks 1 olevate sõiduki

fotode ja hagi lisaks 2 olevate parkimistingimuste fotode tausta võrreldes ei ole võimalik aru

saada, kas fotod on tehtud samast maa-alast (s.t hageja poolt opereeritavast Veerenni 36, Tallinn

parklast).

20. Maakohus arvestas TsMS § 405 lg 1 p-le 5 tuginedes kogumis seda, et kostja seletuse

kohaselt kostja Veerenni 36, Tallinn parkas ei parkinud ning hageja esitatud fotod sõidukist ei

võimalda tuvastada sõiduki asukohta, samuti asjaolu, et fotodelt nähtub oranž post, mis võib

kujutada endast hoopis teise parklaoperaatori parkimistingimusi. Maakohus arvestas ka seda,

et hageja pöördus nõudega kohtusse veidi vähem kui kolm aastat pärast leppetrahvinõude

esitamist ega ole tõendanud kostjale varasemalt leppetrahvinõude kättetoimetamist. Sellise

tegevusega on hageja võtnud kostjalt võimaluse viimase õiguste efektiivsemaks kaitseks,

kuivõrd vastavalt liiklusseaduse (LS) § 72 lg-le 2 säilitatakse sõiduki kasutamisega seotud

andmeid 6 kuu jooksul. Seega ligi 3 aasta möödumisel ei saa kostjalt eeldada, et ta mäletab

täpselt, kus sõiduk parkis, ning et tal oleks objektiivselt võimalik seda tõendada. Eeltoodut

arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõiduk oleks 17. mail 2019 leppetrahvis nimetatud ajal

parkinud Veerenni 36, Tallinn parkimisalal ning et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud

parkimisleping.

21. Hageja on küll hagiavalduse lisas 2 esitanud foto parkimistingimuste teavitusmärgist ja

Veerenni 36, Tallinn parkimisala märgist, kuid ei ole tõendanud, et samad märgid ja tingimused

asetsesid ka lisas 1 toodud parkimisalal, kuhu oli pargitud kostja sõiduk ja et need tingimused

asetsesid nimetatud parkimisalal leppetrahvi tegemise kuupäeval. Muuhulgas ei nähtu hageja

esitatud fotodelt kostja sõidukist (hagi lisa 1) ka ühtegi hageja parkimistingimusi sisaldava

infotahvliga (nagu on kajastatud hagi lisas 2) sarnast infotahvlit. Seega ei ole hageja tõendanud

ka parkimistingimuste rikkumist kostja poolt. Hagi lisa 1 fotodelt nähtub, et kostjale kuuluv

sõiduk on soojemal aastaajal (puud rohelised) mingile alale teiste autode vahele pargitud,

seevastu hagi lisas 2 toodud fotodelt nähtub, et need on tehtud külmemal aastaajal (lumi maas).

Seetõttu ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostjale kuuluv parkis 17. mail 2019 hageja poolt

opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes.

22. Kuna hageja ei ole usutavalt esile toonud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping

VÕS § 8 lg 1 mõttes, mistõttu ei saanud kostja rikkuda ka hageja ettenähtud parkimistingimusi,

puudub hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS §-s 158 sätestatud leppetrahvi ja see nõue tuleb jätta

rahuldamata.

23. Leppetrahvi maksmise nõude rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus rahuldamata ka

sissenõudmiskulude nõude.

2-22-105777

Apellatsioonkaebus

24. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 25. aprilli 2022

otsuse (vaidlustatud otsus) ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevus summas 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 10

eurot on sissenõudekulud. Alternatiivselt palub hageja saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

25. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi (LS § 72 lg 2), selgelt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 436

lg 1) ja selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja faktilisi asjaolusid, mis oluliselt mõjutasid

vaidlustatavat lahendit.

26. Hageja ei nõustu maakohtuga, et tõendamata on sõiduki parkimine leppetrahvis märgitud

ajal Veerenni 36, Tallinn parkimisalal ja et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud

parkimisleping. Riigikohus on 6. detsembri 2017 lahendis nr 2-15-3450 märkinud, et

leppetrahvinõude tõendamiseks peab piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

Kehtivast kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks leppetrahvinõude tõendamiseks pildistama

sõidukit selliselt, et fotodelt nähtuks ka parkimisala kinnitavad liiklus- või teavitusmärgid.

Samuti nähtub nimetatud märk hagiavalduse lisa 1 lk 8 pildilt. Märk, mis teatab sisenemisest

tasulisele parkimisalale, oli olemas leppetrahvi väljastamise päeval, mille tõendamiseks on

hageja esitanud koos apellatsioonkaebusega tõendi.

27. Maakohus on arvestanud kostja oletusliku väitega, et fotodelt nähtuv oranž post võib

kujutada endast teise parklaoperaatori parkimistingimusi. Hageja on apellatsioonkaebuses välja

toonud foto ning väited selle kohta, et hagiavalduse lisas esitatud fotodelt nähtub hageja

parkimistingimuste infotahvel. Samuti on võimalik esitatud kaardilt (lisa 3) näha, et vastaval

alal ei ole muude parkimisteenuse pakkujate alasid.

28. Seoses leppetrahvinõude kättetoimetamisega selgitab hageja, et kohtupraktika kohaselt on

tavapärane, et Tallinna linnas parkides tuleb parkimise eest tasuda nii eraparklates kui ka

linnatänavatel ning et leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse auto

kojamehe vahele. Hageja on tõendanud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega, et kostja sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele on asetatud leppetrahv. Seega saab pidada hageja poolt valitud

leppetrahvist teatamise ja kättetoimetamise viisi mõistlikuks ning on tõendatud

leppetrahvinõude kättetoimetamine kostjale 17. mail 2019. Hageja on seisukohal, et kui kohus

leiab, et hageja puhul rakendub tavapäraselt ja seadusest erinev aegumistähtaeg, siis seda

asjaolu peaks kohus põhjendama. Lisaks märgib hageja, et on püüdnud 4. veebruaril 2021

tähitud kirja ning 29. septembril 2021 tavakirja teel teavitada kostjat tasumata

leppetrahvinõudest.

29. Maakohus on valesti kohaldanud LS § 72 lg-t 2, sest tegemist on avalik-õigusliku normiga.

30. Maakohus on vaidlustatud otsuses hagejale ette heitnud, et hagi lisas 1 sisalduvad pildid on

tehtud soojemal aastaajal ja hagi lisas 2 sisalduvad pildid külmemal aastaajal. Hageja kasutab

parkimislepingute sõlmimisel tüüptingimusi, mida ei vahetata sageli. Hageja on esitanud

originaalfotod parkimistingimustest ja -alast, mis on kehtinud ja mis kehtivad viidatud

parkimisalal, mh ka leppetrahvi väljastamise ajal. Kui kostja väidab, et liiklus- ja

teavitusmärgid ei olnud selliselt paigaldatud, oleks ta pidanud oma vastuväiteid tõendama.

2-22-105777

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 637

lg 21

alusel

(koosmõjus

TsMS § 405

lg-ga 1)

menetlusse

võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.

32. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb

kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid

(lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 40 eurot. Seega ei ületa hageja

põhinõue ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1

mõttes.

33. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

34. Maakohus on otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

35. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

36. Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et

määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel

ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse

tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused

materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite

hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus

sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise

kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (Riigikohtu 10. aprilli 2019 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).

37. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.

Hageja on kaebuses välja toonud, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud LS § 72 lg-t 2. Kuigi

kolleegium nõustub hagejaga, et tegemist on avalik-õigusliku normiga, mis ei ole praeguses

asjas kohaldatav, ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi

seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust.

Maakohus ei ole otsust üksnes viidatud normile rajanud, vaid on seda arvestanud kogumis teiste

2-22-105777

õigusnormide, asjaolude ja tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et LS § 72 lg 2 kohaldamine ei

tinginud lõppjäreldustes ebaõiget lahendit.

38. Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja kaebuses esitatud väited alust kahelda maakohtu

järelduses, et tõendamata on poolte vahel parkimislepingu sõlmimine. Maakohus on

hagiavaldusega esitatud tõendeid hinnates õigesti leidnud, et hageja fotodelt ei ole võimalik

tuvastada, et tegemist on hageja opereeritava parkimisalaga ning et fotod kostja sõidukist ja

parkimistingimustest on tehtud sama maa-ala kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja

parkis leppetrahvi tegemise kuupäeval, s.o 17. mail 2019 hageja parkimisalal aadressil

Veerenni 36, Tallinn, ei saa kohus jõuda järeldusele, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv

parkimisleping ja leppetrahvikokkulepe. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et hagiavalduse

lisana 1 esitatud fotolt nähtub hageja parkimistingimuste märk. Nimetatud pildilt ei ole

võimalik tuvastada, millise märgiga on tegu, kuivõrd märki varjab suuremas osas sõiduk ning

seetõttu ei saa asuda seisukohale, et tegemist võiks olla hageja parkimistingimuste märgiga.

Kuna maakohus on õigesti leidnud, et tõendatud ei ole poolte vahel lepingu sõlmimine, on

alusetu ka hageja leppetrahvinõue.

39. Maakohus on tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt

hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus tugines

esitatud tõenditele ja seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus

oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu

põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega,

ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt

rikkudes, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Seetõttu tuleb hageja esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.

40. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei

ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja,

s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

42. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)