Legislator Case Law & Legislation
4-10-3613/6 AI generated

4-10-3613/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Case Number 4-10-3613/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3613

Legislator headnote

AI generated

4-10-3613/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: 1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3613

Keywords

AI generated
qualified speed violation qualified traffic violation hit and run conviction violation of acceleration principle conviction for reckless speeding driving whilst disqualified
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3613

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november

2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4- 10-3613 Kohtunik Eeva Levina kirjalikus menetluses

Väärteoasi F.N kaebus Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,10,001777, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 43 trahviühikut, so 2 580.00 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, liikluseeskirja § 124 p 2 sätestatud lubatud sõidukiiruse 90km/h asulavälisel teel, ületamise eest, tühistamiseks lisakaristusena juhtimisõiguse 1 kuuks äravõtmise osas ning uue otsuse tegemiseks

Kaebuse esitaja F.N, ik xxx, xxx

Kohtuväline menetleja Heiki Lindus, Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakond

Sekretär Ingrid Koddo,

Juhindudes V™S §-dest 120; 132 p 2, 134, 135, 155 lg 2, 156 lg 3, kohus

O t s u s t a s :

Tühistada Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsus nr 2402,10,001777 F.N-ile määratud lisakaristuse, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks, osas, muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel.

Asjaolud

Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 23.09.2010 otsuse väärteoasjas nr 2402,10,001777 järgi F.N juhtis

06.09.2010 kella 14:49 xxx asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 121+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h.

Selle teoga rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõuet, mis sätestab lubatud suurima sõidukiirusena asulavälisel teel 90 km/h, pannes toime väärteo Liiklusseaduse § 74 22 lg 2

2 alusel ning rikkujale määrati karistuseks rahatrahv 43 trahviühikut, so 2580 krooni, ning lisakaristusena § 74 22 lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks.

Menetlusaluse isiku seisukoht F.N ei nõustunud otsuse selle osaga, millega määrati lisakaristusena sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine kuna kohtuväline menetleja on kaebaja arvates jätnud

arvestamata süü ülestunnistuse ja puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendavad asjaolud, samuti asjaolu, et menetlusaluse isiku käitumises puudus tahtlus ning tegemist oli õnnetu juhusega ehk ettevaatamatusega. Kaebaja oli tagasiteel Jõhvist Tallinnasse emale

kuuluva sõiduautoga (millega sõitis üldse teist korda), otsustades kasutada

püsikiirusehoidjat. Sõiduki tehnilise abivahendi rakendamine osutus temale kui

asjatundmatule oodatust keerulisemaks kuna sõiduk reageeris toimingule ootamatu kiirendusega. Menetlusalusel on pere, 2 alaealist last ning töökohustustest tulenev vajadus

sõiduki kasutamise järele, sh piirkondades, kus ühistransport on piiratud. Abikaasa

tööalase sagedase eemalviibimise, linnavälise elukoha ja laste ea tõttu on sõiduki

kasutamine igapäevaselt möödapääsmatu Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine mõjutab oluliselt pere toimimist ja on ebaproportsionaalselt raske võrreldes toimepandud süüteoga.

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et otsus on õiglane. Riik peab hoolitsema selle eest,

et rahuldada ühiskonna arusaama õigusest ja õiglusest, riik peab andma selge signaali

sellest, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Menetlusalust isikut

on varasemalt karistatud samalaadse õiguserikkumise toimepanemise eest, kusjuures

eelnevast samalaadsest rikkumisest on möödunud 3 kuud, karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud. Menetlusaluse isiku poolt kiiruse ületamise põhjusena toodud

ebaõnnestunud kiirusepiirangu kontrolli seadistamine ei ole usaldusväärne, kuna jääb arusaamatuks, millisele kiirusele soovis menetlusalune isik seadet seadistada, liikudes ise 121 km/h. Menetleja selgitab, et karistus iseenesest ei saagi olla meeldiv, raskendades igal

juhul isiku olukorda. Menetleja poolt viidatakse Riigikohtu lahendile, mille kohaselt

töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud ära poolte seisukohtadega, kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et: F.N-i kaebus kuulub rahuldamisele ja Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsus nr 2402,10,001777 lisakaristuse määramise osas tühistamisele.

Kohus tuvastas ja luges tõendatuks alljärgnevad väärteo asjaolud:

Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

06.09.2010 Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andres Hintsi poolt poolt F.N-i suhtes koostatud väärteoprotokolli nr 2402- 1777-90396 kohaselt juhtis menetlusalune xxx km-l kella 14:49 ajal mootorsõidukit xxx kiirusega 121+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust

mitte vähem kui 23 km/h. Fikseeritud näitu näidati juhile ja menetlusalune isik on tutvunud väärteoprotokolliga. Menetlusaluse isiku 06.09.2010 ülekuulamise protokollis

andis ülekuulatav ütlusi selle kohta, et sõites talle võõra autoga, üritas sõidu ajal

ebaõnnestunult seadistada kiirusepiirangu kontrollseadet ”cruise controll” ja kahetseb kiiruse ületamist. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati 06.09.2010 F.N-i poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel töökorras ja

3

taadeldud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS006506. Mõõtmine toimus liikuvale

patrullautole vastutuleva objekti suhtes. Seadme lugem 121 km/h, laiendmääramatusega +/- 8 km/h, sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud 90 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus 3-5 sek jooksul.

Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.

Menetlusalune isik ei vaidlusta lubatud kiiruse ületamise fakti, kuid põhjendab seda

ettevaatamatusest kaasnenud tagajärjega. Nimelt oskamatusest sõiduki tehnilise seadme

kasutamisel, millele sõiduk reageeris ootamatu kiirendusega. Viimast kinnitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sisalduv viide ”kiirendas intensiivselt”. Samas

on KarS § 15 lg 3 alusel väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu, mistõttu on asjas

õigesti tuvastatud menetlusaluse isiku süü liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumises ning väärtegu õigesti kvalifitseeitud Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel.

Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel on menetleja võtnud karistust kergendava asjaoluna arvesse menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, mis on

otsuse tegemisel võrdsustatud puhtsüdamliku kahetsusega. Menetleja leiab, et väidetav ebakompetentsus seadme käsitlemisel ei saa olla süüdlase käitumist õigustav ja töökoha

säilimise väidetav ohtuseadmine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav

asjaolu. Süüdlasele karistuse mõistmisel lähtus kohtuväline menetleja üldpreventiivsest eesmärgist ning isiku karistatusest samalaadse süüteo eest.

Kohtule esitatud täiendavatest tõenditest, mille uurimiseks pooled kohtuistungi korraldamist vajalikuks ei pidanud, arvestab kohus Eesti Energia tõendit, mille kohaselt on autojuhilubade olemasolu kaebaja töökohustuste täitmise eelduseks, Txxxi tõendit kaebaja abikaasa töötsükli kohta, kahe alla 7-aastase lapse sünnitunnistust ning kaebuses esitatut, mis iseloomustab kaebaja igapäevakorraldust. Kohtu jaoks joonistub esitatud tõenditest nn

”töötav ema”, kelle õlul lasub lisaks kohustustele tööandja ees, laste ja koduga seonduv igapäevane logistika, mille toimimise vältimatuks eelduseks on autojuhilubade olemasolu.

Kohus ei sea kahtluse alla karistuse preventiivset eesmärki, kuid leiab, et üksnes

põhikaristusena määratud rahatrahvist on isiku teo raskust ja süü suurust arvesse võttes ning tema karistustundlikkust silmas pidades, piisav. Kohtunik Eeva Levina

Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtuotsus jõustus 11.11.2010

№oremreferent

Liivi Õun