4-10-3613/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3613
Legislator headnote
AI generated4-10-3613/6 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: 1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3613
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 Ärakiri Väärteoasi nr 4-10-3613
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 03. november
2010 Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4- 10-3613 Kohtunik Eeva Levina kirjalikus menetluses
Väärteoasi F.N kaebus Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2402,10,001777, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 43 trahviühikut, so 2 580.00 krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, liikluseeskirja § 124 p 2 sätestatud lubatud sõidukiiruse 90km/h asulavälisel teel, ületamise eest, tühistamiseks lisakaristusena juhtimisõiguse 1 kuuks äravõtmise osas ning uue otsuse tegemiseks
Kaebuse esitaja F.N, ik xxx, xxx
Kohtuväline menetleja Heiki Lindus, Ida Prefektuuri Jõhvi politseiosakond
Sekretär Ingrid Koddo,
Juhindudes V™S §-dest 120; 132 p 2, 134, 135, 155 lg 2, 156 lg 3, kohus
O t s u s t a s :
Tühistada Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsus nr 2402,10,001777 F.N-ile määratud lisakaristuse, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks, osas, muus osas jätta otsus muutmata.
Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav. Kaebuse saab esitada vaid advokaadi vahendusel.
Asjaolud
Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 23.09.2010 otsuse väärteoasjas nr 2402,10,001777 järgi F.N juhtis
06.09.2010 kella 14:49 xxx asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 121+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h.
Selle teoga rikkus Liikluseeskirja § 124 p 2 nõuet, mis sätestab lubatud suurima sõidukiirusena asulavälisel teel 90 km/h, pannes toime väärteo Liiklusseaduse § 74 22 lg 2
2 alusel ning rikkujale määrati karistuseks rahatrahv 43 trahviühikut, so 2580 krooni, ning lisakaristusena § 74 22 lg 4 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 kuuks.
Menetlusaluse isiku seisukoht F.N ei nõustunud otsuse selle osaga, millega määrati lisakaristusena sõiduki
juhtimise õiguse äravõtmine kuna kohtuväline menetleja on kaebaja arvates jätnud
arvestamata süü ülestunnistuse ja puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendavad asjaolud, samuti asjaolu, et menetlusaluse isiku käitumises puudus tahtlus ning tegemist oli õnnetu juhusega ehk ettevaatamatusega. Kaebaja oli tagasiteel Jõhvist Tallinnasse emale
kuuluva sõiduautoga (millega sõitis üldse teist korda), otsustades kasutada
püsikiirusehoidjat. Sõiduki tehnilise abivahendi rakendamine osutus temale kui
asjatundmatule oodatust keerulisemaks kuna sõiduk reageeris toimingule ootamatu kiirendusega. Menetlusalusel on pere, 2 alaealist last ning töökohustustest tulenev vajadus
sõiduki kasutamise järele, sh piirkondades, kus ühistransport on piiratud. Abikaasa
tööalase sagedase eemalviibimise, linnavälise elukoha ja laste ea tõttu on sõiduki
kasutamine igapäevaselt möödapääsmatu Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine mõjutab oluliselt pere toimimist ja on ebaproportsionaalselt raske võrreldes toimepandud süüteoga.
Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et otsus on õiglane. Riik peab hoolitsema selle eest,
et rahuldada ühiskonna arusaama õigusest ja õiglusest, riik peab andma selge signaali
sellest, et liiklusrikkumiste, sh mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Menetlusalust isikut
on varasemalt karistatud samalaadse õiguserikkumise toimepanemise eest, kusjuures
eelnevast samalaadsest rikkumisest on möödunud 3 kuud, karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud. Menetlusaluse isiku poolt kiiruse ületamise põhjusena toodud
ebaõnnestunud kiirusepiirangu kontrolli seadistamine ei ole usaldusväärne, kuna jääb arusaamatuks, millisele kiirusele soovis menetlusalune isik seadet seadistada, liikudes ise 121 km/h. Menetleja selgitab, et karistus iseenesest ei saagi olla meeldiv, raskendades igal
juhul isiku olukorda. Menetleja poolt viidatakse Riigikohtu lahendile, mille kohaselt
töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.
Kohtu seisukoht
Kohus, tutvunud ära poolte seisukohtadega, kontrollinud esitatud kirjalikke materjale, leiab, et: F.N-i kaebus kuulub rahuldamisele ja Ida Prefektuuri 23.09.2010 otsus nr 2402,10,001777 lisakaristuse määramise osas tühistamisele.
Kohus tuvastas ja luges tõendatuks alljärgnevad väärteo asjaolud:
Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.
06.09.2010 Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andres Hintsi poolt poolt F.N-i suhtes koostatud väärteoprotokolli nr 2402- 1777-90396 kohaselt juhtis menetlusalune xxx km-l kella 14:49 ajal mootorsõidukit xxx kiirusega 121+/-8 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90km/h, ületades sõidukiirust
mitte vähem kui 23 km/h. Fikseeritud näitu näidati juhile ja menetlusalune isik on tutvunud väärteoprotokolliga. Menetlusaluse isiku 06.09.2010 ülekuulamise protokollis
andis ülekuulatav ütlusi selle kohta, et sõites talle võõra autoga, üritas sõidu ajal
ebaõnnestunult seadistada kiirusepiirangu kontrollseadet ”cruise controll” ja kahetseb kiiruse ületamist. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kasutati 06.09.2010 F.N-i poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmisel töökorras ja
3
taadeldud kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS006506. Mõõtmine toimus liikuvale
patrullautole vastutuleva objekti suhtes. Seadme lugem 121 km/h, laiendmääramatusega +/- 8 km/h, sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud 90 km/h sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus 3-5 sek jooksul.
Liikluseeskirja § 124 p 2 alusel on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h.
Menetlusalune isik ei vaidlusta lubatud kiiruse ületamise fakti, kuid põhjendab seda
ettevaatamatusest kaasnenud tagajärjega. Nimelt oskamatusest sõiduki tehnilise seadme
kasutamisel, millele sõiduk reageeris ootamatu kiirendusega. Viimast kinnitab ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis sisalduv viide ”kiirendas intensiivselt”. Samas
on KarS § 15 lg 3 alusel väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu, mistõttu on asjas
õigesti tuvastatud menetlusaluse isiku süü liikluseeskirja § 124 p 2 rikkumises ning väärtegu õigesti kvalifitseeitud Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel.
Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 alusel mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse
ületamise eest 21-40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel on menetleja võtnud karistust kergendava asjaoluna arvesse menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist, mis on
otsuse tegemisel võrdsustatud puhtsüdamliku kahetsusega. Menetleja leiab, et väidetav ebakompetentsus seadme käsitlemisel ei saa olla süüdlase käitumist õigustav ja töökoha
säilimise väidetav ohtuseadmine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav
asjaolu. Süüdlasele karistuse mõistmisel lähtus kohtuväline menetleja üldpreventiivsest eesmärgist ning isiku karistatusest samalaadse süüteo eest.
Kohtule esitatud täiendavatest tõenditest, mille uurimiseks pooled kohtuistungi korraldamist vajalikuks ei pidanud, arvestab kohus Eesti Energia tõendit, mille kohaselt on autojuhilubade olemasolu kaebaja töökohustuste täitmise eelduseks, Txxxi tõendit kaebaja abikaasa töötsükli kohta, kahe alla 7-aastase lapse sünnitunnistust ning kaebuses esitatut, mis iseloomustab kaebaja igapäevakorraldust. Kohtu jaoks joonistub esitatud tõenditest nn
”töötav ema”, kelle õlul lasub lisaks kohustustele tööandja ees, laste ja koduga seonduv igapäevane logistika, mille toimimise vältimatuks eelduseks on autojuhilubade olemasolu.
Kohus ei sea kahtluse alla karistuse preventiivset eesmärki, kuid leiab, et üksnes
põhikaristusena määratud rahatrahvist on isiku teo raskust ja süü suurust arvesse võttes ning tema karistustundlikkust silmas pidades, piisav. Kohtunik Eeva Levina
Ärakiri õige
№oremreferent
Liivi Õun
Kohtuotsus jõustus 11.11.2010
№oremreferent
Liivi Õun