3-21-994/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-994

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.04.2021

ettekirjutuse nr 2112899/00044 tühisuse tuvastamise või

alternatiivselt tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja

Kenneth Rivis

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja talle kuuluva kinnisasja andmed

tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.07.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

3-21-994

2(12)

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on alates 10.11.2011 Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal aadressil yyyyy asuva

korteriomandi nr 8 omanik.

2. V teavitas 26.02.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ametit (TLPA) võimalikest

ebaseaduslikest ehitustöödest aadressil yyyyy-8.

3. TLPA vastas 01.03.2021 V pöördumisele e-kirjaga, et on algatanud riikliku järelevalve

menetluse asjaolude väljaselgitamiseks.

4. TLPA teostas 02.03.2021 paikvaatluse ja tuvastas, et yyyyy korteris nr 8 on

teostatud/teostatakse ümberehitustöid, mille käigus on muudetud hoone kande-, jäigastatavaid

ja piirdekonstruktsioone, st lammutatud osaliselt korteri ruumide kandvaid ja mittekandvaid

vaheseinu, on avatud hoone kandekonstruktsioone, on toimunud suures ulatuses vahelae

konstruktsiooni kihtide eemaldamine. Ehitustööd on pooleli. Teostatud paikvaatluse käigus anti

suuline korraldus korteris ehitustöödega mitte jätkata ning selgitati, et tehtud ümberehitustööde,

põranda, vahelae ja kandvate vaheseinte vanade konstruktiivsete kihtide eemaldamise näol on

tegemist teavituskohustusega ehitamisega (vastustaja 17.05.2021 menetlusdokumendi lisa 3).

5. TLPA 08.04.2021 ettekirjutusega nr 2112899/00044 kohustati X1) peatama koheselt kõik

yyyyy korteri nr 8 teostatavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte

hiljem, kui 08.04.2021 ning 2) esitama TLPA-le hiljemalt 08.08.2021 läbi riikliku ehitisregistri

ehitusteatis yyyyy nr 8 ümberehitust käsitlev nõuetekohane ehitusprojekt. Ettekirjutuse

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Järelevalvemenetluse raames on TLPA tuvastanud, et ehitustöid on korteris alustatud ja

läbiviidud ilma TLPA poolt kooskõlastatud (teavitatuks loetud) ehitusteatiseta ja

ehitusprojektita, st TLPA-l puudub võimalus kontrollida ehitamise nõuetele vastavust, sh

ohutust. Korteri kandvate vaheseinte osaline lammutamine ning hoone kandekonstruktsioonide

avamine võib tuua kaasa olukorra, kus tekib otsene oht inimese elule ja tervisele. Ohutuse

põhimõte väljendab ehitusõiguse ühte keskset väärtust ning ohutuse põhimõttega on

lahutamatult seotud ka ehitise kasutatavuse nõue, st ehitist peab saama ettenähtud otstarbel

ohutult kasutada. Kuivõrd yyyyy nr 4 ehitus- ja ümberehitustööde käigus on toimunud hoone

kandekonstruktsioonide muutmine (kandvate seinte osaline lammutamine) ning suures ulatuses

vahelae konstruktiivsete kihtide eemaldamine, siis on ehitusseadustiku (EhS) tähenduses

tegemist ümberehitamisega (EhS § 4 lg 3 p 2). Antud juhul yyyyy korteris nr 8

ümberehitustööde teostamiseks nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt puuduvad (vt EhS § 35 lg 3

ja EhS lisa 1).

Antud juhul ja käesoleva ettekirjutuse koostamise ajaks on TLPA muinsuskaitse osakonna poolt

kooskõlastatud 19.03.2021 Yyyyy korteris nr 8 restaureerimistööde tegevuskava, kuid

tegevuskava ei anna õigust teostada korteris teavitamiskohustuslikke ehitustöid (vt

muinsuskaitseseadus (MuKS) § 49 lg-d 1 ja 3).

6. X esitas 10.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 08.04.2021 ettekirjutuse nr

2112899/00044 tühisuse tuvastamise nõudes ja alternatiivselt tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-994

3(12)

7. Kaebaja leiab, et vaidlusalune ettekirjutus on õigusvastane, kuivõrd kaebaja ei ole teostanud

talle kuuluvas korteriomandis teavituskohustuslikke töid.

7.1. Vaidlusalusest ettekirjutusest ei nähtu põhjendused, et vastustaja oleks kaalunud

ettekirjutuses esitatud keelu ja haldussunni vahendi asendamist kaebajale vähempiiravamate

meetmetega sh selliselt, et keeld oleks kohaldunud ainult kaasomandi osa ehk

katusekonstruktsioonide taastamisele, mitte kogu ehitustegevusele sh korteri siseviimistluse

remonttöödele. Seetõttu on ettekirjutus ebaproportsionaalne.

7.2. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta ohu, mis võib kaasneda kaasomanikele

pehkinud katusetarinditest. Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt on justkui kaebaja tegevus

suurema ohuga kui pehkinud katusetarinditest kaasneda võiv oht.

7.3. Sunniraha on ebaproportsionaalne. Kaebaja on olukorras, kus ta üürib endale korterit, kus

ta saab elada ja lisaks kannab korteri ostutehingut finantseerinud pangaga sõlmitud

laenulepingu igakuiseid makseid ja nn kommunaalkulusid. Määratud sunniraha (500 eurot)

moodustab töötasu alammäärast (584 eurot) ca 94%. Kaebajat valdas ettekirjutuse lugemisel

tunne, et teda on varaliselt diskrimineeritud (vt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12).

7.4. Kaebaja oli järelevalve algatamise hetkeks teostanud korteris mittekandvate kipsseinte

osalise demonteerimise ja eemaldatud tapeedi jms kattematerjalid kuni puiduni. Lisaks oli

teinud laekonstruktsioonidesse avad ja osaliselt eemaldanud laelaudadel paiknenud savitellised

tegevuskava koostamise eesmärgil (vt tegevuskava fotod nr 15, 16, 19, 20 ja 26). On ilmne, et

konstruktsioonide avamisega kaasnes ehitustegevusele iseloomulik müra.

7.5. Vastustaja ei ole järginud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajal on õigus teostada enda

korteris loakohustuseta remonttöid ja tegevuskava alusel selles nimetatud töid.

7.6. Vastustaja on tuginenud KorS §-le 28. Kaebajale jääb arusaamatuks, mil viisil ja kuidas

olukorras, kus ta teostas tegevuskava koostamise eesmärgil korteri laekonstruktsioonidesse

avade tegemise ja vahekihina olnud savitelliste osalise eemaldamise, on ta rikkunud avalikku

korda KorS mõistes. Lisaks jääb kaebajale selgusetuks, milline on vastustaja poole pöördunud

isiku subjektiivne õigus ja õigushüve, mida kaebaja oma tegevusega rikkus ja kahjustas.

Selgusetu on, milline on kaebaja tegevusega kaasnenud oht või ohu tekkimise kahtlus.

Tegevuskavast nähtub, et katusekonstruktsioonid olid kahjustatud ja pehkinud (vt tegevuskava

lk-d 6-29). Kaebaja tegevuse eesmärgiks oli muuta olukord ohutumaks. Tegevuskavast nähtub,

et katuse puhul on varasemate ehitustööde raames katuse kandetarindid osaliselt ümberehitatud

ja läbisaetud (vt tegevuskava fotod 17-18, 26-29, 32-34) ning osaliselt on katuse

puitkonstruktsiooni osaks olevad talad pehkinud (vt tegevuskava fotod 28-31). Tegevuskavas

ei ole kajastatud kandekonstruktsioonide suhtes esinevaid probleeme, mistõttu jääb kaebajale

selgusetuks, millele tuginevalt on vastustaja leidnud, et kandvad vaheseinad on eemaldatud jmt.

7.7. Tööde tegemise luba ei ole nõutav kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise

hooldamiseks ning remontimiseks (MuKS § 52 lg 7 p 1). Kaebaja soovis teostada remonttöid,

mis ei muuda ehitise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning tegevuskavas nimetatud

tööde teostamisel kasutatakse algupäraseid ehitusmaterjale tegevuskavas nimetatud tööde

teostamiseks. Vastustaja on 19.03.2021 kooskõlastanud tegevuskava. Sellega on ka heaks

kiidetud tööde tegemine vastavalt tegevuskavale. Juhul, kui tegevuskava alusel ei oleks tööde

teostamine lubatud, siis oleks pidanud vastustaja nimetatud asjaolule tegevuskava kinnitamisel

juhtima kaebaja tähelepanu ning viitama, et kaebajal tuleb tellida ka ehitusprojekt. Mitte ühestki

MuKS sättest ei tulene kohustust koostada nii tegevuskava kui ka ehitusprojekt (vt MuKS

eelnõu seletuskiri, lk 1; kultuurikomisjoni muudatusettepanek nr 35, nr 56, lk 30).

7.8. Kaebajale on ebaselge, millistele tõenditele tuginedes on vastustaja liigitanud korteris

teostatud tööd ümberehitamiseks. Kaebaja ei ole lammutanud korteris ühtegi kandvat vaheseina

3-21-994

4(12)

või midagi, mis võiks meenutada kandvat seina, vaheseina, posti või mistahes kandvat

konstruktsiooni. Ebaselge on, millistele õigusaktidele tuginedes on vastustaja kasutanud

mõistet konstruktiivne kiht, tõlgendades seda hoone kandva- ja jäigastava konstruktsioonina.

Tellistäidis ei täitnud kandva konstruktsiooni funktsiooni (dtl 168). Kaebaja ei plaani muuta

piirdekonstruktsioone, paigaldada, muuta või lammutada tehnosüsteeme, muuta välisilmet, viia

ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega ega taastada osaliselt või hävinud ehitis.

Kaebaja plaanib asendada pehkinud katusetala osa terve osaga vastavalt tegevuskavas toodud

juhistele, taastada varasemalt eemaldatud katuse kandetarindid, asendada vahelae laudadel

olevad tellised kaasaegse soojustusmaterjaliga, rajada korteri mittekandvad seinad ja taastada

siseviimistlus.

7.9. Kaasomanike nõusoleku esitamise nõue on põhjendamatu. Kui on tegemist ohuga ehitise

säilimisele, siis võib iga kaasomanik teha toiminguid ohu kõrvaldamiseks ilma teiste

nõusolekuta (AÕS § 72 lg 4, eelnõu § 37 lg 1). Katus on kinnisasja kaasomanike kaasomandis,

mitte ühisomandis (AÕS § 73 lg 3).

7.10. Ekslik on vastustaja seisukoht, et vahelae ja katusetarindi tugevdamine jms tööd eeldavad

ka korteriühistu nõusolekut. Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust

muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames,

vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet (KortS § 38 lg 1). Küll aga ei ole vaja selle

korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra. Kaebaja

hinnangul on katusekonstruktsioonide puhul tegemist töödega, mis kvalifitseeruvad ohuna

ehitise säilimisele ja seega ei ole ka nende tööde teostamiseks teiste korteriomanike nõusolek

vajalik. Isegi, kui selline nõusolek oleks vajalik, siis ei ole nõusoleku puudumine vastustaja

kontrollalas, sest tegemist on kaasomanike vahelise sisesuhtega.

7.11. Kaebajat ei ole teavitatud, et Muinsuskaitseametile on edastatud info kaebaja korteris

teostatud remonttööde peatamisest (MuKS § 80, § 81 lg-d 1-2).

7.12. Vaidlusalune ettekirjutus ei ole selge ja üheselt mõistetav (haldusmenetluse seadus

(HMS) § 55 lg 1). Vastustaja edastas vaidlusaluse ettekirjutuse kaebajale 08.04.2021 kell 16.40.

Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt tuli remonditegevus peatada haldusakti koostamise

kuupäeval, s.o 08.04.2021. Seega ei ole võimalik aru saada, millisest hetkest kaebajale

piirangud kehtima hakkavad.

7.13. Vaidlusaluses ettekirjutuses määratud tähtaeg ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamiseks

on ebamõistlikult lühike. Seetõttu on tegemist tühise haldusaktiga, sest ettekirjutust ei ole

vastavas osas võimalik täita (HMS § 63 lg 2 p 5).

7.14. Vastustaja on meelevaldselt heitnud kaebajale ette eelmiste korteriomanike tegevusi

ruumide planeeringu muutmisel, sh kandvate seinte mahavõtmine. Kaebaja omandas korteri

10.10.2011. Tegevuskavast (lk 5) nähtub, et hooned renoveeriti 1980. aastate keskel, vastavalt

Kommunaalprojekti poolt koostatud hoonete kapitaalremondi ja sisemise ümberehitamise

kavandile, mille kohta ei ole muud ruumiplaani säilinud kui lisas 11 olev korruseplaan.

Kaebajale ei ole teada, millal ja kelle poolt on teostatud korteriplaani muudatus, kuid 2011.

aastal ostis kaebaja korteri sellise ruumiplaaniga (sh seinte asukohaga), nagu see on lisas 12.

Kaebaja järeldab vastustaja seisukohtadest, et vaidlusaluse ettekirjutuse aluseks peab olema

kaebaja tegevus (mitte varasemate omanike tegevus).

7.15. Vastustaja antud suuline korraldus ehitustööde peatamiseks ei ole kaebajale siduv, sest

seda ei saa vaidlustada. Vastustaja ei teavitanud kaebajat plaanist teha kaebajale ettekirjutus.

Kaebaja arvas, et suulise ja lihtkirjaliku tööde keelu näol oli tegemist vastustaja

ülereageerimisega, mis oli tingitud vihase naabri kaebusest.

7.16. Kaebaja ei pea kohaseks, et vastustaja kasutab tõendina naabri ütlusi.

3-21-994

5(12)

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Vaidlusalune ettekirjutus on põhjendatud, õigesti kaalutletud ning kooskõlas hea

haldusega. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel antavad load ja nõusolekud ei asenda

ehitusseadustiku (EhS) alusel nõutud ehitusteatist või ehitusluba. Ka kinnismälestised alluvad

EhS regulatsioonile (vt MuKS § 58 lg-d 1-2) ning kui kinnismälestise rekonstrueerimine on

selle gabariitidest tulenevalt ehitusteatise- või ehitusloakohustuslik, siis ei või enne ehitama

asuda, kui ehitusprojekt on ehitusteatise- või ehitusloamenetluses kinnitatud ja ehitusteatis on

teatavaks loetud või ehitusluba väljastatud. Kui MuKS alusel hinnatakse ehitustegevuse

sobivust muinsuskaitseliste aspektidega, siis EhS alusel kontrollitakse ehitustegevuse teisi

aspekte – eeskätt aga ehitustehnilist ohutust (sh tuleohutust) ja vastavust ehitusnõuetele (vt EhS

§ 8). Tuleb eeldada, et ehitis on ohutu, kui see on ehitatud nõuetele vastavalt. Kaebaja ei ole

taganud ehitamise nõuetele vastavust, kuivõrd ehitusprojekt puudub. Samuti ei ole kaebaja

esitanud ehitisteatist. Kohustused tagada ehitamise nõuetele vastavus ja ehitamine

ehitusprojekti kohaselt tulenevad EhS § 19 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning EhS § 12 lg-st 1.

8.2. Kuivõrd yyyyy elamu ehitus- ja ümberehitustööde käigus on toimunud hoone

kandekonstruktsioonide muutmine (kandvate seinte osaline lammutamine) ning suures ulatuses

vahelae konstruktiivsete kihtide (ehk oluliste osiste/elementide) eemaldamine, siis on EhS

tähenduses tegemist ümberehitamisega (vt EhS § 4 lg 3 p 2). Kui ehituse käigus asendatakse

varasemaid ehitusmaterjale potentsiaalselt mingi muu materjaliga, siis võib olla tegemist

ümberehitamisega, mis vajab ehitusteatise või ehitusloa taotluse esitamist koos

ehitusprojektiga. Ühe materjali teisega asendamisel muutuvad kogu ehitise füüsikalised

omadused ning sellisel juhul on vastustaja kui pädeva asutuse (vt Tallinna Linnavolikogu

13.06.2013 määrus nr 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“ § 1 lg 1 ja § 6 lg 1

p 7) ülesanne hinnata tekkinud uue lahenduse ohutust (sh ka terviklikust vaatest), vastavalt EhS

§-le 8.

8.3. yyyyy kinnistul paiknevas elamus on kinnistusraamatu andmetel kokku 13 korterit, kelle

huvides on tagada oma elamu ohutus ja turvalisus. Oluline on, et jutt on katusetarinditest, mille

puhul oskusetu töö ilma ehitusprojektita võib põhjustada kogu katuse sisse varisemise ning tuua

rasked kahjud tervele hoonele ning seeläbi ka kaebajale ja 12 teisele omanikule. Hüpoteetiline

on kaebaja väide, nagu tema tegevuse tulemusena muutuks hoone ohutuks läbi katusetarindite

asendamise ja parandamise, nimetatud asjaolu võib vastata tõele, kuid seda saabki kaebaja

tõendada vastustajale läbi asjakohase ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamise. Ilma

ehitusprojekti esitamata puudub vastustajal võimalus hinnata ehitustegevuse ohutust ning

vastavust nõuetele. Halduskohtul puudub pädevus seadustada ebaseaduslik ehitustegevus.

Halduskohus on oma 19.05.2021 määruse punktis 22 õigesti järeldanud, et EhS § 35 lg-s 3 ja

EhS lisas 1 sätestatud eeldused on täidetud ning kaebajale kuuluvas korteris ehitustööde

teostamiseks on nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt.

8.4. Vaidlusaluse ettekirjutusega kohustati peatama kõik tööd ning anti selge suunis esitada

ehitusteatis ja ehitusprojekt. Vaidlusalune ettekirjutus on osaliselt ka preventiivse iseloomuga

ehk suunatud kaebaja ütluste alusel tagajärgede ärahoidmisele, et mitte põhjustada suuremat

(varalist) kahju kaebajale ja Yyyyy kinnisasjas paiknevale hoonele (ja selle elanikele).

Ettekirjutuse tegemisel on aluseks võetud kaebaja esitatud tegevuskava. Kui võrrelda 1996. a

plaani kaebaja poolt esitatud plaaniga (kaebuse lisa 12), siis nähtub, et kaebajale kuuluvas

korteris on toimunud võrreldes 1996. a plaaniga kardinaalsed ümberehitused, kus on muudetud

mh ka hoone kandvaid konstruktsioone. Asjaolu, et kaebaja väidab, et tema neid ehitustöid läbi

pole viinud, on asjassepuutumatu. Vastustaja hindab tänast olukorda ehk temale esitatud

tegevuskava ning tegevusi, mis on kirjeldatud ja mis tagaksid ehitise ohutu kasutamise

ümberehitamise järgselt.

3-21-994

6(12)

8.5. Sunniraha rakendamine on antud rikkumist arvesse võttes proportsionaalne. Sunniraha

peab olema sellisel määral mõjus, et see paneks ettekirjutuse adressaati ettekirjutuse nõuete

täitma ja rikkumist lõpetama. yyyyy hoone on seaduse erilise kaitse all, kuivõrd tegemist on

kinnismälestisega. EhS §-s 8 sätestatud ohutuse põhimõte hõlmab ka kultuuriväärtuste kaitset.

Arusaamatu on, miks kaebaja on sidunud omavahel töötasu alammäär ning asjaolu, et kaebaja

on tööl käiv füüsiline isik. Kaebaja ei ole avaldanud oma tegelike sissetulekute suurust.

Vastustaja hinnangul on töötasu alammäära suurus asjasse puutumatu, kuivõrd on ebausutav,

et pank väljastaks töötasu alammäära teenivale isikule laenu kinnismälestises asuva

remontivajava korteri omandamiseks.

8.6. Vastustaja kaalus hoiatuses sunniraha 500 euro suuruses summas rakendamisel asjaolu, et

Yyyyy korteris on teostatud ehitustöid, mille kohta nõutav dokumentatsioon puudub.

Olenemata asjaolust, et juba 02.03.2021 teostas vastustaja esimese paikvaatluse, peatas

suuliselt kõik ehitustööd ning tuvastas, et yyyyy korteris nr 8 on teostatud/teostatakse

ümberehitustöid,

mille

käigus

on

muudetud

hoone

kande-,

jäigastavaid-

ja

piirdekonstruktsioone, st lammutatud osaliselt korteri ruumide kandvaid ja mittekandvaid

vaheseinu, on avatud hoone kandekonstruktsioone, on toimunud suures ulatuses vahelae

konstruktsiooni kihtide eemaldamine, ei peatanud kaebaja ehitustöid, vaid jätkas nendega.

Arvestades ettekirjutuse rikkumise asjaolusid, on vastustaja hinnanud, et 500 euro suurune

sunniraha vastab ATTS-s sätestatud tingimustele (vt ATTS § 3 lg 3). Paikvaatlusega on

tuvastatud, et korteris omavolilise hoone ehitamisega on jätkatud ning veel täiendavalt juurde

ehitatud peale kõigi ehitustööde suulist peatamist, on kaebaja näidanud üles soovimatust asuda

vastustaja ettekirjutuses esitatud nõudeid täitma. Sunniraha on määratud arvestades ka asjaolu,

et kaebajale kuulub prestiižne kinnisvara Tallinna vanalinnas.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebajal oli talle kuuluvas

korteriomandis ehitustööde teostamiseks eelnevalt vaja esitada vastustajale ehitusteatis ja

ehitusprojekt või piisas ehitustööde tegemiseks vastustaja poolt kooskõlastatud tegevuskavast.

11. Vaidlus puudub järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) kaebajale kuulub korteriomand

aadressil yyyyy nr 8 (kaebuse lisa 1; digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 17); 2) vastustajale

esitas kolmas isik 26.02.2021 taotluse kaebajale kuuluvas korteriomandis teostatavate

ehitustööde osas riikliku järelevalve läbi viimiseks (vastustaja 17.05.2021 menetlusdokumendi

lisa 1; dtl-d 112-114); 3) kaebajale kuuluvas korteriomandis teostati 02.03.2021 paikvaatlus,

mille käigus anti kaebajale suuline korraldus peatada kõik ehitustööd (kaebuse lisa 5; dtl-d 64-

66); 4) vastustaja on teinud kaebajale 08.04.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00044, millega

kohustati kaebajat peatama koheselt kõik yyyyy korteris nr 8 teostatavad ehitustööd

ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem, kui 08.04.2021 (ettekirjutuse nõue 1)

ning esitama vastustajale hiljemalt 08.08.2021 läbi riikliku ehitisregistri ehitusteatis yyyyy8

ümberehitust käsitlev nõuetekohane ehitusprojekt (ettekirjutuse nõue 2) (kaebuse lisa 6; dtl 67-

74); 5) kolmas isik on 13.04.2021 teavitanud vastustajat kaebaja korteriomandis ehitustööde

jätkamisest (vastustaja 17.05.2021 menetlusdokumendi lisa 4; dtl 120).

12. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

13. Vaidlusaluse haldusakti õiguslikeks alusteks on märgitud KorS § 28 lg-d 1-2 ja EhS § 130

lg 2 p 2.

3-21-994

7(12)

14. Riigikohus on selgitanud oma 13.12.2018 otsuse nr 3-16-1050 punktides 10-11 järgmist:

„Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise

nõuetele vastavuse üle (ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad

muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust

ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute

õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see

ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise

ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on

avaliku korra osa (vt KorS § 4). Oht on korrakaitseseaduse kohaselt olukord, kus ilmnenud

asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et

lähitulevikus leiab aset korrarikkumine, st avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku

subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (§ 5 lg-d 1 ja 2). Ohukahtlus on

olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et

korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine

ei ole välistatud (KorS § 5 lg 6). Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral

ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või

ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui tema tegevus ei ole piisav või

muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (samas lg 3). Ohukahtluse

korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada ohu olemasolu väljaselgitamiseks

seaduses ettenähtud meetmeid (KorS § 27). Ohu korral on korrakaitseorganil õigus panna

avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus (KorS § 28 lg 1). KorS § 14 p-s 1 on sätestatud igaühe subjektiivne

õigus saada korrakaitseorganilt abi sellise ohu ennetamisel või tõrjumisel, mille eest ta ei ole

vastutav, kui abi andmisest keeldumine oleks õigusvastane. Abi andmisest keeldumine on

õigusvastane juhul, kui seadus kohustab abi andma või kui abi andmise kasuks räägivad taotleja

ülekaalukad huvid.“

15. EhS sätted, mille kohaselt ei tohi ehitamisega seada ohtu teiste isikute vara, kaitsevad ka

teiste korteriomanike õigusi. Käesoleval juhul on vastustaja algatanud naabri taotluse alusel

järelevalvemenetluse kaebajale kuuluvas korteriomandis toimuva ehitustegevuse üle. Kohus

selgitab, et naabri taotlus järelevalve menetluse algatamiseks ei ole haldusmenetluses kogutud

tõend, vaid taotlus, mille alusel riiklik järelevalvemenetlus algatati (HMS § 14 lg 1, § 35 lg 1 p

1). Vastustajal puudus diskretsioon otsustamaks, kas keelduda naabri kirjale reageerimast.

Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus ühtlasi, et vaidlusaluses ettekirjutuses KorS § 28 lg-tele 1 ja 2

viitamine oli asjakohane, kuivõrd järelevalvemenetluses tuvastati kaebaja poolt avaliku õiguse

valdkonda kuuluvate normide rikkumine (EhS § 8, § 19 lg 1, § 12 lg-d 1 ja 2 ning § 11 lg 1)

ning ehitamise ohutust nõudvatest normidest tulenevate õiguste kaitsmine on avaliku korra osa

(vt KorS § 4). Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et Aia tn 11/Yyyyy kinnistul paiknevas

elamus on kinnistusraamatu andmetel kokku 13 korterit, kelle huvides on tagada oma elamu

ohutus ja turvalisus. Seejuures on oluline, et vaidlus puudutab mh katusetarindite asendamist,

mille puhul oskusetu töö ilma ehitusprojektita võib põhjustada kogu katuse sisse varisemise

ning tuua rasked kahjud tervele hoonele ning seeläbi ka kaebajale ja 12 teisele omanikule. Kuigi

kaebaja väide, et tema tegevuse tulemusena muutuks hoone ohutuks läbi katusetarindite

asendamise ja parandamise, võib vastata tõele, siiski saab kavandatava ehitustegevuse ohutust

hinnata vastustaja ehitusteatise ja ehitusprojekti alusel.

16. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale kuuluvas korteriomandis on teostatud ja

kavandatakse teostada ümberehitustöid. Kohus jääb oma 19.05.2021 määruse põhjenduste

punktides 20-22 esitatud seisukohtade juurde ega pea vajalikuks neid korrata.

17. Vastavalt EhS § 4 lg 3 punktile 2 on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine

ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena

3-21-994

8(12)

ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise

ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus muudetakse ja asendatakse hoone kande-

ja jäigastavaid konstruktsioone. Vaidlusaluses ettekirjutuses on leitud, et kuivõrd kaebajale

kuuluvas korteriomandis on ehitus- ja ümberehitustööde käigus toimunud hoone

kandekonstruktsioonide muutmine (kandvate seinte osaline lammutamine) ning suures ulatuses

vahelae konstruktiivsete kihtide eemaldamine, siis on EhS tähenduses tegemist

ümberehitamisega (vt kaebuse lisa 6, lk 4; dtl 71).

18. Kaebaja esitatud tegevuskavas on kirjeldatud kõnesoleva korteriomandi olemasolev

olukord järgmiselt: „Lae viimistlus, põrandakatte materjal ja seinte viimistlus on osaliselt

eemaldatud. Kahe ruumi vaheline sein on demonteeritud. Alles on jäänud kandekonstruktsioon,

mis koosneb karpraudadest ja puitpostidest. Kolm paekiviseina on restaureeritud, paekivi on

puhastatud ja sein on vuugitud. /…/ Katusekate on amortiseerunud ja ei ole enam veetihe.

Lekkekohti on varasemalt üritatud parandada erinevate mittesobilike materjalidega. Kuna

paistab, et see probleem on olnud pikema aja jooksul, võib eeldada, et vahelae puittarindid

võivad olla kahjustatud. Kahjustuste ulatuse saab teha kindlaks, siis kui tarindid avada

(eemaldada talade vahelised savitellised). Katuse kandetarindid on varasemalt mitmest kohast

läbi saetud, millega on rikutud tarindi kandeomadused ja jäikus. Läbijooksude tõttu on

puittarindid osaliselt kahjustunud. /…/ Puitvahelagi on läbivajunud ja vajab korda tegemist.“

(kaebuse lisa 2, lk 6; dtl 26).

19. Vastustaja poolt 02.03.2021 läbi viidud paikvaatluse käigus on tuvastatud järgmist: „yyyyy

korteris nr 8 on teostatud/teostatakse ümberehitustöid, mille käigus on muudetud hoone kande-

, jäigastavaid- ja piirdekonstruktsioone st lammutatud osaliselt korteri ruumide kandvaid ja

mittekandvaid vaheseinu, on avatud hoone kandekonstruktsioone, on toimunud suures ulatuses

vahelae konstruktsiooni kihtide eemaldamine. Ehitustööd on pooleli.“ (kaebuse lisa 5, lk 1; dtl

65). Võrreldes tegevuskavas olevat fotot nr 1 (kaebuse lisa 2, lk 7; dtl 27) ning paikvaatluse

akti fotosid nr 2 ja 3 (kaebuse lisa 5, lk-d 1-2; dtl 65-66) on näha, et vahelae konstruktsiooni

kihid on suures ulatuses eemaldatud, paikvaatluse aktile lisatud fotolt nr 2 on läbi vahelae näha

katus, mida tegevuskava fotolt nr 1 näha ei ole. Kuigi kaebaja on kohtule esitanud tegevuskava,

mis on allkirjastatud selle koostaja poolt 15.03.2021 (vt kaebuse lisa 2; dtl 20), siiski on kaebaja

märkinud kaebuse punktis 1.1.4, et tegevuskava koostati 19.02.2021 (dtl 2). Sama kuupäev

nähtub ka tegevuskavast endast, kui töö valmimise aeg (vt kaebuse lisa 2, lk 1; dtl 21). Järelikult

on tegevuskava ja selles sisalduvad fotod tehtud enne paikvaatlust (02.03.2021).

20. Seega on ilmne, et kaebaja on eemaldanud olulises ulatuses vahelae konstruktsiooni kihte

eesmärgiga asendada need samaväärsete vastu (vt kaebaja 12.03.2021 e-kiri, kaebuse p 1.1.11;

dtl 4). Ka oma 02.12.2021 menetlusdokumendis kinnitab kaebaja, et tegevuskava koostamise

protsessis avas kaebaja koos inseneriga surfid telliskihis ning avastas pehkinud kohad laetalas;

/…/ ulatusliku pehkimiskoha leidmise järel eemaldas kaebaja ülejäänud tellised kontrollimaks

taoliste ohtlikke pehkimiskohtade olemasolu /…/ (dtl 176). Viimati märgitu kinnitab ühtlasi

paikvaatluse fotodel olevat asjaolu, et tegemist ei olnud üksnes tegevuskava koostamise tarbeks

kandekonstruktsioonide avamisega, vaid kaebaja on oluliselt ulatuslikumalt tarindi kihte

(savitelliseid) eemaldanud. Nagu kohus on ka oma 19.05.2021 määruse p-s 20 järeldanud, ei

ole tegemist pelgalt remonttöödega.

21. On ilmne, et olukorras, kus kaebaja on vahelaelt eemaldanud tellisekihi ning soovib

vahelae soojustada kaasaegse soojustusmaterjaliga (vt tegevuskava, lk 29; dtl 49) luuakse

sellega uut kvaliteeti. EhS eelnõu (555 SE) seletuskirjas on märgitud, et ümberehitamist ja

muud ehitamist, sh remonti eristav kriteerium on uue kvaliteedi loomine1. Asjaolu, et vahelae

EhS

eelnõu

SE

seletuskiri,

lk

10. Elektrooniliselt

kättesaadav:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897c-f9b761fb9b92/Ehitusseadustik

3-21-994

9(12)

savitellised olid osa vahelae puittaristust ehk kandekonstruktsioonist, nähtub ka tegevuskavast.

Nii on tegevuskavast sedastatud, et „võib eeldada, et vahelae puittarindid võivad olla

kahjustatud. Kahjustuste ulatuse saab teha kindlaks, siis kui tarindid avada (eemaldada talade

vahelised savitellised)“ (vt kaebuse lisa 2, lk 6; dtl 25). Seega juba ainuüksi see asjaolu kinnitab,

et tegemist on ümberehitustöödega EhS § 4 lg 3 p 2 tähenduses. Ettekirjutuse esemeks ei saa

olla üksnes juba teostatud ehitustööd, kuivõrd see läheks vastuollu ohutuse põhimõttega (EhS

§ 8). Seetõttu on õige vastustaja väide, et ettekirjutuse tegemisel on võetud aluseks ka

tegevuskavas kirjeldatu, hindamaks, kas teostatavad ehitustöö on teavituskohustuslikud EhS

lisa 1 mõttes.

22. Ehitusseadustikust tulenevate kohustuste subjektina käsitatakse valdavalt ehitise omanikku

(vt EhS § 19 lg 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 28.02.2018 otsus nr 3-15-1607, p 18). Kuigi

viidatud Riigikohtu lahendis kuulus kohaldamisele ehitusseadus, siiski on EhS § 19 lg-s 1

säilinud omaniku kohustused, sh kohustus tagada ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike

lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamine (p 2), sarnaselt varasemale

regulatsioonile. Sellele normile on viidatud ka vaidlusaluses ettekirjutuses ning selgitatud, et

kuivõrd ehitise omanik on vastutav ehitise nõuetele vastavuse eest, siis peab omanik olema ka

piisavalt hoolikas ning tagama, et ehitades järgitakse head tava ja muid kohustuslikke nõudeid

(vt kaebuse lisa 6, lk 2; dtl 69). Seetõttu nõustub kohus vastustajaga, et käesoleval juhul on

asjassepuutumatu, kes ja millal on lammutanud korteri ruumide kandvaid vaheseinu.

Ettekirjutuses on õigesti märgitud, et korteri kandvate vaheseinte osaline lammutamine ning

hoone kandekonstruktsioonide avamine võib tuua kaasa olukorra, kus tekib otsene oht inimese

elule ja tervisele; ohutuse põhimõte väljendab ehitusõiguse ühte keskset väärtust ning ohutuse

põhimõttega on lahutamatult seotud ka ehitise kasutatavuse nõue, st ehitist peab saama

ettenähtud otstarbel ohutult kasutada (vt kaebuse lisa 6, lk 3; dtl 70). Vaidlus puudub selles, et

võrreldes 1996. a plaaniga on korteris toimunud ümberehitused, kus muudetud on mh ka hoone

kandvaid konstruktsioone (vt vastustaja 19.11.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 181). Kuigi

vaidlusaluses ettekirjutuses ei ole toodud võrdlust 1996. a ja 2009. a plaanide vahel, siiski on

usutav, et vastustaja ka nendest põhjendustest vaidlusaluse ettekirjutuse andmisel lähtus. Nii on

vaidlusaluses ettekirjutuses tehtud viide Tallinna Linnaarhiivis asuvatele elamu keldrikorruse

plaanile, I ja II korruse ning katusekorruse plaanile, samuti hoone lõikele ja ruumide

eksplikatsioonile aastast 1994 (vt kaebuse lisa 6, lk 2; dtl 69). Kohus võib haldusakti

kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui

kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Need eeldused on

käesoleval juhul täidetud.

23. Seda, et ettekirjutusega ei ole silmas peetud üksnes juba teostatud ehitustöid, vaid ka

tegevuskavas kavandatud töid, kinnitab vaidlusaluse ettekirjutuse tekst. Nii on vaidlusaluses

ettekirjutuses mh märgitud, et antud juhul yyyyy korteris nr 8 ümberehitustööde teostamiseks

nõutav ehitusteatis ja ehitusprojekt puuduvad (vt kaebuse lisa 6, lk 4; dtl 71). Kuigi

ettekirjutuses oleks võinud selgemini välja tuua, et ettekirjutus on suunatud tegevuskava alusel

kavandatavate ümberehitustööde teostamisele, tagamaks nende ohutus ja nõuetele vastavus,

siiski on see ettekirjutuse tervikut arvestades arusaadav (vt ka ettekirjutuse lk 3; dtl 70). Sest

selge on see, et kui kavandatav ehitustegevus puudutab varasemalt läbisaetud katusetarindite

taastamist, kahjustunud puittarindite restaureerimist/tugevdamist, vahelaetalade vaheliste

savitelliste eemaldamist, kahjustunud kohtade restaureerimist/tugevdamist ning vahelae

kaasaegse soojustusmaterjaliga soojustamist (vt tegevuskava, lk-d 28-29; kaebuse lisa 2; dtl-d

48-49), siis ei saa olla tegemist pelgalt remonttöödega, nagu väidab kaebaja. Seetõttu ei saanud

vastustaja lubada ehitustegevuse jätkamist ka osaliselt (nt remonttööde osas), kuivõrd nagu

vastustajagi on vaidlusaluses ettekirjutuses märkinud, siis ilma TLPA poolt kooskõlastatud

(teavitatuks loetud) ehitusteatiseta ja ehitusprojektita puudub TLPA-l võimalus kontrollida

3-21-994

10(12)

ehitamise nõuetele vastavust, sh ohutust (vt kaebuse lisa 6, lk 3; dtl 70). Seega ei ole kohtu

hinnangul tegemist ebaproportsionaalse ettekirjutusega (HMS § 3 lg 2). Käesoleval juhul ei

nähtu, et ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseks oleks esinenud kaebaja õigusi

vähem riivavaid meetmeid.

24. Kaebaja on küll õigesti välja toonud, et kinnismälestise restaureerimist ja ehitamist

reguleerib MuKS ning ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist reguleerib EhS. Samas aga on

ekslik kaebaja järeldus, et kui vastustaja on kinnismälestise ehitustööde tegemiseks koostatud

tegevuskava kooskõlastanud, siis automaatselt puudub vajadus ehitusteatise/ehitusloa ja

ehitusprojekti esitamiseks. Kui tegemist on olukorraga, kus tööd ei ole ehitusprojekti mahuga,

siis võib kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist konserveerida, restaureerida, ehitada

või teisaldada, mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta ka tegevuskava alusel

juhul, kui seda võimaldab kavandatud töö iseloom, keerukus ja ulatus ning kui EhS kohaselt ei

ole ehitusprojekti esitamine nõutav (vt MuKS § 49 lg 1, § 58 lg-d 1-2). Seega tuli vastustajal

hinnata kavandatava töö iseloomu ning sellest lähtuvalt otsustada, kas ehitusteatise ja

ehitusprojekti esitamine on kohustuslik. Käesoleval juhul on vastustaja seda teinudki ning

esitanud vastavasisulised põhjendused ka vaidlusaluses ettekirjutuses (vt kaebuse lisa 6, lk-d 4-

5; dtl-d 71-72). Kohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg

2).

25. Väär on kaebaja seisukoht, et vastustaja ei teavitanud teda vajadusest esitada ehitusprojekt.

Esiteks on paikvaatluse aktist näha, et vastustaja on selgitanud kaebajale vajadust esitada nii

ehitusteatis kui ka ehitusprojekt (vt kaebuse lisa 5, lk 1; dtl 65). Teiseks on vastustaja selgitanud

ehitusprojekti esitamise vajadust nii oma 08.03.2021 e-kirjas (vt kaebuse p 1.1.10; dtl 3;

kaebuse lisa 6, lk 3; dtl 70) kui ka 12.03.2021 e-kirjades (vt kaebuse p-d 1.1.12-1.1.13; dtl 4;

kaebuse lisa 6, lk 3; dtl 70). Seega on nii ettekirjutusest kui ka kaebusest näha, et peale

paikvaatlust on ettekirjutuse tegemisele eelnenud pikk kirjavahetus kaebaja ja vastustaja vahel,

mille käigus on kaebajale korduvalt selgitatud vajadust esitada kavandatavate ehitustööde

teostamiseks ehitusteatis ja ehitusprojekt. Sellest johtuvalt leiab kohus, et vastustaja ei ole

selgitamiskohustust rikkunud (HMS § 36).

26. Arusaamatuks jääb kaebaja väide võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest, kuivõrd

käesoleval juhul on tuvastatud, et tegevuskavas loetletud tööd on teavitamiskohustuslikud ning

kaebajal tuleb nende teostamiseks esitada vastustajale ehitusteatis ja ehitusprojekt.

27. Kaebaja leiab, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine vastavalt HMS § 63 lg 2 p-le 5, kuivõrd

ettekirjutuses määratud tähtaegu pole reaalselt võimalik täita.

28. Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad

või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita (HMS § 63 lg 2 p 5). Kohus ei

nõustu kaebajaga, et vaidlusalune ettekirjutus on tühine. Asjaolu, et üks arhitekt on andnud

kaebajale ehitusprojekti koostamiseks ajaraami ca 8-9 kuud (vt kaebuse lisa 10; dtl 88) ei

tähenda automaatselt, et mitte ühelgi arhitektil pole võimalik ehitusprojekti varem esitada.

Turul on projekteerimisteenuse pakkujaid enam kui üks. Samas ei ole kaebaja üldse üles

näidanud tahet ettekirjutust täita, mistõttu ei ole ka usutav, et kaebaja oleks püüdnud leida

arhitekti, kes saaks nõutavad dokumendid ettekirjutuses ettenähtud ajaks esitada. Aga ka juhul,

kui eeldada kaebaja väite õigsust, siis on kaebajal alati võimalik taotleda vastustajalt tähtaja

pikendamist, esitades selleks põhjendatud taotluse. Seda, et kaebaja oleks seda teinud, asja

materjalist ei nähtu.

29. Ka ei ole ettekirjutus tühine selle nõudes 1 määratud tähtaja osas. Kohtu hinnangul ei

esinenud kaebajal objektiivseid takistusi ettekirjutuse nõude 1 täitmiseks selle teada saamisest

arvates. Kohustus ehitustööd peatada pandi kaebajale juba 02.03.2021 (vt kaebuse lisa 5; dtl

65). Seega puudus kaebajal ettekirjutuse tegemise ajal õiguslik alus korteris ehitustööde

3-21-994

11(12)

tegemiseks, mistõttu ei saanud esineda objektiivset takistust koheselt ehitustööde peatamiseks

ka haldusaktist teada saamisel. Vaidlus puudub, et ettekirjutuse nõudes 1 on esmalt sätestatud

kohustus koheselt peatada kõik yyyyy korteris nr 8 teostatavad ehitustööd ning seejuures

täpsustatud, et arvates ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem, kui

08.04.2021. Arvestades, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS

§ 61 lg 1) ning kaebaja on kinnitanud vaidlusaluse ettekirjutuse kätte saamist 12.04.2021 (HMS

§ 27 lg 2 p 1; vt kaebuse lisa 8; dtl 84), siis hakkas kaebaja suhtes ettekirjutus kehtima alates

12.04.2021. See aga ei muuda vaidlusalust haldusakti tühiseks, kuivõrd objektiivseid takistusi

ettekirjutuse täitmiseks alates selle kehtima hakkamisest kaebajal ei esinenud.

30. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vaidlusalune ettekirjutus on vastuolus HMS § 55 lg-ga 1.

Vaidlusalusest ettekirjutusest on arusaadav selle adressaadile pandud kohustused – 1) peatada

koheselt kõik yyyyy korteris nr 8 teostatavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest,

kuid mitte hiljem kui 08.04.2021 ning 2) esitada vastustajale hiljemalt 08.08.2021 läbi riikliku

ehitisregistri ehitusteatis ja yyyyy korter 8 ümberehitust käsitlev nõuetekohane ehitusprojekt.

Seega on ilmne, et kaebajal tuli koheselt peatada korteris ehitustööd. Kuigi vastustaja on

märkinud ettekirjutuse nõude 1 täitmise tähtaja viisil, et alates ettekirjutuse teatavaks saamisest,

kuid mitte hiljem kui 08.04.2021, siis ei ole see mõjutanud haldusaktist arusaamist. Nagu

kaebusest nähtub on kaebajale olnud selge, et ettekirjutusega on kohustatud tal ehitustööd

korteris peatama.

31. Kaebaja leiab, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane, kuivõrd vastustaja ei teavitanud

kaebajat kavatsusest anda ettekirjutus.

32. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt toimus 19.03.2021 TLPA

muinsuskaitse osakonna juhtivspetsialisti, ehituskontrolli peaspetsialisti ning kaebaja vahel

kohtumine videosilla (Teams) vahendusel, mille käigus esitas omanik korteris toimunud

ehitustööde kohta enda seisukoha ning esitas suulise taotluse ehitustöödega jätkamiseks; TLPA

korteriomaniku taotlust ehitustööde jätkamiseks ei rahuldanud (vt kaebuse lisa 6, lk 3; dtl 70).

Eelnevaid asjaolusid on kinnitanud ka kaebaja oma kaebuses (vt kaebuse p 1.1.14-1.1.15; dtl

4). Seega on vastustaja ärakuulamiskohustust täitnud. Asjaolu, et kohtumist või kaebaja

seisukohti ei ole protokollitud (vähemalt ei ole neid kohtule esitatud), ei saanud mõjutada

vaidlusaluse haldusakti sisulist õiguspärasust (HMS § 58).

33. Kaebaja hinnangul on sunniraha ebaproportsionaalne.

34. Sunniraha määratakse kindlaks hoiatusega (asendustäitmise ja sunniraha seadus (AtSS) §

10 lg 1). Hoiatus võib kaasneda ettekirjutusega või olla tehtud eraldi teatena (AtSS § 7 lg 2).

35. Vaidlusaluses ettekirjutuses on toodud hoiatus ja sunniraha määramise alus, kus on mh

märgitud ettekirjutuse täitmata jätmise eest määratava sunniraha suurus (500 eurot)

ettekirjutuse nõude kohta (vt kaebuse lisa 6, lk 6; dtl 73). EhS § 133 kohaselt on füüsilisele

isikule määratava sunniraha ülemmäär 6400 eurot. On ilmne, et seaduses sätestatud ülemmäära

ei ületata. Määratud sunniraha suurus moodustab maksimaalsest sunniraha suurusest 7,8%.

Seejuures on vaidlusaluses ettekirjutuses toodud kaalutlused, millest lähtuti sunniraha suuruse

määramisel. Nii on ettekirjutuse kohaselt lähtutud kaebaja majanduslikust seisundist ning

võetud aluseks registrite andmed (sh kinnistusraamatu kanded). Kohtu hinnangul ei ole

tegemist ebaproportsionaalse sunniraha suurusega. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et

asjassepuutumatud on kaebaja väited töötasu alammäärast, kuivõrd kaebaja ei ole väitnud, et

alammääras töötasu on tema ainuke sissetulek. Täiendavalt lisab kohus, et sunniraha

3-21-994

12(12)

rakendamisel tuleb täpsemalt otsustada, kui suure sunniraha tasumist on kõiki asjaolusid

arvestades proportsionaalne nõuda (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-72-14, p 14).

36. Kaebaja leiab, et kaasomanike nõusoleku ja korteriühistu nõusoleku esitamise nõuded on

põhjendamatud. Vaidlusaluses ettekirjutuses selliseid kohustusi kaebajale pandud ei ole,

mistõttu küsimus sellest, mida on varasemas e-kirjavahetuses vastustaja töötaja kaebajale

selgitanud, ei saa mõjutada vaidlusaluse ettekirjutuse õiguspärasust. Kohus kontrollib üksnes

kaebuse esemeks oleva haldusakti (vaidlusalune ettekirjutus) õiguspärasust.

37. Kaebaja leiab, et teda ei ole teavitatud, et Muinsuskaitseametile on edastatud info kaebaja

korteris teostatud remonttööde peatamisest (MuKS § 80, § 81 lg-d 1-2). Küsimus sellest, kas

Muinsuskaitseametit on informeeritud kaebaja korteris teostatud tööde peatamisest, ei mõjuta

vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust. Nimelt on Muinsuskaitseamet sõlminud vastustajaga

halduslepingu muinsuskaitsealaste riiklikke kohustuste täitmiseks2. Seega oli vastustaja pädev

ettekirjutust tegema.

38. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune ettekirjutus on õiguspärane ning kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu menetluskulud jäävad kaebaja

kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud, siis jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HMS § 109 lg 1).

40. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime ja talle kuuluva kinnisasja andmed

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

2 https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/halduspartnerid