3-22-1059/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1059 Haldusasi

X kaebus Politseija Piirivalveameti kohustamiseks väljastada kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tõend Menetlusosalised Kaebaja: X, riigi õigusabi korras esindaja v.adv. Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindajad Evelin Tuur ja Mirja Sarap Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X riigiõigusabi korras esindaja esitas 09.05.2022 Tallinna Halduskohtule avalduse (pealkirjastatud esialgse õiguskaitse taotlusena), milles taotles Politseija Piirivalveameti (PPA) kohustamist rahvusvahelise kaitse taotleja tõendi väljastamiseks. Kohus käsitles esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud menetlusdokumenti kaebusena (s.o kaebus kohustada PPA-d väljastama kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tõend) ning jättis selle 10.05.2022 määrusega käiguta.

2. Kaebaja esitas 17.05.2022 täiendatud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse.

3. PPA selgitas 18.05.2022 vastuses kohtunõudele tõendi õigeaegse väljastamata jätmise põhjuseid ning lubas väljastada isikule tõendi esimesel võimalusel. 10.06.2022 teatas PPA kohtule, et X on rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi kätte saanud.

4. Kaebaja esindaja teatas 16.06.2022 kohtule, et ei soovi kaebust tagasi võtta, kuna kaebaja soovib välja selgitada, kes vastutab seaduse rikkumise eest ja mis põhjusel seadust rikuti.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt lõpetab kohus eelnevalt viidatud aluse ilmnemisel enne kaebuse menetlusse võtmist haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata.

6. Käesoleval juhul on vastustaja kinnitanud, et kaebaja on rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kätte saanud. Seega on kaebuses taotletud toiming tehtud ja kaebuse eesmärk seeläbi saavutatud. Kohustamiskaebuse menetlemine enam võimalik ei ole.

7. HKMS § 152 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Menetlusosaline peab põhjendatud huvi ise ära näitama ning kohus saab üksnes kontrollida, kas kaebaja on seda teinud või mitte. Kohus ei saa hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Ka ei saa kaebaja huvi menetluse jätkamiseks seisneda üksnes huvis veenduda toimingu õigusvastasuses ilma, et see aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele.

Praegusel juhul ei ole kaebaja välja toonud ühtki põhjust selle kohta, miks menetluse jätkamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja esindaja on 16.06.2022 kohtule vaid teatanud, et ei soovi kaebust tagasi võtta põhjusel, et kaebaja soovib välja selgitada, kes vastutab seaduse rikkumise eest ja miks on seadust rikutud. Nimetatud põhjused ei õigusta asja menetlusega jätkamist. Kohus selgitab, et distsiplinaarmenetluse läbiviimine (isiku suhtes, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi õigeaegse väljastamata jätmise eest) ei ole kohtu pädevuses.

Ka pelgalt väidetava rikkumise põhjuse tuvastamine ilma, et viivtusega oleks kaebajale kahju tekitatud, oleks kohtumenetluse ressursi raiskamine ega ole kuidagi kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seejuures on vastustaja oma 18.05.2022 menetlusdokumendis juba ka selgitanud, miks viibis kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja kaardi väljastamine. Vaidlust ei ole, et kaebaja on kaebuses nõutud tõendi kätte saanud ning kaebaja ei ole väitnud talle mingisuguse kahju tekkimist. Kohus ei pea vajalikuks eeltoodut ka üle küsida, kuna kaebajat esindab vandeadvokaat ning ühtlasi puudub mõistlik põhjus eeldada, et kaebajale mingi tegelik kahju oleks tekkinud – kinnipidamiskeskuses (KPK) kaebajal rahvusvahelise kaitse taotleja kaarti vaja ei olnud ning pärast KPK-st vabanemist oli viivitus dokumendi valmistamisel tingitud suurest töömahust, mitte mõne ametniku soovist sellega viivitada.

Kokkuvõttes kohtule ei ole äratuntav, et käesolevas asjas menetluse jätkamine teeniks mingil moel kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmise eesmärki. Kuna kohustamiskaebust enam menetleda ei saa ning menetluse jätkamiseks mõnes muus nõudes alust ei ole, tuleb käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 2 alusel lõpetada. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

8. Esialgse õiguskaitse vajadus langes ära toimingu sooritamisel. Seetõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 viimane lause). Samuti ei ole enam vajadust menetlusabi taotluse lahendamiseks, mistõttu jääb ka see läbi vaatamata.

9. Käesoleva asjaga seotud riigi õigusabi tasu ja kulud saab kohus kindlaks määrata eraldi määrusega seejärel, kui esindaja kohtule vastava taotluse esitab. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebajal puudub jätkuv riigi õigusabi vajadus käesolevas asjas ning kohus tühistab õigusabi andmise, kui kaebaja soovib määrust vaidlustada. Sellisel juhul tuleb kaebajal ennast ise esindada ning tasuda ka riigilõiv, kuna perspektiivitu vaidluse tarbeks ei pea ka menetlusabi andma. /allkirjastatud digitaalselt/