4-22-1462/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-22-1462

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 17. juunil 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-1462 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Margot Nigol Kohtuvälise menetleja esindaja Argo Mikk Väärteoasi Maksim Kalitkini kaebus Tartu Vangla 29.04.2022. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 650022000005 Menetlusalune isik Maksim Kalitkin, isikukood: 39312107018, kannab karistust xxxxxxxx Väärtegu KarS § 275 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 31.05.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu KarS § 275 lg 1 alusel rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla 29.04.2022. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 650022000005 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialist Argo Mikk koostas 29.04.2022 kiirmenetluse otsuse Maksim Kalitkini suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu vanglas, ütles 17.12.2021 kella 20.10 paiku

4-22-1462 2

Tartu Vangla X-X osakonna kambris nr xxxx ametiülesandeid täitvale xxxxx Gxxxx Kxxxxxle „xxxxx, xxxxx“, solvates sellega vanglaametniku au ja väärikust. Eelnimetatud tegevusega solvas Maksim Kalitkin avalikku korda kaitsvaid võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime karistusseadustiku § 275 lg 1 sätestatud väärteo. Menetlusalusele isikule määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot.

2. M. Kalitkin vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega ja taotles otsuse tühistamist. KarS § 275 lg 1 kohaldamine ja selle järgi talle karistuse määramine on olnud seadusele mittevastav. Ta ei ole rikkumist toime pannud. Suhted xxxx G. Kxxxxga on halvad suhted nagu enamusel X üksuse kinnipeetavatest. M. Kalitkini hinnangul on talle karistus määratud kättemaksuks.

3. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Vangla otsus muutmata. M. Kalitkinile etteheidetav süütegu on tõendatud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

5. Kohtuistungil andsid nii menetlusalune isik kui ka tunnistaja G. Kxxxx toimunu kohta ühetaolised ütlused. M. Kalitkin oli oma kambris, tunnistaja teostas vanglaametnikuna õhtust loendust ning M. Kalitkin ütles talle: „xxxx, xxxxx“. G. Kxxxx teavitas sellest sündmusest ettekandega vangla direktorit (lk 20 p) ja märkis, et tundis end nendest sõnadest solvatuna.

6. Kohtu hinnangul oli M. Kalitkini sõnakasutus selline, mis teist inimest solvab.

7. KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb KarS § 275 lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10).

8. Menetlusaluse isiku peamine seisukoht on, et temal on ametnik G. Kxxxxga probleemid ja teistel kinnipeetavatel samamoodi. Tunnistaja ise seda väidet ei eitanudki – enda sõnul nõuab ta vanglas kehtestatud eeskirjade täielikku täitmist ning on selles tegevuses järjekindel. Kohtu ette toodud näited kinnitasid, et justnimelt see probleeme tekitabki. Valvuril on teenistuskohustused ja kinnipeetaval on kohustused vanglas käituda nii nagu sisekord seda ette näeb. Erimeelsusi reeglite olemasolu või tõlgendamispraktika osas on võimalik lahendada viisakaid sõnu kasutades.

9. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. M. Kalitkin pani selle teo toime tahtlikult ning kavatsetult. Kohtuistungil avaldas M. Kalitkin, et tema hinnangul on kõik G. K. tegevused ebaadekvaatsed ja ebaadekvaatse inimesega ei olegi

4-22-1462 3

millestki rääkida. Tema kasutatud sõnad ei olnud viisakad, aga ta ei peagi õigeks või vajalikuks rääkida viisakalt inimega, kes ei pea lugu teiste inimeste väärikusest. M. Kalitkin pidas vajalikuks oma kohtukõnet alustada sõnadega: Selle kohta, kas ma kahetsen või ei – ei ma ei kahetse.“

10. Eelnevast tulenevalt on M. Kalitkin täitnud KarS § 275 lg-s 1 sätestatud teokoosseisu. Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

11. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

12. KarS § 275 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. M. Kalitkinile on määratud miinimumi lähedane karistus, mille vähendamiseks alused puuduvad. Kuivõrd karistuse raskendamine ei ole isiku kaebuse alusel võimalik (RKKo3-1-1-51-09 p 13), ei pea kohus siinkohal vajalikuks täiendavalt karistuse küsimusel peatuda.

13. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud.

14. Tartu Vangla 29.04.2022. a kiirmenetluse on otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja Tartu Vangla 29.04.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 650022000005 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)