2-21-13710/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-13710

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi X hagi A ja B vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16 321,48 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx),

esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe

Kostja I: A (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja II: B (isikukood xxxxxxxxxxx), kostjate lepinguline

esindaja vandeadvokaat Raul Markus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Alt Xi kasuks välja 8160,74 eurot

3. Mõista Blt Xi kasuks välja 8160,74 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt A ja B kanda.

5. Määrata Xi menetluskulude rahaliseks suuruseks 2002 eurot ja mõista see Alt ja Blt

solidaarselt Xi kasuks välja.

6. Mõista Alt ja Blt solidaarselt Xi kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt välja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y ja X esitasid 28.06.2021 (täiendatud 05.08.2021 ja 30.08.2021) Harju Maakohtule

hagi A ja B vastu varaühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks ning X hagi Alt ja Blt kummaltki

2914,63 euro väljamõistmiseks (tsiviilasi nr xxx). 31.08.2021 määrusega jagas Xi nõude

kostjatelt võla väljamõistmiseks eraldiseisvasse menetlusse. Tsiviilasja nr xxx menetlusse jäi

hagejate nõue varaühisuse lõpetamiseks ja vara jagamiseks.

2. Hageja suurendas 01.04.2022 menetlusdokumendis oma nõuet ja palub mõista kostjalt

I välja 8160,74 eurot ja kostjalt II 8160,74 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate

kanda.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt suri 27.11.2020 W, kelle pärijateks on võrdsetes osades tema

lapsed, s.o hageja ja kostjad.

4. Hageja kandis W matusekulud kokku 6357,25 eurot, sh Tallinna Pärnamäe kalmistu 462

eurot, rõivad 364,03 eurot, restoran 1955 eurot, Tallinna Matusebüroo 2500 eurot, Forsius

Matusebüroo 948 eurot ja orisus Lillesalong 350 eurot. Kuna pärandaja matusekulud tuleb

kanda pärijatelt võrdeliselt oma pärandiosa suurusega, siis on kummagi kostja osa sellest

2119,08 eurot, mis tuleb kostjatel hagejale hüvitada..

5. Pärandajal olid 24.08.2015 laenulepingust nr xxxxxxxx tulenevad kohustused, mis

moodustasid pärandaja surma seisuga 36 250 eurot. Sellest ½, s.o 18 125 eurot on pärijate osa,

mis jaguneb pärijate vahel võrdselt 3 osaks. Hageja on täitis laenulepinguga seotud kohustuse

panga ees täielikult. Hagejal on võlausaldaja ees kohustuse täitnud kaaspärijana õigus nõuda

kohustuse täitmist teistelt kaaspärijatelt ulatuses, mis ületab tema pärandiosale vastavat osa.

Seega tuleb kostjatel hüvitada hagejale 12 083,33 eurot (2 × 6041,67).

Kostjate vastuväited

6. Kostjad ei tunnista hagi ja leiavad, et ei pea pärandvarasse kuuluvaid kohustusi oma

vara arvel täitma. Kostjad peavad oma kohustused täitma ainult pärandvara arvel ja saavad seda

teha alles pärast pärandvara jagamist.

7. Kostjatele ei ole teada, mis asjaoludel kulutas hageja restoranis 1955 eurot. Restorani

külastamine ei ole ka vajalik ega põhjendatud matusekulu, mida alaealised pärijad peavad

kandma.

8. Hagi aluseks oleva laenulepingu kohaselt oli laenu kasutamise otstarve korteriomandi,

asukohaga xxx ostmine. See korter kuulub hagejale. Seega on tegemist hageja huvides sõlmitud

laenulepinguga. Hageja on laenusumma ulatuses alusetult rikastunud ja hagejal tuleb saadu

pärandvarasse tagastada. Seega kuulub pärandvarasse rahaline nõue hageja vastus summas 36

250 eurot, millest kummalegi kostjale kuulub 1/3 suurune osa.

9. Kostjad soovivad tasaarvestada neile kuuluva 1/3 osa pärandvarasse kuuluvast nõudest

hageja vastu summas 12 083,33 eurot kattuvas ulatuses hageja laenulepingu täitmisest tuleneva

nõudega.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada. Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda.

11. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele

ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2

esimene lause ja § 438 lg 1).

12. Tallinna notar Gunnar Savisaare 01.03.2021 pärimistunnistuse kohaselt on hageja ja

kostjad 27.11.2020 surnud W pärijad võrdsetes mõttelistes osades (s.t igaüks 1/3 suuruses

mõttelises osas), (dtl 18 – 19). Hageja palub nii kostjalt I kui ka kostjalt II välja mõista hüvitise

kokku 8160,74 eurot. Hageja hüvitisnõue hõlmab kostjate kui kaaspärijate osa hageja poolt

tasutud pärandaja matusekuludest ja pärandaja laenukohustusest.

13. Kohus märgib esmalt, et kostjate 22.02.2022 hagiavaldusele esitatud vastus on

allkirjastamata. Kohus pööras sellele kostjate tähelepanu ka oma 04.05.2022 kirjas, kuid

kostjad vastust ei allkirjastanud. Arvestades, et kostjate vandeadvokaadist esindaja esitas

kohtule 14.12.2021 samalt e-posti aadressilt digitaalselt allkirjastatud menetlusdokumendi,

arvestab kohus TsMS § 336 lg 4 tuginedes kostjate 22.02.2022 menetlusdokumendis tooduga

ja hindab kostjate vastuväiteid sisuliselt.

I

14. Hagiavalduse kohaselt täitis hageja pärandaja laenulepingust tuleneva kohustuse 36 250

eurot AS SEB Pank ees üksi ja palub kostjatelt välja mõista nende osa vastavalt pärandiosade

suurustele.

15. Pärandvara nimekirja kohaselt kuulub W pärandvara hulka muuhulgas kohustus AS

SEB Pank ees (laenuleping nr xxxxxxxx, dtl 43 – 48), mis pärandi avanemise seisuga oli 36

250 eurot (dtl 21 – 25). 02.02.2022 seisuga on hageja kogu laenusumma pangale tagastanud

(dtl 59 ja 145 – 146). Hageja leiab, et pärijad vastutavad nimetatud laenu eest ½ ulatuses ja

arvestades pärijate pärandiosade suurusi, on iga pärija osa 6041,67 eurot (36 250 ÷ 2 × 1/3).

Kostjad eelnimetatud asjaoludele ega hageja arvutustele vastu ei vaielnud. Kostjad leiavad aga,

et kuna laenu kasutamise otstarve oli hagejale kuuluva korteriomandi ostmine (vt laenulepingu

p 1.3 dtl 43 ja kinnistusraamatu väljavõte dtl 134), sõlmis pärandaja laenulepingu nr xxxxxxxx

hageja huvides ja kohustust, mille alusel pärandaja tasus laenu arvel hageja korteriomandi eest,

ei ole olemas.

16. Kohus selgitas kostjatele 03.05.2022 kirjas, et nende vastuväited on ebaselged ja

vastuolulised. Kostjad oma vastuväiteid ei täpsustanud ega selgitanud. Kohus leiab, et kostjate

esile toodu ei anna alust jätta hageja nõue rahuldamata.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. Seega on laenuandja põhikohustus laen üle anda ja laenusaaja

põhikohustus see tagastada. Selle üle, et pärandajal oli AS-ga SEB Pank sõlmitud laenuleping,

jäägiga 36 250 eurot, pooled ei vaidle. Seega oli pärandajal ka lepingust tulenev kohustus laen

pangale tagastada.

18. Pärimisseaduse (PärS) § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara. PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg

1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused,

välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis

seaduseest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 147 kohaselt kui pärandi on

vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara

ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi

sätteid. PärS § 151 lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise

eest solidaarselt. Eeltoodust tuleneb, et kostjad pärandi vastu võtnud pärijatena vastutasid AS

SEB Pank kui võlausaldaja ees pärandaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest

koos hagejaga solidaarselt. Laenulepingust tulenev raha maksmise kohustus ei ole lahutamatult

seotud pärandaja isikuga.

19. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad

solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest,

lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike kaks järgi läheb

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Seega läks

laenukohustuse täitmisega hagejale üle võlausaldaja kohustuse täitmise nõue osas, mille eest

hageja ise ei vastuta. Võlausaldaja nõudele ega selle suurusele kostjad sisulisi vastuväiteid ei

esitanud.

20. Kohus märgib vastusena kostja väidetele, et pärijatele üle läinud pärandaja laenu

tagasimaksmise kohustus ei sõltu iseenesest sellest, millisel otstarbel laenu võeti. Kohus

selgitas ülal, et VÕS § 396 lg 1 kohaselt tuleb saadud laen laenuandjale tagastada ja PärS § 151

lg 2 kohaselt vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt.

Seega see, et saadud laenu eest osteti korter hagejale, ei oma laenulepingu täitmise kohustuse

seisukohast iseenesest mingit tähtsust.

21. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kaaspärijate vastu VÕS 69 lg 2 tulenev regressinõue.

Pooled ei vaidle selle üle, et pärijate osa moodustas laenukohustusest ½, s.o 18 125 eurot. PärS

§ 151 lg 1 kohaselt jaotatakse pärandil lasuvad kohustused kaaspärijate omavahelises suhtes

võrdeliselt nende pärandiosade suurustega. Seega tuli igal pärijal tasuda pärandaja

laenukohustusest 6041,67 eurot (18 125 ÷ 3). Kuna hageja täitis kohustuse kostjate eest, tuleb

kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista tema osa, s.o 6041,67 eurot.

22. Kostjad esitasid hageja vastu tasaarvestusavalduse, leides, et hageja rikastus

laenusumma ulatuses alusetult ja hagejal tuleb saadu pärandvarasse tagastada, mistõttu on

kummalgi kostjal hageja vastu 12 083,33 euro suurune nõue (36 250 ÷ 3).

23. Kohus selgitas kostjatele 03.05.2022, et tasaarvestuse avaldus ei ole selge ja

tasaarvestuse avalduse lahendamiseks tuleb kostjatel esile tuua kõik nõude aluseks olevad

asjaolud ja neid asjaolusid kinnitavad tõendid, et kohus saaks tuvastada, et kotjatel on hageja

vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kohus selgitas, et VÕS § 197 kohaselt kui kaks isikut

(tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tagajärjel tasaarvestatavad nõuded lõpevad.

24. Kostjad ei ole oma tasaarvestusavaldust täpsustanud ega selgitanud, milliste asjaolude

ja tõendite alusel saab kohus leida, et kostjatel on või et pärandajal oli hageja vastu nõue.

Kostjad viitasid vastuses hagiavaldusele VÕS §-le 1028, mille kohaselt võib üleandja saadu

saajalt tagasi nõuda, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus

langeb hiljem ära. Kostjad ei toonud aga esile asjaolusid, mille alusel saaks kohus viidatud sätte

kohaldamise eeldused tuvastada. Ainuüksi sellest, et W ostis hagejale korteri, ei järeldu, et

hageja oleks midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustust ei

olnud tegelikult olemas, ei tekkinud või see langes ära.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb kostjate tasaarvestuse avaldus rahuldamata ja hageja nõue

laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks tuleb rahuldada.

II

26. Hagiavalduse kohaselt kandis pärandaja matusekulud hageja. Kokku oli matusekulu

6357,25 eurot. PärS § 131 lg 1 ja 2 kohaselt kannab pärija pärandaja matuse kulud, arvestades

tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab

pärija need kulud oma arvel. Iga pärija kannab pärandaja matuse kulud võrdeliselt oma

pärandiosa suurusega, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandil lasuvad

kohustused, samuti pärandaja matuse kulud jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende

pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Pärandvarasse kuuluva

kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt (PärS § 151 lg 1 ja 2). Kohus selgitas

03.05.2022 kirjas, et kohaldatakse ka juba ülal viidatud VÕS § 69 tulenevat tagasinõudeõigust.

Seega, kui üks pärijatest on täitnud teiste pärijate eest matusekulude kandmise kohustuse, on

tal kaaspärijate vastu tagasinõude õigus, vastavalt iga pärija pärandiosa suurusele. Seejuures

peavad pärijad kandma matusekulud ka oma arvel.

27. Kostja seisukoht, et matusekulud tuleb kanda või pärandvaras lasuvad kohustused täita

pärast pärandvara jagamist, ei ole õige. Pärast pärandi vastuvõtmist on pärijalt õigus nõuda nii

pärandi matuse kulude kandmist kui ka pärandaja kohustuste täitmist (PärS § 134 lg 1).

Matusekulude kandmise kohustus ega selle ulatus ei sõltu varaühisuse lõpetamisest ega vara

jagamisest. Matusekulude kandmise kohustus on pärija iseseisev kohustus. Seda, et

pärandvaras ei oleks iseenesest piisavalt vara, ei ole kostjad väitnud. Seega, kuna hageja ja

kostjad pärisid W pärandvara võrdsetes osades, tuleb neil omavahelises suhtes kanda ka

matusekulud võrdsetes osades, s.t igaühe osa on 1/3.

28. Hagiavalduse kohaselt moodustasid matusekulud kokku 6579,03 eurot, sh Tallinna

Pärnamäe kalmistu 462 eurot, rõivad 364,03 eurot, restoran 1955 eurot, Tallinna Matusebüroo

2500 eurot, Forsius Matusebüroo 948 eurot ja Forsius Lillesalong 350 eurot (dtl 26 – 38).

Kostjad vaidlevad vastu hageja esile toodud restoranikulule leides, et ei ole teada, mis

asjaoludel kulutati restoranis 1955 eurot, samuti et tegemist ei ole põhjendatud matusekuluga,

mida alaealised pärijad peaksid kandma. Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei ole põhjendatud.

29. Restorani kulu tõendab restoran Argentiina poolt hagejale esitatud arve 1955 eurole (dtl

26 ja 27) ja arvele viitav kaardimakse terminali kviitung, mis kinnitab arve tasumist (dtl 32).

Kviitungilt nähtub, et 03.12.2020 serveeriti söök 25 inimesele, lisaks telliti lauale viin ja vein.

Kostjate üldsõnaline vastuväide, et neile ei ole teada, mis asjaoludel restoranis raha kulutati,

jääb arusaamatuks. Kohus leiab, et peielaud on matuse kombestiku tavapärane osa ja sellega

seotud söögi ja joogi kulud kuuluvad matusekulude hulka. Samuti ei ole etteheidetav peielaua

korraldamine restoranis. Seadusest ei tulene, et pärijad ei pea matusekulusid või osasid

matusekulusid kandma tulenevalt oma alaealisusest. Kostjad ei ole iseenesest väitnud seda, et

peielaua kulu 25 inimese kohta oleks ilmselt ebamõistlik ega tõendanud, et mõistlik oleks olnud

kanda kulu mingis muus summas. Kostjad ei esitanud sisulisi vastuväiteid ka hageja esitatud

tõenditele. Seega on restoranikulu puhul tegemist põhjendatud matusekuluga. Muudele

matusekuludele kostjad vastuväiteid ei esitanud.

30. Seega on hagiavalduses loetletud kulud, s.o Tallinna Pärnamäe kalmistu 462 eurot (dtl

29), rõivad 364,03 eurot (dtl 33-34), Tallinna Matusebüroo 2500 eurot (dtl 30), Forsius

Matusebüroo 948 eurot (dtl 35) ja Forsius Lillesalong 350 eurot (dtl 28), põhjendatud

matusekulud ja kostjatel on PärS § 131 lg 2 tulenev kohustus kanda matusekuludest oma osa,

s.o 1/3.

31. Hagiavalduse kohaselt tasuti matusekulust 45 eurot pärandaja Luminor Bank AS-i

arvelduskontol olevast rahast ja 176,78 eurot pärandaja Swedbank AS-i arvelduskontol olevast

rahast. Hageja tasus oma vahenditest seega 6357,25 eurot (6579,03 - 45 - 176,78), mille palub

pärijate vahel jagada võrdsetes osades. Arvestades pärandiosade suurusi, on iga pärija kohustus

2119,08 eurot. Kostjad ei vaielnud vastu sellele, et matusekulud kandis hageja ega toonud esile

ega tõendanud, et nad oleksid matusekulusid mingis ulatuses kandnud. Eeltoodu tõttu ja

arvestades ka VÕS § 69 lg 2 sätestatut, mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja matusekulu

2119,08 eurot ja kostjalt II matusekulu 2119,08 eurot.

III

32. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja kokku

8160,74 eurot ja kostjalt II hageja kasuks samuti 8160,74 eurot. Kohus märgib, et kohtu

arvutuste kohaselt on 6041,67 ja 2119,08 summa 8160,75 eurot, kuid kohus lähtub hageja

nõude lahendamisel hageja esitatud taotlusest ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja

8160,74 eurot.

33. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas otsuses

ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel

tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluskulude kindlaksmääramine

34. Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel

solidaarselt kostjate kanda.

35. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda

jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).

36. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete alusel

(Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11 p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas

rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

37. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu

28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16). TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline

esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaadi abi.

38. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabi 8 tundi 50 minutit

tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane. Kostjad hageja menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei

esitanud.

39. Riigikohus on varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja pikkust ning hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, leiab kohus, et tunnitasu määr on mõistlik ja vastab turutingimuste.

40. Taotluse kohaselt kujunesid hageja õigusabikulud järgmiselt:

Kuupäev

Toiming

Aeg

21.06.2021

Hagi täiendamine kulutuste osas

2 h

15.09.2021

Kohtumääruste vastuvõtmine,

õiguslik

analüüs,

suhtlus kliendiga

20 min

05.11.2021

Suhtlus kliendiga, nõude suurendamise analüüs

30 min

25.01.2022

Kostjate vastusega tutvumine, õiguslik analüüs, seisukoha

koostamine

2 h

01.04.2022

Seisukoha

koostamine, nõude suurendamine,

lisade selekteerimine

3 h

03.05.2022

Suhtlus kliendiga, analüüs, riigilõiv

15 min

04.05.2022

Suhtlus kliendiga, kohtunõudega tutvumine, analüüs

45 min

KOKKU

8 h 50 min

41. Kohus leiab, et 15.09.2021 ajakulu kohtumääruse vastuvõtmisele, õiguslikule analüüsile ja

suhtlusele kliendiga on põhjendatud 5 minuti ulatuses, s.o osas, mis võis mõistlikult kuluda

kohtumäärusega tutvumisele. Kohus tegi 13.09.2021 kohtumääruse, millega võttis hagi

menetlusse. Selles menetlusstaadiumis ei olnud vajalik õiguslik analüüs ega suhtlus

kliendiga. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole üldjuhul põhjendatud välja

mõista esindaja ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus

2-17-12857 p 20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma

erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Selline suhtlemisega seotud ajakulu ei ole

ka toimikust kontrollitav. Samal põhjusel vähendab kohus ka muid kliendiga suhtlemisega

seotud kulusid.

42. Esindaja 05.11.2021 ajakulu suhtlusele kliendiga ja nõude suurendamise analüüs 30 minutit

ei ole samuti põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Hageja ei esitanud kohtule

pärast hagi avalduse esitamist ühtegi menetlusdokumenti enne kui jaanuari lõpus 2022.

Nõude suurendamise avalduse esitas hageja alles 01.04.2022. Seega ei ole toimiku materjali

põhjal tuvastatav, et novembris 2021 tehtud analüüs ja suhtlus kliendiga oleks olnud vajalik

ja tegemist oleks kuluga, mis oleks põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt.

43. Kohus arvestab 03.05.2022 ajakulust 10 minutit, mis võis kuluda riigilõivu tasumise

korraldamisele ja maksekorralduse kohtule esitamisele. Kohtu 04.05.2022 nõudega

tutvumise ajakulu arvestab kohus 30 minuti ulatuses, arvestades nõude sisu ja selles antud

selgitusi.

44. Ülejäänud osas on hageja esile toodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid hageja

õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg mõistlik ja põhjendatud.

45. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses on seega

kokku 7 tundi 45 min (2 tundi + 5 minutit + 2 tundi + 3 tundi + 10 minutit + 30 minutit).

Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1302

eurot (7 tundi 45 minutit × 140 + 20%).

46. Hageja palub hüvitada talle hagi esitamisel tasutud riigilõivu 700 eurot (425 + 275).

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mis tuleb hagejale vastavalt menetluskulude

jaotusele hüvitada.

47. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2002

eurot (1302 + 700).

48. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik