4-22-1660/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

17. juuni 2022, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 4-22-1660 Kohtunik Kristel Nirgi Kohtuasi OÜ Küti Mõis kaebus Keskkonnaameti 29.04.2022 otsuse peale väärteoasjas nr 940021000976

Menetlusalune isik

Lepinguline esindaja

Kohtuväline menetleja

Osaühing Küti Mõis (registrikood 10200193), asukoht Rahu tn 4, Viru-Jaagupi alevik, Vinni vald, Lääne-Viru maakond, 46604, juhatuse liige H. K., e-post: xxxx Vandeadvokaat Kaspar Lind, Attela Advokaadibüroo OÜ, asukoht Kaluri 2, Tartu, 51004, e-post: kaspar.lind@attela.ee Keskkonnaamet (registrikood 70008658), asukoht Roheline 64, 80010, Pärnu, e-post:info@keskkonnaamet.ee Esindaja V. V., e-post: kea@kirke.envir.ee Kohtumääruse õiguslik alus Juhindudes VtMS § 29 lg 1 p 1, 117 lg 1 p 3, 119 lg 1, 2, 123, 190, 193 lg 1 RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada OÜ Küti Mõis kaebus.

2. Tühistada Keskkonnaameti 29.04.2022 otsus väärteoasjas nr 940021000976.

3. Lõpetada väärteomenetlus nr 940021000976 OÜ Küti Mõis suhtes VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

4. KrMS § 183 lg 1 kohaselt jätta väärteoasja nr 4-22-1660 menetluskulud riigi kanda.

5. VTMS § 23 alusel hüvitada Osaühingule Küti Mõis riigieelarve vahenditest Attela Advokaadibüroo arve nr 202205006 alusel makstud kaitsjatasu kogusummas 487,50 eurot.

Määrus saata OÜ Küti Mõis, tema kaitsjale ning Keskkonnaametile teadmiseks ja jõustumisel Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik 30.03.2022 koostas Keskkonnaamet väärteoasjas nr 940021000976 Küti Mõis OÜ-le väärteoprotokolli selle kohta, et põllumajandustootja ei taganud kasutuses oleval Sigala- Saare 1 põllul (põllumassiiv nr 64456933130) 21.07.2021 aunastatud tahesõnniku aunade lekkekindlust, mille tagajärjel oli 09.08.2021 ja 11.08.2021 aunadest toimunud virtsa ja sõnniku uhtvee lekked (väljanõrgumine) aunu ümbritsevatele taimestikuga kaetud aladele. Sellega on rikutud VeeS § 158 lõike 5, § 164 lõike 11 ja § 167 lõike 2 alusel keskkonnaministri poolt 03.10.2019 kehtestatud määruse nr 45 „ Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhjaja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 4 lg 3 sätestatud nõuet, millest tulenevalt, kui sõnnikut säilitatakse aunas kauem kui kaks nädalat, tuleb ladustamiskoha pinnas enne ladustamist katta lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nagu vähemalt 20 cm paksune turbavõi põhukiht ning § 4 lg 4 sätestatud nõuet, millest tulenevalt üle kahe nädala ja kuni kaheksa kuud hoitav sõnnikuaun peab olema kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuruvõi puitlaastukihiga. 29.04.2022 koostatud üldmenetluse otsusega karistas Keskkonnaamet Osaühingut Küti Mõis veeseaduse § 262 lg 2 järgi rahatrahviga 3000 (kolm tuhat) eurot. 16.05.2022 esitas Küti Mõis OÜ Keskkonnameti 29.04.2022 väärteoasjas nr 940021000976 koostatud otsuse peale kaebuse Viru Maakohtule väärteoasja tühistamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetluskulude 487,50 euro väljamõistmiseks.

16.05.2022 esitas Viru Maakohus Kekkonnametile kohtunõude, milles paluti esitada Viru Maakohtule antud väärteoasja toimiku ning 17.05.2022 omapoolne sisulise seisukoht kaebusele.

16.06.2022 esitas Keskkonnaameti volitatud esindaja V. V. Viru Maakohtule toimiku ning vastuse kaebuse õigeksvõtuga kohtuasjas nr 4-22-1660. Vastuses palub Keskkonnaamet lahendada kaebus kirjalikus menetluses, rahuldada Küti Mõis OÜ kaebus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Keskkonnaamet, tutvunud kaebusega ja vaadanud läbi kohtuvälises menetluses kogutud tõendid ning koostatud väärteoprotokolli, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ja Keskkonnaameti 29.04.2022 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940021000976 tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohus arutab väärteoasja väärteoprotokolli piirides ja lahendi tegemisel ei saa väärteo lühikirjeldust muuta. Kohtupraktika kohaselt peab väärteomenetluse raames olema tõendatud kõik väärteokoosseisu elemendid. 30.03.2022 väärteoprotokollis on Küti Mõis OÜ-le ette heidetud Sigala-Saare 1 põllul aunastatud tahesõnniku aunade lekkekindluse tagamata jätmine. Seega peab muuhulgas olema tõendatud, et Sigala-Saare I põllul oli kontrollimise ajal aunastatud tahesõnnik. Keskkonnaameti väärteoprotokollis viidatud nõue (ladustamiskoha pinnas tuleb enne ladustamist katta lekkekindla või vedelikke imava materjaliga, nagu vähemalt 20 cm paksune turbavõi põhukiht) kehtib tahesõnnikule, kuid ei kehti sügavallapanusõnnikule vastavalt Veeseaduse § alusel kehtestatud Keskkonnaministri määruse nr 45 §-s 4 lõikes 3 toodule.

Toimikus puuduvad tõendid selle kohta, et tegu on tahesõnnikuga, mistõttu Keskkonnaamet nõustub kaebuses esitatud asjaoluga, et väärteomenetluse käigus jäi ekspertiisi/mõõtmise või muu asjakohase eriteadmise abil tuvastamata, et aunastatud oli tahesõnnik. Samuti Keskkonnaamet võtab arvesse asjaolu, et VeeS § 155 lg 5 alusel kehtestatud Keskkonnaministri määruse nr 52 „Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise kord“ § 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt põlluraamatusse tuleb kanda väetise, sealhulgas kasutatud taheja vedelsõnniku kogused, nende üldlämmastikuja fosforisisaldus, sõnnikus taimedele omastatava lämmastiku sisaldus, kasutamise aeg ning lupjamise korral kasutatud lubiväetise nimetus ja kogus.

Sügavallapanusõnnikut viidatud määrus ei nimeta ning ei kohusta eraldi liigitama erinevaid sõnnikuliike põlluraamatu pidamise korral (käesoleval juhul sügavallapanu sõnnik). Seega väärteomenetluse käigus ei saa tugineda üksnes põlluraamatus toodud infole ja teha kindlat järeldust, et aunastatud oli just tahesõnnik, kuna vastav info võib põlluraamatus olla iseenesest eksitav. Kriminaalmenetluses kehtiva in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tuleb ka väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

VTMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi. Väärteotoimikus ei ole menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, mis tähendab, et toimikust ei selgu, et menetlusalusele isikule oleks kohtuvälise menetluse raames antud õigus ja võimalus ütlusi anda. Kirjeldatud puudusi Keskkonnaameti väärteoasjas nr 940021000976 ei ole võimalik kohtumenetluse raames kõrvaldada, mistõttu võtab Keskkonnaamet Küti Mõis OÜ kaebuse õigeks.

Viru Maakohtu seisukoht

VTMS § 119 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtuvälise menetleja seisukoha kohaselt ei ole Küti Mõis OÜ-le etteheidetav väärtegu tõendamist leidnud.

Keskkonnaamet on vastuses toonud välja nii mõnedki puudused väärteoasjas nr 940021000976 menetlemisel, mida ei ole võimalik kohtumenetluse raames kõrvaldada, mistõttu on Keskkonnaamet võtnud Küti Mõis OÜ kaebuse õigeks, paludes rahuldada Küti Mõis OÜ kaebus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Eelnevale tuginedes tuleb OÜ Küti Mõis kaebus rahuldada. Tühistada Keskkonnaameti 29.04.2022 otsus väärteoasjas nr 940021000976. Lõpetada väärteomenetlus nr 940021000976 OÜ Küti Mõis suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Menetluskulud

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskulud valitud kaitsjale või esindajale mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

Oma 16.04.2022 kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale on OÜ Küti Mõis kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Vandeadvokaat Kaspar Lind on OÜ Küti Mõis esindajana osutanud käesolevas väärteoasjas õigusteenust järgnevalt: kaebuse koostamine 3 tundi ja 15 minutit, tunnihindega 150 eurot, ilma käibemaksuta 487,50 eurot. Kaebaja on käibemaksukohuslane ja seetõttu tema kulu arvestatakse ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades väärteoasja keerukust on õigusteenuse maht põhjendatud ning arvestades Riigikohtu praktikat mõistliku tunnitasu hindamisel on kaitsja tunnitasu mõistlik.

Seega tuleb VTMS § 23 alusel hüvitada OÜ-le Küti Mõis riigieelarve vahenditest Attela Advokaadibüroo arve nr 202205006 alusel makstud kaitsjatasu kogusummas 487,50 eurot.

Kuivõrd väärteomenetlus kuulub seoses väärteoasjas väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetamisele, tuleb KrMS § 183 lg 1 kohaselt jätta menetluskulud riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi kohtunik