2-21-15250/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-15250

Tsiviilasi

ESTERNIKA

OÜ

hagi

E.

J. vastu

euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

600 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: ESTERNIKA OÜ; registrikood 12206675; asukoht

Vabaõhumuuseumi tee 4/2-54, Tallinn 13522, Harju maakond.

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige A. R.

e-post XXX

Kostja: E. J; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja esindajad: M. K. ja R. M.

e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta ESTERNIKA OÜ hagi E. J. vastu 600 euro väljamõistmiseks rahuldamata.

2. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud ESTERNIKA OÜ kanda.

4. Mõista ESTERNIKA OÜ-lt E. J. kasuks välja menetluskulu 100 eurot.

5. Mõista ESTERNIKA OÜ-lt E. J. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010, Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee)

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. ESTERNIKA OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi E. J. (kostja) vastu

600 euro väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-21-15250.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnisasi asukohaga XXX (edaspidi: kinnisasi) 1/12 kaasomandi

osas A. H, 1/12 kaasomandi osas K. V, 1/6 kaasomandi osas K. L, 1/6 kaasomandi osas E. J. ja

½ kaasomandi osas J. K. ja E. K. XXX ei ole moodustatud. Kinnisasja vallatakse notariaalse

kasutuskorra alusel.

Hageja, kelle põhitegevusala on kinnisvara haldamine ja hooldus, osutas kinnisasja

kaasomanikele mitme aasta vältel raamatupidamisteenust. Hageja omas kehtivaid

liitumislepinguid XXX ja XXX ning see asjaolu eeldas, et hageja võttis vastu arveid teenuse

osutajatelt ja kindlustas arvete tasumise (käesolevaks ajaks on lepingud lõpetatud). Hageja

jagas sellest tulenevalt kulud kaasomanike vahel, esitas neile väljakujunenud tava kohaselt

arveid kommunaalteenuste eest ning korraldas raamatupidamise. Hageja korraldas kinnistu

hoolduse, organiseeris vajadusel remondi- ja hooldusteenuseid (XXX vahetus).

Hageja väljastas igakuuliselt kaasomanikele kommunaalkulude arveid. Kaasomanikud

tunnistasid arveid, kuid tasusid neid osaliselt. Tasutud on vesi, elekter ja gaas. Tasumata on

raamatupidamisteenus. Raamatupidamisteenus on kaasomandi juures vältimatu teenus, kuna

elektri, gaasi ja vee arveid ei väljastata kõigile kaasomanikele eraldi ja neid tuleb jagada. Keegi

kaasomanikest ei soovinud võtta oma nimele kogu maja elektri, gaasi ja vee lepinguid.

Kaasomanikud leiavad, et raamatupidamisteenus peaks olema neile tasuta.

Raamatupidamisteenus on kaasomandis oleva XXX väljakujunenud korteriga maja puhul

möödapääsmatu teenus, mis on vajalik kaasomandi toimimiseks ja säilitamiseks. Kaasomanik

peab kandma tema kasutuses olevate ruumide säilimiseks ja korrashoiuks vajalikud kulud.

Raamatupidamisteenus hõlmab järgmisi töid: igakuiselt gaasi, elektri ja vee teenusepakkujatele

näitude edastamine (kuni kaugloetava arvesti paigaldamiseni XXX ja hiljem ka XXX poolt);

igakuiselt tarbitud kommunaalteenuste ja muude kohustuslike maksete kohta arvete

vastuvõtmine, nende eest tasumine koos pangateenuse kuludega; kaasomanike tarbitud teenuste

väljaarvestamine, arvete koostamine ja edastamine; laekumiste üle järelevalve teostamine,

viiviste arvestamine; võlgnikele meeldetuletuste saatmine; raamatupidamisaruannete

esitamine;

aastaaruande

koostamine;

dokumentide

arhiveerimine

koos

arhiveerimismaterjalidega (arhiveerimiskarbid, kleebised). Hagejal tekkis ka kantseleitarvete

kulu (kaustad, paber, kilekaaned, pastapliiatsid, klambrid, augustajad jne).

Raamatupidamisteenuse tasu on 15 eurot kuus. Tegemist on sellise teenuse eest mõistliku

tasuga. Kostja jättis raamatupidamisteenuse eest esitatud arved tasumata. Kostjal on

raamatupidamisteenuse eest tasumata 40 kuu eest kokku 600 eurot.

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagejal ja kostjal ei ole kokkulepet raamatupidamisteenuse eest tasumise kohta. Selline

kohustus ei tulene kostjale lepingust ega seadusest. Hageja nõuab õigusliku aluseta hageja enda

poolt koostatud arvete tasumist. Hagejal oli väljakujunenud õigusvastane tava esitada kõigile

kaasomanikele ilma igasuguse kokkuleppe ja lepinguta ning seadusliku aluseta nõudeid

väidetava raamatupidamisteenuse eest. Kaasomanikele esitati arveid teenuse eest, mida

kaasomanikud ei tellinud ning mille tellimise kohustus ei tulene poolte kokkuleppest ega

seadusest. Raamatupidamisteenuse tellimiseks ei ole vaid XXX korteriga hoones vajadust.

Kinnisasja haldamine ja arvete tasumine toimub täna kaasomanike kokkuleppel.

Raamatupidamisteenust ei ole kinnistule tellitud, kuna selleks puudub vajadus.

Kostja ei tunnista raamatupidamisteenuse olemasolu. Kostja esitas korduvalt vastuväiteid

raamatupidamisteenuse olemasolule ja keeldus seda tasumast pangaülekannete selgitustes.

Kostja on pakkunud, et võib arvete õigeaegse tasumise jälgimist läbipaistvuse saavutamiseks

ise teha. Kostja on soovinud kommunaalteenuste arveid tasuda ilma vahendajateta ning teenuse

algosutajale arved maksta. Kostja on taotlenud lepinguid võrguettevõtetega enda nimele.

Hageja esitatud arved sisaldasid hulgaliselt valeandmeid, kus arvel esitatud kulu erines

teenusepakkuja hinnakirjast. Hageja tõstis omaalgatuslikult hindu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hagiavalduse

kohaselt

esitas

hageja

kostja

vastu

hagi

kostjale

osutatud

raamatupidamisteenuse eest tasu saamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millisel alusel on

kostjal kohustus tasuda hagejale raamatupidamisteenuse eest 600 eurot.

Kostjal saab olla kohustus tasuda hagejale raamatupidamisteenuse eest ennekõike juhul, kui

poolte vahel on kehtiv võlasuhe. Võlasuhe võib võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 kohaselt tekkida

lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest,

tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest.

4. Hageja ei tuginenud hagi alusena selgelt sellele, et hageja ja kostja vahel on kehtiv kokkulepe

(leping), mille kohaselt hageja kohustub osutama kostjale raamatupidamis- ja/või muid

teenuseid, kostja võib hagejalt nõuda raamatupidamis- ja/või muude teenuste osutamist, kostja

kohustub maksma hagejale raamatupidamis- ja/või muude teenuste osutamise eest tasu ja

hagejal on õigus kostjalt tasu nõuda. Kostja vaidles lepingu olemasolule vastu. Hageja ei

esitanud sellise kokkuleppe (lepingu) olemasolu ega tingimuste kohta tõendeid. Kostja

3. veebruari 2019 e-kirjast (tk 103) ja hageja pangakontolt nähtuvalt kostja poolt hagejale tehtud

maksete selgitustest järeldub (tl 60 - 63), et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet

raamatupidamisteenuse kostjale osutamiseks ega selle eest tasu maksmiseks. Kuna hageja ja

kostja ei ole VÕS § 9 lg 1 tähenduses lepingut sõlminud, ei ole hagejal võimalik nõuda kostjalt

VÕS § 108 lg 1 alusel lepingus kokkulepitud raamatupidamisteenuse eest tasu maksmist.

5. Hagiavalduse kohaselt ei olnud hageja XXX kinnisasja kaasomanik. Hageja ei toonud kohtu

selgitustele

vaatamata

selgelt

välja

perioodi,

mille

eest

hageja

nõuab

kostjalt

raamatupidamisteenuse osutamise eest tasu, ega märkinud, kas hageja ja kostja olid sel

ajavahemikul mõlemad kinnisasja kaasomanikud või oli seda vaid kostja. Kohus saab

TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetleda üksnes poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pool määrab TsMS § 5 lg 2 järgi ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei saa seega hageja eest hagi aluseks

olevaid asjaolusid hageja tõenditest välja otsida. Kohus saab üksnes anda hagejale olukorras,

kus hagi aluseks olevad asjaolud ei ole selged, võimaluse nende täiendavaks selgitamiseks ja

täpsustamiseks. Kohus tegi seda. Hageja ei esitanud selgitusi ega täpsustusi. Kuna hageja ei

tugine hagi alusena sellele, et hageja ja kostja olid perioodil, mille eest hageja nõuab kostjalt

raamatupidamisteenuse osutamise eest tasu, mõlemad kinnisasja kaasomanikud, ei ole kohtul

võimalik tuvastada, et hageja ja kostja vahel oleks olnud asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 71 jj

sätestatud kaasomanike vaheline seadusest tulenev võlasuhe. Hagejal ei ole seega võimalik

nõuda kostjalt raamatupidamisteenuse osutamise eest tasu ka seadusest tuleneva kaasomanike

vahelise õigussuhte, st ennekõike AÕS § 75 lg 1 ega § 72 lg 4, alusel.

6. Kui isik teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse

tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, tekib isikute vahel VÕS § 1018 lg 1 järgi õigustatud

käsundita asjaajamise võlasuhe, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine

vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise

korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal

pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

Õigustatud käsundita asjaajamise võlasuhte eeldused on VÕS § 1018 kohaselt (vt nt Riigikohtu

17. veebruari 2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-4536, p 12.2):

• teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1);

• asjaajamiseks puudub tehingust või seadusest tulenev alus (lg 1);

• isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk soov soodustada teist isikut (lg 2);

• täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest – 1) soodustatu

kiidab asjaajamise heaks või 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja

tegelikule või eeldatavale tahtele või 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel

ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui

asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline.

Käsundita asjaajamise sätted ei võimalda isikule siiski peale suruda soovimatuid teenuseid ja

kohustada teda nende eest tasu maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud (vt

Riigikohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 12; 7. juuni 2011 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-44-11, p 33; 8. veebruari 2019 lahend tsiviilasjas nr 2 10-12908, p 15.2). Käsundita

asjaajaja peab VÕS § 1020 lg 1 järgi enne asjaajamisele asumist soodustatule asjaajamisele

asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja

arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata

või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. Kui käsundita asjaajaja asub

asjaajamisele sellest soodustatule eelnevalt teatamata, peab ta VÕS § 1020 lg 2 järgi

soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita

asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse

asjaajamise kohta. Eelnevast tuleneb, et kui käsundita asjaajaja teatab soodustatule

asjaajamisest, ja soodustatud vaidleb asjaajamisele vastu, ei ole käsundita asjaajajal võimalik

nõuda soodustatud isikult VÕS § 1018 lg 1 ja 1023 lg 1, 2 alusel asjaajamisel tehtud kulutuste

hüvitamist ega asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajajal ei ole sel juhul õigust

nõuda soodustatud isikult VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041, 1042 alusel kulutuste hüvitamist.

6.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kinnisasja 1/6 kaasomandi osa omanik. See nähtub

ka kinnistusraamatu väljavõttelt (tl 78). Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja omas kehtivaid

liitumislepinguid XXX ja XXX kinnisasjal elektri ja gaasi tarbimiseks. Pooled ei vaidle, et

hageja võttis teenusepakkujatelt vastu arveid teenuste osutamise eest ja korraldas nende

tasumise. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus kinnisasjaga seotud

kommunaalteenuste eest regulaarselt hagejale (tl 60 - 63). Hageja ajas teenusepakkujatelt arvete

vastuvõtmisega ja nende tasumise korraldamisega seega vähemalt osaliselt kostja asja. Hageja

ei tuginenud sellele, et tal oleks olnud kostja asja ajamiseks tehingust või seadusest tulenev

alus. Hageja ajas teadlikult kostja asja, s.o hagejal oli tahe tegutseda vähemalt osaliselt ka kostja

kasuks.

Kostja väitel ei soovinud ta hagejalt raamatupidamisteenust saada ega selle eest tasu maksta.

Hageja pangakonto väljavõttelt nähtuvalt maksis kostja hagejale kostja tarbitud

kommunaalteenuste eest (tl 60 - 63). Asjaolust, et kostja tasus hagejale kommunaalteenuste

eest, saab tuletada kostja soovi saada neid kommunaalteenuseid, mille osas olid kinnisasja

teenindamiseks liitumislepingud hagejaga sõlmitud. Kostja saab tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 järgi seega lugeda hageja poolt kostja asjade ajamise heaks kiitnuks

ulatuses, mis võimaldas kostjal saada neid kommunaalteenuseid, mille osas olid kinnisasja

teenindamiseks liitumislepingud hagejaga sõlmitud. Kuivõrd teenusepakkujatelt arvete

vastuvõtmise ja nende tasumise korraldamine võimaldas kostjal teenusepakkujate teenuseid

saada, saab lugeda kostja selles ulatuses hageja poolt kostja asjade ajamise heaks kiitnuks.

Nimetatud toimingute ulatuses on VÕS § 1018 lõikes 1 sätestatud õigustatud käsundita

asjaajamise eeldused täidetud.

6.1.1. Hagejal on VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 alusel seega õigus nõuda kostjalt nende kulude

hüvitamist, mis tekkisid hagejal seetõttu, et hageja korraldas teenusepakkujatelt arvete

vastuvõtmise ja nende tasumise. Hageja ei täpsustanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul siiski,

kas ja millises ulatuses sisaldab hageja poolt nõutav summa hageja poolt asjaajamisel kantud

kulusid. Hageja ei märkinud, millal ja mis kulusid ta kandis. Hageja ei esitanud kulude

kandmise kohta ühtegi tõendit. Kuna hageja ei tõendanud, et ta oleks kandnud ülal nimetatud

ulatuses kostja asjade ajamisel kulusid, ei ole hagi rahuldamine VÕS §1018 lg 1 ja § 1023 lg 1

alusel õiguslikult põhjendatud.

6.1.2. Hageja võib VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 2 järgi nõuda kostja asjade ajamise eest tasu

üksnes juhul, kui hageja ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuses. Hageja märgib

hagiavalduses, et ta on osaühing, kelle põhitegevusala on kinnisvara haldamine ja hooldus.

Kohus palus hagejal täpsustada, kas hageja ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuse

raames. Hageja ei tuginenud sellele, et ta ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuses.

Hageja ei selgitanud üldse, miks olid kommunaalteenuste lepingud sõlmitud hageja nimel ning

miks hageja korraldas kommunaalteenuste eest arvete tasumist. Ainuüksi sellest, et hageja on

äriühing, kelle põhitegevusala on kinnisvara haldamine ja hooldus, ei saa järeldada, et hageja

ajas kostja asju oma majandus- ja kutsetegevuses, s.o sellise tegevuse raames, mille eest hageja

reeglina tasu võtab. Seda eriti olukorras, kus hageja ei tugine kohtu selgitustele vaatamata

sellele asjaolule. Hagejal ei ole seega õigus nõuda kostjalt VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 2 alusel

kostja asjade ajamise eest kostjalt tasu.

6.2. Eelnevast ei tulene siiski kostja tahe ega heakskiit kostjale raamatupidamisteenuse

osutamiseks, kuivõrd kostja vaidles sellele algusest peale järjepidevalt vastu (tl 60 - 63). Kostja

ei avaldanud seega tahet ega kiitnud heaks seda, et hageja koostas kostjale kaasaegsetes

programmides arveid, teostas laekumiste üle järelevalvet, arvestas viiviseid, saatis võlgnikele

meeldetuletusi, koostas ja esitas raamatupidamisaruandeid ning arhiveeris dokumente. Kostja

ei avaldanud hageja eelkirjeldatud tegevuse kohta tahet ega heakskiitu TsÜS § 68 lg 3 mõttes

ka kaudselt, s.o oma tegevuse kaudu. Vastupidiselt, kostja vaidles sellele vastu (tl 58, 60 – 63,

103). Hagejal ei ole VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 ega 2 järgi seega võimalik nõuda nimetatud

toimingute eest kostjalt kulude hüvitamist ega tasu maksmist. Hagejal ei ole ka

VÕS § 1024 lg 4 ja § 1041, §1042 järgi seega võimalik nõuda kostjalt nimetatud toimingute

eest kulutuste hüvitamist.

7. Kohus jätab hagi eeltoodust tulenevalt rahuldamata.

8. Kohus arvestab TsMS § 238 lg 1 järgi asja lahendamisel ainult selliste tõenditega, millel on

asjas tähtsust. Kohus palus hagejal täpsustada, milliste tõenditega hageja soovib kostja vastu

esitatud hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Hageja ei teinud seda. Kohus ei analüüsinud

hagiavalduse lisade nimekirjas nimetatud lisasid nr 1 – 33, 35, 37 – 41b, kuivõrd hageja ei

märkinud, et ta sooviks nende tõenditega tõendada kostja vastu esitatud hagi aluseks olevaid

asjaolusid. Tegemist ei ole kostja vastu esitatud hagi puudutavate tõenditega. Kohus ei

analüüsinud ka kostja vastuse lisasid 2 – 4. Kostja soovis nendega tõendada, et hageja esitas

kostjale tegelikkusest suuremaid kommunaalarveid. See ei ole asja lahendamiseks oluline.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Kohus jätab hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja

kanda.

10. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulu esindajatasu 100 eurot

käibemaksuta. Kostja esindajal kulus kostja vastuse koostamiseks 1 tund ja 15 minutit. Kostja

esindaja tunnitasu on 80 eurot käibemaksuta (tl 118 - 119).

11. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavaldus esitati raamatupidamisteenuse eest tasu saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult

keerulise vaidlusega. Arvestades asja materjalide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega.

Kostja esindaja ajakulu 1 tund ja 15 minutit on vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja

tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjadest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Kostja esindaja

tunnitasu suurus on seega samuti vajalik ja põhjendatud. Kostja esindajakulud on seega kokku

100 eurot (käibemaksuta). Kuna menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb kostja esindajakulud

100 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista.

Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik