2-20-1837/115 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1837

Tsiviilasi

Rettum OÜ hagi Lines Kinnisvara OÜ vastu 17 632,07

euro ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

10. mai 2022. a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lines Kinnisvara OÜ määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindaja

Hageja

Rettum

OÜ

(registrikood

14057541),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja

vandeadvokaat Priit Lember

Kostja Lines Kinnisvara OÜ (registrikood 12715767),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-20-1837 tehtud Harju Maakohtu 10. mai 2022. a määrus

osas, millega maakohus jättis rahuldamata Lines Kinnisvara OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse 439,40 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega rahuldada Lines Kinnisvara OÜ menetluskulude avaldus täiendavalt 439,40

euro väljamõistmise osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Lines Kinnisvara OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

3.2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Rettum OÜ-lt välja Lines Kinnisvara OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 8583,90

eurot.

3.3. Mõista Rettum OÜ-lt välja Lines Kinnisvara OÜ kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

3.4. Jätta Lines Kinnisvara OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata 2541,10 euro ulatuses.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2 (7)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses menetlesid kohtud Rettum OÜ (hageja) hagi Lines Kinnisvara OÜ (kostja)

vastu 17 632,07 euro ja viivise nõudes.

Harju Maakohus tegi 24. septembril 2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2022. a otsusega

maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu

otsus jõustus 19. aprillil 2022.

2. Kostja esitas 10. septembril 2021 menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt välja kostja kasuks

menetluskulud summas 8585,66 eurot (käibemaksuta summa). Kostja menetluskuludeks on

lepingulise esindaja kulud. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub

käibemaks. Kostja taotles õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta summas. Lisaks palus

kostja mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

3. Hageja esitas 13. septembril 2021 seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale leides, et

kostja nimekiri on vastuoluline. Nimekirja p 2.4 kohaselt on osutatud õigusteenuse

tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta). Arvelt nr 200240 nähtub, et tegelikult on kostjale

teenust osutatud ka tunnihinnaga 120 eurot. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et nimekirjale

lisatud arved sisaldavad osaliselt ka kohtumenetlusega mitteseotud või selgelt ülemääraseid

õigusteenust ja toiminguid.

4. Kostja esitas 23. septembril 2021 seisukoha, milles leidis, et hageja vastuväited on otsitud

ning alusetud. Kostja palus jätta hageja vastuväited kostja menetluskulude nimekirjale

tähelepanuta.

5. Kostja esitas 22 veebruaril 2022 menetluskulude nimekirja, paludes määrata kindlaks

hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus apellatsioonimenetluses ja mõista

hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 2422,34 eurot (käibemaksuta summa).

Eelnevale lisandub õigusabi kulu seoses kostja esindamisega 22. veebruari 2022. a

kohtuistungil vastavalt istungi protokollitud kestvusega. Õigusabi on osutatud tunnihinnaga

130 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palus kostja mõista hagejalt välja viivise alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

6. Hageja esindaja palus 23. veebruari 2022. a e-kirjas kohtul rakendada kostja menetluskulude

väljamõistmisel

uurimispõhimõtet

ning

vajadusel

mõista

kulud

välja

vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-le 1 üksnes põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Esimese astme kohtumäärus

7. Maakohus rahuldas 10. mai 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Maakohus leidis, et kostja menetluskulude nimekirjas

toodud menetluskulud on 2980,50 euro ulatuses põhjendamatud.

3 (7)

Maakohus pidas hagivastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi, vähendades toimingu

märgitud ajakulu 4 tunni 13 minuti võrra. Maakohus märkis, et enne hagivastuse koostamist on

kostja asja materjalidega korduvalt tutvunud ning hästi kursis, kuivõrd on pidanud esitama kaks

seisukohta hageja esialgse õiguskaitse taotlustele.

Maakohtu hinnangul ei olnud põhjendatud hagiavalduse täpsustuse ning lisadega tutvumisele

ja analüüsile kulunud aeg 44 minutit (arve nr 200465), sest tegemist oli mittevajaliku

toiminguga. Maakohus ei olnud täpsustavat hagi menetlusse võtnud ega kostjalt seisukohta

küsinud.

Hageja 28. oktoobri 2020. a seisukohaga tutvumise ja kliendile edastamise põhjendatud

ajakuluks pidas maakohus 15 minutit, vähendades toimingu märgitud ajakulu 21 minuti võrra.

Maakohus põhjendas, et hageja seisukoha maht on ca 0,75 lk, selle sisu ei ole keeruline.

Maakohus ei pidanud kostja tähtaja pikendamise taotluse koostamise ja e-toimiku kaudu

kohtule edastamise ajakulu 20 minutit põhjendatuks, leides, et toiming on mittevajalik.

Maakohus märkis, et tähtajad olid piisavalt pikad ning tegemist oli mitmenda pikendamise

taotlusega kostja poolt.

Maakohus pidas arvel nr 2100036 esitatud toimingu, s.o kohtu tegevusele vastuväite

koostamine, eksperdile esitatavate küsimuste koostamine, suhtlus asjatundja X , põhjendatud

ajakuluks 1,5 tundi, vähendades toimingu märgitud ajakulu 1 tunni ja 41 minuti võtta.

Maakohus põhjendas, et valdavalt koosnes 29. jaanuari 2021. a menetlusdokument kohtu

tegevusele esitatud vastuväitest, mis oli põhjendamatu. Samal põhjusel pidas maakohus

mittevajalikuks arvel nr 210297 kajastatud toimingu, s.o vastuväite koostamine kohtu

tegevusele, ajakulu 38 minutit.

Maakohus pidas arvel nr 210568 esitatud toimingu, s.o kliendiga nõu pidamine, põhjendatud

ajakuluks 14 minutit, vähendades toimingu märgitud ajakulu 2 tunni võrra. Maakohus

põhjendas, et nimetatud kuupäeval esitas hageja nõude suurendamise avalduse, mis põhines

pelgalt eksperthinnangus märgitul ning tegemist oli lühikese ja lihtsa dokumendiga.

Maakohus pidas arvel nr 210568 esitatud toimingu, kliendiga haginõude suurendamise

avaldusega tutvumine ja vastuväidete koostamine, põhjendatud ajakuluks 20 minutit,

vähendades toimingu märgitud ajakulu 1 tunni ja 22 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et

hageja nõude suurendamise avaldus põhines pelgalt eksperthinnangus märgitul. Kostja vastus

oli lühike (ca 0,25 lk) ja lihtne ning selle koostamise eelselt oli juba kliendiga nõu peetud ja

dokumendiga tutvutud.

Maakohus pidas arvel nr 210643 esitatud toimingute, s.o kohtuistungiks valmistumine, teeside

ja menetluskulude nimekirja koostamine, põhjendatud ajakuluks kokku 2,5 tundi, vähendades

toiminute märgitud ajakulu 2 tunni ja 40 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et istungiks

valmistumise põhjendatud ajakulu on 2 tundi, arvestades sealjuures istungi kestust ja kulgu,

asja olemust ja mh asjaolu, et pooled said enne istungit kõige osas kirjalikult seisukohta

avaldada. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on põhjendatud 0,5 tunni ulatuses

(toiminguid ei olnud menetlusdokumendis loetletud, lisatud on vaid arved, mis ei eelda suurt

ajakulu). Teeside koostamise kulu on põhjendamatu, kuivõrd nimetatud istungil teese ei

esitatud.

Maakohus pidas arvel nr 210643 esitatud toimingu, kohtuistungil osalemine ja kliendiga

suhtlemine, põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 26 minutut, vähendades toimingu märgitud

ajakulu 54 minuti võrra. Maakohus põhjendas, et istung kestis 2 tundi ja 11 minutit.

Kliendisuhtluse mõistlik kulu on 15 minutit.

Maakohus pidas kostja 5. juuli 2021. a vastuväite koostamise (arved nr 210643 ja 210719)

põhjendatud ajakuluks 5 tundi, vähendades toimingu märgitud ajakulu 3 tunni ja 34 minuti

4 (7)

võrra. Maakohus põhjendas, et hageja 18. juuni 2021. a menetlusdokument ja tõendid ei olnud

mahukad ega keerukad. Kostja vastus oli lühike (ca 3 lk) ja lihte.

Maakohus pidas mittevajalikuks kuluks hageja menetluskuludele esitatud vastuväidetega

tutvumise ja kostja 23. septembri 2021. a vastuväite koostamise ajakulu 1 tundi ja 20 minutit.

Maakohus põhjendas, et kohus ei ole andnud kostjale tähtaega vastuväitele vastuväite

esitamiseks.

Maakohus pidas 22. veebruari 2022. a kohtuistungiks valmistumise (sh hageja täiendavate

seisukohtadega tutvumiseks) ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks

kokku 2 tundi ja 50 minutit, vähendades toimingute märgitud ajakulu 3 tunni ja 10 minuti võrra.

Maakohus põhjendas, et kostja esindaja oli menetlusega hästi kursis, samuti oli ta kirjalikult

kõik seisukohad esitanud. Istungiks valmistumise põhjendatud ajakulu on 2 tundi, arvestades

sealjuures istungi kestust ja kulgu, asja olemust. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on

põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Hageja 17. jaanuari 2022. a dokumendiga tutvumise ajakulu on

põhjendatud 20 minuti ulatuses.

Ülejäänud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute osas märkis

maakohus, et need on põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud.

Ka esindaja tunnitasumäära pidas maakohus kohtupraktikas aktsepteeritud tasumääradega

kooskõlas olevaks.

Kokku luges maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega

põhjendatuks mahus 62,65 tundi (85,58 tundi – 22,93 tundi), mis kostja esindaja tunnihinda

arvestades vastab 8144,50 eurole. Maakohus rahuldas kostja taotluse ja märkis menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 10. mai 2022. a määrus

osas, millega maakohus jättis kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

rahuldamata 2980,50 euro ulatuses ja teha asjas uus lahend, millega rahuldada kostja avaldus

menetluskulude kindlaks määramiseks terves ulatuses ning mõista hagejalt kostja kasuks

täiendavalt välja menetluskulud summas 2980,50 eurot.

Kostja märkis, et kuigi kostja ei nõustu maakohtuga ja leiab, et menetluskulude vähendamine

terves ulatuses on põhjendamatu, arvestab kostja et tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ja

vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, s.t ulatuses kus maakohus on vähendanud kostja

menetluskulusid toimingutes, mida kostja oli sunnitud tegema kostjast olenemata ja seetõttu ei

saanud kostja menetluskulusid vältida.

Kostja ei nõustunud, et maakohus vähendas arvetel nr 210036 ja 210297 esitatud toimingute

ajakulu põhjusel, et kostja on esitanud vastuväite kohtu tegevusele, mida maakohus on pidanud

põhjendamatuks (vaidlustatud määruse p-d 12 ja 13). Kostja leidis, et maakohus ei tohtinud

sellel põhjusel kostja menetluskulusid vähendada, sest kostjal tuleb esitada vastuväide

maakohtu tegevusele, kui ta kohtu tegevusega (taotluste rahuldamata jätmisel) ei nõustu.

Vastasel juhul pole võimalik kostjal maakohtu väidetavale minetusele asja lahendamisel

hilisemas kohtuastmes tugineda.

Ka ei nõustunud kostja sellega, et maakohus pidas põhjendamatuks kuluks kostja teeside

koostamise ajakulu, kuivõrd neid kohtuistungil ei esitatud (vaidlustatud määruse p 16). Kostja

selgitas, et istungil eksperti küsitledes selgus, et hageja seaduslik esindaja oli eksperdile

ekspertiisi tegemiseks esitanud valed andmed. Seetõttu uuendas kohus kostja taotlusel

menetluse ning menetluse uuendamise tõttu ei olnud põhjendatud ka teeside esitamine kohtule.

Samas oli kostja teesid ettevalmistanud ja see kulu tekkis kostjale mitte kostjast tingituna.

5 (7)

Kostja ei nõustunud, et maakohus pidas mittevajalikuks kuluks kostja poolt menetluskulude

vastuväitele seisukoha esitamist (vaidlustatud määruse p 19) ja hagiavalduse täpsustuse ja selle

lisadega tutvumist (vaidlustatud määruse p 9). Kostja leidis, et kuivõrd hagimenetlus on

võistlev kohtumenetlus, tuleb kostjal tutvuda hageja menetlusdokumentidega ning vajadusel

esitada selles osas oma seisukohad ka siis, kui kohus pole selleks otseselt tähtaega määranud.

Ka ei nõustunud kostja vaidlustatud määruse p-ga 17, märkides, et kliendi esindamine

kohtuistungil eeldab ka lepingulise esindaja sõidule kuluvat aega kohtuistungile ja tagasi,

sealjuures ei saa lepinguline esindaja saabuda istungile nö viimasel minutil, vaid mõistliku

ajavaruga. Arvestades istungi käiku, ei saa lugeda piisavaks ka 15 minutit kliendisuhtlust,

kuivõrd klient soovis saada ülevaadet istungil arutatust, tõendite uurimisest ja selgitusi, mida

toob kaasa menetluse uuendamine jne.

Lisaks ei nõustunud kostja, et maakohus vähendas kostja kulusid seonduvalt ringkonnakohtu

istungi ettevalmistamisega. Kostja põhjendas, et ringkonnakohtu istungiks oli menetluse maht

juba märkimisväärne, mille läbitöötamine (meelde tuletamine) enne istungit oli vajalik. Lisaks

edastas ringkonnakohtu asja arutamist ettevalmistav kohtunik pooltele eraldiseisvalt e-kirja,

milles palus pooltel olla valmis käsitlema täiendavaid seisukohti, mida kostja kirjalikes

dokumentides käsitlenud polnud.

Kokkuvõtvalt leidis kostja, et maakohus on teinud olulise kaalutlusvea kostja menetluskulude

hindamisel ja jätnud põhjendamatult välja mõistmata kostjale menetluskulud täiendavalt 14

tunni ja 36 minuti eest, mis kostja tunnihinda arvestades vastab 1898 eurole.

9. Hageja ei nõustu kostja määruskaebusega ning palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 439,40 euro ulatuses. Tühistatud osas saab

ringkonnakohus teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude avaldus

täiendavalt 439,40 euro väljamõistmise osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Määruskaebuses esitatud väidetest saab ringkonnakohus aru, et kostja leiab, et maakohus

on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Kohus peab TsMS § 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud lepingulise esindaja kulud olid konkreetse menetluse

kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel

õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese

lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse

keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16,

p 56).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ületanud diskretsiooni piire vähendades osade

toimingute ajakulu põhjendamatult palju. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus on

ebaõigesti kohaldanud TsMS § 169 lg-t 3, vähendades kostja lepingulise esindaja kulu seetõttu,

et maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja vastuväiteid kohtu tegevusele. Ringkonnakohus

märgib, et nimetatud sätet ei saa enam kohaldada kulude kindlaksmääramisel, vaid vastava

kulude otsustuse peab tegema menetluskulude jaotamisel (vt Maksing, M. TsMS § 169, komm

6 (7)

3.4 punkt D. – Kõve, V jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2017).

13. Arvestades eeltoodud maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramisel tehtud vigu,

tuleb ringkonnakohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175

lg-st 1 tulenevalt kulude osas, mis jäid kostjale hüvitamata.

14. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 9 pidanud mittevajalikeks toiminguks hagiavalduse

täpsustuse ja lisadega tutvumist ja analüüsi (arve nr 200465), põhjendades, et kohus ei võtnud

täpsustavat hagi menetlusse ega küsinud kostjalt seisukohta. Samuti on maakohus vaidlustatud

määruse p-s 19 pidanud mittevajalikuks toiminguks hageja poolt kostja menetluskuludele

esitatud vastuväidetega tutvumist ja omakorda 23. septembri 2021. a vastuväite koostamist.

14.1. Kolleegium nõustub kostja väidetega osaliselt ja leiab, et menetlusosalise esindajal on

õigus ja kohustus tutvuda asja materjalide ja seisukohtadega, mis talle nähtavaks tehakse.

Kolleegiumi hinnangul on hageja hagiavalduse täpsustuse ja lisadega tutvumine ning analüüs

ja hageja poolt kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetega tutvumine põhjendatud ja

vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Küll aga ei pea ringkonnakohus

põhjendatuks kostja 23. septembri 2021. a vastuväite koostamise ajakulu. Ringkonnakohus

nõustub selles osas maakohtu põhjendusega, et kohus ei andnud kostjale tähtaega vastuväitele

seisukoha esitamiseks. Niisiis peab kolleegium põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks arvel

nr 200465 märgitud toimingule, s.o hagiavalduse täpsustuse ja lisadega tutvumine, analüüs,

kulunud aega 44 minutit ning 23. septembri 2021. a toimingule, s.o hageja vastuväidetega

tutvumine, kulunud aega 20 minuti ulatuses.

14.2. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 12 vähendanud kostja 29. jaanuari 2021. a

menetlusdokumendi koostamise ajakulu 1 tunni ja 41 minuti võrra (arve nr 210036), kuivõrd

valdavalt koosnes menetlusdokument kohtu tegevusele esitatud vastuväitest ning vaidlustatud

määruse p-s 13 on maakohus pidanud mittevajalikuks kuluks kohtu tegevusele vastuväite

koostamise ajakulu 38 minutit (arve nr 210297). Maakohus on leidnud, et kohtu tegevusele

esitatud vastuväited olid põhjendamatud. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei saanud

maakohus jätta kohtu tegevusele vastuväite koostamisega seotud menetluskulusid kostjale

hüvitamata. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ka

29. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu 1 tunni ja 41 minuti ulatuses ning

16. märtsi 2021. a menetlusdokumendi koostamise ajakulu 38 minuti ulatuses.

15. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses

toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

15.1. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et teeside koostamise kulu oli põhjendamatu.

Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kohus uuendas kostjast sõltumatute asjaolude tõttu

menetluse, ei ole maakohtule esitatud menetlusdokumenti, mille sisu, mahtu ja koostamisele

kulunud aja põhjendatust oleks maakohus saanud hinnata. Eelnevast tulenevalt on maakohus

põhjendatult jätnud teeside koostamise ajakulu hagejalt välja mõistmata.

Samuti ei pea kostja õigeks kohtuistungil osalemise ja kliendiga suhtlemise ajakulu (arve

nr 210643) vähendamist. Kolleegium kostjaga ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole viidatud

toimingute ajakulu vähendamise osas diskretsiooni piire ületanud. Mis puudutab lepingulise

esindaja istungile tuleku ja istungilt lahkumisele kulunud aega, siis Riigikohus on leidnud, et

sõidukulude hüvitamisel saab lähtuda analoogia korras alates 1. augustist 2016. a jõustunud

advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Riigikohtu

29. septembri 2021 a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261/149, p 12). Korra § 17 järgi määratakse

kindlaks hüvitatavad otsesed sõidukulud. Nimetatud norm näeb ette, et sõidukulud hüvitatakse

üksnes juhul, kui õigusabi on osutatud mujal kui linnas, kus asub advokaadibüroo, mille kaudu

advokaat õigusteenust osutab. Alates 29. jaanuarist 2018. a näeb korra § 151 ette hüvitise

sõidule kulutatud aja eest, kuid täiendavat tasu makstakse selle normi järgi üksnes siis, kui

7 (7)

õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit. Samuti

on Riigikohus märkinud, et sõidukulu hüvitamist saab nõuda eelkõige siis, kui esindaja

tegutsemiskoht ei ole asja menetleva kohtu tööpiirkonnas (Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 17). Kuna kostja lepingulise esindaja tegevuskohaks olev

advokaadibüroo asub Tallinna linnas ja ka kohtuistungid toimusid Tallinna linnas, siis ei ole

alust sõidule kulutatud aja eest hüvitist vastaspoolelt välja mõista.

15.2. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsiooni piire ka kostja 5. juuli 2021. a

menetlusdokumendi koostamisega seotud ajakulu ning 22. veebruari 2022. a kohtuistungiks

valmistumise ajakulu vähendamisel. Ringkonnakohtu hinnangul on 5 tundi piisav aeg hageja

18. juuni 2021. a menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumiseks, tõendite kogumiseks ning

kostja 5. juuli 2021. a menetlusdokumendi koostamiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et hageja 18. juuni 2021. a menetlusdokument ja tõendid ei olnud mahukad ega

keerukad. Seejuures koosnevad kostja 5. juuli 2021. a menetlusdokumendi juurde esitatud

tõendid valdavalt hageja Facebooki lehe väljavõtetest ja majandusaasta aruannetest, mille

kogumine ei saanud olla keeruline ja ülemäära aeganõudev. Samuti on 2 tundi piisav aeg

kohtuistungiks valmistumiseks, arvestades, et kostjat on esindanud kogu menetluse (nii

maakohtus kui ka ringkonnakohtus) vältel sama esindaja ning pärast maakohtu menetluse

lõppemist ei tekkinud ringkonnakohtu menetluses pikki pause, mis tingiks lisaaja vajaduse

maakohtu menetluse meelde tuletamiseks ja ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks.

Lõpetuseks märgib kolleegium, et kuigi kostja on määruskaebuse resolutsioonis taotlenud ka

ülejäänud rahuldamata jäetud osas määruse tühistamist, siis ei ole kostja muus osas sisulisi

põhjendusi esitanud. Kolleegium ei näe selles osas ka maakohtu kaalutlusõiguse rikkumist.

16. Eeltoodut arvestades tuleb hagejal kostjale hüvitada täiendavalt menetluskulusid 3 tunni ja

23 minuti ajakulu eest, tunnihinnaga 130 eurot, s.o 439,40 eurot.

17. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

18. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)