3-22-1076/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1076

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.04.2022 rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasilükkamise, ettekirjutuse Eestist lahkumiseks

ja sissesõidukeelu kohaldamise otsuse nr 12203120001-1

tühistamise nõudes, Politsei-ja Piirivalveameti kohustamise

nõudes vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, esindaja advokaat Rando Usin

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Evelin Tuur

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 16. juuni 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 29.04.2022 otsus nr

12203120001-1 kaebajale sissesõidukeelu kestvuse osas. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kaaluda

ja otsustada sissesõidukeelu kestvus esimesel võimalusel uuesti.

2. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja

kohtu põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu

riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa.

Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb

kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.07.2022. Vastuseks

teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist

kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse

esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2 (9)

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebaja on seisukohal, et PPA on otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg

1), kaalutlusõigust (HMS § 4 lg 2) ja uurimispõhimõtet (HMS § 6), kuna PPA on küll menetlusosalise

seisukohti otsuses puudutanud, kuid ei ole neid objektiivselt arvesse võtnud, mis on koosmõjus

toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise ja seega on haldusakt HMS § 54 kohaselt õigusvastane.

6. PPA poolt kaebajaga läbi viidud küsitluste kvaliteet on pealiskaudne. Kaebuse rahuldamisel peab

PPA haldusmenetluse uuesti läbi viima ning selle raames viima kaebajaga läbi ka uued vestlused, et

selgitada välja kõik olulised asjaolud, sh lahendama tõsikindlalt küsimuse, kas kaebaja lahkus X ca

10 aastat tagasi põhjendatud tagakiusamise hirmu tõttu või mitte, et hinnata taotluse põhjendamatust

VRKS § 20 järgi. Olukorras, kus PPA hinnangul on haldusmenetluses osalevad isiku ütlused

puudulikud, vastuolulised või ebausaldusväärsed, peab PPA kõik enda küsimused ja kahtlused

vestluse käigus välja tooma, et haldusmenetluses osaleval isikul oleks võimalik anda täiendavaid

selgitusi või esitada täiendavaid tõendeid. Haldusmenetlus ei ole korrektselt läbi viidud olukorras,

kus PPA soovib vestluse käigus leida üksnes vastuolusid isiku ütlustes, et seda isiku vastu ära

kasutada. Selliselt läbiviidud vestlused on vastuolus haldusmenetluse eesmärgiga ning lisaks

ignoreerib PPA asjaolu, et isik annab ütlusi kaua aega tagasi toimunud sündmuste kohta ning ta on

saanud tõsise emotsionaalse trauma ning ka pidanud Eestisse jõudmiseks läbima pika vahemaa. Kõik

nimetatud asjaolud võivad isiku mälu hägustada, mistõttu on loomulik, et isiku ütlustes võivad olla

vastuolud. Seda eriti olukorras, kus vestlus toimub tõlgi vahendusel ning haldusmenetluses osalev

isik ja tõlk võivad sama sõna või terminit mõista erinevalt, mis omakorda võib muuta kogu

haldusmenetluses osaleva isiku antud ütluste sisu. Isik kinnitab küll enda poolt antud ütluste õigsust,

aga ka see kinnitus antakse tõlgi vahendusel ehk tegelikkuses pole võimalik kontrollida, kas vestluse

protokolli kantud ütlused ka tegelikkuses vastavad isiku poolt vestlusel avaldatule.

7. Kaebajal jääb arusaamatuks, miks ei võiks PPA hinnangul kunagistel meeleavaldustel osalemine

põhjustada kaebajal tagakiusamist, eriti kui X naastes peaks kaebaja enda tegevust jätkama. Ainuüksi

selle põhjal, et tegemist oli üldiste ütlustega, ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole tagakiusamise

allikaga VRKS § 19 lg 5 p 3 tähenduses.

8. Ringkonnakohus on asjas nr 3-20-1513 tehtud otsuse punktis 12 öelnud: “Rahvusvahelise kaitse

menetluses tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotlejal ei pruugi olla võimalik oma väiteid

tõendada ning tihti saab ta oma taotlust põhjendada üksnes ütluste andmisega / … / Olukorras, kus

ei esine selliseid vastuolusid või ebakõlasid, mille kohta taotleja ei ole suutnud anda rahuldavat

selgitust, lahendatakse kõrvaldamata kahtlused taotleja kasuks (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu

23.08.2016 otsus nr 59166/12, J.K. jt vs. Rootsi, p-d 91–98; UNHCR-i käsiraamat „Handbook and

Guidelines on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status“, 2019, p-d 203–204).”

9. Kaebaja leiab, et kaebaja taotluse läbivaatamine ei ole toimunud objektiivselt, sh ei ole

kontrollitud piisavalt esitatud tõendeid ja andmeid ning tõendite hindamist või hindamata jätmist

põhjendatud. Kaebaja väidete usutavust ei saa kontrollida pelgalt ÜRO ja Euroopa Liidu

Varjupaigaameti (EUAA) või muudele sarnastele juhistele üldiselt viidates. Nii on näiteks PPA

otsuses viidatud EUAA 2021 aasta juhisele (Lisa 1 – PPA otsus, lk 4), kuigi kaebaja lahkus X ca 10

aastast tagasi, mil olud X olid kindlasti teistsugused kui aastal 2021.

10. PPA on otsuses maininud, et „taotleja on ka saatnud tema nimele koostatud kinnituskirja, kust

nähtub selgitus, et kuna ta räägib X keelt ning ta on sealt piirkonnast pärit, siis ta on ka aktivist. PPA

ei pea kõnealust dokumenti, kus on ka viited erinevatele linkidele, mis käsitlevad X olukorda, taotleja

isiklikku profiili ning tagakiusu asjaolu tõendavaks dokumendiks“ (Lisa 1 - PPA otsus, lk 6).

Kaebajale jääb arusaamatuks, miks PPA selliseid materjale ei arvestanud. Ka ei ole PPA

põhjendanud, miks ei lugenud eelmainitud materjale tõendavaks dokumendiks.

3 (9)

11. PPA otsusest nähtub, et kaebaja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse

põhjendamiseks, kaebaja on kõik enda valduses olevad dokumendid esitanud ning on ka selgitanud

millised dokumendid tal puuduvad; kaebaja avaldused on usutavad ja need ei ole vastuolus kaebaja

juhtumiga seotud konkreetse ja üldise teabega, kaebaja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui

võimalik ning kaebaja üldises usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda.

12. Vastustaja on otsuses nr 12203120001-1 tuginenud X olukorra hindamiseks erinevatele

allikatele. Kõnealuse otsuse leheküljel 5 leidis vastustaja, et kaebaja poolt kirjeldatud X

vabadusvõitlus on eelkõige ettekääne enda rahvusvahelise kaitse taotluse põhistamiseks. Vastustaja

viitas allikale „UK Home Office - Country Policy and Information Note X: X, lk 9”, milles

Suurbritannia on välja toonud, et madalama tasemega X ning teiste taoliste grupeeringute

poolehoidjad valdavalt ei paku valitsusele huvi. Samas on kõnealuses allikas lisatud, et siiski

meelevaldsed vahistamised, diskrimineerimine, vägivald ja ahistamine julgeolekujõudude poolt

kasvab meeleavalduste ja kogunemiste ajal. Kõnealune dokument, millele vastustaja viitab, on

koostatud 2020. a aprillis. Ka teised allikad, mille põhjal vastustaja on hinnanud olukorda X, on

aastast 2021 või varasemad. Eelkõige Ukraina sündmuste valguses teame, et olukord maailmas võib

muutuda väga kiiresti ja nii on olukord muutunud ka X. Erinevad avalikud allikad osundavad, et

vägivald jms on X viimase aasta-kahe jooksul järjest kasvanud. Nii on näiteks Postimees 08.05.2022

kirjutanud vägivalla kasvust (kaebaja 10.06.2022 lisa 6). Mh on kõnealuses viidatud konfliktiseire

projektile ACLED (Armed Conflict Location and Event Data Project), mille hinnangul tapsid

bandiidid 2021. aastal 2600 tsiviilisikut, mida on 250 protsenti enam kui 2020. aastal. Ka Amnesty

International tõi välja, et kogukondadevahelises vägivallas ja bandiitide rünnakutes hukkus üle 3494

inimese ning bandiidid ja teised püssimehed röövisid lunaraha eest üle 5290 inimese (kaebaja

10.06.2022 lisa 7, lk 1).

13. 06.06.2022 kirjutas Washington Post rünnakutest kirikutele X, kus üldjuhul usulist vägivalda on

peetud haruldaseks (kaebaja 10.06.2022 lisa 8). 24.08.2021 ilmus väljaandes Sahara Reporters

artikkel, milles kirjeldati, et X politsei piinas kolm X liiget surnuks (kaebaja 10.06.2022 lisa 9).

29.03.2022 toimus BBC andmetel rünnak rongile ja inimesi rööviti. Artiklis toodi välja, et lunaraha

eest röövimine on muutunud igapäevaseks kogu X (kaebaja 10.06.2022 lisa 10). 11.09.2021 kirjutas

väljaanne Premium Times, et X rünnatakse pidevalt koole ning viimase kaheksa kuu jooksul on

röövitud ca 1000 last (kaebaja 10.06.2022 lisa 11). Human Rights Watch kirjutas 2021. a

sündmustega seoses, et X õhujõud tunnistasid õhurünnaku korraldamist külale X osariigis, milles

hukkus 10 ja sai vigastada 20 tsiviilisikut (kaebaja 10.06.2022 lisa 12).

14. Konfliktiseire projekt (ACLED) leiab, et 2022. a jätkavad tsiviilisikud erinevate konfliktide

raskuse kandmist ning et on juhtumeid, kus julgeolekujõud on võtnud sihikule tsiviilisikuid nende

võitluses relvastatud rühmitustega (kaebaja 10.06.2022 lisa 13). Open Doors tõi välja, et 2022. a

kolme esimese kuuga on X tapetud 896 tsiviilisikut (kaebaja 10.06.2022 lisa 14). Väljaanne Today

kirjeldab sündmusi, milles X sõdurid tulistasid 17.04.2022 surnuks mitmed tsiviilisikud, kui tungisid

X osariigi X kohaliku nõukogu erinevatesse kogukondadesse, et otsida X liikmeid (Lisa 15). Institute

for Security Studies kirjutab, et ebaturvalisus X kasvab ulatuse, leviku ja keerukuse poolest. 2022.

aasta jaanuaris langes riigis ebakindluse ohvriks kokku 1486 inimest – neist 915 tapeti ja 571 rööviti

(kaebaja 10.06.2022 lisa 16). BBC tõi välja, et X relvajõud tulistasid eelmisel aastal politsei jõhkruse

vastu protestijaid, kus oli 48 inimohvrit (kaebaja 10.06.2022 lisa 17). Eeltoodud väljaannete artiklid

osundavad, et olukord X ei ole turvaline ning vägivald ja röövimised muutuvad järjest sagedasemaks

ja jõhkramaks, seda nii julgeolekujõudude kui ka erinevate rühmituste poolt. Sellest tulenevalt leiab

kaebaja, et vastustaja poolt välja toodud andmete põhjal ei ole alust väita, et X oleks ohutu riik ning

kaebaja ei peaks X naasmise korral kartma oma elu ja tervise pärast.

15. Tulenevalt rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kaebusest ei nõustu kaebaja ka PPA

ettekirjutusega Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamiseks.

4 (9)

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

16. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga ning leiab,

et PPA ei ole menetluse läbiviimisel rikkunud HMS § 6, HMS § 56 lg 1, ega ka HMS § 4 lg 2

sätestatud nõudeid. PPA on vastavalt VRKS § 18 lg 2 sätestatule hinnanud rahvusvahelise kaitse

taotluse läbi individuaalselt ja erapooletult ning kontrollinud esitatud tõendite ja andmete õigsust

ning taotleja väidete usutavust. PPA hinnangul on otsus kaalutletud, proportsionaalne ning

motiveeritud ning vastab HMS § 56 lg 1, HMS § 6 ning HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetele. Vastustaja

hinnangul nähtuvad PPA otsusest järeldused ning see, kuidas nendeni jõuti.

17. Kaebuse esitaja küsitlemisel on menetleja andnud kaebuse esitajale piisavalt võimalusi asjaolusid

täpsustada ja esitatud küsimused on asjakohased ja piisavad. Ühtlasi juhib vastustaja tähelepanu ka

asjaolule, et kaebajale on võimaldatud esitada oma arvamusi ja vastuväiteid, seda võimalust on

kaebuse esitaja ka kasutanud, et kaebuse esitaja on vestluse käigus kinnitanud, et ta saab tõlgist ja

inglise keelest piisavalt hästi aru, et vestlust läbi viia. Vestluse protokollist ei nähtu, et kaebuse

esitajal oleks olnud raskusi tõlgist arusaamisega ja küsimustele vastamisega. Samuti on kaebajalt

küsitud 22.04.2022 arvamuste ja vastuväidete ärakuulamise vestlusel, kas kaebaja mõistab, et kui tal

on terviseprobleeme või muid asjaolusid, mida peaks vestluse käigus arvesse võtma, siis on tähtis

sellest kohe teada anda. Kaebaja ei ole viidanud ei traumadele ega mäluga seotud probleemidele ega

ka ühelegi teisele takistusele. Vastustaja on seisukohal, et eelnimetatud etteheited on otsitud ning ei

vasta tegelikkusele.

18. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele asjas nr 3-18-1026, kus kohus on p-s 13 viidanud, et

tagakiusamine võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või

kohtuvõimu

diskrimineerivates

meetmetes,

ebaproportsionaalses

või

diskrimineerivas

süüdimõistmises või karistamises jms. Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema

1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket

rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada

isikut samal viisil, nagu on nimetatud punktis 1. Vastustaja leiab, et kaebaja puhul ei ole eelnimetatud

eeldused täidetud, tema subjektiivne tagakiusukartus objektiivsete asjaoludega ei ole tõendamist

leidnud, vastustaja ei pea kaebaja kirjeldusi usutavateks ning jääb oma seisukoha juurde, et taotleja

tagakiusamine päritoluriigis ei ole tõenäoline. Vastustaja hinnangul nähtuvad PPA otsusest

järeldused ning see, kuidas nendeni jõuti. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu PPA ja kohtu seisukohtadega,

ei tähenda, et need oleksid väärad.

19. Vastustaja kinnitab, et olukorras, kus ei esine selliseid vastuolusid või ebakõlasid, mille kohta

taotleja ei ole suutnud anda rahuldavat selgitust, lahendatakse kõrvaldamata kahtlused taotleja

kasuks. Kuivõrd kaebuse esitaja selgitused on menetluse käigus üldised ning puuduvad loogilised ja

rahuldavad selgitused subjektiivse tagakiusukartuse kohta, kaebaja ei ole välja toonud ühtegi

konkreetset tagakiusu allikat ega ka tagakiusu põhjust, siis ei ole antud kaasuses võimalik tugineda

3-20-1513 asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodule.

20. Kuivõrd kaebaja koduriiki tagasipöördumine on võimalik vaid 2022. aastal või hiljem, siis ei ole

käesoleval hetkel asjakohane viidata 10 aasta tagusele olukorrale, vaid võimalikult hilistele

andmetele, mis kajastavad olukorda päritoluriigis käesoleval hetkel. Ühtlasi selgitab vastustaja, et

ÜRO, EUAA jms viidatud organisatsioonid koguvad päritoluriigi infot just varjupaigamenetluse

jaoks ning seetõttu on asjakohane viidata ka just nende organisatsioonide kogutud infole.

21. Taotleja on esitanud tema nimele koostatud kinnituskirja, millest nähtub, et kuna ta räägib x keelt

ning ta on sealt piirkonnast pärit, siis ta on ka aktivist. Seal on ka viited erinevatele linkidele, mis

käsitlevad x olukorda. Eelnimetatud dokumentides esitatud infoallikad käsitlevad pelgalt x üldist

olukorda.

5 (9)

22. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja on ise kinnitanud, et ta ei tulnud Eestisse

rahvusvahelist kaitset saama, vaid õppima, seega on kaebaja juba kuritarvitanud rahvusvahelise

kaitse süsteemi. Lisaks iseloomustab kaebaja suhtumist ka see, et ta viibis X viis aastat peale

õpingute lõppemist ebaseaduslikult.

23. Hinnates kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, on vastustaja seisukohal, et X VSS § 74

lg 1 alusel kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale pikkusega 3 aastat alates isikule pandud

lahkumiskohustuse täitmise päevast, on õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. PPA 29.04.2022 otsus nr 12203120001-1 on rahvusvahelise kaitse ja väljasõitmiskohustuse osas

õiguspärane, piisavalt põhjendatud, kooskõlas siseriikliku õigusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 2011/95/EL (edaspidi direktiiv 2011/95/EL) ja Genfi pagulaskonventsiooniga, mistõttu

puudub kohtul alus selle tühistamiseks. Kohus nõustub nimetatud PPA otsuse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2).

Vastustaja on oma otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, et kaebaja ei ole toonud ühtegi usutavat

ega tõendatud näidet selle kohta, et keegi teda või tema lähedasi oleks soovinud X üles leida või

karistada ning et tema elu oleks reaalselt ohus. Kaebaja ei vaja kaitset ei X päritoluriigi ega X

saabumise pärast. Kohus tühistab aga kaebajale määratud sissesõidukeelu ja see tuleb PPA-l uuesti

kaaluda.

Rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise osas

25. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest

põhjusest (sh kuulumine sotsiaalsesse gruppi) ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva

kaitse) ja põhjuse vahel on põhjuslik seos. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei

kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle

suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud

riigis kaasa tuua tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3, direktiivi 2011/95/EL art 2 p f, art 15). Euroopa Kohus

on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus

arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise

ohuga (Elgafaji, C-465/07, punkt 31, jt).

26. VRKS § 11 lg-st 2 ja § 14 lg-st 5 tuleneb varjupaigataotleja kohustus esitada tõendid selle kohta,

et tal on põhjust karta päritoluriiki naasmisel tagakiusamist. Eeltoodu on reguleeritud ka Euroopa

Liidu direktiivi 2011/95/EL artiklis 4. Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16

selgitanud, et kui 2011/95/EL direktiivi artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli

raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid

aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi artikli 4 lõike 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud

tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud

loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise

teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.

27. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on X kodanik, pärit X, X linnast, kuulub x hõimu ja räägib x

keelt, lahkus X 2011. aastal ja on kuni 28.02.2022 elanud X, sellest viimased u viis aastat seadusliku

aluseta. Kaebaja saabus 28.02.2022 Slovakkiasse, kus esitas taotluse ajutise kaitse saamiseks, kuid

liikus sealt sõbra kutsel 12.03.2022 edasi Eestisse, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja

kodukandis X käib X riigi eest vabadusvõitlus. X kaebaja rahvusvahelist kaitset taotlenud ei olnud.

28. PPA kogutud päritolumaainfo kohaselt elab X üle 200 miljoni inimese ja seal on üle 250 etnilise

grupi, millest peamised on x, x, x ja x. Taotleja viidatud fulanid elavad peamiselt põhjas ning

lõunaosa on jaotatud läänepool asuvate x ja idas asuvate x vahel. X moodustavad rahvastikust 15,2%

6 (9)

ehk ca 18,2 miljonit ning kuigi teatud etnilised grupid on kontsentreerunud teatud geograafilistele

aladele, elavad erineva etnilise taustaga x üle terve riigi.1

29. Kaebaja on väljendanud PPA-le hirmu tagasipöördumise ees X, kuna seal tegutsevad erinevad

terroristlikud rühmitused ja leiavad aset inimröövid. Lisaks on kaebaja toonud välja, et X

territooriumil (lõunas) on kuulutatud välja riik nimega X, kus inimesed võitlevad oma vabaduse eest,

ning samuti on seal X karjased, kes liiguvad ringi ja hõivavad teiste inimeste maid, et neid seejärel

ka tappa. Kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ta oli vastuopanuliikumise üks organiseerijatest,

nimetades liikumist nimega X. Seda liikumist kaebaja varem ei PPA-le ega kohtule nimetanud ei

olnud. Lisaks nimetas kaebaja rühmituse X(x), mis olevat uuem ja intensiivsem liikumine. Veel on

maininud kaebaja seda, et tema tõttu lammutati tema vanemate maja. Kui kaebajalt küsiti, kas tal ka

mõni isiklik tagakiusu põhjus esineb, siis ta tõi välja, et just tema võitleb X inimeste eest. Kui

taotlejal paluti täpsemalt enda tegevustest rääkida, siis ta tõi välja, et tema regioonis on olemas eraldi

inimene, kes neid üritusi teistele organiseeris. Üritus ise nägi välja nagu kodanikuallumatus, mille

käigus inimesed samas kuskile ei läinud. Kaebaja lisas, et kui ta peaks praegu koju minema, siis ta

peaks jätkama vastupanuliikumist. Viimati võttis ta meeleavalduste korraldamisest osa 2009 või

2010.

30. Kohus nõustub PPA-ga selles, et kaebaja andis 06.04.2022 toimunud vestlusel üldiseid ütlusi,

öeldes, et koduriigis on palju probleeme, leiavad aset inimröövid ning, et see ei ole tema jaoks

turvaline. Selliseid üldisi probleeme X ei ole PPA eitanud ja need on päritolumaa infoga kooskõlas.

Oht kaebaja isikule peaks olema aga reaalne, mitte pelgalt hüpoteetiline. Sellist reaalset ohtu kohus

kaebaja puhul ei näe. PPA on teinud õige järelduse, et kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi

konkreetset tagakiusuallikat ega põhjust, miks konkreetne tagakiusuallikas just teda võiks taga

kiusata. X ametivõimudega ei ole kaebajal enda sõnul ühtegi probleemi olnud, tema ütlused

terroristide, X karjuste ning inimröövijate kartmise ees on üldisõnalised ning ei näita riigipoolset

tagakiusu. Kaebaja väited, et ta oli vastupanuliikumiste organiseerija, samas osales viimati

meeleavaldusel 2009. või 2010. aastal ja lahkus riigist 2011. aastal, on vasturääkivad.

Organiseerijana ei oleks kaebaja saanud olla meeleavaldustest 1-2 aastat (enne riigist lahkumist)

eemal. Kui kaebaja oleks ka tegelikult olnud aktiivne vastupanuliikuja, oleks ta selle kohta saanud

anda oluliselt detailsemaid ütlusi, milles tema roll seisnes, mida ta tegi, kes olid tema kaasvõitlejad

jne. Kaebaja aktiivset rolli vastupanuliikumises ei kinnita ei kaebaja ütlused ega asjas esitatud

tõendid, mh ei ole kaebaja esitanud ühtki fotot ega kirjalikku tõendit, mis näitaks teda ennast

väidetud vastupanuliikuja rollis, samuti ei ole kaebaja nimetanud oma kaasvõitlejate nimesid ega

kirjeldanud täpsemalt, mida koos tehti.

31. Peale selle, kuna kaebaja viimasest meeleavaldusel osalemisest on möödas 12-13 aastat, siis ei

ole usutav, et keegi nii pika aja järel enam tema toonaste tegemiste vastu huvi tunneks. Juba seetõttu

ei ole tõsiseltvõetav hr C nime ja 17.05.2022 kuupäeva kandev dokument (kaebaja 19.05.2022

menetlusdokumendi lisa), mis üldises vormis kirjeldab x ja X seonduvat, kuid ilmselgelt ei ole

dokumendile allakirjutanu kursis kaebajat ennast puudutanud sündmustega. Dokument on antud

abistamaks x igal pool maailmas, kuid ei ole kohtu jaoks tõend, mille abil saaks kaebajaga seotud

fakte tuvastada.

32. Kaebaja sõnul kui X lippu lehvitada, siis X politsei tapab selle inimese ära. Kohtuistungil kinnitas

kaebaja, et kui ta läheks tagasi, siis reedaksid X sümbolid ta meelsuse. Küsimusele, millised

sümbolid, vastas ta samuti: X lipp. Küsimusele, kas ta peab kõndima ringi selle lipuga, vastas

kaebaja, et ta ei saaks vaikida kogu selle ebaõigluse pärast, mis kohapeal tehtud on. Ka need ütlused

(soov aktiivselt vastupanuliikumises osaleda) ei ole kohtu jaoks usutavad, nendega ei ole kooskõlas

maalt lahkumine 11 aastat tagasi ja jätkuv soov sinna mitte naasta, mida kaebaja vaatamata aset

1 UK Home Office - xxxxxxxxxxxx

7 (9)

leidnud ebaõiglusele võimalikuks pidas. Kohtuistungil ütles kaebaja, et tegutses X online

platvormidel (täpsustamata, millistel ja mida ta seal tegi), mis ei ole usutav, kuna sel juhul oleks ta

saanud jätkata sellist tegevust ka X, seda aga kaebaja kuskil väitnud ei ole. Samuti ei ole kaebaja

seda haldusmenetluses väitnud. Seega ei ole kaebaja X eemal viibides kohapealse ebaõigluse vastu

võidelnud.

33. Mis puudutab väiteid selle kohta, et kaks nädalat peale X lahkumist tuldi kaebajat tema isakoju

otsima ning peale seda lõhuti kaebaja kodu, ei ole ka need usutavad. Kui see oleks tõsi, oleks see

olnud niivõrd tõsine ja ohtu demonstreeriv sündmus, ja sel juhul ei oleks kaebaja maininud seda

PPA-le vestlusel muuhulgas alles vastusena küsimusele nr 43, vaid oleks oma juttu alustanud sellest

ja kirjeldanud juhtunut detailselt. Kaebaja tõi 06.04.2022 vestlusel aga hoopis välja, et ta kardab

üldist olukorda riigis ja alles vestluse lõpupoole mainis lõhtud maja. 22.04.2022 esitas kaebaja

elektrooniliselt täiendavad tõendid, saadud väidetavalt isalt, lammutatud majadest ja dokumentidest,

millel nähtub väidetavalt ka kaebaja ema nimi. Kohus nõustub PPA-ga, et isegi kui see maja kuulub

kaebaja perele, ei ole maja varingu või lammutamise põhjusi võimalik tuvastada. Siin on võimalused

laiad: ehitusvigadest ümberehitamise ja omandivaidlusteni. Eelkõige aga ei usu kohus maja

lammutamist kaebajale kättemaksuks just seetõttu, et kaebaja on maja lammutamist maininud

põgusalt ja peale muude asjaolude kohta seletuste andmist ning seos tema isiku ja maja lammutamise

vahel ei tule kuidagi loogiliselt välja. Ka oleks kaebaja pidanud nii tõsise ohu puhul taotlema

varjupaika X või mõnes muus riigis juba 2011. aastal. Tuginemine sellele nüüd, 11 aastat hiljem,

näitab, et tegelikult on kaebaja selle loo välja mõelnud, et oma tagakiusamise väidetele kaalu anda.

Ka ei ole kaebaja välja toonud, mille eest konkreetselt ja kes teda kodus taga otsisid.

34. On tõsi, et X ohustab X kristlasi, kuid kaebaja ei pea valima oma elukohaks piirkondi, kus X on

aktiivne (eelkõige põhja- ja kirdeosa ja kaebaja ei ole seal ka varem elanud. 06.04.2022 vestlusel on

kaebaja kinnitanud (küsimus 51), et ta on praeguseks sootuks ateist. Ükski asjaolu ei viita sellele, et

X või ka mõni teine kuritegelik rühmitus oleks kaebaja sihikule võtnud.

35. Kohus ei pea kaebaja seletusi tema tagakiusamise kohta päritoluriigi teabe kontekstis ja seletuste

ajas muutumist arvestades eluliselt usutavaks. Kaebaja lahkus riigist 21- või 22-aastasena.

Asjaoludest kogumis ja kaebaja käitumisest võib järeldada kaebaja soovimatust naasta päritoluriiki

eelkõige majanduslikel põhjustel ja seal väheeduka eneseteostuse tõttu. 06.04.2022 vestlusel PPA-

ga kinnitas kaebaja ka ise, et lihtsalt x olemine tõepoolest X probleeme kaasa ei tooks, kuid kui

kanda X sümbolit, siis selle eest karistatakse. Kaebaja selgitas samas, et ta sooviks olla üleüldse Xs.

X olles ta ka oma sõnul otsis ülikoole seal, aga ei leidnud sealt ikkagi sobivat ja seetõttu tuligi

Eestisse, kus tal on kaks sõpra. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja tegelik soov on mitte naasta X

ning valida omale elukohaks mõni Euroopa maa. 06.04.2022 vestluse protokolli küsimustele 24 ja

26 vastas kaebaja, et tuli Eestisse õppimisvõimalusi otsima ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

sisuliselt selleks, et muud alust Eestisse pääsemiseks ei olnud. Sama kinnitas ta 22.04.2022 vestluse

küsimusele 6 vastates. Parema elujärje otsing (sh paremad õppimisvõimalused) ei ole aga

rahvusvahelise kaitse andmise aluseks. Seetõttu on PPA õigesti järeldanud, et kaebaja ei vaja

rahvusvahelist kaitset.

36. Kaebaja ei ole käsitletav ka X sõjapõgenikuna ning tal ei ole seetõttu õigust saada ajutist kaitset

sarnaselt X sõjapõgenikega. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) 2022/3822

määrati kindlaks, et X lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses

ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Nõukogu otsuse määratleb, kelle

suhtes ajutise kaitse regulatsioon kohaldub, ning selle kohaldamisalasse kuuluvatele inimestele

grupipõhiselt juba antud automaatselt ajutine kaitse. Riigisisese menetlusega lihtsalt tuvastatakse,

kas inimene kuulub soodustatud isikute hulka ja kas esineb ajutise kaitse andmist välistavaid

asjaolusid.

2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML32022D0382/?uri=CELEX: &from=EN

8 (9)

37. Nõukogu otsus on omakorda aluseks Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korraldusele nr 663 „Ajutise

kaitse andmine“, milles on reguleeritud sama küsimust. Määruse p 1 kohaselt kohaldatakse ajutist

kaitset isikutele, kes lahkusid sõjalise konflikti tõttu X alates 24. veebruarist 2022. a ja on saabunud

Eestisse: 1) enne 24.02.2022 X elanud X kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate

riikide kui X kodanikud, kellel oli X rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne

24.02.2022. Seetõttu ei ole PPA rikkunud ka võrdset kohtlemist. X ei ole andnud kaebajale

rahvusvahelist kaitset või samaväärset kaitset ja alates 2017. aastast viibis ta X seadusliku aluseta.

X ei ole küll Euroopa Liidu liige, kuid on Genfi 1951 konventsiooni liige aastast 2002.4 Kui kaebajal

oli tegelik tagakiusukartus, oleks kaebaja saanud ja pidanud esitama rahvusvahelise kaitse taotluse

X. Täiendav kaitse

38. PPA leidis vaidlustatud otsuses, et kuna X on kaebaja jaoks turvaline päritoluriik, ei ähvarda

taotlejat selles riigis ka VRKS § 4 lg 3 nimetatud tõsine oht (VRKS § 8 lg 2 p 5) ja ta ei vaja

täiendavat kaitset. VRKS § 4 lg 3 järgi on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust

arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua

tõsise ohu, sealhulgas: 1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või 2) tema piinamise

või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside

kasutamise või 3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või

tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. X ja X

vahel toimub märkimisväärne ränne ja riigisisene ränne on tavaline. X tihti elavad ja töötavad teistes

riigiosades, kui see, kust nad pärit on. Paljud x pöörduvad iga aasta X tagasi ning naasnutele on

erinevad programmid. Puuduvad teated selle kohta, et tagasisaadetavatel või vabatahtlikult

tagasipöörduvatel x oleks süstemaatilisi probleeme.5 Kohus ei nõustu kaebaja selgitustega

kohtuistungil, et tagakiusajate vältimiseks ümberpaiknemine X oleks mõttetu, kuna teda ostitaks taga

ja lisaks on ta kristlane. PPA leidis õigesti, et kuna kaebaja ei ole tema tagaotsimist tõendada suutnud

(et üldse oleks tema isik tuvastatud ja et kellelgi oleks tema vastu jätkuv tagakiusamislaadne huvi),

siis ei ole tagaotsimine usutav. Kohus leiab, et isegi kui see nii oleks, saaks kaebaja kolida elama X

mõnda teise piirkonda ning alustada seal uut elu. Kaebajal on X jätkuvalt vanemad, kaks venda ja

viis õde. Eelnevatel põhjustel kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja ei vaja täiendavat kaitset.

Lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeelu kohaldamine

39. Kaebaja vaidlustab ka talle lahkumisettekirjutuse tegemist. PPA andis kaebajale kaalutlusõiguse

alusel 30-päevase vabatahtliku täitmistähtajaga lahkumisettekirjutuse täitmiseks olenemata

põhjendamatust rahvusvahelise kaitse taotlusest, kuna kaebaja on teinud PPA-ga rahvusvahelise

kaitse menetluses koostööd.

40. Sissesõidukeelu kohaldamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsused, mis

eeldavad isiku ärakuulamist ja asjakohaste kaalutluste esitamist (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr

3-17-1545, p-d 33–34; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on

olnud võimalus enne vaidlustatud otsuse tegemist ka lahkumisettekirjutust ja sissesõidukeeldu

puudutavas anda PPA-le omapoolseid seisukohti.

41. Kuivõrd kaebaja on X kodanik, tal on kehtiv X pass ja ta on elanud enamiku oma elust X, siis

määras PPA kaebajale X sihtriigiks põhjendatult (VSS § 17 lg 1). VSS § 171 lg 1 kohaselt ei tohi

välismaalast saata riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või

3 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/308032022010

4 https://www.unhcr.org/en-ie/3b73b0d63.pdf

5 UK Home Office - xxxxxxxxxxx

9 (9)

inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase konventsiooni artiklis 3 nimetatud

tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et lahkumisettekirjutuse

vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine X vastuolus VSS § 171 nimetatud

põhimõtetega.

Sissesõidukeeld

42. Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. VSS §

74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid

arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks

ajaks. Sissesõidukeelu kohaldamisel ning tähtaja määramisel juhindub PPA VSS § 31 lg-s 3

sätestatust ning arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. PPA leidis, et sissesõidukeelu

kohaldamata jätmiseks alust ei ole ja jättis selle kehtima maksimummääras, s.o 3 aastaks.

43. PPA hinnangul on sissesõidukeelu kohaldamise asjaoluks see, et isiku eesmärk ei olnud taotleda

rahvusvahelist kaitset, ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimesel võimalusel ja tegi seda

väljasaatmise vältimiseks. Kohus ei leia, et kaebaja oleks pidanud saama aru juba X X sisenemisel,

et ta peab esitama seal rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja pidas end X sõjapõgenikuks ning ka

teised põgenikud liikusid arvukalt edasi teistesse riikidesse. Arvestades põgenike hulka ei tehtud

selleks neile takistusi ning X piirivalve ilmselgelt ei selgitanud neile piisavalt, et nad peaksid

kohapeal rahvusvahelise kaitse taotluse esitama. Selles olukorras ei ole õigus PPA-l, et kaebaja

soovis rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. Kaebaja oli oma õigustest sel hetkel lihtsalt valel

arusaamal. Seetõttu leiab kohus, et 3-aastane sissesõidukeeld Eestisse ja ühtlasi Schengeni alale on

kaebaja jaoks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Arvestades aga, et kaebaja esitas X ajutise kaitse

taotluse, kuid ta lahkus riigist ning ei oodanud seda otsust ära, samuti viibis ta viimased viis aasta X

ebaseaduslikult ja tal puudus X elamisluba, ei saa kaebaja neil põhjustel ka eeldada, et talle

sissesõidukeeldu sootuks ei määrataks. Kuna HKMS § 158 lg 3 järgi ei saa kohus kaalutlusotsust

PPA eest teha, tuleb PPA-l sissesõidukeelu pikkus uuesti kaaluda ja määrata kaebajale

proportsionaalne, s.o maksimummäärast lühem sissesõidukeeld. Kaebajalt selleks täiendavaid

seisukohti võtta ei tule, neid on menetluses juba piisavalt esitatud.

44. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda

kanda. Menetlusabi andmise kulud (riigilõiv, kohtuistungi ning kohtulahendi resolutsiooni ja kohtu

põhjenduste tõlkimisega seotud kulud) ning riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäävad riigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)