2-21-13251/45 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13251

Tsiviilasi

R. H. hagi H. L.i vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. H. (isikukood xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus,

e-post: katrin.paulus@emerald.legal

Kostja: H. L. (isikukood xxxx)

Kostja riigi poolt määratud esindaja: vandeadvokaat

Natalia Lausmaa, e-post natalia.lausmaa@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista H. L.ilt R. H.i kasuks 150 eurot.

3. Välja

mõista

H. L.ilt

R. H.i

kasuks

viivis

põhinõudelt

(150

eurot)

VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 24.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud H. L.i kanda.

5. Mõista H. L.ilt R. H.i kasuks menetluskuludena välja 1 495 eurot.

6. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb H. L.il tasuda R. H.ile

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 495 eurot) viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Delfi võrguväljaandes ilmunud artikli „Xxxx“

(kättesaadav: xxxx - laimu-eest-valuraha/) juures 24.07.2019 kell 22:22:38 alljärgneva

kommentaari (ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud kaldkirjas): „@Hirnu

herneks! Sinusugused koondavad varsti kõik oma lapsed ühte lasteaeda ja hiljem ühte kooli,

kuhu perverdid ja seksuaalväärakad kutsutakse lastele loenguid pidama. Ega sellisel juhul see

teie igapäevane sabat normaalseid inimesi ei häirigi. Näppige seal oma nokusi ja tussusi palju

tahate“. Tsiviilasja nr 2-19-13636 raames tegi kohus kindlaks, et eelviidatud laim avaldati

kostja poolt.

Kostja kirjutas oma kommentaari vastuseks kasutaja „Koolis sunniti tütrepoega kleiti

kandma“ kommentaari: „Kas see on normaalne?“ all tekkinud sõnelusele. Selle kommentaari

all avaldasid arvamust nii hageja laimajad kui ka pooldajad. Võttes arvesse, et kogu sõnelus ja

artikli aluseks olev sündmus, muu hulgas ka kõik teised kommentaariumis avaldatud

kommentaarid, said alguse hageja ja tema tegevuse kajastamisest, on eluliselt väheusutav, et

kostja ei pidanud oma kommentaaris repliigi „perverdid ja seksuaalväärakad“ puhul silmas

just hagejat ja tema tegevust. Seega on selge, et kostja mõtles oma kommentaaris just hagejat.

Hageja käis (lastevanemate kirjalikul nõusolekul) lasteaedades seksuaalkasvatuse loengut läbi

viimas. Seega kostja kommentaar „kuhu perverdid ja seksuaalväärakad kutsutakse lastele

loenguid pidama“ on suunatud ilmselgelt hagejale. Ei ole eluliselt usutav, et kostja mõtles

üldiselt kõiki koolitajaid, kuna kommenteeritavas artiklis räägitakse just nimelt hageja

tegevusest, mitte üldiselt laste seksuaalkasvatusest ja seksuaalkasvatuse õpetajatest. Kostja

väitis, et hageja on pervert (perverdid). Eesti keele seletava sõnaraamatu andmetel tähendab

„pervert“ perversset isikut. „Perversne“ omakorda seksuaaleluga seoses normaalseks

peetavast hälbiv, loomuvastaseks arvatav. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale,

kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu oleks hagejal perverssed seksuaalsed

kalduvused. Sõna „pervert“ on äärmiselt negatiivne ja halvustav. Seda seisukohta kinnitab

EKI emotsioonidetektor, mille hinnangu kohaselt on sõna „pervert“ selgelt negatiivne.

Teisisõnu, see tekitab lugejas hageja kohta negatiivseid emotsioone. Hageja ei ole pervert. Ei

esine ka ühtegi asjaolu, mis annaks alust uskuda, et hageja oleks pervert. Kostja poolt sellise

faktiväite avaldamine hageja kohta on selgelt ebaõige ja hageja au teotav ning seeläbi ka

õigusvastane.

Samuti väitis kostja, et hageja on seksuaalväärakas. EKI ühendsõnastiku andmetel tähendab

„väärakas“ väärastunud, perversne; ebameeldiv, vastik; samuti puuetega inimene. Järelikult

loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb, mulje, nagu

oleks hageja seksuaalselt väärastunud või seksuaalsete puuetega inimene. Järjekordselt on

tegemist ebaõige faktiväitega, mis jätab kliendist äärmiselt inetu ja eksitava mulje.

Kui vaadata kostja avaldatud teksti tervikuna, siis jätab see hagejast eriti inetu mulje. Kui

objektiivne kõrvalseisja, kes pole hagejaga isiklikult tuttav ega tea hagejast midagi, kostja

laimavat teksti loeb, siis tekib tal hagejast väga eksitav ettekujutus. Keskmisele mõistlikule

lugejale jäi ekslik mulje, justkui oleks hageja pervert ja seksuaalväärakas. Seega on kostja

teotanud hageja au läbi laimava kommentaari avaldamise.

Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne

kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet

tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma

erialase kutsetegevuse tõttu ning teda on avalikkuse ees sildistatud negatiivsete sõnadega.

Kostja avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning

ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed

pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega ja lapsevanemad

kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud olulisi

meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui laimu tekstis nimetatud „väiteid“ hageja

suhtes kuskil tänaval karjutakse või hagejat nähes „sosistama“ hakatakse. Samuti on hageja

saanud ähvardavaid sõnumeid. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja

psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Hageja hindas tekitatud

mittevaralise kahju suuruseks vähemalt 2 500 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel

ning viivise hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses

määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. 12.04.2022 seisukohas kostja vastusele märkis hageja muu hulgas, et oluline ei ole, kuidas

kostja avaldatud mõistis, vaid kuidas seda mõjub avaldatu keskmisele mõistlikule lugejale.

On ilmne, et kogu artikkel, mille all kostja oma kommentaari on avaldanud, kajastab hagejat

ja tema tegevust, mistõttu on kostja kommentaar konkreetselt suunatud hageja pihta.

Mittevaralise kahju tekkimise osas tõi hageja välja, et lisaks sellele et hageja ei ole saanud

mitte ühtegi kutset ega pakkumist lastele õpetamiseks, mis tähendab, et hageja ei saa kunagi

täisväärtuslikult tegeleda sellega, mille tarvis on end aastaid harinud ja milles tal on laialdane

kogemus, on kostja poolt toimepandud laimamisel olnud seni suur mõju ka hageja tervisele.

Hageja kannatab vererõhutõve, stressi, väsimuse ja unehäirete all. Kõik see oleks olematu, kui

kostja ei oleks hagejat laimanud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja leidis, et tal ei ole olnud hageja au ja väärikuse solvamise kavatsust ega ole ta ka

hageja poolt tõendina esitatud Delfi internetiportaali kommentaaris 24.07.2019 kasutanud

ebaviisakaid või au ja väärikust riivavaid väljendeid hageja suhtes. Kostja hinnangul ei ole

avaldatud konkreetsest kommentaaris kasutatakse väljendid “perverdid ja seksuaalväärakad“,

suunatud hagejale, vaid umbmäärastele ja tulevikus esineda võivatele isikutele, kes

kommentaatori hinnangul võiksid hakata mingis tulevikus loodavas lasteaias ja koolis lastele

loenguid pidama. Kostja märkis, et kommentaaris avaldatakse hageja suhtes, et tulevikus

võiks ta omaenda lapsed sellisesse lasteaeda või kooli koondada, kommentaari teksti kohaselt

– „sinusugused“, mis võib tähendada ka liigselt naiivseid, ettevaatamatuid vms. Igal juhul ei

ole väljend „sinusugused“ halvustav või kellegi väärikust riivav hinnang. Hageja poolt

tõendina esitatud kommentaar ei ole suunatud hageja enda isikuomaduste iseloomustamisele

ning hageja seos väidetavalt tulevikus sellises lasteaias või koolis õpetada võivate isikute

vahel on kaudne ning pole otseselt võrdsustatav hageja endaga. Kostja leidis, et konkreetses

kommentaaris puudub hageja au ja väärikust riivav sisu, mistõttu haginõue on kostja

hinnangul tõendamata.

Samuti leidis kostja, et kuna hageja avaldas äärmiselt intrigeeriva ja ebahariliku postituse

selle kohta, et peab vajalikuks alustada laste seksuaalkasvatust juba lasteaias ning ta ise

olevad seda juba ühes Eesti lasteaias teinud, pidi hageja olema valmis selleks, et tema

tegevus, mis kujutab endast sekkumist alaealiste laste seksuaalse käitumise kujunemisesse,

tekitab ühiskonnas laialdast ja suure tõenäosusega mitte positiivset vastukaja. Postitusele

järgnes äärmiselt suur hulk negatiivseid kommentaare. Kostja asus seisukohale, et hageja ei

ole tõendanud, et nimelt konkreetselt tema kommentaar võis hagejale tekitada negatiivseid

elamusi, või, nagu hageja väidab, hingelisi kannatusi, kuivõrd see oli üks paljudest. Hagejale

kahjuliku tagajärje tekkimine (kui see tõepoolest aset leidis) võis eelkõige olla seotud

kommentaaride paljususega ja nende üldiselt negatiivse tonaalsusega. Seega, isegi kui

möönda kostjapoolset ebakohast sõnakasutust, siis selle osakaal paljude negatiivsete

kommentaaride seas oli üliväike, seda enam, et kostja kommentaar ei olnud suunatud otseselt

hageja vastu. Kostja hinnangul on hageja lihtsalt ülereageerinud, kahju tekitamine temale

selle konkreetse kommentaari tõttu aga ei ole tõendatud.

Esindaja viitas vastuses võimalusele, et vaimuhaigus võis avaldada ka mõju kostja

otsustusvõimele kommentaari esitamisel, kuid kostja siiski vastuväidet süüdivuses osas ei

esita, sest tegemist ei ole ka väga suure ja olulise tsiviilvaidlusega.

4. Vastuse täpsustuses märkis kostja, et kostja ise ei ole osundatud kommentaari kirjutanud.

See küll saadeti kostja arvutist, kuid kellegi teise isiku poolt, kelle isikut kostja avalikustada ei

soovi. Kostja leidis, et tal puudub kohustus kontrollida tema nimele registreeritud arvuti

kasutajate postituste sisu ja sõnakasutust. Seetõttu on hagi esitatud ebaõige kostja vastu ja

tuleks jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

6. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele. Nimetatud nõue võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 1043 alusel koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4 ja p-ga 8. Selle

eeldused on järgmised: 1) kostja on avaldanud avalikult väärtushinnangu (tegu); 2) kahju

tekitamine on õigusvastane; 3) tekkinud on kahju (tagajärg); 4) teo ja kahju vahel on põhjuslik

seos; 5) esineb kahjustaja süü. Alljärgnevalt analüüsib kohus kõiki kahju hüvitamise eeldusi.

7. Tegu. Kostja menetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et

vaidlusalune kommentaar kirjutati kostja arvutist. Kuna kostja ei ole avaldanud, kes

vaidlusaluse kommentaari kirjutas, tuleb lugeda kommentaari kirjutajaks ja avaldajaks kostja.

Au teotamise puhul eristatakse faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on

väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll

põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka

väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-

5-07, p 27). Kostja avaldas hinnangu „perverdid“ ja „seksuaalväärakad“. Kohus selgitas

pooltele hageja nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni ja sellest tulenevat tõendamiskoormist (tlk

110-111). Kohus jääb enda 04.05.2022 määruses väljendatud hageja nõuete kvalifikatsiooni

juurde, leides, et kostja avaldatu näol on tegu väärtushinnanguga.

Delfi võrguväljaandes ilmunud artiklit kommenteerides, tehakse avaldatu sisu teatavaks

kolmandatele isikutele. Sellist avaldamist saab seega pidada avaldamiseks VÕS § 1047

tähenduses.

Kohus peab tuvastama, kas kõnealune väärtushinnang on suunatud hagejale. Kostja leiab, et

kommentaar ei olnud suunatud otseselt hagejale. Kohtule esitatud postituse kuvatõmmisest

nähtuvalt on nimetatud kommentaar kirjutatud otse hageja tegevust kajastava hageja artikli

alla ning kogu artikkel puudutab üksnes hagejat (tlk 5, 5pöördel). Kohus tuvastas

kuvatõmmiselt (tlk 11), et kostja kommentaar on suunatud vastuseks kommenteerijale

„@Hirnu herneks!“, kellele kostja vastab, et „Sinusugused koondavad varsti kõik oma lapsed

ühte lasteaeda ja hiljem ühte kooli, kuhu perverdid ja seksuaalväärakad kutsutakse lastele

loenguid pidama./…/. Kuigi sõnu „pervert“ ja „seksuaalväärakas“ on kasutatud kommentaaris

mitmuses, kajastab terve artikkel, sh artikli pealkiri üksnes siiski hagejat ja tema tegevust, on

kohtu hinnangul avaldatu pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale selge, et kostja

kommentaaris sisalduv „perverdid ja seksuaalväärakad“ oli suunatud otseselt hagejale ja

iseloomustas hagejat.

8. Õigusvastasus. Järgnevalt tuvastab kohus kahju tekitamise õigusvastasuse. Selle osas on

VÕS § 1045 lg 1 p 4 üksnes taustanorm ning õigusvastasust tuleb hinnata täiendavalt

VÕS § 1046 ja 1047 järgi. VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuleb tuvastada andmete au

teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks

õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2

esimese lause järgi lisaks arvestada: muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine

tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause

järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Ebakohase

väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille lg 1

kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle

otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb

õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang

on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või

negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning seejärel 2) väärtushinnangu

ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Vaidluse

korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas

(RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au

teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-2-

1-37-15, p 11).

Väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on

vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne

tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Kohus on

seisukohal, et sõna „pervert“ ja „seksuaalväärakas“ on oma sisult olenemata kontekstist ja

tähendusest negatiivse sisuga. Seda enam, et antud juhul ei tunne kostja hagejat ja öeldu

tähenduseks on arvamuse avaldamine hageja poolt esitatud õppemeetodi suhtes, mis

tähendab, et hageja justkui käituks seeläbi hälbivalt. Eesti õigekeelsussõnaraamatu andmetel

tähendab „pervert“ perversset isikut (tlk 20), perversne omakorda tähendab loomuvastane,

paheline, eriti seksuaalsusega seotud (tlk 21). Järelikult loob see keskmisele mõistlikule

lugejale, kes kostja avaldatud väärtushinnangut loeb mulje, nagu oleks hagejal ebaterved

seksuaalsed kalduvused ja ta käitub hälbivalt. Kohus on seisukohal, et väljend „perverdid ja

seksuaalväärakad“ on mõistliku inimese arusaama kohaselt halvustava ja negatiivse seosega

hinnang. Kohus leiab, et väljend on au teotav.

Väärtushinnangu ebakohasus. Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on

kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel

andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale

on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla

ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku

sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks

põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada.

Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist,

vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees

halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest

väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees

sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud

põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et

väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast

väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17).

Kohus leiab kostja avaldatud väljendit arvestades ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates,

et kostja avaldatud hinnang oli ebakohane. See on kujundatud ilma põhjenduseta või

ebaõigete andmete alusel. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes

ta väidab, et hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Kostja leidis, et hageja

pidi olema valmis, et hageja poolt avalikkuse ette toodud tundlik teema võib esile kutsuda

negatiivse vastukaja. Kohus nõustub, et kostjaga, et esitatud artiklist saab tõepoolest

järeldada, et avalikuks tulnu riivas ühiskonnas paljude tundeid, ei jätnud inimesi ükskõikseks,

mistõttu on tegemist ühiskonnas olulise teemaga, ei õigusta see siiski kostja poolt hageja

suhtes ebakohase hinnangu avaldamist ebasündsas vormis. Seega kostja väited nagu hageja

oleks enda tundide raames teinud midagi sündsusetut või hälbelist, on tõendamata. Kostja

avaldatud väljenditest jääb kõlama mõte, nagu hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute

tegevustega, mis aga asjas tõendamist ei leidnud. Tsiviilasja materjalidest ei järeldu, et kostja

oleks enne kommentaari avaldamist hageja õppemeetodi valiku ja põhjendustega tutvunud.

Kostja tekitas enda avaldatuga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi. Kohus leiab asjas

esitatud tõendeid hinnates, et hageja, kelle kohta väärtushinnang avaldati, ei ole andnud

selleks põhjust. Kostjal ei olnud mõistlikku õigustust hagejat avalikuse ees negatiivselt

kajastada. Asjaolu, et kostja võimalik ebakohane sõnakasutus oli kostja hinnangul paljude

negatiivsete kommentaaride seas väikse osakaaluga, on asjakohatu, sest see ei tähenda, et

kostja võis hageja au ja väärikust teotada. Ühtlasi leiab kohus, et kostja avaldatud

väärtushinnang on ebakohane ka oma ebasündsa väljendusviisi tõttu. Riigikohtu praktika

kohaselt on ebakohane väärtushinnang, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest

mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo 3-2-1-152-09, p 15). Kohus leiab, et

käesoleval juhul on kostja kasutanud hageja suhtes vägagi negatiivse tähendusega ja

vulgaarset väljendit, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule

lugejale ilmne.

9. Õigusvastasus. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena

lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul

tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangu avaldamine

oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Euroopa

Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel

õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega

tema reputatsiooni säilitamisele. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses kommentaaris ebakohase

väärtushinnangu avaldamine hageja õiguste rikkumine ning sõnavabadusse tuleb sekkuda.

Kõnealune väljend „perverdid ja seksuaalväärakad“ solvas ja alavääristas hagejat, mistõttu

kohus leiab, et hageja õigused au kaitsele kaaluvad üles kostja õiguse sõnavabadusele selle

kommentaari avaldamisel.

10. Kahju. Kahju tuvastamiseks kontrollitakse, kas esineb kahju, mille hüvitamist kannatanu

nõuab. Kahju tekkimine tuleb kindlaks määrata üldiste kahju hüvitamist reguleerivate sätete

alusel. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Mittevaralise kahju hüvitise

määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist

kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Isiku au teotamise, muu hulgas

ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise

õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest

mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada

vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures

arvesse kahju tekitaja varalist seisundit (VÕS § 134 lg 6).

VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral tuleb lähtuda

sellest, et kannatanule on mittevaraline kahju tekkinud (RKKKo 3-1-1-116-12, p –d 16 ja 17).

Seega ei pea kannatanu tõendama muud peale isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse

(RKTKo 3-2-1-127-16, p 19; 3-2-1-153-16, p 17.5). Küll aga sõltub konkreetsel juhul

tuvastatud rikkumisest see, kui suur mittevaralise kahju hüvitis on põhjendatud (RKTKo 3-2-

1-153-16, p 17.5). Kannatanu võib tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks

täiendavaid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid seoses isiklike õiguste

rikkumisega.

Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2

kehtiv sõnastus ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse olemasolul mittevaralise

kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-16007, p 18). Kohtul on

diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei

saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause). Kui menetluses on

tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle

kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu

hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (TsMS § 233 lg 1). Riigikohus on

selgitanud, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus,

sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte

majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 3-2-1-159-14, p

16 ja seal viidatud lahendid). Arvesse tuleb võtta kõike, mis võib mõjutada hüvitise määra

õiglast kujunemist kohtuasjas (RKTKo 3-2-1-18-13, p 28). Kohtute väljamõistetud

mittevaralise kahju hüvitised peavad aga vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning

olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks

sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo 3-2-1-80-13, p 20). Samuti saab kohus

arvestada kostja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist, samuti hüvitiste

suurust sama liiki asjade kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-105-01). Mittevaraline kahju

mõistetakse välja ühtse summana, st kohus ei erista, kas ja kui palju ühe või teise

mittevaralise kahjuliku tagajärje eest rahalist hüvitist arvestatakse. Kohaldades VÕS § 134 lg-

d 5 ja 6 peab kohus mõistma hüvitise välja ühtse summana, mitte eraldi lg 5 ja lg 6 osas.

Seega ei pea kohus ei otsuse resolutsioonis ega ka põhjendavas osas kajastama, millises osas

on hüvitis välja mõistetud VÕS § 134 lg 5 ja millises osas sama paragrahvi 6. lõike alusel

(RKTKo 3-2-1-18-13, p 27). Samuti saab kohus hüvitise määramisel arvestada kannatanu osa

(RKTKo 3-2-1-34-05, p 22). Kahju suuruse hindamisel saab hinnata, kus ja missugusel viisil

andmed avaldati.

Riigikohus on leidnud, et otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka seda,

kas tegemist on avaliku elu tegelaseaga, kes on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu

alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga

kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele

mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti

teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97). Kohus leiab, et hageja, laste seksuaaltervise õpetajana,

ei ole avaliku elu tegelane, kuigi hageja on oma tegevust ise artiklitega ja televisioonis

kajastanud.

Kahju suuruse kindlaks määramise osas märgib kohus, et ebakohased väärtushinnangud

avaldati Delfi kommentaariumis, mistõttu jõudis see suure hulga lugejateni. Tegemist oli väga

halvustava sõnakasutusega, mis jättis lugejale hagejast ebaõige mulje. Kohus leiab, et

loomulikult on igal inimesel õigus enda arvamusele, kuid eriarvamust ja hageja

seisukohtadega mittenõustumist on võimalik avaldada ka isikut solvamata, tehes seda

viisakalt. Kohus asub seisukohale, et kostja põhjustas hagejale läbi ebaõige väärtushinnangu

avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on

pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele

mõistlikule lugejale jäi hagejast ekslik ja halvustav mulje kui hälbivalt käituvast inimesest.

Hageja on seksuaaltervise õpetaja ja tema töö põhisisu on ära hoida seksuaalselt hälbinud

inimeste rünnakuid laste vastu. Sel põhjusel on hageja perverdiks ja seksuaalväärakaks

nimetamine talle eriti solvav ja ilmselt ka teisel erialal tegutsevast isikust oluliselt rohkem

hingelisi üleelamisi tekitav. Asjas kostja poolt esitatud seisukohti arvesse võttes võib

järeldada, et kostja ei pea oma tegu õigusvastaseks ning pigem õigustab kostja enda tegu

peamiselt sellega, et negatiivseid kommentaare kirjutati hageja tegevuse kohta palju ja ta ei

olnud ainuke kommenteerija. Kohus arvestab neid asjaolusid kahjuhüvitise suuruse kindlaks

määramisel.

Hageja leiab, et kuigi kostja selline seisukoht ei ole mitte millegagi tõendatud arvestades

kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise

suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist,

on õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2 500 eurot.

Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel, et kostja on xxxx isik. Kuigi kostja vanust

arvestades võiks eeldada, et tegemist on piisavat elukogemust ja suhtlemiskogemust omava

isikuga, sh eelduslikult kursis ka ühiskonnas kehtivate moraalinormidega, on kostjal

diagnoositud skisofreenia ja määratud raske puue (tlk 39), mis tähendab, et kostjat ei saa

samastada terve xxxx isiku elu- ja suhtlemiskogemusega ning talle määratud puuet tuleks

kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta.

Tuginedes eeltoodule ning arvestades Riigikohtu poolt 2020 aastal avaldatud analüüsiga

mittevaralise kahju hüvitamise nõuete kohta tsiviilasjades 2018–2019. aastal ehk

kohtupraktikaga, leiab kohus, et kõike ülalviidatut arvestades tuleb kostjalt kahjuhüvitisena

välja mõista 150 eurot. Kohus asub seisukohale, et nii kahjuhüvitis, kui ka menetluskulude

kostja kanda jätmisega on täidetud kahju hüvitamise preventiivne eesmärk.

Kohus peab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestama muu hulgas kahju põhjustaja

varalist seisu. Võttes arvesse, et kostja suutis tasuda kajalt kautsjoni 225 eurot, leiab kohus, et

kostja majanduslik seis võimaldab kohtu poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise

väljamõistmist.

11. Põhjuslik seos. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(VÕS § 127 lg 4). Samuti on vajalik hagi rahuldamiseks tuvastada, kas kaitstava õigushüve

riive on toonud kaasa deliktiõiguslikult hüvitatavat kahju (VÕS § 134 lg 2). Kohus leiab, et

hagejal tekkinud kahju on kostja teo tagajärg ehk esineb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks

avaldanud hagejat teotavat hinnangut, ei oleks hagejal kahju tekkinud.

12. Süü. Viimaseks tuleb tuvastada kostja süü õigusvastase kahju tekitamise eest. Süü

tasandil eristatakse subjektiivset süüvõimelisust ehk deliktivõimet ning süü vorme (tahtlus,

raske hooletus ja hooletus, VÕS § 104). Tulenevalt VÕS § 1047 lg 1 sõnastusest on

eelduslikult tegemist tahtliku teoga. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 1043 mõttes võib olla süü

vorm ka kaudne tahtlus. Erinevalt otsesest tahtlusest, mis seisneb teo õigusvastasusest

arusaamises, kahjulike tagajärgede ettenägemises ja soovimises, asendub kaudse tahtluse

korral tagajärje ettenägemine tagajärje ettekujutamise ja tagajärje soovimine tagajärje

möönmisega (RKTKo 3-2-1-6-06, p 12; 3-2-1-150-15, p 13).

Kui kahjutekitaja tahtlust ümber ei lükka, siis on käitumine süüline VÕS § 104 lg 5 ja

õigusvastane alternatiivselt ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Välise hoolsuse hindamisel ei

lähtuta VÕS § 1050 lg 1 regulatsioonist, vaid objektiivne käitumisstandard tuleneb VÕS §

1047 lg-st 3, st et hinnata tuleb, kas avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega,

mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Sisemise hoolsuse tasandil ehk süü subjektiivsel

tasandil saab kahju tekitaja tugineda VÕS § 1050 lg-le 2 ja tõendada, et ta ei olnud

subjektiivselt võimeline VÕS § 1047 lg-st 3 tulenevat käitumisstandardit järgima.

Kuigi kostja on oma vastuses viidanud, et kostja vaimuhaigus võis avaldada mõju ka kostja

otsustusvõimele kommentaari esitamisel, on kostja ennast selgelt väljendanud, et ei soovi oma

süüdivuse osas vastuväidet esitada. Seega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses

esitanud, mistõttu kohus tuvastab, et hageja rikkumine oli süüline.

13. Viivis. Hageja on palunud mõista kostjalt välja viivise põhinõudelt hagi esitamisest kuni

põhinõude rahuldamiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga

aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg

2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (150 eurot) VÕS § 113

sätestatud määras alates 24.08.2021, so alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

täitmiseni.

MENETLUSKULUD

14. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse

kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda.

15. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas

kohtule menetluskulude nimekirja, milles teatas, et hageja menetluskulude suuruseks on 2 935

eurot, millest 2 610 on õigusabikulud ja 325 eurot hagiavalduselt tasutud riigilõiv.

16. Hageja palub hüvitada riigilõivu summas 325 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus

kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Kohus peab riigilõivu hüvitamise nõuet põhjendatuks.

17. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejale on osutatud õigusabi

käesoleva asjamenetluses 14 h 30 min ulatuses tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub

käibemaks (tunnihind käibemaksuga 180 eurot). Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas

aktsepteeritule.

18. Kohus,

kontrollinud

hageja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

kõigi

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas

toodud toimingud ei ole märgitud ulatuses täies osas põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et

kuna hageja nimel on esitatud samasisulisi hagiavaldusi mitmeid, siis üsna tõenäoliselt ei

pidanud hageja esindaja alustama hagiavalduse koostamist päris tühjalt lehelt, vaid sai

kasutada juba varasemalt koostatud hagiavaldust eelkõige õigusliku hinnangu osas. Seetõttu

ei pea kohus mõistlikuks ega põhjendatuks hageja kulu hagiavalduse koostamisele kokku 4

tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks hagiavalduse

koostamiseks mitte enam kui 2 tundi ja 30 minutit. Samuti, võttes arvesse kostja esitatud

vastuste sisu ja mahtu (kostja vastusega tutvumiseks kulus kõigest 20 minutit), ei pea kohus

põhjendatuks ega vajalikuks kostja vastusele seisukoha koostamiseks ning lõplike

seisukohtade koostamiseks kulunud ajakulu 6 tundi ja 20 minutit. Kohtu hinnangul on kostja

vastusele ja lõplike seisukoha koostamise mõistlikeks ja vajalikuks ajakuluks mitte enam kui

3 tundi ja 30 minutit. Läbirääkimistele on hageja väljatoodu järgi kulunud 55 minuti. Samas

toimikust nähtub, et poolte esindajad on vahetanud mõned mõne realised e-kirjad (tlk 124-

125), mistõttu peab kohus mõistlikuks ja vajalikuks kuluks kompromissläbirääkimistele 30

minutit. Samuti peab kohus kajale esitatud seisukoha põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks 45

minutit.

Arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid

(sh menetlusdokumentide sisu ja nende kattuvust, mh seda, et sama esindaja on esitanud

kohtutele mitu väga sarnast sama hageja hagi, mille sisu on kattuv ja see on ilmselt

vähendanud mõnevõrra hageja esindaja töö mahtu) ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus

kogumis hageja õigusabiteenuse põhjendatud ajakuluks maakohtus 6 tundi 30 minutit. Seega

hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajate kulude (õigusabikulude) põhjendatud

suuruseks 6,5 * 180 = 1 170 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 325 eurot

(riigilõiv) + 1 170 eurot (õigusabi kulud) = 1 495 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2022 kohtuotsusega on osaliselt muudetud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 17.06.2022 kohtuotsuse põhjendusi.