2-21-16477/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-16477

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B.i vastu laenulepingust tuleneva võla

tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. aprilli 2022. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.A., ik XXXXXXXXXXXX

Vastustaja (kostja): B.B., ik XXXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast A.A. apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 29. aprilli

2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-21-16477 ja lugeda apellatsioonkaebus A.A.le

tagastatuks.

2. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

A.A.

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja) esitas 21. oktoobril 2021 maakohtule hagi B.B.i (kostja) vastu laenulepingust

tuleneva võla tasumiseks.

Hagi kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 700 eurot. Laenu võtmisel 8. juunil 2021 lubas

kostja tagastada laenu hiljemalt 15. juuniks 2021. Kostja tasus 3. juulil 2021 140 eurot, edaspidi

saatis hagejale vabandusi laenu tagastamata jätmise pärast ja andis lubadusi tasuda. Hageja

saadetud nö ultimaatumi peale vastas kostja hagejale, et maksis kogu võla ära sularahas. Hageja

miinimumnõue on 750 eurot (antud laen 700 eurot – tagastatud raha 140 eurot + hagiavalduse

koostamisele kulunud aeg enam kui 300 eurot + kohtukulud).

2. Kostja hagiavaldusele ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 560 eurot

laenulepingust tuleneva võla katteks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt välja menetluskulud (riigilõiv) 125 eurot hageja kasuks.

Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omaksvõetuks hagis esitatud faktilised asjaolud, sh

asjaolu, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud ega ole lepingust tulenevat kohustust

täitnud, s.o ei ole tagastanud hagejale temalt saadud laenu kogu ulatuses, vaid on tasunud üksnes

140 eurot. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel

tasumata laenuvõlg summas 560 eurot (700-140).

Maakohus mõistis võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 82 ja § 108 lg-le 1 tuginedes kostjalt

hageja kasuks välja tagastamata laenu summas 560 eurot.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Maakohus leidis, et hageja loetletud tegevused (hagiavalduse koostamine, selle esitamine,

kostjaga suhtlemine), millega seotud kulude väljamõistmist 300 euro ulatuses hageja taotles, on

käsitatavad õigusabi hulka kuuluvate tegevustena. Maakohus selgitas, et Riigikohtu seisukoha

kohaselt tuleb õigusabikulude hüvitamiseks kohtul tuvastada esmalt õigusabikulude tasumise

kohustuse olemasolu. Käesolevas asjas ei ole hagejal menetluses lepingulist esindajat, mistõttu

õigusabikulude tasumise kohustust hagejal ei ole. Seetõttu ei saa kostjalt nõuda hageja

õigusabikulude hüvitamist. Hageja, kes esindab ennast menetluses ise, saab nõuda TsMS § 144

p-s 3 nimetatud kulu ehk saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku hüvitamist, kui

selline kulu on olemas. Hageja on hagis märkinud, et ta on FIE, esitatud tuludeklaratsioonist

nähtub, et hagejale laekunud sissetulekud aastal 2021 on olnud Eesti riigi pension, renditulu,

eluruumi üüritulu, ettevõtlustuluna tulu kauba müümisest või vahendamisest ja teenuse

osutamisest, ettevõtluse kasum. Maakohus märkis, et esitatud andmete alusel puudub hagejal

sissetulek, mis on menetluskuluna hüvitatav TsMS § 144 p 3 alusel analoogselt tunnistajatasuga

vastavalt TsMS § 152 lg-le 2. Õiguskirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt on saamata

jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek menetluskuluna hüvitatav erandina ja seda taotlev

menetlusosaline peab põhistama sissetuleku saamise võimaluse kaotamise menetluse tõttu,

samuti tõendama kaotatud sissetuleku suuruse. Maakohus leidis, et hageja sissetulekud

tuludeklaratsiooni järgi on kõik sellist liiki, mille kaotamine käesoleva kohtumenetluse tõttu ei

ole võimalik. Ka hagiavalduse koostamisele, esitamisele ja kostjaga suhtlemisele kulunud aeg

käesolevas menetluses vajalikus määras ei mõjuta tema pensioni, ettevõtlustulu ega üüritulu.

Seega puudub hagejal kulu, mida TsMS § 144 p 3, § 162 lg 2 teise lause ja § 152 lg 2 alusel

hüvitada kui menetluskulu.

Hageja hüvitatav menetluskulu tema poolt tasutud riigilõiv vajalikus määras ehk 125 eurot.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse osas, milles maakohus

luges, et hagejal puudub kulu, mida TsMS § 144 p 3 alusel hüvitada kui menetluskulu.

Apellatsioonkaebuse kohaselt saab hageja sissetulekut lisaks pensionile ka FIEna tegutsedes.

Hageja esitas vastuseks kohtunõudele tõendada saamata jäänud sissetulekut 2021. a

tuludeklaratsiooni. FIE määrab ise tehtud töö või kauba hinna. Antud juhul on tehtud tööks hagi

koostamine ning kohtu lisanõudmiste täitmine. Hagiavalduse koostamisele, selle kohtule

esitamisele ja kostjaga suhtlemisele kulunud aega ei ole üle hinnatud. Apellatsioonkaebuse

koostamine ning selle jaoks alusmaterjalide otsimine ning seaduste lugemine on nõudnud

ajakulu, mille tegelik hind on suuremgi kui hagi koostamise eest küsitu. Hageja leiab, et

maakohtu otsuses toodud põhjendus hageja poolt menetluses osalemises FIE-na tehtud töö eest

tasu (340 eurot) nõudmise mitte aktsepteerimine on õigusvastane. Hageja palub lisaks

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu väljamõistmist, milleks on riigilõiv ja

apellatsioonkaebuse koostamise eest 130 eurot ja riigilõiv, kõik kokku 470 eurot + riigilõiv.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda

ning kaebus tuleb kostjale tagastada.

Ringkonnakohus märgib, et seadus ei näe ette võimalust kohtuotsuse põhjenduste

vaidlustamiseks ilma kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata. Praegusel juhul nähtub

apellatsioonkaebusest selle esitamise eesmärk ning ringkonnakohtu hinnangul ei muuda

apellatsioonkaebuses

esineva

puuduse

kõrvaldamine

midagi

apellatsioonkaebuse

perspektiivikuses, seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks lasta apellandil täpsustada, millist

kohtuotsuse resolutsiooni punkti ta vaidlustab.

TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et

apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid

tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas

sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks

(vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12; 3. aprilli 2018. a

määrus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1).

Hageja heidab maakohtule ette TsMS § 144 p-s 3 nimetatud kulu ehk saamata jäänud töötasu

arvesse võtmata jätmise. Hageja leiab, et saamata jäänud sissetulekut tõendab maakohtule

esitatud 2021. aasta tuludeklaratsioon. Hageja märgib, et FIEna oli tema tööks käesolevas asjas

hagi koostamine. Maakohus märkis, et saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek on

menetluskuluna hüvitatav erandina ja seda taotlev menetlusosaline peab põhistama sissetuleku

saamise võimaluse kaotamise menetluse tõttu, samuti tõendama kaotatud sissetuleku suuruse.

Esitatud tuludeklaratsioonist nähtuvalt on hageja sissetulekud 2021. aastal olnud kõik sellist

liiki, mille kaotamine käesoleva kohtumenetluse tõttu ei ole võimalik. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga. Praegusel juhul hagiavalduse koostamisele, esitamisele ja kostjaga

suhtlemisele kulunud aeg ei mõjuta hageja pensioni, ettevõtlustulu ega üüritulu.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus apellatsioonkaebuses

toodud väidete õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on

õiguslikult perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks

alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest,

kuivõrd

apellatsioonkaebuses

esitatud

väidete

õigsust

eeldades

ei

ole

võimalik

apellatsioonkaebust rahuldada.

6. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust

kostjale vastamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida.

Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 100 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist

(TsMS § 150 lg 1 p 2).

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ning selle tagastamisel loetakse, et

kaebust ei ole esitatud.

Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt