2-22-6776/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-22-6776
Legislator headnote
AI generated2-22-6776/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-22-6776
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-22-6776
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6776 Tsiviilasi J. J. hagi R. J. vastu isaduse vaidlustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat R. H. (advokaadibüroo Valge & Uiga Vanemuise 21a, 51003 Tartu XXX) Kostja R. J. (isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja A. E. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Menetlus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON 1. Rahuldada J. J. hagi R. J. vastu isaduse vaidlustamiseks. 2. Tuvastada, et R. J. (isikukood XXX) ei põlvne J. J. (isikukood XXX) ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt J. J. on R. J. isa. 3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ning saata pärast jõustumist Tartu Linnavalitsuse rahvastikuregistriosakonda. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD
1. J. J. (hageja) esitas 6. mail 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et R. J. (sünd. XX.XX.XXXX) ei põlvne J. J. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt andis kostja seaduslik esindaja XXX aastal perelepitaja juures hagejale nõusoleku põlvnemise tuvastamiseks vajaliku DNA-ekspertiisi tegemiseks. 28. märtsil 2022 läbi viidud uuringu tulemusena 20. aprilli 2022 koostatud uuringuaktis XXX sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt ei ole J. J. R. J. bioloogiline isa.
Tsiviilasi nr 2-19-13894
2 2. R. J. ema A. E. on vastuses hagile hagi õigeks võtnud. Hageja teadis, et ta ei ole kostja isa juba enne lapse sündi, kuid see teadmine ei mõjutanud hagejat isadust omaks võtmast. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda (tl 13).
KOHTU PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 4. TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 I lause kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Eeltoodust tulenevalt on J. J. õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks. 7. 20.04.2022 uuringuakti nr XXX kohaselt ei saa J. J. olla R. J. bioloogiline isa. Kohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb tuvastada, et R. J. ei põlvne J. J. ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt J. J. on R. J. isa. 8. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 9. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise osas sisse rahvastikuregistrisse.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 9. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik