2-20-5039/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-5039

Kohtuasi

X hagi Y vastu 8316 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8981,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Fränk Valdmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Y taotlus apellatsioonkaebusele lisatud dokumentide tõenditena

vastuvõtmiseks

(26.10.2021

menetlusdokument

koos

lisadega

ja

fotod

ehitustöödest).

2. Harju Maakohtu 25.11.2021 otsus jätta muutmata.

3. Y apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Y kanda.

5. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1029,84

eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-20-5039

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 2.04.2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 8316 eurot ja alates 2.04.2020 kuni kahjuhüvitise

tasumiseni viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt pöördus hageja 2019. a jaanuaris kostja poole

elamu fassaaditööde teostamiseks aadressil XXX. Kostja oli professionaalne fassaaditööde

teostaja ning oli hagejale varem juba fassaaditöid teinud. Pooled pidasid 2019. a jaanuaris

läbirääkimisi, mis lõppesid 7.02.2019 suulise tarbijatöövõtulepingu (töövõtuleping)

sõlmimisega. Kostja pidi töövõtulepingu alusel teostama fassaaditööd 2019. a märtsis ja aprillis

ning hageja pidi talle selle eest tasuma 4750 eurot. Samuti pidi hageja ostma vastavalt kostja

juhistele fassaaditöödeks vajalikud materjalid. Kostja tegi fassaaditööd kokkulepitud ajal ning

hageja tasus kostjale kokkulepitud tasu.

1.2. 2020. a veebruaris ilmnesid fassaaditöödes järgmised puudused, mille tõttu ei vastanud

tööd töövõtulepingu tingimustele ega kvaliteedile:

-

fassaadile tekkisid muhud suurusega alates 5×5 cm kuni 1×1 m või ka suuremad ning

nende all oli õhk;

-

dekoratiivkrohvi all oleval armeerimissegul oli näha jääkristalle;

-

fassaadilt kukkusid alla dekoratiivkrohvi tükid;

-

enamikes kohtades ei olnud dekoratiivkrohvi ja armeerimissegu vahel naket.

Kokku esines fassaaditöödes puudusi 170 m2 ulatuses.

1.3. Hageja teavitas kostjat puudustest 29.02.2020 e-kirja ja tekstsõnumiga. Kostja lubas

puudused kevadel kõrvaldada, nõustudes, et ilmselt on tööd tehtud valel temperatuuril ja

puudused on tekkinud selle tulemusel. Seda on kinnitanud ka eksperdid. Kuivõrd kostja ei olnud

17.03.2020 seisuga hagejaga ühendust võtnud, edastas hageja talle sel kuupäeval

nõudeavalduse kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja teavitas kostjat, et kui

kostja oma lepingulisi kohustusi ei täida, tellib hageja tööd kolmandalt isikult ning kostja peab

sellega seotud kulud hüvitama. Kostja kinnitas 20.03.2020 telefonivestluses, et on valmis

puudused kõrvaldama, kuid keeldus hiljem puuduste kõrvaldamisest. Kostja esitas 30.03.2020

hageja nõudeavaldusele vastuse, milles avaldas soovi saada tehtud töödele riiklikult tunnustatud

eksperdi arvamus. Hageja teavitas 31.03.2020 kostjat, et ekspertiisi saab teha kuni 1.05.2020,

sest pärast seda alustatakse fassaaditööde parandustöödega. Kostja ei kasutanud ekspertiisi

tegemise võimalust.

1.4. Kostja on eelnevaga rikkunud oma lepingulisi kohustusi ja tekitanud sellega hagejale

kahju. Hageja pöördus fassaaditööde puuduste kõrvaldamisega seotud kulude suuruse

2-20-5039

teadasaamiseks erinevate ettevõtete poole. Madalaima hinnapakkumise tegi F OÜ, kes oli nõus

puudused kõrvaldama 7854 euro eest. Kuna selgus, et F OÜ töömeetodid võivad kahjustada

elamu fassaadi kattematerjalide liitumiskohti ja erinevate materjalide üleminekud nõuavad

erilahendusi, võttis hageja ühendust W-ga, kes paigaldas elamule katuse- ja fassaadikivid.

Viimane oli kursis ka elamu kivifassaadi üleminekute ja töösõlmedega. W kõrvaldas

fassaaditööde puudused 14.04.2020 töövõtulepingu alusel ajavahemikus 2020. a aprill kuni mai

algus 7854 euro eest. Hageja sõlmis 8.05.2020 W-ga ka tööde ja tasu üleandmise-vastuvõtmise

akti.

1.5. Kostja väide, et ta palus hagejal osta tööde tegemiseks Caparoli talviseid tooteid ja teavitas

hagejat korduvalt, et suviste toodete kasutamisel esineb riske, on ebaõige. Samuti ei lubanud

hageja võtta vastutust fassaaditööde puuduste eest. Kui see vastaks tõele, oleks kostja sellele

tuginenud ka kohtuvälise suhtluse käigus. Hageja ostis materjale vastavalt kostja juhistele ning

kostja ei teavitanud hagejat, et materjalid ei ole sobilikud. Asjakohatud ja ka väärad on kostja

väited, et hagejal oli fassaaditöödega kiire ja ta ehitas elamu müügiks ning et ehitusel ei olnud

ehitusjärelevalvet ning ei peetud ehituspäevikut.

1.6. Hagejale on kostja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tekkinud kahju ka kohtueelse

õigusabikulu näol. Hageja kasutas nõudeavalduse koostamiseks ja esitamiseks õigusabi ning

sellele kulus 462 eurot (käibemaksuga). Hageja nõuab kostjalt ka selle hüvitamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Väidetavad fassaaditööde puudused on põhjustatud hageja kiirustamisest ja soovist hoida

materjalide pealt raha kokku, mistõttu ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Hagejal oli

fassaaditööde teostamisega kiire, sest töövõtulepingu objektiks olev elamu pidi müüki minema.

Kuigi kostja palus hagejal tööde tegemisel kasutada Caparoli talviseid tooteid, tõi hageja

objektile teised tooted, mis ei olnud mõeldud kasutamiseks sel aastaajal. Hageja põhjendas seda

talviste materjalide liiga kõrge hinnaga. Kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu sellele, et

suviste toodete kasutamisel varakevadel on teatud riskid, kuid hageja lubas võtta vastutuse enda

kanda.

2.2. Kostja asetas kahjustatud krohvitud seina kaitseks sademete eest plaadi. Vajalik oleks

olnud hageja poolt asetada plekk, mis oleks kaitsnud krohvitud seina sademete eest. Kostja

juhtis sellele korduvalt hageja tähelepanu.

2.3. Objekti ehitamisel ei olnud ehitusjärelevalvet ega peetud ehituspäevikut, sest hageja arvas,

et on ise pädev ehitusjärelevalvet teostama.

2.4. Kostja oli nõus tööd parandama ning hageja andis ka korralduse varuda aprilli keskel või

lõpus aega paranduste tegemiseks, kuid hageja esitas enne seda hagi kohtusse.

2.5. Hageja ei ole tõendanud parandustööde tegemist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 25.11.2021 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 8316 eurot ja alates 2.04.2020 kuni kahjuhüvitise tasumiseni sellelt viivise VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses toodud määras, kuid kokku mitte üle 8316 euro. Menetluskulud jättis

2-20-5039

maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3139 eurot ja

neilt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid XXX asuva elamu fassaaditööde tegemiseks suulise töövõtulepingu;

-

kostja tegi fassaaditöid 2019. a märtsis ja aprillis, kuid kostja väitel lõpetas ta viimased

tööd 2019. a mais;

-

hageja tasus kostjale fassaaditööde eest 4750 eurot;

-

hageja ostis fassaaditöödeks vajalikud materjalid;

-

hageja saatis 29.02.2020 e-kirjaga kostjale pildid lahtisest krohvist seinal, misjärel

pidasid pooled e-kirjavahetust krohvi eemaldumise põhjuste ja puuduste kõrvaldamise

üle, kuid ei jõudnud nendes küsimustes kokkuleppele.

3.2. Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude, tuginedes kostja

poolt puudustega töö tegemisele ja sellega hagejale kahju tekitamisele. Pooled vaidlevad selle

üle, kas krohvi koorumise on põhjustanud vale (külmatundliku) krohvi kasutamine või

sisetöödest lähtuv liigniiskus ning kes krohvi koorumise eest vastutab.

3.2.1. Kostja tehtud fassaaditööd ei vasta lepingutingimustele ja kostja rikkus seega

töövõtulepingut. Hageja on erinevate tõenditega tõendanud, et fassaaditöödes esinesid 170 m2

pinnal puudused. Kostja ei ole puuduste esinemisele ka vastu vaielnud, vaid on nende

olemasolu möönnud. Arvestades, et kostja pakub fassaaditööde tegemise teenust

majandustegevusena, võis hageja kostjalt töid tellides eeldada, et ta saab tulemuse, mille puhul

krohv püsib maja seina küljes kauem kui aasta, mitte ei hakka lahti kooruma. Elamu seina

krohvimine selliselt, et krohv koorub praktiliselt kogu seinalt maha, ei vasta tavaliselt

esitatavatele kvaliteedinõuetele ja seega VÕS § 641 lg 2 p-le 2.

3.2.2. Kostja vastutab fassaaditööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kostja tegutses

fassaaditöid tehes oma majandustegevuses ning hageja tarbijana. Kostja andis hagejale töö üle

hiljemalt 2019. a mais ning hageja teavitas kostjat puudusest 29.02.2020, mistõttu tuleb VÕS

§ 642 lg 21 alusel eeldada, et puudus oli olemas töö üleandmise ajal, kuivõrd selline eeldus ei

ole ka vastuolus töö ega puuduse olemusega. Kostja ei ole seda eeldust vaatamata kohtupoolsele

tõendamiskoormuse selgitusele ühegi tõendiga ümber lükanud, sh ei ole kostja esitanud

tõendeid selle kohta, et lepingutingimustele mittevastavus tulenes hageja muretsetud materjalist

ja hageja juhisest seda kasutada olenemata kostja vastupidisest nõuandest või sisetöödest

lähtuvast liigniiskusest või vihmavee pääsemisest krohvi alla. Puudus oli seega olemas juba töö

üleandmise ajal, kuid ilmnes hiljem. Hageja teatas kostjat puudusest mõistliku aja jooksul pärast

sellest teadasaamist.

3.2.3. Kuivõrd kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest, võis hageja need ise kõrvaldada ja tal

on seega VÕS § 646 lg 5 alusel õigus nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamiseks tehtud mõistlike

kulutuste, s.o 7854 euro hüvitamist. Hageja teavitas kostjat puudusest 29.02.2020 ning nõudis

kohe, s.o hiljemalt 9.03.2020, ka puuduse kõrvaldamist. Kostja 9.03.2020 e-kirjast saab välja

lugeda kostja keeldumise tööde parandamisest. Hageja lasi fassaaditööde puudused parandada

W-l, kellega hageja sõlmis sellekohase töövõtulepingu, ning kellele hageja tasus selle eest 7854

eurot. Kostja ei ole tõendanud, et see summa oleks ebamõistlik.

3.3. Hagejale on tekkinud täiendavalt kahju kohtueelses vaidluses kantud õigusabikulu näol.

Hageja kasutas Advokaadibüroo Sirel & Partnerid õigusabiteenust, kes koostas ja esitas

17.03.2020 nõudeavalduse ning esitas selle eest 462 euro suuruse arve. Praeguses vaidluses

2-20-5039

saab hageja poolt kohtueelse professionaalse õigusabi kasutamist pidada põhjendatuks, samuti

on mõistlik ja vajalik õigusabikulu suurus.

3.4. Kogu hageja poolt nõutav kahju on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega,

s.o lepingutingimustele mittevastava töö tegemisega. Samuti oli kogu kahju kostjale ettenähtav.

Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku 8316 eurot. Samuti tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt alates 2.04.2020 kuni selle tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte üle 8316 euro.

3.5. Kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel ei omanud maakohtu arvates asja lahendamisel tähtsust.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus

jätta menetluskulud hageja kanda.

4.1. Maakohtu otsus ei ole seaduslik. Maakohus on asjaolusid ebapiisavalt ja ebaõigesti

tuvastanud, rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldanud valesti materiaalõiguse norme.

Maakohus jättis õigusvastaselt asja juurde võtmata kostja 26.10.2021 esitatud tõendid. Kostja

esitas need küll hilinemisega, kuid kostjal oli selleks mõjuv põhjus ja ta taotles maakohtult

tõendite esitamiseks täiendavat tähtaega. Kostja selgitas 2.11.2021 kohtuistungil, et ei saanud

tõendeid varem esitada, sest need ei olnud talle kättesaadavad. Tõendite esitamise tähtaeg oli

6.08.2021, kuid kostja pidi tõendite saamiseks pöörduma Harku Vallavalitsuse poole ning

suvepuhkuste perioodi tõttu ei saanud ta neilt tõendeid õigeaegselt kätte. Kostja esitab tõendid

apellatsioonkaebusega uuesti ja palub need ringkonnakohtul vastu võtta.

4.2. Kui maakohus oleks hinnanud kostja 26.10.2021 menetlusdokumendiga esitatud tõendeid

ja tuvastanud selles esitatud asjaolud, olnuks selge, et hageja nõue on alusetu, sest puuduste

eest vastutab hageja ise, mitte kostja. Puudused olid tingitud niiskusest (vihmaveest), sest

elamul ei olnud soklisõlme ja vihmavee äravoolu renne ning ehitamine toimus kiirustades,

õigusvastaselt ja ülemäära kokkuhoidlikult. Õigusvastane ehitamine seisnes selles, et elamu

katus ei vastanud projektile. Hageja vahetas katuse ära, et elamu seadustada, kuid katuse

vahetamise käigus sai elamu niiskuskahjustusi. Niiskuskahjustustest tekkisid omakorda hagis

etteheidetud puudused.

4.3. Isegi kui maakohus ei rikkunud kostja 26.10.2021 esitatud tõendite vastu võtmata jätmisel

menetlusõigust, soovib kostja need erandlikult ja mõjuval põhjusel uuesti esitada, sest need said

kostjale kättesaadavaks pärast täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks määratud tähtaega.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Hageja palus jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja juurde võtmata.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest

2-20-5039

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja

põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid.

7. Kuigi toimikus ei ole kostja maakohtule 26.10.2021 esitatud menetlusdokumenti ja selle

lisasid, mille maakohus jättis vastu võtmata (I kd tl 163, ajamärk 00:07:42), saab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamiseks aluseks võtta apellatsioonkaebusele

lisatud kostja 26.10.2021 menetlusdokumendi (II kd tl 6–14p). Siiski märgib ringkonnakohus,

et toimik peab TsMS § 56 lg 1 järgi kajastama piisavalt kõiki tehtud menetlustoiminguid, et

kõrgema astme kohtul oleks võimalik hiljem hinnata, kas menetlusdokumendi ja selle lisade

vastuvõtmisest keeldumine oli õiguspärane (vt RKTKm 3-2-1-80-11, p 19 teine lõik). TsMS

§-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta

menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument

tagastatakse selle esitanud isikule (vt RKTKm 3-2-1-6-09, p 13 neljas lõik).

8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus menetlusõiguse normide vastu, kui keeldus

kostja 26.10.2021 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite vastuvõtmisest.

10. 11.06.2021 istungil määras maakohus kooskõlastatult pooltega kostjale seisukoha ja

tõendite esitamiseks tähtaja 6.08.2021 (I kd tl 127p, ajamärk 01:08:03). Selleks tähtajaks kostja

seisukohta ja tõendeid ei esitanud. Alles 27.08.2021 (s.o kolm nädalat hiljem) esitas kostja

taotluse pikendada 11.06.2021 istungil määratud tähtaega kuni 13.09.2021. Taotlust põhjendas

kostja sellega, et tema lepinguline esindaja viibib või viibis pikemaajaliselt tööülesannete

täitmisest eemal (I kd tl 157). Taotlust kostja täpsemalt ei põhjendanud ega vastanud ka

maakohtu 30.08.2021 e-kirjale, milles kohus palus kostjal täpsemalt selgitada, miks kostja ei

esitanud taotlust tähtaja pikendamiseks enne 6.08.2021 ning millised asjaolud oleksid aluseks

tähtaja pikendamisele tagantjärele (I kd tl 158).

11. Kohtu 30.08.2021 e-kirja eirates esitas kostja ca kaks kuud hiljem (26.10.2021) täiendava

seisukoha ja tõendid (II kd tl 6–14p), märkides üksnes sellele lisatud Harku Vallavalitsuse

20.12.2018 ettekirjutuse-hoiatuse nr 12-4/19-3 (II tl 7p – 9) kohta, et kostjal õnnestus dokument

saada viimasel hetkel suheldes Harku Vallavalitsusega (vt II kd tl 6, p 1). Ülejäänud tõendite

kohta ei öelnud kostja midagi (vt II kd tl 6–7). Seejuures oli 26.10.2021 menetlusdokumendile

lisatud poolte e-kirjavahetus märtsist 2020. a (s.o lisad 3 ja 4 – II kd tl 12–13p ja tl 14p), mis

pidi kostjal 6.08.2021 saabunud tähtajal olemas olema. 26.10.2021 menetlusdokumendi lisana

5 esitatud W ja hageja vahelise tööde ja tasu ülekandmise-vastuvõtmise akti oli hageja

menetluses aga juba varasemalt esitanud (vrd I kd tl 154 ja II kd tl 14).

12. Seejärel (s.o 2.11.2021 istungil) selgitas kostja, et tähtaeg läks mööda, sest kostja ei saanud

Harku vallast vajalikke dokumente õigeaegselt kätte (I kd tl 163, ajamärk 00:02:43).

Apellatsioonkaebuse kohaselt olid Harku Vallavalitsuse töötajad suveperioodil puhkusel ja

kostjal ei olnud seetõttu võimalik vallavalitsusest tõendeid tähtaegselt kätte saada (II kd tl 2p,

p 2.3.).

13. Lisaks eelnevalt käsitletud tõenditele on kostja lisanud apellatsioonkaebusele uue tõendina

fotod koos selgitustega, mida kostja maakohtule ei esitanud (II kd tl 15–16).

14. Kostja selgitused seisukoha ja tõendite hilinenult esitamise kohta olid vastuolulised. Esmalt

väitis kostja, et tema lepinguline esindaja oli pikemaajaliselt tööülesannete täitmisest eemal,

2-20-5039

seejärel aga, et Harku Vallavalitsus oli puhkusel. Seda, millal kostja Harju Vallavalitsuse poole

pöördus, ei ole kostja esile toonud. Kumbki kostja nimetatud põhjendustest ei tinginud alust

kostja 26.10.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendite vastuvõtmiseks maakohtu poolt.

Kostja selgitused olid üldised ja nende põhjal ei olnud võimalik veenduda, et esines mõjuv

põhjus tõendite hilinenult esitamiseks. Väidet, et Harku Vallavalitsuse töötajad olid puhkusel

ja et see takistas kostjal tõendite kogumist, kostja maakohtu menetluses ei esitanud. Poolte

e-kirjavahetus oli kostjal aga olemas ning selle õigeaegne esitamine ei olnud kostjal takistatud.

Kostja on osundatud e-kirjad oma eelmisele lepingulisele esindajale Jana Kitterile saatnud alles

26.10.2021 kell 13.17 (vt II kd tl 12p). Kuivõrd apellatsioonkaebusele lisatud fotosid kostja

maakohtu menetluses ei esitanud, ei saanud maakohus ka selles osas eksida menetlusõiguse

normide vastu.

15. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust

menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda

enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või

vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest,

kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati (TsMS § 66). Vastavalt TsMS § 331

lg-le 1, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva

seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS

§ 5 lg 2 esimese lause kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 199 lg 1 p-de 5 ja 6 järgi on

menetlusosalisel õigus esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest ning

vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele.

16. Kostja ei põhistanud, et 26.10.2021 menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite hilinenult

esitamiseks oli mõjuv põhjus. Seetõttu jääb kostja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ülejäänud

apellatsioonkaebuse väited ei ole asjakohased, sest need lähtuvad eeldusest, et ringkonnakohus

võtab vastu apellatsioonkaebusele lisatud kostja 26.10.2021 menetlusdokumendi koos

tõenditega. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei hinda ringkonnakohus neid väiteid.

17. Kostjal ei olnud vaja esitada maakohtule vastuväidet 26.10.2021 menetlusdokumendi ja

sellele lisatud tõendite vastuvõtmisest keeldumisele (vt RKTKo 2-16-14152, p 12.2.).

18. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 ette nähtud juhtudel.

Ringkonnakohus

jätab

kostja

apellatsioonkaebusele

lisatud

tõendid

(26.10.2021

menetlusdokument koos lisadega ja fotod ehitustöödest) vastu võtmata ka osutatud alusel,

millele kostja apellatsioonkaebuses alternatiivselt tugines. Arvestades ringkonnakohtu

eelnevaid põhjendusi oli kostjal võimalik tõendid esitada maakohtu menetluses, kuid kostja

seda ei teinud. Maakohus on pooltele selgitanud, kuidas poolte tõendamiskoormus jaguneb

(I kd tl 125–129). Kostjal on menetluses ka lepinguline esindaja. Lisaks on

apellatsioonkaebusele lisatud fotod koos selgitustega, mille osas kostja ei ole sõnagagi

selgitanud, miks ta neid maakohtu menetluses ei esitanud (II kd tl 15–16).

19. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub

vajadus neid füüsiliselt tagastada.

2-20-5039

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

21. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

22. Hageja menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1218 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt

kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 7 tundi ja

15 minutit, sh apellatsioonkaebuse ja 30.12.2021 kohtumäärusega tutvumine, maakohtu otsuse

analüüsimine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja

koostamine ning kostja menetluskulude nimekirja analüüsimine ja sellele vastuväidete

koostamine.

23. Arvestades

maakohtu

otsuse,

apellatsioonkaebuse

ja

vastuse

ning

muude

menetlusdokumentide sisu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja

toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik 6,13 tunni ulatuses:

-

apellatsioonkaebusega tutvumine – 0,5 t;

-

30.12.2021 kohtumäärusega tutvumine – 0,08 t

-

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, sh maakohtu otsuse analüüs – 4,75 t;

-

menetluskulude nimekirja koostamine – 0,25 t;

-

kostja menetluskulude nimekirja analüüsimine – 0,20 t;

-

vastuväidete koostamine kostja menetluskuludele – 0,35 t.

24. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 168 eurot (käibemaksuga), mis

ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.

25. Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku

1029,84 eurot (6,13 tundi × 168 eurot/tund = 1029,84 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing