2-20-14496/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

16. juuni 2022.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-20-14496

Tsiviilasi

Stockholmsmässan AB hagi AA Universal Exports OÜ

(endine Osaühing LOSTTOYS MARITIME) vastu võlgnevuse

44602,38 euro ja viivise nõudes

Hagihind

58 423,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Stockholmsmässan AB (registrikood 556272-4491)

Hageja lepinguline esindaja: R T (Intrum Estonia AS)

Kostja: AA Universal Exports OÜ (registrikood 11468350)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Viktor Särgava

Kohtuistungi toimumise aeg

29.03.2022.a, edasi kirjalik menetlus

Kohtuistungil osalesid

Hageja lepinguline esindaja R T

Kostja lepinguline esindajad vandeadvokaat Viktor Särgava

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AA Universal Exports OÜ-lt Stockholmsmässan AB kasuks võlgnevus

summas 44602,38 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 6248,89 eurot.

3. Välja mõista AA Universal Exports OÜ-lt Stockholmsmässan AB kasuks viivis

0,05 % päevas põhivõlgnevuselt summalt 41489,07 eurot alates 06.10.2020.a kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista AA Universal Exports OÜ-lt Stockholmsmässan AB kasuks menetluskulu

summas 2595,20 eurot.

6. Välja mõista AA Universal Exports OÜ-lt Stockholmsmässan AB kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2595,20 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. Harju Maakohtule 05.10.2020.a. esitatud hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt

01.03.2019.a-10.03.2019.a Rootsis toimunud messil „Kõik Järve jaoks 2019“ messi ja

konverentsi teenust. Teenus sisaldas nelja mootorpaadi esitluse pinna rentimist, pinna

esitluseks ettevalmistust, kaasnevaid stende ja mööbliesemeid, elektroonilisi lahendusi

(TV, valguslahendused jms) ja teisi kaasnevaid teenuseid (paatide transport, koristus jne).

Vastavalt osutatud teenusele esitas hageja 02.04.2019.a kostjale arve nr 2247504 summas

449745 SEK, maksetähtajaga 17.04.2019.a. Kostja arvet ei tasunud. 11.11.2019.a sõlmisid

hageja ja kostja võla tasumise kokkuleppe, milles kostja tunnistas võlgnevust hageja ees

kogusummas 44602,38 eurot (põhivõlg summas 41 489,07 eurot, viivis 1852,73 ja

sissenõudekulu summas 1262,48 eurot) ning kostja kohustus tasuma hagejale võlasumma

kahes jaos. Kostja kokkulepet ei täitnud. Hageja palub kostjalt võlgnevus välja mõista.

Tasumata summast tuleneva võlgnevusega palub hageja kostjalt välja mõista ka viivise

summas 6248,89 eurot ning lisaks edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta

kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidle arvele ja arve raames

osutatud teenusele nende sisu pinnalt vastu. Samas arvet ei ole võimalik maksta VÕS §

108 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja ei ole täitnud raha saamiseks nõutavaid rahapesu

tõkestamise nõudeid. Hageja ei ole esitanud andmeid oma tegelike kasusaajate kohta.

Kostjal on pangakonto Ukraina pangas „Unex Bank“ ning pank keeldus hageja arve

tasumiseks vajaliku pangaülekande tegemisest. Hageja on esitanud oma registrikaardi

väljavõtte, kuid sellel ei ole märgitud äriühingu omanikke ega tegelike kasusaajaid.

Hageja 17.02.2021.a esitatud 03.03.2020.a kinnituskirjas on ilma ühegi õigusliku aluseta

tituleeritud äriühingu tegevdirektor tegelikuks kasusaajaks. Samas äriühingu tegelikuks

kasusaajaks ei saa olla isik selliselt, et keegi isik x ennast tegelikuks kasusaajaks tituleerib.

Hageja poolt raha maksmise kohustuse täitmise nõudmine olukorras, kus hageja ei ole

tõendanud enda tegelike kasusaajaid, on vastuolus TsÜS § 138 lg 1 tuleneva hea usu

põhimõttega ja ühtlasi on tegu õiguste kuritarvitamisega. Kuivõrd hageja arve tasumine on

hageja enda tõttu takistatud, siis on alusetu nõuda ka viivist. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab

kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on

pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet

selgitanud 08.10.2020.a kohtumääruses (t/l 27-28).

5. Vaidlust ei ole, et hageja osutas kostjale messi ja konverentsiteenust ajavahemikul

01.03.2019.a-10.03.2019.a. ning on esitanud selle eest 02.04.2019.a kostjale tasumiseks

arve nr 2247504 summas 449745,00 rootsi krooni, mida kostja tasunud ei ole (t/l 5-6).

6. Ka pole vaidlust, et poolte vahel on sõlmitud 11.11.2019.a kokkulepe, millise kohaselt on

kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees summas 44604,28 eurot ning kohustunud

võlgnevuse tasuma kahes osas: 15.11.2019.a summas 10 000 eurot ning 15.12.2019.a

summas 34 604,28 eurot (t/l 15-16). Puudub vaidlus, et kostja võlga hagejale tasunud ei

ole.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus. Seega tuleneb viidatud sättest, et abstraktse võlatunnistusega

luuakse poolte vahel iseseisev, kausaalsuhtest sõltumatu kohustus.

8. Kohus on seisukohal, et oma vormilt on antud juhul tegemist deklaratiivse

võlatunnistusega, kuivõrd hageja konstitutiivset kohustust tõendanud ei ole. Ka

õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et poolte tahet luua konstitutiivne kohustus või

senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Vastasel juhul tuleb lähtuda

sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (Võlaõigusseadus I kommenteeritud

väljaanne lk. 114).

9. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-22-09 leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse

olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Kohtuasjas nr. 3-

2-1-21-06 on Riigikohus leidnud, et deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua

uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku

loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla

sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks

tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või

see on lõppenud.

10. Käesoleval juhtumil kostja ei vaidle, et hageja on talle tasumiseks esitatud arve raames

teenuseid osutanud. Kostja väidetel ei olnud tal võimalik arvet tasuda, kuivõrd hageja ei

täitnud raha saamiseks nõutavaid rahapesu tõkestamise nõudeid, mistõttu kostja pank

keeldus pangaülekande tegemisest. Hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustu.

11. Kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on toonud raha mittetasumise

põhjuseks asjaolu, et kuivõrd tema arvelduskonto on väidetavalt Ukraina pangas „Unex

Bank“ ning pank keeldub ülekannet tegemast, siis on tal raha tasumine hagejale võimatu

(t/l 48-53). Samas on hageja vajaliku informatsiooni kostjale edastanud (t/l 59-62). Sellest

tulenevalt ei saa pidada hagejat vastutavaks selles, et kostja kohustused hageja ees on

täitmata. Selline kostja järeldus ei ole õige ning kohtule esitatud tõendid seda ei toeta.

12. Kohus juhib tähelepanu sellele, et pooled on 11.11.2019.a sõlminud võlgnevuse tasumise

kokkuleppe, millise kohaselt tuli võlg tasuda xxx AS-i arveldusarvele (t/l 15). Kostja,

olles Eestis registreeritud äriühing, ei ole toonud kohtu ette asjaolu, et viimasel oleks

olnud takistusi eelpool nimetatud samuti Eestis registreeritud äriühingu arveldusarvele

raha ülekannete tegemisel.

13. Arve tasumise tähtajast on

möödunud enam kui kolm

aastat. Kostja ei ole kohtu

toonud, et ta oleks üritanud

arvet muud moel hagejale

tasuda. Eelkõige on kostjal, kui teenuse saajal, kohustus hoolitseda selle eest, et tema

kohustused hageja ees saaks kohaselt täidetud. Seda enam, et kostja on varasemalt olnud

võimeline hageja arveid tasuma (t/l 69-70). Seega saab kohtu ette toodust järeldada, et

kostja on asunud otsima ettekäändeid selleks, et hageja nõuet mitte tasuda.

14. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd

kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis vabastaksid kostja hagejale võlgnevuse

maksmisest, siis kuulub hageja nõue summas 44602,38 eurot rahuldamisele ning

nimetatud summa kostjalt väljamõistmisele.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 6248,89 eurot perioodi 16.11.2019.a ja

16.12.2019.a kuni 05.10.2020.a eest, kuivõrd kostja on olnud kohustuse täitmisega

viivituses. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,05 % päevas alates

06.10.2020.a põhinõudelt 41489,07 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

16. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

17. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

18. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu ning leiab, et viivisenõue on vastuolus VÕS § 108 lg

2 p 1 ja § 113 lg 1, kuna viivitus on hagejast endast tingitud.

19. Kohus sellise kostja käsitlusega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et tal on olnud

takistusi 11.11.2019.a kokkuleppe täitmiseks, seega pole asjakohased kostja vastuväited

viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuigi

on täitmist korduvalt lubanud. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue viivise

väljamõistmiseks.

20. Kohtule esitatud kokkuleppe punktis 3.2 on pooled leppinud kokku, et kokkuleppe

rikkumisel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist 0,05 % päevas põhivõlgnevuse

tasumata osalt kuni selle tasumiseni (t/l 15-16).

21. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud viivisenõude arvutuskäigule (t/l

2). Kohtule esitatud viivise arvestus on selge ja järgitav. Esitatud viivisenõue ei ületa

põhinõuet. Kostja ei ole ka tõendanud, et antud summa on ebapropotsionaalne,

ebamõistlikult kõrge või kostjale üleliia koormav. Seega peab kohus põhjendatuks kostjalt

välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 6248,89 eurot ning viivise 0,05 %

päevas summalt 41489,07 eurot alates 06.10.2020.a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

22. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus

summas 44 602,38 eurot, viivis 6248,89 eurot ja viivis 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt

summas 41 489,07 eurot alates 06.10.2020.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

23. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates

tähtsust ei oma ja seetõttu

kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna

kindlaksmääramine

24. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 58 423,03

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

25. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

26. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1100 eurot, esindajakulud summas

1740 eurot ning tõlkekulud summas 335,20 eurot. Kostja enda kulud õigusabile on

summas 2475 eurot.

27. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot. Kohtule esitatud nimekirja järgi

on teostatud järgmised toimingud: juriidiline analüüs, hagi koostamine ja kohtule

esitamine (3,2 tundi), kostja 15.10.2020.a taotlusega hageja kohustamiseks kostja

eeldatavate menetluskulude tagatise andmiseks tutvumine, sellele seisukoha koostamine

(2 tundi), kostja kompromisspakkumisega tutvumine ja kliendiga konsulteerimine (0,5

tundi), kostja vastusega tutvumine ja 17.02.2021.a seisukoha koostamine (2,4 tundi),

10.12.2021.a täiendava tõendi esitamine (1 tund), 29.03.2022.a kohtuistungiks

ettevalmistamine ja istungil esindamine (1,5 tundi), täiendava tõendi esitamine ja

menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund). Kokku 11,6 tundi.

28. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1100 eurot.

29. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15,

p 13).

30. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 150 eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu

määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et kuigi kostja antud tunnitasu määrale vastu ei

vaidle, ei vasta hageja esindaja (juristi) tasumäär kohtupraktikas mõistlikuks peetud

tasemele ning sellist tasumäära ei saa Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu

senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

31. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostja esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnihinne on

sama (150 eurot), mis hageja lepingulisel esindajal. Samas on kohus juba 13.01.2021.a

kohtumääruses, millisega kohus on lahendanud tagatise andmise taotluse, punktis nr 5

märkinud, et kostja esindajakulu (vandeadvokaat) tunnihind 150 eurot on turul pakutava

samalaadse teenusega võrreldes ebamõistlikult suur (t/l 42).

32. Kohus selgitab, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad

üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest

kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Tln Ringkonnakohtu 17.01.2020.a

määrus tsiviilasjas nr 2-18-13893, p 10).

33. Hageja lepinguline esindaja ei ole ka toonud välja, et ta oleks keskmisest rohkem tööd

teinud või oleks antud juhtum tavapärasest keerukam. Kohtu arvates selliseid asjaolusid ei

esine. Kuna hageja esindajaks

oli jurist ning arvestades asja

sisu

ja

mahtu

ning

kohtutoimikus

olevaid

materjale, saab kohtu hinnangul

käesolevas asjas pidada mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära summas

100 eurot.

34. Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu kokku

11,6 tundi. Kostja hageja esindajakulude ajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus

leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu

11,6 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

menetlusdokumentidele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 11,6 tundi ehk

1160 eurot (11,6 tundi x 100 eurot).

35. TsMS § 143 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka tõlkekulud summas

335,20 eurot. Kostja sellele kulule samuti vastuväiteid esitanud ei ole.

36. Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas

2595,20 eurot, millest riigilõiv 1100 eurot, esindajakulud 1160 eurot ja tõlkekulud 335,20

eurot.

37. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik