3-21-924/10 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-21-924 Määruse kuupäev

16. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque, Viive Ligi, Heiki Loot ja Nele Parrest Kohtuasi Stanislav Ivanovi kaebus arsti tegevusega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja Stanislav Ivanov Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 18. mai 2021. a määrus Menetluse alus Riigikohtus Stanislav Ivanovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi lahendada Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vanglas kinnipeetav Stanislav Ivanov esitas 3. mail 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida ta nimetas haginõudeks ja milles ta nõuab Tartu polikliiniku arstilt Lauri Savolainenilt tervisekahju hüvitamist. Kaebaja väitel määras arst talle 24. mail 2019 ravimi, mida ta manustas kuni

2. veebruarini 2021, mil ta käis teise arsti vastuvõtul. Teise arsti sõnul see ravim kaebajale kategooriliselt ei sobi ja ta ei oleks tohtinud seda manustada, sest see rikub tema tervist. Kaebaja teeb etteheiteid ka Tartu ja Viru vangla meditsiiniosakondadele, kes oleksid pidanud ravimi näidustust kontrollima, sest ravim oli määratud määratlemata ajaks, kuid mitte kauem kui üheks aastaks. Kaebaja pääses teise arsti vastuvõtule alles pärast korduvaid pöördumisi 2. veebruaril 2021. Kaebaja küsib, kuidas oli mõeldav ja lubatav nii kaua aega manustada ebasobivat ravimit, ning soovib tervisele tekitatud kahju eest kohtu äranägemisel kompensatsiooni ja tervise taastamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 4. mai 2021. a määrusega kaebuse selle esitajale, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja vaidlustab arsti tegevust tema ravimisel, st tervishoiuteenuse osutamisel. Tervishoiuteenuse osutamisel tekib arsti ja patsiendi vahel õigussuhe, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Tegu on eraõigusliku vaidlusega. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, on tsiviilasi ja kuulub lahendamisele maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lg 1 ja § 11 lg 1). Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. Seega tuleb kaebajal oma murega pöörduda maakohtusse.

3. Tartu Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses kordas kaebaja oma soovi saada tervisele tekitatud kahju eest kompensatsiooni ja palus endale määrata riigi õigusabi.

3-21-924 2(2)

4. Tartu Ringkonnakohus tagastas 18. mai 2021. a määrusega määruskaebuse ja jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Arvestades halduskohtu määruses toodud põhjendusi kaebuse tagastamiseks ja senist kehtivat kohtupraktikat, mis käsitleb kohtute pädevust arsti tegevusega tekitatud kahjunõuete läbivaatamisel, oli ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks selles asjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Riigi õigusabi taotluses soovis kaebaja endale esindaja määramist. Kaebuse tagastamist arvestades ei ole halduskohtumenetlust, mille raames saaks kaebajale määrata esindaja kohtumenetluses esindamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles ta vaidlustas riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise. Kaebaja selgituse kohaselt vajab ta riigi õigusabi selleks, et vältida järjekordselt valesti kohtu poole pöördumist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kuigi kaebaja vaidlustas määruskaebuses otsesõnu ainult riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmist, mõistab kolleegium tema määruskaebust nii, et sellega vaidlustatakse ka ringkonnakohtu määrust selles osas, milles ringkonnakohtule esitatud määruskaebus tagastati. Ainult riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise vaidlustamisel oleks ringkonnakohtu määrus kaebuse tagastamise osas jõustunud ja kohtumenetlus, milles kaebaja enda esindamiseks riigi õigusabi taotleb, lõppenud. Kui kaebaja oleks kohtumenetluse lõppemisega nõustunud, oleks ta järgmise sammuna esitanud riigi õigusabi taotluse maakohtule, mitte aga vaidlustanud riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise Riigikohtus. Seega oli kaebaja tegelik tahe, millest kolleegium peab lähtuma (HKMS § 2 lg 4 teine lause), jätkata halduskohtumenetlust ja saada riigi õigusabi juba käimasolevas menetluses.

7. Riigikohtu üldkogu leidis 28. juuni 2021. a määruses asjas nr 3-21-30, et eraja avalik-õiguslike suhete tiheda läbipõimumise tõttu ei ole võimalik kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamisega seotud vaidlusi piiritleda ainult eravõi avalik-õiguslikeks (p 27). Üldkogu pidas otstarbekaks lahendust, kus kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud (p 28). Üldkogu määrus ei puudutanud aga kinnipeetavale vanglavälise tervishoiuteenuse osutamisest võrsuvaid vaidlusi.

8. Praegusel juhul on kaebaja tervis väidetavalt kahjustada saanud mitme isiku tegevuse tõttu: esmalt kaebaja sõnul vale ravimi määramise tõttu vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja poolt, teiseks sama ravimiga ravi jätkamise tõttu vangla arstide poolt ning kolmandaks võimaliku viivitusega teise eriarsti juurde saatmisel.

9. Kolleegium leiab, et seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks tuleb asi anda lahendada halduskolleegiumi ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule (HKMS § 227 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)