3-22-6/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-6 Haldusasi Kaido Metsla kaebus Tartu Vangla 3. juuli 2021. a ettekannete nr 6-38/1220 ja 6-38/1221 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Kaido Metsla määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Kaido Metsla RESOLUTSIOON Jätta Kaido Metsla määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla valvurid koostasid 3. juuli 2021. a hommikuse ja õhtuse loenduse ajal ettekanded nr 6-38/1220 ja nr 6-38/1221, mille kohaselt avastasid valvurid loenduste ajal, et laelamp on määritud. Kinnipeetavad eirasid valvuri korraldust lamp puhtaks teha. Sündmusega oli seotud ka vahistatu Kaido Metsla.

Inspektor-kontaktisik koostas 27. juulil 2021 eelnevate ettekannete, kinnipeetavate seletuste ja distsiplinaarmenetluse algatamise teate põhjal distsiplinaarmenetluse protokolli, milles kinnipeetavad, sealhulgas K. Metsla, tunnistati süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises, kuid kaalutlusõiguse alusel loobuti kinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamisest. Edaspidiste rikkumiste vältimiseks otsustas inspektor-kontaktisik viia läbi vestluse selgitamaks kinnipeetavatele täiendavalt vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

2. K. Metsla esitas 3. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse distsiplinaarmenetluse ettekannete tühistamiseks. Ei kaebaja ega tema kambrikaaslane määrinud kambris olevat lampi ära. Kuigi kumbki pole asjas oma süüd tunnistanud ning pole ka tuvastanud, kes lambi ära määris, kirjutati ennetähtaegse vabanemisega seotud iseloomustusse, et kaebajat on karistatud, kuigi väidetakse, et vestlus ei ole karistus.

3. Tartu Halduskohus tagastas 7. jaanuari 2021. a määrusega K. Metsla kaebuse. Halduskohtu hinnangul pole distsiplinaarmenetluse raames koostatud ettekanded haldusaktid, mistõttu ei saa nende tühistamist nõuda. Asjaolu, et vaidlusalused juhtumid on fikseeritud kirjalikult ettekande vormis, alustati distsiplinaarmenetlust ja koostati distsiplinaarmenetluse protokoll, ei loo iseseisvalt kaebajale õigusi või kohustusi. Kaebajat ei karistatud distsiplinaarkaristusega. Tegemist on asjaolude kirjeldamisega nii, nagu valvurid neid tajusid. Ka distsiplinaarmenetluse protokoll ei ole haldusakt. Tegemist on menetlustoimingutega, kuid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuna vangla ei karistanud kaebajat ega andnud seetõttu vastavat haldusakti, ei saa vangla kaebaja suhtes uute otsustuste tegemisel toimunule ka viidata või tugineda. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vajalik vaidlusaluste ettekannete või distsiplinaarmenetluse protokolli õigusvastasuse tuvastamine. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. K. Metsla esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määruse peale selle tühistamiseks järgnevatel põhjendustel. VangS § 63 lg 3 kohaselt võib ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud. Kaebaja hinnangul on vangla selle sätte vastu eksinud ning jätnud tuvastamata ka selle, kumb kambris olnud kinnipeetavatest väidetavalt lambi ära määris. Nii kaebajat kui tema kambrikaaslast karistati vestlusega. On vale väita, et see ei olnud karistus. Mainitud vestlus mõjutab hilisemate distsiplinaarrikkumiste korral seda, millise karistuse vangla kinnipeetavale võib määrata. Kaebaja puhul on see juba juhtunud, et talle määrati neli ööpäeva kartseris ning käskkirjas on välja toodud, et teda on karistatud vestlusega ning seetõttu ei määrata talle noomitust. See vestlus toodi välja ka kaebaja iseloomustuses, mis koostati seoses tingimisi enne tähtaega vabanemisega. Ka seal on mainitud, et kaebaja ei allu korraldustele. Kaebaja hinnangul on teda vestlusega alusetult karistatud, kuna tema ei ole talle ette heidetud tegu toime pannud. Väita, et keegi teine ei saanud lampi ära määrida, on samuti väär, sest kinnipeetavaid liigutatakse pidevalt erinevate kambrite vahel ning kaebaja on viimase kaheksa kuu jooksul viibinud erinevates kambrites.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta järgnevatel põhjendustel.

5.1. Ettekanded, mille tühistamist kaebaja taotleb, ei ole haldusaktid, mistõttu ei saa nende peale tühistamiskaebust esitada. VangS §-st 133 tuleneb vanglaametnikule kohustus teatada vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Vanglaametnik peab nimetatud asjaolude ilmnemisel fikseerima need ettekandega. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et talle ja tema kambrikaaslasele anti korraldus ja et nad seda korraldust ei täitnud. Vangla hinnangul ei esine asjas ka põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Asjaolu, et aset leidnud sündmus on ettekandes kajastatud, ei saa olla iseenesest kaebaja õigusi rikkuv.

5.2. Kaebajat ei ole distsiplinaarkorras mainitud teo eest karistatud. Vestlus, millele protokollis viidatakse, ei ole distsiplinaarkaristus. Tegemist on ühe abinõuga selgitamaks kinnipeetavale vanglas kehtivat korda, et vältida edaspidiseid rikkumisi. Ka distsiplinaarmenetluse protokolli ei saa vaidlustada tühistamiskaebusega.

5.3. Vangla möönis, et on 24. novembri 2021. a käskkirjas nr 6-2/490 viidanud vaidlustatud ettekannetele ning sellele, et kuigi kaebaja käitumises tuvastati korraldusele mitteallumine, otsustati kaebajat varasemalt distsiplinaarkorras mitte karistada. Samuti on vangla tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames koostatud iseloomustuses välja toonud, et kaebaja suhtes on korduvalt fikseeritud sündmusi, kus isik käitub ametnike suhtes ebaviisakalt ja ei allu korraldustele. Siiski on iseloomustuses distsiplinaarkaristusena selgelt välja toodud üksnes 24. novembri 2021. a käskkirjaga nr 6-2/490 määratud karistus selle eest, tema kaebaja juurest leiti ravimeid, mida on kambris keelatud omada. Sellele vaatamata ei leia vangla, et need asjaolud tekitaksid kaebajale kaebeõiguse vaidlustamaks ettekandeid ja distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja oleks saanud oma õigusi kaitsta vaidlustades 24. novembri 2021. a distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Kaebaja küll esitas nimetatud käskkirjale vaide, kuid selles ta ei tuginenud sellele, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks aluseks võetud lubamatud kaalutlused või eksitud muul viisil kaalutlusreeglite vastu. Vangla jättis toona kaebaja vaide rahuldamata, kuid vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale kaebust esitanud. Lisaks oleks saanud kaebaja esitada vastuväiteid ettekannetele ja distsiplinaarmenetluse protokollile ka siis, kui arutati kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses tuleb vanglal arvesse võtta kogu teada olev info kinnipeetava käitumise kohta. Ka see, kui tuvastatakse korraldustele allumatus, kuid selle eest ei karistata, iseloomustab kinnipeetava käitumist. Seda enam, kui kaebaja ei eita sündmuse toimumist ja korraldusele mitte allumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamine põhjendatud.

6. Kaebaja suhtes on vangla koostanud kaks ettekannet ja ühe distsiplinaarmenetluse protokolli, mis kajastavad seda, et kambris, kus kaebaja viibis, oli laelamp määritud, kuid ei kaebaja ega tema kambrikaaslane võtnud tegu omaks ning ei puhastanud lampi ära, mistõttu alustati küll distsiplinaarmenetlust, kuid see ei lõppenud distsiplinaarkäskkirja koostamisega ja karistuse määramisega, vaid vestluse läbiviimisega, et ennetada edasisi rikkumisi.

7. Kaebaja on soovinud ettekannete, mis kajastavad toimunu asjaolusid, ja distsiplinaarmenetluse protokolli tühistamist.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist ei ole haldusaktidega, mille tühistamist saaks nõuda.

9. VangS § 133 regulatsioonist tulenevalt on vanglaametnikul teatamiskohustus, mis väljendub selles, et vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele.

10. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.11. kohaselt on kinnipeetaval keelatud katta, määrida või avada valgusteid. Olukorras, kus kambris avastatakse eseme määrdumine ning antakse korraldus see puhastada, tuleb korraldusele allumata jätmisel allumatus fikseerida. Ettekannetes on kirjeldatud vaid sündmuse asjaolusid. Nendes ei ole hakatud andma õiguslikke hinnanguid vaidlusalusele sündmusele ega sellele, kas ja millisel määral on isik süüdi võimalikus rikkumises.

11. VangS § 64 lg 3 järgi distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollis kajastatavaid andmeid täpsustab vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2, milles on detailselt ära toodud see, mida tuleb protokollis kajastada. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse vastavalt VangS § 64 lg-le 4 käskkirjaga ja seda tuleb põhjendada. Seega ei saa distsiplinaarkaristuse määramisele eelnenut pidada isiku süüdlasena käsitlemiseks. Vajalikud toimingud, sh toimunu dokumenteerimine tagab menetluse seaduslikkuse ja aitab välistada seda, et kedagi ei karistataks tuvastatud asjaolude pinnalt ebaõigesti.

12. Distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud: 1. Tunnistada kinnipeetavad süüdi VangS § 67 p 1 rikkumises; 2. kaalutlusõiguse alusel loobuda kinnipeetavate distsiplinaarkorras karistamisest. Edaspidiste rikkumiste vältimiseks viia kinnipeetavatega läbi vestlus selgitamaks kinnipeetavale täiendavalt vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi.

13. Distsiplinaarmenetluse läbiviija on küll leidnud, et keegi teine ilmselt lambi määrimise eest vastutada ei saa kui kambris viibinud isikud, sh K. Metsla, sest kaebaja viibis kambris juba alates

15. märtsist 2021. Lampide puhtust kontrollitakse igapäevaste loenduste ajal pidevalt, sest määrdunud lamp segab järelevalve teostamist kambris toimuva üle (dtl 15). Samas ei saa distsiplinaarmenetluse protokolli järeldustele anda distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tähendust ja väita, et vaatamata sellele, et isikuid ei karistatud, sest käskkirja ju ei koostatud, on vestlusel noomituse iseloom. Viimati nimetatu on kõige leebem distsiplinaarkaristus, mida vahistatule saab määrata (VangS § 100 lg 1 p 1). Kui distsiplinaarmenetluse tulemina oleks peetud ilmselgelt vajalikuks kaebajat distsiplinaarkorras karistada, oleks seda ka tehtud ning asjakohane käskkiri ka vormistatud. Vangistust reguleerivate õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest ei pea ilmtingimata järgnema distsiplinaarkaristuse määramist, seda kinnitab ka VangS § 100 lg 1 sõnastus, mille kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. „Võib“ normi sõnastuses viitab sellele, et haldusorganil on õigusrikkumisele reageerimisel kaalutlusruum. Alati ei pea reageering olema distsiplinaarkaristuse määramine. Sedasi on vastustaja toiminud ka praegusel juhul.

14. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja ei ole isikut distsiplinaarkorras karistanud. Sellest tulenevalt ei saa isik nõuda ettekannete ja protokolli tühistamist. Distsiplinaarmenetluses on tühistamisnõudega vaidlustatav ainult selle tulemina koostatud käskkiri, millega määratakse isikule konkreetne karistus toimepandud teo eest. Eelnevast tulenevalt ei ole asjakohased ka kaebaja väited, et vastustaja on ühe teo eest karistanud mitut inimest ja ei ole tuvastanud tegelikku süüdlast.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et praegusel juhul ei ole põhjendatud ka isiku suunamine õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele, sest see ei aitaks asjaolusid arvestades kaasa isiku õiguste kaitsele. Järelikult on halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud.

16. Kui isikule erinevate soodustuste andmise kaalumisel või võimalike distsipliinirikkumiste menetlemisel võetakse arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaoludel koostatud ettekandeid ja distsiplinaarmenetluse protokolli ning käsitletakse seal fikseeritut kokkuvõttes selliselt nagu isikut oleks toimunu eest karistatud, on sellised kaalutlused lubamatud. Taolises olukorras peab isik asuma vaidlustama konkreetset haldusakti, milles on lubamatult ebaõigetele kaalutlustele ja põhjendustele tuginetud. Sama kehtib ka juhul, kui kaebaja käitumise iseloomustamiseks tingimisi enne tähtaega vabastamise kontekstis tuginetakse peamiselt sellele, et ta pani toime teo, mille eest küll ei karistatud, aga mida sellele vaatamata käsitletakse kui distsiplinaarkorras saadud karistust. Sel juhul on isikul võimalus esitada konkreetsed vastuväited asjakohases menetluses maakohtus.

17. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)