2-21-16421/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16421

Kohtuasi

X hagi Tallinna linna (Tallinna Laste Turvakeskuse

kaudu) vastu noomituse tühisuse tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.12.2021 määrus (hagi menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja: Tallinna linn (Tallinna Laste Turvakeskuse

kaudu; registrikood 75019247)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.12.2021 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-16421

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (hageja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule hagi, paludes tuvastada Tallinna Laste

Turvakeskuse juhataja 20.09.2021 käskkirjaga nr 55 hagejale määratud noomituse tühisus.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja Tallinna Laste Turvakeskuse vahel 02.09.2002

tööleping, mille alusel asus hageja kostja juures tööle sotsiaalpedagoogina. Tööleping on

jätkuvalt kehtiv. Kostja 20.09.2021 käskkirjaga nr 55 avaldati hagejale töökorralduse reeglite

p 8.2.10 ja sotsiaalpedagoogi ametijuhendi p 2.6.1 väidetava rikkumise tõttu noomitust. Hageja

ei ole väidetavat rikkumist toime pannud.

1.2. Töölepingu seadus (TLS) ei võimalda töötajale noomituse määramist. Noomitust on

võimalik määrata vaid avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel, mis töölepingulise suhte puhul

ei kohaldu. Kuna töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDVS), mis samuti töölepingulise

suhte puhul ei kohaldu, näeb avaliku teenistuse puhul ette võimaluse noomitust vaidlustada, siis

tuleb töötaja sama õigust jaatada ka töölepingulise suhte puhul.

1.3. Hageja õiguslik huvi talle määratud noomituse tühisuse tuvastamisel seisneb selles, et

hageja soovib välistada olukorda, kus kostja võiks hiljem noomitusele tuginedes väita, et hageja

on töölepingut rikkunud ja jätta sel põhjusel hagejale mingi hüve (nt lisatasu, preemia vm)

määramata või lõpetada tulevikus töölepingu varasema väidetava rikkumise tõttu. Samuti

seisneb hageja õiguslik huvi selles, et tuvastada, et noomituse määramise aluseid ning

töölepingu rikkumist tegelikkuses ei esinenud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 21.12.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ja jättis menetluskulud hageja kanda. Määrust

põhjendas maakohus järgmiselt.

2.1. Töölepingulisele suhtele kohaldatakse TLS-i, kus puuduvad noomitust reguleerivad

õigusnormid. Noomitust kui ühte distsiplinaarkaristuse liiki on ATS-i alusel võimalik määrata

ametnikule ja distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigust omav isik

käskkirja või korraldusega (ATS § 70 p 1, § 72 lg 1), kuid need sätted töölepingulise suhte

puhul ei kohaldu. TDVS § 1 välistab nimetatud seaduse kohaldamise töölepingulistele suhetele.

Seega ei ole hagi esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ja hagiga ei ole võimalik

hageja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt

järgmised.

3.1. Asjaolu, et TLS ei võimalda töötajale noomitust määrata, ei tähenda seda, et noomitust ei

saagi vaidlustada ega selle tühisust tuvastada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. TLS-s ei ole võimalust vaidlustada töötajale määratud hoiatust või noomitust

välistatud. Ei ole välistatud, et hiljem, kui hageja soovib võimaliku uue töövaidluse korral

tugineda noomituse tühisusele, võib kohus asuda hoopis seisukohale, et noomitus on kehtiv,

kuna seda ei ole töötaja poolt õigeaegselt vaidlustatud. Kuna TDVS näeb avaliku teenistuse

2-21-16421

puhul ametnikule ette võimaluse talle määratud noomitust vaidlustada, siis tuleb analoogia

korras noomituse vaidlustamise õigust jaatada ka töölepingulise suhte puhul. Ringkonnakohtu

lahend on ühtlasi vajalik õigusselguse huvides ja kohtupraktika ühtlustamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu. Tööandjapoolsed etteheited vormistati käskkirjaga, millega

sisuliselt teavitati töötajat tööandja seisukohavõtus/hinnangus tema käitumise suhtes. Kuigi

juhataja käskkirjas esineb vormistuslikke puudujääke, ei vähenda ega muuda antud asjaolu

olematuks hageja töökorralduslike rikkumisi. Käskkirjaga vormistatud tähelepanu juhtimine on

ja jääb tööandja hinnanguks töötaja professionaalsele käitumisele.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagiavalduse menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

õiguspäraselt keeldunud. Hageja on esitanud hagi paludes tuvastada tööandja määratud

noomituse tühisuse. Noomituse näol on sisuliselt tegemist tööandja hoiatusega TLS § 88 lg 3

tähenduses. TLS ei sätesta töötajale õigust vaidlustada tööandja tehtud hoiatusi. Töötajal on

võimalik hoiatuse saamisel esitada tööandjale oma vastuväited, sealhulgas ka kirjalikult, ja

hilisema vaidluse tekkimisel neid korrata (vt Käärats, E. jt. Töölepingu seadus. Selgitused

töölepingu seaduse juurde. Juura, 2021, lk 175). TLS-i kohaselt on hoiatusel sisuline tähendus

töölepingu ülesütlemise ja selle tühisuse hindamisel. Kui tööandja ütleb töölepingu üles

töötajast tuleneval põhjusel ning toob töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse tõendamisel

välja varasemalt tehtud hoiatused ja nende tagajärjed, peab igal konkreetsel juhul hindama, kas

töölepingu ülesütlemine on olnud seaduslik (ibid., lk 176).

Hoiatuse tühisust ei saa tuvastada ka TsMS § 368 lg 1 järgse tuvastushagiga. Nimelt saab

TsMS § 368 lg 1 kohaselt tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Tööandja töötajale

tehtud hoiatus ei ole õigussuhe ega loo ka õigussuhet, millest tuleneksid pooltele õigused ja

kohustused. Tegemist ei ole tehinguga, mis saaks olla tühine, vaid tööandja nägemusega

töölepingu kohase täitmise kohta (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2022. a määrust tsiviilasjas

nr 2-21-19743). Antud olukorras on töötajal võimalik oma õigusi kaitsta esitades tööandjale

vastuväited hoiatuse kohta ning tööandjal on võimalik neid edasiste otsuste tegemisel arvestada.

Kohtulik kontroll on TLS § 105 alusel võimalik üksnes töölepingu ülesütlemise avalduse osas.

Eeltoodud põhjendustel ei ole hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades hagi rahuldamine

võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult perspektiivikaks ja maakohus keeldus õigustatult

selle menetlusse võtmisest.

Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Hageja esitas määruskaebuses taotluse riigilõivu

tagastamiseks, kui määruskaebus rahuldatakse. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tingituna

ei tõusetu küsimust hagejale riigilõivu tagastamisest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2-21-16421

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu