1-22-3589/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-3589

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juunil 2022 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-22-3589 (20231701068)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Kriminaalasi Alari Särg süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anastasia Senetskaja

Süüdistatav

Alari Särg – isikukood 38811094919, viibib xxx vanglas, elukoht xxx, emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht xxx, tõkendit ei kohaldatud, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Alari Särg KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega nr 1-20-9386 moodustatud liitkaristusega ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks lugeda 28.09.2020.

Välja mõista Alari Särjelt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 97,20 eurot riigituludesse.

Kohustada Alari Särge tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 8,10 eurot.

Kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99922700021517. Selgitusse võib märkida: „Alari Särg, kriminaalasi 1-22- 3589, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Välja mõista Alari Särjelt kannatanu XXX OÜ (IBAN: XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS) kasuks 328,81 eurot.

Asitõend – DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Alari Särge süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud varguse ning keda on selle eest karistatud väärteokorras 18.10.2019 (teod 21.08.2019 ja 26.08.2019) KarS §

218 lg 1 järgi, uuesti viibides 26.04.2020 kella 18.38 paiku XXX OÜ-le kuuluvas kaupluses aadressil xxx xx, Tallinn, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogusummas 328,81 eurot ja nimelt: - kaks viskit Jack Daniel's 11 40% maksumusega 25,99 eurot/tk, kogumaksumusega 51,98 eurot, - viski Jack Daniel's 0,51 40% maksumusega 15,99 eurot, - kuus rummi Captain Morgan Special 11 35% maksumusega 17,99 eurot/tk, kogumaksumusega 107,94 eurot, - kaks rummi Captain Morgan Dark 11 40% maksumusega 17,99 eurot/tk, kogumaksumusega 35,98 eurot, - kaks viskit Ballantines 11 40% maksumusega 24,99 eurot/tk, kogumaksumusega 49,98 eurot, - viski Canadian special old 0,71 maksumusega 15,99 eurot, - kaks brändit Belõi Aist 0,2 l 40% maksumusega 5,99 eurot/tk, kogumaksumusega 11,98 eurot, - kolm rummi Carriba Negro 0,51 37,5% maksumusega 7,99 eurot/tk, kogumaksumusega 23,97 eurot, - ostukorv maksumusega 15 eurot.

Seega pani Alari Särg oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Alari Särje, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.06.2022 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Alari Särje süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda käesolev kergem karistus (4 kuud vangistust) kaetuks Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega nr 1-20-9386 moodustatud liitkaristusega (4 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Alari Särje poolt Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega nr 1-20-9386 moodustatud liitkaristuse kandmisele asumise päeva, s.o 28.09.2020.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 97,20 eurot riigituludesse.

Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik