2-21-135278/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista T. V. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks kostja ja Telia Eesti AS Välja mõista T. V. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis alates 22.03.2022
Legislator headnote
AI generated2-21-135278/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista T. V. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks kostja ja Telia Eesti AS Välja mõista T. V. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis alates 22.03.2022
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-21-135278
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi T. V. vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
286.30 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja Osaühing Aktiva Finants, registrikood
10746479, lepinguline esindaja I. M.-V.,
kostja T. V. , isikukood XXX, elukoht teadmata,
menetlusdokumendid kätte toimetatud avaldamisega
Ametlikes Teadaannetes.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista T. V. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks kostja ja Telia Eesti AS
vahel 07.08.2017 sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel põhivõlgnevus 51.76
eurot ja 21.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 16.34 eurot, kokku
68.10 eurot.
3. Välja mõista T. V. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis alates 22.03.2022
kuni põhivõlgnevuse (51.76 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
4. Jätta Osaühingu Aktiva Finants hagi käsitlustasu 153.38 eurot ja sellelt
arvestatud viivise 48.41 eurot osas rahuldamata.
5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: Osaühingu Aktiva Finants menetluskuludest
jätta 25% T. V. kanda ja 75% Osaühingu Aktiva Finants enda kanda; jätta T.
V. menetluskulud tema enda kanda.
6. Määrata Osaühingule Aktiva Finants hüvitatavate menetluskulude rahaliseks
suuruseks 68.75 eurot.
7. Välja mõista T. V. lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks
68.75 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täieliku tasumiseni
tasuda viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele, sealjuures kostjale avaldamisega Ametlikes
Teadaannetes.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post
tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada
sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaja.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu
menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi T. V. (kostja) vastu
võlgnevuse 205.14 euro, 21.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 64.75 euro
ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja Telia Eesti AS-i vahel 07.08.2017 sõlmitud
liitumisleping nr XXX (telekommunikatsiooniteenuste osutamine). Telia Eesti AS loovutas
09.12.2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike
teadaannete kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt kohtule vastanud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg
6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses
märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab
hagi rahuldamata.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada
osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas
teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muuhulgas käsitlustasu summas 153.38
eurot, mille tasumise kohustus tulenes tingimusest, et kui Telia Eesti AS lõpetab kliendiga
lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Telia Eesti AS-il õigus nõuda lepingu
lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu. Kohus leiab, et hagiavalduses viidatud
tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma
majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Tulenevalt
TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel
kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Poolte
vahel oli sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe ning hagiavalduses
viidatud tingimus, mille kohaselt Telia Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob
kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas,
sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 153.38
eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue
rahuldamisele 51.76 euro (205.14-153.38) ulatuses.
Arvestades et käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole hagejal õigus nõuda ka
viivist käsitlustasu maksmisega viivitamise eest. Hageja on arvestanud käsitlustasu
maksmisega viivitamise eest viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast
kuupäevast 11.04.2018 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 21.03.2022 seadusjärgses
määras (8% aastas) kokku summas 48.41 eurot. Arvestades viivist põhivõlgnevuse
rahuldatud osalt, kuulub viivisenõue 21.03.2022 seisuga rahuldamisele vaid 16.34 euro
ulatuses (viivisekalkulaator veebilehel https://www.viivisekalkulaator.ee/debt).
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 51.76 eurot,
21.03.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 16.34 eurot ning viivis põhinõudelt alates
22.03.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas, milles hageja
palub kostjalt välja mõista käsitlustasu 153.38 eurot ning sellelt arvestatud viivise 48.41 eurot,
jääb hagi rahuldamata.
Menetluskulud
TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja
menetluskuludest 25% kostja kanda ja 75% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema
enda kanda.
Hageja taotleb 75 euro suuruse riigilõivu ja 240 euro suuruse õigusabi kulu väljamõistmist
kostjalt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et taotlus on seaduslik ja
põhjendatud riigilõivu osas.
TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks
maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.
Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses
kohtuistungit pidamata ning hageja poolt menetluskulude nimekirjas märgitut, peab kohus
põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu 1,5 tunni ulatuses, s.o 180 eurot.
Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 275 eurot. Menetluskulude jaotust
arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 25%, seega 68.75 eurot.
Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-
s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab
hageja taotluse.
/digitaalselt allkirjastatud/
Kohtunik