2-22-913/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-913

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-913 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi Gxxxxx Mxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind

21 791,29 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617 Harjumaa), esindaja Dmitri Santašev (dmitri.santasev@okincure.ee); Kostja: Gxxxxx Mxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxmaakond; e-post: xxxxxxxx@hot.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt:

1.1 Välja mõista GxxxxxxMxxxxxx OK Incure OÜ kasuks 21 741,29 eurot, millest

14 986,22 eurot moodustab põhivõlg, 1651,06 eurot intress, 5096 eurot 19.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 7,41 eurot lepinguhaldustasu.

2. Kohtuotsus on p 1 osas tagatiseta viivitamata täidetav.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitise osas summas 50 eurot.

4. Kohtuotsus tuleb Gxxxxx Mxxxxxx kätte toimetada esmalt kohtule teatavaks saanud kontaktandmete kaudu. Kõigi muude kättetoimetamise võimaluste ammendumise järel võib otsuse Gxxxxx Mxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 1% ulatuses OK Incure OÜ kanda ja 99% ulatuses Gxxxxx Mxxxx kanda.

2. Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud summas 1260 eurot, mis on nõudelt tasutud riigilõiv.

3. Välja mõista Gxxxxx Mxxxxxx OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 1247,40

2-22-913

eurot.

4. Välja mõista Gxxxxx Mxxxxxx OK Incure OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele (resolutsiooni p-d 1-2) kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Kohtuotsuse resolutsiooni p-i 3 peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik OK Incure OÜ esitas 19.01.2022 hagi Gxxxxx Mxxxx vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 14 986,82 eurot, intressi 1651,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5096 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja lepinguhaldustasu 7,41 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Bigbank AS-ga 20.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr SL19- 01-1615491. Kostja sai laenu 15 120 eurot, intressimääraga 18,96% aastas, viivisemääraga 26,90% aastas. Bigbank AS ütles lepingu erakorraliselt üles 14.10.2020. Bigbank AS loovutas antud lepingust tuleneva nõude hagejale 29.09.2021. Kostja tegi laenuandjale makseid summas 271,30 eurot, millest põhiosa katteks läks 133,18 eurot. Põhivõlgnevus hagi seisuga on 14 986,82 eurot. Intressivõlgnevus on 1651,06 eurot (perioodil 15.06.2020-14.10.2020). Viivisevõlgnevus on 5096 eurot (perioodil 15.10.2020-19.01.2022). Laenuandja ja kostja leppisid kokku ka lepinguhaldustasus, mille suuruseks oli igakuiselt 1,50 eurot. Lepinguhaldustasu võlgnevus on 7,41 eurot. Hageja nõuab ka sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p-le

3. Hageja selgitas, et on saatnud kostjale võlateatisi nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile.

Kohus võttis hagi 14.02.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 07.05.2022 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

2-22-913

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, intress, viivis ja lepinguhaldustasu on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõudmiskulude hüvitise nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 50 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning et nii esialgne võlausaldaja kui ka hageja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele ning seab neile konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 alusel on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist vaid siis, kui ta on need kulud reaalselt kandnud ning võlausaldaja peab olema võimeline neid ka tõendama.

Tarbijalt on õigus nõuda tasu kolme meeldetuletuskirja eest ning lisaks sissenõudmiseks tehtud muude toimingute kulud (nt telefonikõned, võimalikud registripäringud, võlgnikuga kohtumine jne) piirmäära ulatuses. Seega võis hageja nõuda kostjalt kolme meeldetuletuskirja eest kokku 35 eurot ning muude kulude eest kuni 15 eurot. Samuti tuleb lähtuda ka sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangust, s.o lepingu lõppemisest või eelmise tasulise meeldetuletuskirja saatmisest on möödunud vähemalt 7 päeva, mida tuleb nõude hindamisel arvestada.

Teave meeldetuletuskirjade saatmise aja ja viisi kohta ning muude toimingute sisu ja kulud peavad nähtuma hagist, sest tagaseljaotsust tehes saab kohus hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel lähtuda üksnes kostjale kättetoimetatud hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kohus ei saa tagaseljaotsust tehes hinnata ega arvestada võimalikke hagile lisatud tõendeid. Hagi

2-22-913

õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kui hageja on hagisse asjaolud kirjutanud puudulikult või on rikkunud seaduses sätestatud piiranguid, siis ei saa sissenõudmiskulude hüvitise nõuet pidada vastavas ulatuses õiguslikult põhjendatuks. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude aga jätma rahuldamata. Hagist ei ole näha, millal ja kuhu on hageja kostjale meeldetuletuskirju saatnud. Samuti ei ole teada, millest võivad koosneda nn muud kulud

15 euro ulatuses, sest hageja ei ole hagisse neid toiminguid märkinud. Kohus leiab, et nõuet ei saa õiguslikult põhjendatuks lugeda ainuüksi selgitusel, et hageja on saatnud kostjale võlateatised nii kostja kodusele aadressile, kui ka e-posti aadressile. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132 eelduseid, sh sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud piiranguid. Käesoleval ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavet. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõue õiguslikult põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 21 741,29 eurot, millest 14 986,22 eurot moodustab põhivõlg, 1651,06 eurot intress, 5096 eurot 19.01.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 7,41 eurot lepinguhaldustasu. Kohus leiab, et käesolevat otsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kahele kostja võimalikule elukoha aadressile ning tema e-posti aadressile. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi kostja kontaktandmetes muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja eluvõi viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus otsust kätte toimetada muudel viisidel, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba otsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 99% ulatuses kostja kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1260 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 1260 eurot. Hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud määras ja see on põhjendatud. Kohus jättis menetluskulud 1% ulatuses hageja kanda ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuludest (riigilõiv 1260 eurot) jääb hageja kanda seega 12,60 eurot ja kostja kanda 1247,40 eurot. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1247,40 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

2-22-913

Maimu Laumets kohtunik