3-22-1041/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

15.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1041

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet

Puudutatud isik – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-1041.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.05.2022 määrus

haldusasjas nr 3-22-680 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

3. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused prantsuse keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa

määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.05.2022 kinni Alžeeria Demokraatliku

Rahvavabariigi kodaniku X, sest tal puudus seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja Eestis

viibimiseks.

2. PPA esitas 06.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks

kuni

kaheks

kuuks

väljasõidukohustuse

ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1, § 15 lg 1 ning lg 2 p-de 1 ja 3 alusel.

Puudutatud isik saabus Eestisse tagaotsitavaks kuulutatud autoga. Tal ei ole ühtegi isikut

tõendavat dokumenti ja ta viibib Schengeni alal ilma seadusliku aluseta. Isiku telefonis oli foto

3-22-1041

2(6)

passist, mis on välja antud Alžeeria kodanikule X-le ja kehtib 13.06.2019–12.06.2029. Samuti

on fotode kohaselt isikule väljastatud Ukraina elamisluba teadmata tähtajani. Isiku sõnul õppis

ta Kiievi ülikoolis. Isik lahkus märtsi alguses Poola, sealt Taani ja Saksamaale, kus kaotas oma

dokumendid. PPA saatis 05.05.2022 Saksamaale päringu isiku kohta. Saadud vastuse kohaselt

isik fotografeeriti ja temalt võeti sõrmejäljed 07.03.2022 seoses ebaseadusliku sisserändega

Saksamaale. Saksamaa ametivõimude sõnul võeti isikult Saksamaal Alžeeria isikutunnistus ja

juhiload ära, kuna on kahtlus, et need dokumendid kuuluvad teisele isikule. Puudutatud isik

selgitas, et on teel Soome, kuna sai Luksemburgis ja Saksamaal õiguse viibida Euroopa Liidus

kolm kuud ja tema valis elukohariigiks Soome. Esmaste andmete kohaselt ei leitud

Luksemburgis isiku registreeringut. Puudutatud isik väidab, et tal on Ukraina kodanikust

abikaasa Y, kes viibib Ukrainas ja nad ei reisinud Schengeni alal koos. Väidetav abikaasa ütles

telefonikõnes enda nimeks C. Telefonikõne katkes ja enam temaga ühendust ei saadud.

Puudutatud isik peeti 04.05.2022 kinni ja talle koostati 06.05.2022 kohe sundtäidetav

ettekirjutus Eestist lahkumiseks koos sissesõidukeeluga 3 aastaks. Isikut ei ole võimalik kohe

Alžeeriasse tagasi saata, kuna tal puudub reisidokument ja seda ei ole võimalik saada 48 tunni

jooksul. Samuti ei ole võimalik isikut tagasi saata Saksamaale, kus ta on registreeritud

ebaseadusliku sisserändajana, sest Eesti ja Saksamaa peavad omavahel kooskõlastama

tagasivõtupalve ja seda ei saa teha 48 tunni jooksul.

Esineb isiku põgenemise oht, sest isik on tuvastatud üksnes tema ütluste ja dokumentidest

tehtud fotode järgi, mistõttu kahtleb PPA isikusamasuses. Samuti on isiku sooviks jõuda

Soome, millest PPA järeldab, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ja Schengeni alalt lahkuda

(VSS § 68 p 6).

Taotluse rahuldamise korral palub PPA luba puudutatud isiku kinnipidamiseks Pärnu

arestimajas kuni 09.05.2022 (k.a) ning isiku kinnipidamiskeskusesse konvoeerimiseks

hiljemalt 10.05.2022.

3. X ütles istungil, et ei ole abikaasa kohta valeandmeid esitanud, abikaasal ongi mitu nime.

Abielu sõlmiti mošees, kuna isik on moslem. Isikule öeldi, et ta peab kolme kuu jooksul valima

riigi ja taotlema varjupaika. Ukrainast väljudes löödi talle passi templi jäljend. Isik lahkus

Ukrainast üksi, mitte abikaasaga. Isik eelistaks viibida vabaduses. Kuigi ta ei plaaninud Eestisse

jääda, võib ta seda siiski teha.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.05.2022 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 06.07.2022 (resolutsiooni p 1), lubades isikut kuni

10.05.2022 kinni pidada ka väljaspool kinnipidamiskeskust, s.o Pärnu arestimajas

(resolutsiooni p 2).

Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast

lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ art 5 tähenduses ning

nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse1, art 2 lg 1 p c ja lg 4 p a kohaselt kohaldatakse

ajutist kaitset Ukraina kodanike pereliikmete, sh abikaasa suhtes (vt ka komisjoni 21.03.2022

teatises2 „Tegevussuunised nõukogu rakendusotsuse (EL) 2022/382 (millega määratakse

kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ

artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse) rakendamiseks (2022/C

126 I/01)“ toodud soovitused). Puuduvad tõendid, mis tõendaksid isiku perekondlikku sidet

Ukraina kodanikuga. Isegi kui arvestada ajutise kaitse olemust, sh isiku võimalikku põgenemist

sõjaohu eest, peavad olema mingidki andmed, mis kinnitavad isiku ajutise kaitse saaja staatust.

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32022D0382&from=EN

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2022:126I:FULL&from=EN

3-22-1041

3(6)

PPA ei saanud telefoni teel kinnitust, et väidetav isik on puudutatud isiku abikaasa. Kuna isikul

on elamisluba (teadmata kehtivusega, isiku sõnul ajutine) õppimiseks, ei ole tal Ukraina õiguse

kohaselt välja antud alalist elamisluba. Seetõttu ei laiene talle ajutine kaitse või muu siseriikliku

õiguse kohane piisav kaitse nõukogu rakendusotsuse art 2 lg 1 p b alusel.

Niipea, kui isikusamasus ja Ukraina kodaniku abikaasaks olek või alalise elamisloa olemasolu

leiab kinnitust, tuleb isikut käsitleda ajutise kaitse saajana ning tema kinnipidamine on võimalik

üksnes välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 62 lg-s 6 toodud

alustel.

PPA saab loa isiku kinnipidamiseks kuni 06.07.2022 VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 3; § 68 p-

de 3 ja 6 ning § 23 lg 11 alusel, samuti § 154 lg 7 alusel.

Vaidlust ei ole selle üle, et isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS §

15 lg 2 p 3). Isik on esitanud üksnes foto oma passist ja Ukraina elamisloast.

PPA-l on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses (VSS § 68 p 3). Lisaks sellele, et

isikul on oma isikusamasuse kohta üksnes fotod, on PPA toonud esile, et Saksamaa võimud

võtsid isikult dokumendid ära, kuivõrd oli kahtlus, et need dokumendid ei kuulu sellele isikule

ja ta kasutab kellegi teise identiteeti.

Täiendavalt on põgenemisohu osas täidetud VSS § 68 p-s 6 toodud tingimus. Isik saabus

Eestisse tagaotsitava sõidukiga. Isiku ütlused oma saabumise asjaolude ja staatuse kohta ei ole

leidnud kinnitust. Eri riikide (sh Saksamaa, Luksemburgi ja Poola) ametivõimud on kinnitanud

vastupidist. Ka ei ole leidnud kinnitust tema abielu. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et isiku

väidetaval abikaasal on kaks erinevat eesnime ja perenime. Ka ei ole abikaasa isikuga abielus

olemist kinnitanud. Kuivõrd isik selgitas, et nad abiellusid mošees, ei pruugi tegemist olla

Ukraina võimude poolt ametlikult tunnustatava abieluga, vaid religioosse talitusega. Nimetatud

asjaolude samaaegne esinemine annab alust põgenemiskahtluseks. Isiku liikumine Euroopas

näitab seda, et tal on nii motivatsioon (soov liikuda riikide vahel, sh minna Soome); vahendid

(sh võimalus osta auto) kui ka kontaktid või oskused liikuda ilma reisidokumentideta Schengeni

ala sees.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X esitas 13.05.2022 ja 19.05.2022 avaldused, mille kohaselt ta soovib halduskohtu

06.05.2022 määruse peale edasi kaevata. Puudutatud isik palub tema edasikaebus rahuldada.

6. PPA selgitas 31.05.2022 vastuses, et on jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isikul ei ole

Ukraina õiguse kohaselt välja antud alalist elamisluba, mistõttu ei laiene talle ajutine kaitse või

muu siseriikliku õiguse kohane piisav kaitse nõukogu rakendusotsuse 2022/382 art 2 lg 2 p b

alusel. Saksamaa ja Luksemburgi ametivõimude vastustest nähtuvalt ei ole isik taotlenud

rahvusvahelist kaitset, mistõttu ei ole ta Dublini III määruse mõistes üleantav. Seega viibib

puudutatud isik Eestis ja Schengeni alal seadusliku aluseta ja kuulub väljasaatmisele

Alžeeriasse.

Puudutatud isik ega tema väidetav abikaasa ei ole esitanud praeguseks tõendit abielu sõlmimise

kohta. Puudutatud isiku väidetava abikaasaga ei ole pärast 06.05.2022 enam ühendust saadud.

Luksemburgi ametivõimud andsid 12.05.2022 teada, et nende infosüsteemis puuduvad

puudutatud isiku kohta andmed. Puudutatud isik väitis kinnipidamise ajal, et tema pass on

kadunud, kuid kinnipidamiskeskuses olles teavitas, et talle meenus selle asukoht. Esmalt soovis

isik saada oma telefoni, et võtta Instagrami kaudu ühendust oma sõbraga, kelle valduses olevat

tema pass. Asjaolude täpsustamisel teatas aga isik, et tema pass on Prantsusmaal elava ema

valduses. Isikule võimaldati 16.05.2022 teha telefonikõne. PPA ametnik vestles temaga

23.05.2022 ja isiku sõnade kohaselt pandi pass Prantsusmaalt postiga teele. PPA vastuse

3-22-1041

4(6)

esitamise ajaks ei olnud see veel kinnipidamiskeskusesse saabunud. Kui isiku pass ei saabu

07.06.2022 seisuga, alustab PPA isiku dokumenteerimist Alžeeria ametivõimude kaudu. PPA

esitas 31.05.2022 Ukraina saatkonnale päringu selgitamaks välja, kas puudutatud isik omab

Ukrainas elamisluba õppimiseks ja kas ta on abielus Y või C nimelise isikuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isik on esitanud avaldused, milles ta soovib selgesõnaliselt halduskohtu määrust

vaidlustada ja loodab, et tema edasikaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus käsitab seega isiku

avaldusi määruskaebusena, mille saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Nõukogu rakendusotsuse 2022/382 art 2 lg 1 järgi kohaldatakse ajutist kaitset 24.02.2022

või pärast seda kuupäeva põgenenud järgmiste isikute suhtes: a) enne 24.02.2022 Ukrainas

elanud Ukraina kodanikud; b) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina

kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne

24.02.2022; ning c) punktides a ja b osutatud isikute pereliikmed. Rakendusotsuse art 2 lg 2

kohaselt kohaldatakse ajutist kaitset kodakondsuseta isikute ja muude kolmandate riikide kui

Ukraina kodanike suhtes, kes suudavad Ukraina õiguse kohaselt välja antud kehtiva alalise

elamisloa alusel tõendada, et nad elasid Ukrainas seaduslikult enne 24.02.2022 ning et nad ei

saa turvalistel ja püsivatel tingimustel oma päritoluriiki või -piirkonda tagasi pöörduda.

9. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et asjaoludest nähtuvalt ei tule puudutatud

isiku suhtes nõukogu rakendusotsuse 2022/382 alusel ajutist kaitset kohaldada. Isikule on tema

väidete kohaselt antud elamisluba õppimiseks, seega puudub tal Ukraina õiguse kohaselt välja

antud alaline elamisluba ning talle ei ole antud Ukrainas rahvusvahelist kaitset või samaväärset

riiklikku kaitset. Samuti leidis halduskohus õigesti, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid isiku

perekondlikku sidet Ukraina kodanikuga. Kuigi olukorda (väidetav põgenemine Ukrainas

toimuva sõja eest) arvestades võib selliste tõendite esitamine olla raskendatud, ei saa isiku enda

ütlusi ja tema väidetava abikaasa lühiajalist telefonikõnet siiski piisavaks pidada. Isiku ütlused

abikaasa kohta on olnud laialivalguvad ja vastuolulised nii PPA 06.05.2022 küsitlusel kui ka

halduskohtu istungil (vt dtl 11, 06.05.2022 kohtuistungi helisalvestis alates kell 19:57:33).

Nendest ei selgu üheselt abikaasa nimi ega asukoht. Isik on nimetanud 06.05.2022 küsitlusel

oma abikaasa asukohana nii Soomet kui ka Poolat. Sama küsitluse käigus toimunud

telefonikõnest väidetava abikaasaga selgus aga, et viimane on Kiievis, kus olevat rahulik. Isiku

väidetav abikaasa katkestas nimetatud telefonikõne ja PPA temaga enam ühendust ei saanud

(dtl 11). PPA vastuse kohaselt ei ole ka pärast 06.05.2022 puudutatud isiku väidetava

abikaasaga enam ühendust saadud ega abielu olemasolu kohta mingeid tõendeid esitatud.

Eelnevast tulenevalt ei ole leidnud kinnitust, et puudutatud isikul on seaduslik alus Eestis

viibimiseks, ning tema kinnipidamise taotlemine VSS-i alusel on lubatud. PPA vastusest

nähtuvalt on 31.05.2022 tehtud Ukraina saatkonnale päring asjaolude väljaselgitamiseks.

Seetõttu märgib ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et kui selle päringu tulemusel peaks

leidma siiski kinnitust puudutatud isiku abielu Ukraina kodanikuga või alalise elamisloa

olemasolu, mille tõttu kohaldub isikule ajutine kaitse vastavalt nõukogu rakendusotsuse

2022/382 tingimustele, on puudutatud isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses lubatud

üksnes väga piiratud juhtudel (VRKS § 62 lg 6).

10. VSS § 15 lg 1 järgi võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel,

kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Samuti peab

kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab

3-22-1041

5(6)

arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Halduskohus tugines

isiku kinnipidamisel VSS § 15 lg 2 p-dele 1 ja 3. Nende sätete kohaselt on kinnipidamine

lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja kui välismaalasel puuduvad

tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või

transiidiriigist viibib (p 3).

11. Halduskohtu seisukoht, et puudutatud isiku puhul esines VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud

kinnipidamise alus, ei ole põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb nimetatud alust

tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1. Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab,

et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või

väljasaatmisest või takistab neid. Seetõttu on võimalik tagasipöördumiseks vajalike

dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide

hankimisele. Euroopa Kohus leidis asjas nr C-146/14 (p 73), et väljasaadetava kinnipidamise

direktiivi art 15 lg 6 alusel pikendamise ainsaks põhjenduseks ei saa olla dokumentide

puudumine (nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu

14.08.2020 määrus nr 3-20-1086, p-d 14 ja 15; 02.12.2020 määrus nr 3-20-1816, p 10). Puudub

vaidlus, et puudutatud isikul ei ole tagasipöördumiseks reisidokumenti. Samas ei ole PPA ega

halduskohus väitnud, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisele. PPA 31.05.2022

vastusest selgub, et isik on kinnipidamiskeskuses olles teinud telefonikõnesid selleks, et tema

pass saadetaks kinnipidamiskeskusesse. Selle põhjal võib järeldada, et kuigi isik on andnud

oma passi olemasolu ja asukoha kohta erinevaid ja vastuolulisi ütlusi, ei ole ta siiski keeldunud

oma dokumentide hankimisele kaasa aitamast.

12. Ringkonnakohus nõustub aga halduskohtuga, et puudutatud isikut võib kinni pidada VSS §

15 lg 2 p 1 alusel, sest esineb oht, et ta põgeneb. Välismaalase põgenemise ohu hindamisel

lähtutakse VSS §-s 68 nimetatud alustest. PPA ja halduskohtu hinnangul põhineb puudutatud

isiku põgenemisoht VSS § 68 p-des 3 ja 6 sätestatud asjaoludel. VSS § 68 p 3 järgi esineb

põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema

kodakondsuses, ning p 6 järgi juhul, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada

andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita. Isiku põgenemise ohu tuvastamiseks ei piisa siiski pelgalt mõne VSS

§-s 68 sätestatud asjaolu kindlakstegemisest, vaid tegelikku põgenemisohtu tuleb hinnata,

arvestades kogumis konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 30.03.2021

määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). Põgenemise ohu hindamisel

ei ole keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu

27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja

12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).

13. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA ja halduskohus kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et

puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis annavad piisava aluse järeldada tema

põgenemisohtu. Isikul puudub isikut tõendav dokument ja ta on tuvastatud üksnes tema

telefonis olnud dokumentidest tehtud fotode põhjal. Lisaks selgitas PPA taotluses, et Saksamaa

ametivõimud võtsid isikult ära Alžeeria isikutunnistuse ja juhiload, kuna oli kahtlus, et need

dokumendid ei kuulu sellele isikule ja ta kasutab kellegi teise identiteeti. Ringkonnakohus

nõustub, et nimetatud asjaolud tekitavad kahtluse, kas isik on esitanud enda kohta õigeid

andmeid. Seda kahtlust suurendab veelgi PPA 31.05.2022 vastusest ilmnev. Isik väitis

06.05.2022 küsitlusel, et tema pass kadus ära Saksamaal (dtl 10), kuid PPA 31.05.2022 vastuse

kohaselt on isik hiljem selgitanud, et tema pass on siiski olemas, ja lasknud selle ka

kinnipidamiskeskusesse saata. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei ole kinnitust leidnud ka

puudutatud isiku ütlused selle kohta, et talle on antud Saksamaal õigus Euroopa Liidus viibida

ja elamiskoht valida ning et tal on Luksemburgis vormistatud elamisluba. Saksamaa

ametivõimudelt saadud vastuse kohaselt registreeriti isik Saksamaal ebaseadusliku

3-22-1041

6(6)

sisserändajana. Samas on isik teada andnud, et tema eesmärgiks oli jõuda Soome. Eelnevad

asjaolud kogumis lubavad järeldada, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-

le väljasaatmistoiminguteks kättesaadav, vaid ta üritab jätkuvalt ebaseaduslikult Euroopa

Liidus ringi liikuda ja endale sobivat viibimiskohta leida. Põgenemisohu kindlaks tegemine on

prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust. Võimalik oht ei

pea olema realiseerunud (Tallinna Ringkonnakohtu 11.08.2020 määrus nr 3-21-651, p 20).

14. Halduskohus andis loa pidada puudutatud isikut kuni 10.05.2022 kinni ka väljaspool

kinnipidamiskeskust (Pärnu arestimajas). Määruse põhjendustest nähtuvalt andis halduskohus

selleks loa VSS § 154 lg 7 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib hädaolukorras välismaalast

kinni pidada väljaspool kinnipidamiskeskust. VSS § 154 lg-st 1 tulenevalt peab tegemist olema

massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorraga. PPA taotlusest ei nähtu, et praegusel juhul

oleks selline olukord. Seetõttu ei saanud halduskohus arestimajas kinnipidamise lubamisel VSS

§ 154 lg-le 7 tugineda. Eeltoodu ei muuda isiku kinnipidamist Pärnu arestimajas siiski

õigusvastaseks, sest PPA-l on võimalik paigutada väljasaadetav politsei arestimajja VSS § 23

lg 4 alusel.

15. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon

muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

16. Puudutatud isikule tuleb prantsuse keelde tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus,

resolutsioon ja põhjendused.

(allkirjastatud digitaalselt)