3-22-1145/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-1145

Haldusasi

Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihanke „Valga

linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“,

(viitenumber 247441) dokumendi (hankelepingu projekti)

õigusaktidega

kooskõlla

viimiseks

kohustamise

ja

Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 12. mai 2022. a otsuse

osalise tühistamise nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti

Keskkonnateenused

AS

määruskaebus

Tartu

Halduskohtu 2. juuni 2022. a määruse resolutsiooni p 1

peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Eesti Keskkonnateenused AS

esindaja v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja Valga vald

esindaja v.adv Indrek Lillo

RESOLUTSIOON

Jätta Eesti Keskkonnateenused AS määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 2. juuni

2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse riigihanke „Valga linna

tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“, (viitenumber 247441) dokumendi (hankelepingu

projekti) õigusaktidega kooskõlla viimiseks kohustamiseks ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 12.

mai 2022. a otsuse osaliseks tühistamiseks.

Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleb keelata vastustajal

hankemenetluse läbiviimine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja soovib välistada menetluse

kestel pakkumuste esitamise tähtaja saabumise. Kui vastustaja viib kohtumenetluse jooksul

hankemenetluse lõpule, siis kaob kaebajal ka pakkumuse edukaks osutumise korral võimalus

sõlmida vastustajaga seadusega kooskõlas olev hankeleping. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

kahjusta avalikku huvi, kuna hooldus- ja korrashoiutöid teostab praegu eelmise riigihanke võitnud

RoadWest OÜ. Kaebaja huvi keelata hankelepingu sõlmimine ja vastustaja huvi sõlmida

hankeleping võimalikult kiiresti on samaväärsed. Ka teistel pakkujatel on huvi, et leping oleks

seadusega kooskõlas.

2. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal oleks esialgse

õiguskaitse vajadus, kui tal ei oleks võimalik hankemenetluses osaleda või riigihanke nõuetele

vastavat pakkumust esitada, kuid nii see ei ole. See, et kaebajale ei meeldi mõned hankelepingu

punktid, ei välista tema kvalifitseerimist pakkujana ja pakkumuse vastavaks tunnistamist. Avalikuks

huviks on, et Valga linna teed, tänavad ja muud objektid oleksid aastaringselt hooldatud. Riigihanke

võitja peaks töödega alustama 1. oktoobril 2022, hankemenetluse peatamise korral ei ole see reaalne.

Alternatiivina palus vastustaja kohaldada esialgset õiguskaitset kuni halduskohtu otsuse tegemiseni.

3. Tartu Halduskohus jättis 2. juuni 2022. a määruse resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata kaebaja

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Halduskohus leidis, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Pakkumuste laekumise tähtajaks on

15. juuni 2022. Kohtuotsus enne seda tähtpäeva ei jõustu. Vastustaja ei ole avaldanud kavatsust

pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükata. Pärast pakkumuste esitamist hanke alusdokumentide,

s.h lepingu sätete muutmine enam võimalik ei ole (riigihangete seaduse (RHS) § 81 lg 1).

Kaebaja jaoks on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluline tagajärg. Teiselt poolt on ka

esialgse õiguskaitse kohaldamisel oluline tagajärg vastustaja huvidele ja avalikule huvile. Sel juhul

ei õnnestu tõenäoliselt saavutada hankelepingu sõlmimist enne 1. oktoobrit 2022. Ohtu satub avalik

huvi, kuna nii vastustaja huvi kui ka avalik huvi on korraldada tänavate hooldus just riigihanke

kaudu. See tagab rahaliste vahendite kõige säästlikuma ja otstarbekama kasutamise. Sellises

olukorras on oluline tähtsus kaebuse eduväljavaadetel. Kuigi kaebust ei sa pidada ilmselgelt

perspektiivituks (sel juhul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud ilma muude asjaolude

kaalumise vajaduseta), ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada headeks.

Vaidlusalustes lepingu tingimustes ei ole ohtu, et rikutakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,

s.h et pakkujaid koheldakse ebavõrdselt või pakkumused ei ole võrreldavad. Pakkumuse vorm (tl 62-

64) näeb ette, et pakkujatel tuleb 13 suvise ja 15 talvise hooldustöö kohta esitada ühiku (näiteks m2,

tk) hind aastate lõikes. Nende põhjal arvutatakse kogumaksumus, mis on hindamiskriteeriumiks (tl

8 pöördel). Kõik pakkujad on olukorras, kus saabuvate aastate ilmastik ei ole neile teada ning neil

tuleb pakkumuse koostamiseks hinnata tööde tõenäolist mahtu ja kulumaterjalide vajadust senise

majandustegevuse käigus kogunenud ja/või kõigile kättesaadavate andmete alusel. Vaidluse

keskseks küsimuseks on äririsk ehk see, kumma lepingupoole kanda jääb looduse ja ilmastiku

ettearvamatusest tingitud riisiko. Vastustaja soov jätta see riisiko valdavas osas töövõtja kanda ei ole

õigusvastane.

4. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. juuni 2022. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.

Kaebaja hinnangul lähtus halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel huvide hindamisel

vastustaja ebaõigest väidetest ning jättis tähelepanuta, et tegelikult ei satu Valga linnas tänavate

hooldamise teenuse toimepidevus ohtu. Hetkel teostab Valga linnas teede ja tänavate hooldus- ning

korrashoiutööd lepingu alusel RoadWest OÜ. Temaga hanke tulemusena sõlmitud leping näeb ette

võimaluse lepingu muutmiseks ehk ka pikendamiseks. Igal juhul saaks hoolduslepingu perioodi

pikendad RHS § 123 lg 1 punkti 3 alusel.

Halduskohus hindas ebaõigesti, kuidas tuleb hankelepingus hankija ja töövõtja vahel jaotada

kohustuste täitmise riisiko. Kaebaja prioriteediks on hoopis saavutada hankedokumentide kooskõla

RHS § 88 lg-ga 7 ning RHS §-s 3 toodud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.

Hankedokumendid peavad olema koostatud viisil, mis loob õiglase tasakaalu hankija ja töövõtja

vahele. Lubamatu on selliste tingimuste sätestamine, mis kahjustavad oluliselt töövõtja olukorda,

näiteks seavad talle ebaproportsionaalselt suure riski.

Samuti leidis halduskohus ekslikult, et vaidlustatud riigihanke alusdokumendi alusel hanke

läbiviimine tagab pakkumuste võrreldavuse. Võrreldavate pakkumuste esitamiseks on vajalik teada

täpselt selle töövõtulepingu mahtu, mida pakkuja soovib tulevikus täitma asuda. Seisukoht, nagu

oleks pakkumuse hinnastamine pakkuja siseasi, on vastuolus RHS § 87 lg-ga 1, mille järgi hanke

tingimused peavad olema selged ja üheselt mõistetavad. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta, et

kõigil pakkujatel ei pruugi olla varasemaid töid Valga linnas – sellisel juhul kõik pakkujad ei lähtu

samasugustest eeldustest.

Halduskohus ei pea kaebust ilmselgelt perspektiivituks, kuid leiab, et kaebuse eduväljavaateid ei saa

pidada headeks. Asjakohane õiguspraktika on seadnud EÕK kohaldamata jätmise eelduseks aga just

kaebuse ilmselge perspektiivituse.

5. Vastustaja Valga vald palus vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et praegusel hetkel on teenuse osutamine tagatud, kuid seda üksnes kuni 30.

septembrini 2022, mil lõpeb RoadWest OÜ-ga teenuse osutamiseks sõlmitud ja korra juba ühe aasta

võrra pikendatud leping. RHS § 123 lg 1 p 3 alusel hankelepingu muutmiseks peaksid olema täidetud

mitmed eeldused (mida praegusel juhul ei esine) ja see eeldab ka töövõtja nõusolekut. Vastustaja

huvi ja avalik huvi on korraldada tänavate hooldus just riigihanke kaudu, kuna see tagab rahaliste

vahendite kõige säästlikuma ja otstarbekama kasutamise.

VAKO otsusega rahuldamata jäetud osas ei ole kaebuse perspektiiv suur ja seetõttu ei saa väita, et

vastustaja sõlmiks hankelepingu õigusvastase hankedokumentide alusel.

Halduskohus on õigesti märkinud, et vaidluse keskseks küsimuseks on äririsk ehk kumma

lepingupoole kanda jääb looduse ja ilmastiku ettearvamatusest tingitud riisiko. Kaebaja ei ole

väitnud, et tema poolt vastustajale ette heidetud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete

väidetavad rikkumised välistaksid kaebaja osalemise riigihankel. Vastustajal ei ole mõistlikult

võimalik ette näha, kui palju koguneb koristamist vajavaid lehti ja kui palju kulub soola, sõelmeid

ja kloriide. Küll aga peaks selline ettekujutus oma kogemusele tuginedes olema kaebajal ja teistel

pakkujatel, mistõttu ei saa väita, et käesolevas hankes oleks kõik riskid pandud töövõtja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas.

7. Vaidluse all ei ole, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus osutab siiski, et

ka esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral ei ole kaebuse eesmärgi saavutamine välistatud.

Pärast pakkumuste esitamise tähtaega (mis saabub 15. juunil 2022) ei ole küll lubatud

hankedokumentide muutmine, kuid käesolevas asjas kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja

taotleda, et kohus keelaks hankelepingu sõlmimise õigusvastaseks tunnistatud tingimustel. See võib

viia küll hankemenetluse tühistamise ja uue hanke väljakuulutamiseni, ent seda riski kannab hankija.

8. Halduskohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivikas ning olukorras, kus kaebaja huvi ei ole

kaalukam avalikust huvist leida teenuse pakkuja hankemenetluses ning mitte kasutada ajutist

lahendust menetluse venimise ajaks, ongi see määrav esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise

otsustamisel. Ringkonnakohus nõustub, et HKMS § 249 lg 3 näeb ette kohustuse arvestada kaebuse

perspektiivi esialgse õiguskaitse kohaldamisel või kohaldamata jätmisel.

Iseenesest on õige kaebaja osutus, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise eeldusena on

kohtupraktikas käsitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Halduskohus selgitas selles osas

põhjendatult, et kaebuse ilmselge perspektiivituse korral oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine

välistatud ilma muude asjaolude kaalumise vajaduseta. Praegu on küsimus esialgse õiguskaitse

kohaldamisel huvide kaalumises. Ringkonnakohus peab igati mõistlikuks, et juhul, kui vastandlike

huvide kaalud on võrreldavad, siis võtab kohus arvesse seda, et esialgse hinnangu järgi võib arvata,

et kaebust ei rahuldata. Kuigi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib mõnel juhul välistada

kaebuse eesmärgi saavutamise, ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse

kergekäeline peatamine, kui on piisavalt tõenäoline, et pärast kohtumenetluse lõppemist jätkub

hankemenetlus samadel tingimustel.

9. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selleski, et kaebuse väited hankelepingu

tingimuste õigusvastasuse kohta ei vii järelduseni, et kaebajal oleks takistatud pakkumuse esitamine

hankemenetluses.

Kaebaja väidab küll, et tema huviks on saavutada hankedokumentide kooskõla RHS § 88 lg-ga 7

ning RHS §-s 3 toodud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega, kuid kaebuse ja

määruskaebuse põhjendused viitavad enam siiski sellele, et kaebaja huviks on vabaneda

hankelepinguga pakkujale pandud looduse ja ilmastikuga seotud riskide kandmisest. Nimelt leiab

kaebaja ühelt poolt, et hanke läbipaistvuse ja pakkumiste võrreldavuse tagamiseks on vastustaja

kohustuseks määrata tellitavate tööde maht hanke alusdokumentides. Teisalt tugineb kaebaja aga ka

sellele, et tellitavate tööde mahtu mõjutavad ilmastikutingimused hankelepingu perioodiks ei ole

ennustatavad ja seetõttu ei ole teada, millise sagedusega ja mahus on vaja hooldustöid teha või

millises mahus materjale selleks kulub. Viimasele väitele ei ole võimalik vastu vaielda. Selle väite

valguses on aga ilmne, et ka vastustaja ei saa hanke kavandamisel määrata, milline on töövõtjalt

oodatavate tööde maht, millises koguses on vaja kasutada kloriide libeduse tõrjumiseks, kui mitu

korda talve jooksul tuleb tänavaid sahata või millises koguses lund, lehti või oksapuru ära vedada.

Seega tuleb kõigil pakkujatel hinnata tööde mahtu oma varasema kogemuse ning hanketingimustes

antud hooldatavate tänavate, parklate ja nendega külgnevate alade nimekirja ja kirjeldusel alusel.

Ringkonnakohus ei näe, et see saaks panna pakkujad ebavõrdsesse olukorda või kahjustada

pakkumuste võrreldavust.

Pakkujate võrdseks kohtlemiseks tuleb luua pakkujatele võimalus esitada pakkumused samadel

tingimustel. Asjaolu, et mõni pakkuja tunneb hooldatavat piirkonda teistest enam, ei tingi pakkujate

ebavõrdsust. Näiteks ei ole riigihanke regulatsiooniga vastuolus see, et mõni äriühing on suutnud

oma tegevuse korraldada teistest efektiivsemalt või hankelepingu täitmisega seotud riskid paremini

maandada. Praegusel juhul ei ole kaebajal objektiivselt takistatud pakkumuse esitamine ning teda ei

ole pandud teiste pakkujatega võrreldes halvemasse positsiooni. Hankelepingu täitmisega seotud

riski jätmine pakkuja kanda on hankija valik, mille eeldatavaks tagajärjeks on hankes esitatavate

pakkumiste kõrgem hind võrreldes olukorraga, kus hankija ise oleks jäänud looduse ja ilmastiku riski

kandma. Seega pakkumuse esitamisel kaebaja jaoks küsimus selles, kas ja millise vastusoorituse eest

on ta valmis hankelepingu täitmise riski kandma. Sellisena ei erine käesolevas asjas pakkumuse

esitamisel tehtav valik sellest, mis tavapäraselt tuleb pakkujatel teha hankemenetluses pakkumuse

esitamise kaalumisel.

10. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et kaebuse eduväljavaade on kasin. Kaebaja soovib

eelkõige saavutada hankelepingu täitmise riski ümberjagamise kaudu vähendada enda äririski. Seda

huvi ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel pidada ülekaalukaks võrreldes vastustaja huviga jõuda

hankemenetluse tulemusel uue töövõtjaga lepingu sõlmimiseni sellisest, et viimane saaks alustada

lepingu täitmist 1. oktoobrist 2022. Isegi kui vastustajal on võimalik pikendada praeguse

teenuspakkujaga sõlmitud lepingut kokkuleppel viimasega või RHS § 123 lg 1 p 3 alusel, ei väära

see huvi saada teenust hankemenetluses pakutud hinnaga. Hankemenetluse tulemusel sõlmitava

lepingu alusel avalike vahendite kasutamine on eeldatavalt efektiivsem, kuna praegune

teenusepakkuja ei pruugi olla huvitatud olemasoleva lepingu lühiajalisest pikendamisest

hankemenetluses pikaajalise lepingu täitmiseks pakutava hinnaga.

11. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda määruskaebuse viited siseriiklikule ja Euroopa Kohtu

praktikale. Viidatud lahendid puudutavad olukordi, kus hankijal on mingis aspektis olemas piisav

teave või ta saab muul moel määratleda tellitavate tööde mahu, kuid ta ei ole seda teinud. Praeguses

asjas on aga ilmne, et ka vastustajal puudub võimalus ette teada, milliseks kujuneb tellitavate tööde

tegelik maht. Vastustaja on asjakohaselt osutanud sellelegi, et kuna erinevalt pakkujatest vastustaja

ise vahetult ei tegele hooldustöödega, siis pakkujatel eeldatavalt paremad võimalused hinnata tööde

mahtu ja selleks vajalike materjalide kogust.

12. Nendel asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et esialgse õiguskaitse korras hankemenetluse

peatamine ei ole praegusel juhul põhjendatud.

Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 2. juuni 2022. a määruse resolutsiooni

punkt 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)