2-21-140601/14 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(TÄIENDAV OTSUS)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-140601

Tsiviilasi

Osaühingu

Aktiva

Finants

hagi

R.J.

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

133,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(rg-kood

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja: R.J. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1)

Kohaldatav õigus

VÕS § 1 lg 5, § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, §

85 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, lg 2, § 108 lg 1, §

113 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 415 lg 1, ESS § 91, § 96 lg

1 p 4, TsMS § 162 lg 1, § 173 lg 1 ja § 174 lg 1, § 175,

§ 177 lg 1 p 1, § 367.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Telia Eesti AS-i ja kostja vahel

11.04.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 9326400, 24.04.2016 ja 24.01.2017 sõlmitud

liitumislepingu nr 113403 ja 25.01.2017 sõlmitud Mobiil-ID lepingu alusel väljastatud

arvetest B19089981388 ja B19090323066 tulenev võlgnevus kokku 125,01 eurot

(millest 105,81 eurot põhivõlgnevus, 19,20 eurot põhivõlalt perioodi 21.10.2019 kuni

26.01.2022 eest sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 105,81 eurot) alates 27.01.2022 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 27.05.2022 k.a summas 2,81 eurot.

4. Välja mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt

(s.o 105,81 eurot) alates 28.05.2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 8% aastas).

5. Jätta menetluskulud R.J. kanda.

Tsiviilasi nr 2-21-140601

2 (6)

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 235 eurot (millest 75 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv ja 160 eurot [2h x 80eur/h] lepingulise esindaja tasu), mis

mõista R.J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on R.J. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust

(TsMS § 448 lg 5).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 07.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult R.J.lt (kostja) 211,39 euro saamiseks. Kohus tegi 09.12.2021

kostjale makseettepaneku, mis toimeti kostjale kätte 13.12.2021 aadressil xxx. Kostja esitas

13.12.2021 nõudele vastuväite. Vastuväite kohaselt pole kostja kellelegi võlgu.

2. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 20.12.2021 maksekäsu kiirmenetluse ja andis

hageja nõude kostja vastu 211,39 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

3. Hageja esitas 26.01.2022 hagiavalduse, millise kohus 02.03.2022 võttis menetlusse. Kostja

esitas vastuseks hagile Telia Eesti AS iseteeninduse väljavõtted. Kohus 26.04.2022 selgitas

kostjale tõendamiskoormist. Kostja dokumente arvete tasumise kohta ei esitanud.

4. Pärnu Maakohus rahuldas 27.05.2022 otsusega hagi. Kohus vormistas TsMS § 444 lg 4 alusel

otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esitas 11.06.2022 teate, et soovib esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse. Seoses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisega kohus

täiendab allpool otsuse puuduva kirjeldava ja põhjendava osaga.

Tsiviilasi nr 2-21-140601

3 (6)

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid

5. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid

5.1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas R.J. (kostja) vastu hagi põhivõlgnevuse 105,81

eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodist 21.10.2019-26.01.2022 summas 19,20 eurot,

alates 27.01.2022 lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras väljamõistmiseks. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv

100 eurot ning hageja õigusabikulud 240 eurot.

5.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti kostja ja Telia Eesti AS vahel 11.04.2016 liitumisleping nr

9326400 telefoninumbriga xxxxxxx, 24.04.2016 liitumisleping nr 113403 telefoninumbriga

xxxxxxxx, 24.01.2017 liitumislepingud nr 113403 telefoninumbritega xxxxxxxx, xxxxxxxx ja

xxxxxxx seotud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid

tasulisi teenuseid vastavalt Telia Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused,

eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingute

sõlmimisel kostja nõustus kohustusega tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste

teenuste eest ja kinnitas, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste

kasutamise üldtingimusi ja kinnitas, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid

teenuste kasutamise üldtingimusi. 25.01.2017 sõlmiti telefoninumbriga xxxxxxxx seotud Mobiil-

ID leping. Antud asjaolude tõendamiseks esitas hageja 11.04.2016 sõlmitud liitumislepingu nr

9326400 (dtl 28-29), 24.04.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 113403 (dtl 30-33), 24.01.2017

sõlmitud liitumislepingud nr 113403 (dtl 34-42), 25.01.2017 sõlmitud Mobiil-ID lepingu nr

113403 lisa (dtl 43-44) ja Telia Eesti AS üldtingimused (dtl 45-57).

5.3. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale tasumiseks

igakuiseid arveid vastavalt kasutatud teenuste eest. Kostjal on tasumata 31.08.2019 arve nr

B19089981388 osaliselt summas 45,82 eurot ja 30.09.2019 arve B19090323066 täies ulatuses

summas 59,99 eurot, kokku põhivõlgnevus 105,81 eurot. Maksetähtaeg saabus vastavalt

20.09.2019 ja 20.10.2019. Antud asjaolude tõendamiseks esitas hageja nimetatud arved (dtl 58-

61).

5.4. Telia Eesti AS loovutas 11.05.2021 oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Antud asjaolu tõendamiseks esitas hageja Telia Eesti AS teatise nõude

loovutamise kohta (dtl 62).

5.5. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve nr B19090323066

maksetähtajale järgnevast kuupäevast, so alates 21.10.2019 kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani, so 26.01.2022 (829 viivitatud päeva eest) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses summas 19,20 eurot. Hageja esitas viivise arvestuse tõendamiseks

viiviseraporti (dtl 63).

5.6. Kostja poolt esitatud Telia Eesti AS iseteeninduse pilt jääb hagejale arusaamatuks ning

asjaolu, et Telia Eesti AS veebilehel ei kajastu kostja võlgnevus, ei tähenda hageja nõude

puudumist kostja vastu.

6. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid

6.1. Kostja hagiga ei nõustu ja edastas võlgnevuse puudumise tõendamiseks Telia Eesti AS

iseteeninduse väljavõtte seisuga 09.03.2022 (dtl 81-82) ja 28.04.2022 (dtl 98-99).

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid

leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust

Tsiviilasi nr 2-21-140601

4 (6)

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

10. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse

lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud mõistes. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 3 sätestab võlasuhte tekkimise laused, mille p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida

lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 g 1 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita

sellel tähtpäeval. VÕS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või

seadusega kindlaksmääratud kohas. ESS § 96 lg 1 p 4 (arvete väljastamise ajal kehtinud

redaktsioonis) alusel ning 24.01.2017 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingute

113403, Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu 113403 lisa ja Telia Eesti AS üldtingimuste

kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest väljastatud arvete alusel tasu.

Kostja ei ole lepingute sõlmimist vaidlustanud ega väitnud, et Telia Eesti AS on jätnud temale

teenuse osutamata või osutanud seda ebakvaliteetselt. Kostja on esitanud Telia Eesti AS

iseteenindusportaalist väljavõtte selle kohta, et temal võlgnevus Telia Eesti AS ees puudub.

Kohus selgitas 26.04.2022 kostjale tõendamiskoormist ja VÕS § 164 lg-s 2 sätestatut, mille

kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole tõendanud,

et on Telia Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi kohaselt täitnud.

TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastab, et

kostjal on hageja ees võlgnevus arvete B19089981388 ja B19090323066 alusel summas 105.81

eurot.

11. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja

nõude põhivõlgnevuse kogusummas 105,81 euro väljamõistmiseks kostjalt.

12. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole

hagides esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist

ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse

kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2

esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või

koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

Tsiviilasi nr 2-21-140601

5 (6)

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 18.07.2017 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

13. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 21.10.2019 kuni

26.01.2022 eest kogusummas 19,20 eurot. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 27.01.2022 kuni otsuse tegemiseni, so 27.05.2022 k.a, välja kindla

summana, so 2,81 eurot (105,81 eurot x 8% / 365kp x 121kp) ning alates 28.05.2022

protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8%

aastas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS §

162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas

hageja hagi täies ulatuses, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Kohus selgitas 02.03.2022

määruses hagejale enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse esitamise vajadust ja tähtaega.

16. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 240 eurot

(ilma käibemaksuta). Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud

seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks

väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.

Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise

menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks

piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi

ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi

alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise

keerukuse ja suure mahu puhul.

17. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 2 tundi on selles asjas põhjendatud. Kohus leiab, et

hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus

on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas

on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud.

Tsiviilasi nr 2-21-140601

6 (6)

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad

hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€) ilma käibemaksuta.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik