2-18-11717/94 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-11717

Tsiviilasi

X hagi osaühingu Advokaadibüroo EIPRE &

PARTNERID vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

51 082,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Aivar Jurs

Kostja

osaühing

Advokaadibüroo

EIPRE

&

PARTNERID (registrikood 10872882), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kersti Põld

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 14.04.2021, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X hagi osaühingu Advokaadibüroo EIPRE & PARTNERID vastu

kahjunõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud X kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. X (hageja) pöördus 21.11.2013 Harju Maakohtusse AS-i Swedbank vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudes. Hageja arvates oli sundtäitmine lubamatu, kuna Swedbank

ei öelnud laenulepinguid üles kehtivalt, lepingute ülesütlemine oli vastuolus hea usu

põhimõttega, hageja ei võlgnenud Swedbangale seda summat, mida viimane nõudis,

Swedbanga võla kujunemine ei ole tõendatud, Swedbank on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, mille tagajärjeks oli kõrvalnõuete nõudeõiguse puudumine, samuti

seadis hageja kahtluse alla tagatiskokkuleppe kehtivuse. Harju Maakohus jättis 27.11.2014

otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 30.06.2015 apellatsioonkaebuse rahuldamata.

2. Hageja sõlmis 04.08.2015 osaühinguga Advokaadibüroo EIPRE & PARTNERID (kostja)

õigusabilepingu kassatsioonkaebuse esitamiseks. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg oli

05.08.2015. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule 06.08.2015 koos tähtaja

ennistamise taotlusega. Riigikohus jättis tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja

kassatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kostja ei täitnud endale õigusabilepinguga võetud

kohustust, mis seisnes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise kohustuses Riigikohtus,

sest kostja jättis kassatsioonkaebuse esitamata. Hageja leiab, et Riigikohus oleks

kassatsioonkaebuse alusel varasemad otsused tühistanud, mille tulemusel oleks sundtäitmine

tunnistatud lubamatuks.

3. Kassatsioonkaebuse menetlemata jätmise tõttu tekkis hagejale kahju, mis tulenes

sundtäitmise jätkumisest. Kohtutäitur müüs laenude tagatiseks olevad varad hinnaga

164 400,00 eurot. Pärast müüki ja pärast kohtutäituri tasude mahaarvamist kandis kohtutäitur

pangale 150 689,62 eurot. Järele jäi 16 214,50 eurot, mis on viivisevõlg.

4. Riigikohtusse esitamata jäänud kassatsioonkaebus ja asjas esinevad asjaolud võimaldavad

kõiki TsMS § 679 lg-s 3 esitatud aluseid kaebuse menetlusse võtmise kohta. Kostja on

rikkunud käsundit VÕS § 620 kohaselt, kuna ei ole olnud piisavalt hoolas ja hoolsuskohustuse

rikkumise tulemusena jäi kassatsioonkaebus esitamata. Hoolsuskohustuse rikkumine ei ole

vabandatav, kuna hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel tekkis hagejale kahju ja kostja

vastutab tekkinud kahju eest täies ulatuses. Kahju hüvitise piiramine kliendilepingu punktis

4.2 on ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

5. Hageja nõudis algselt 1) kassatsioonkaebuse eest makstud 500,00 euro välja mõistmist

kostjalt, 2) sellelt viivist 105,30 eurot ja 3) varalise kahju välja mõistmist summas 50 477,20

eurot. Alternatiivselt taotles hageja 4) varalise kahju välja mõistmist mittevaralise kahjuna,

sellest omakorda alternatiivselt 5) kahju asemel täitemenetluses tasutud viivise 16 214,50

eurot välja mõistmist ning viimase alternatiivina 6) kohtu poolt õiglase kahju välja mõistmist.

07.04.2021 loobus hageja moraalse kahju nõudest. Kohus võttis loobumise 02.11.2021

määrusega vastu ja lõpetas selles osas menetluse.

6. Hageja esitas 07.04.2021 hagi täpsustuse, mille kohaselt taotleb ta 1) kostjalt hageja

kasuks kahju välja mõistmist summas 43 315,44 eurot, ning alternatiivselt 2) kahju summas

29 924,88 eurot välja mõistmist, ning alternatiivselt 3) kahju summas 16 214,50 eurot välja

mõistmist ning viimase alternatiivina 4) mõista kostjalt kahju välja kohtu poolt õiglaseks

peetud summas. 21.05.2021 hagi tervikteksti alusel nõuab hageja kostjalt 1) kahju hüvitamist

summas 43 315,44 eurot, alternatiivselt 2) kahju hüvitamist summas 29 605,06 eurot,

kolmanda alternatiivina 3) kahju hüvitamist summas 16 214,50 eurot ning viimase

alternatiivina 4) mõista kostjalt kahju välja kohtu poolt õiglaseks peetud summas.

7. Hageja teatas 09.11.2021, et loobub algses hagis esitatud nõuetest 1 ja 2, sest kostja on

nimetatud nõuded täitnud, ning arvutusliku täpsustumise tulemusena loobub hageja algses

hagis esitatud nõude 50 477,20 eurot ja 21.05.2021 hagi terviktekstis nimetatud nõude

43 315,44 eurot vahele vastavas summas 7161,76 eurot kahjunõudest. Kohus võttis loobumise

hagis esitatud nõuetest nr 1 ja 2 ning osaliselt hagis esitatud nõudest nr 3 summas 7161,76

eurot 24.01.2022 määrusega vastu ja lõpetas selles osas menetluse. Seega palub hageja

kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 43 315,44 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda ja välja mõista kostjalt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja vaidleb hageja kõikidele alternatiivselt esitatud varalise kahju hüvitamise nõuetele

vastu. Kliendilepinguga on advokaadibüroo vastutus piiratud ülesande täitmise eest makstud

summaga. Kliendilepingus kokku lepitud lepingutasu oli 1000,00 eurot. Advokaadibüroo

vastutuse selline piiramine ei sea ohtu lepingulise eesmärgi saavutamist. Isegi kui

kassatsioonkaebus oleks olnud edukas, ei oleks see kõrvaldanud hageja võlgnevust panga ees.

Hageja oleks ikkagi olnud pangale võlgu, sest ta ei olnud eelnevalt juba mitmeid aastaid

laenumakseid tasunud. Tsiviilasjas nr 2-13-55222 maakohtu ja ringkonnakohtu otsustes

tuvastatud asjaolude pinnalt ei saa mõistlikult eeldada, et oleks realiseerunud hageja soov, et

pank asub temaga veel läbirääkimisi pidama ja et ta saavutab endale kasulikuma lahenduse,

sest temale laenu andnud pank oli asunud juba meelekindlalt võlgnevust sisse nõudma ega

ilmutanud mingit kavatsust võlgnevuse sissenõudmisest loobuda.

9. Kostja hinnangul ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kostja ei saa nõustuda hageja

arutluskäiguga, et kohus peab käesoleva asja lahendamisel lähtuma eeldusest, et Riigikohus

oleks tsiviilasja nr 2-13-55222 menetlusse võtnud, tühistanud alama astme kohtu otsused ja

saatnud asja tagasi alama astme kohtusse uueks arutamiseks. Maakohus ei saa käesoleva

tsiviilasja raames uuesti läbi vaadata tsiviilasja nr 2-13-55222, vaid saab üksnes hinnata,

milline oleks olnud tsiviilasja nr 2-13-55222 lahendamise perspektiiv kassatsioonimenetluses

pärast ringkonnakohtu otsust.

10. Kostja leiab, et isegi kui kassatsioonkaebus oleks Riigikohtule tähtaegselt esitatud, oleks

menetlusstatistika järgi see võetud menetlusse 13%-lise tõenäosusega ja jäetud menetlusse

võtmata 87%-lise tõenäosusega. Isegi kui kassatsioonkaebus oleks menetlusse võetud, ei

oleks ka sel juhul olnud kassatsioonkaebuse rahuldamine garanteeritud. Riigikohus arvestab

kassatsiooninõude põhjendatuse kontrollimisel vaid faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud

alama astme kohtu otsusega (TsMS § 688 lg 3). See tähendab, et aluseks tuleb võtta

tsiviilasjas nr 2-13-55222 maakohtu 27.11.2014 otsusega ja 30.06.2015 ringkonnakohtu

otsusega tuvastatud faktilised asjaolud.

11. Hageja nõue on vastuolus VÕS § 127 lõigetes 1 - 4 sätestatud kahju hüvitamise ulatuse ja

eesmärgi üldsätetega. Puudub kahju hüvitamise koosseis. Puudub põhjuslik seos hageja

väidetud tagajärje ja advokaadi eksimuse vahel. Hageja varalise nõude suurus, st väidetava

kahju summa on spekulatiivne ja tõendamata. Hageja vara müüdi täitemenetluses, kus

eeldatakse, et täitur hindab müüdava vara turuväärtuse järgi ning et enampakkumisel kujunev

müügihind vastab müüdava vara turuhinnale. Kostjale teadaolevalt pole hageja

täitemenetluses korterite hindamist vaidlustanud ega esitanud ka hagi enamapakkumise

kehtetuks tunnistamiseks. Seega on täitemenetlus ja enampakkumise tulemus õiguspärased

ning hagejal puudub võimalus tugineda väitele, et ta sai täitemenetluse tulemusel kahju.

Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et vara müügi puhul muul viisil oleks müügitulem

võinud kujuneda suuremaks. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud kahju hüvitamise

koosseisu esinemist. Hageja poolt esitatud dokumentide ja paljasõnaliste väidete põhjal ei ole

võimalik kahjukoosseisu (sh kahju tekitamise fakti) ja kostja poolt väidetavalt põhjustatud

kahju suurust tõendatuks lugeda. Hageja pole suutnud kahju tekitamise fakti ja kahju

hüvitamise koosseisu kuuluvat põhjuslikku seost isegi mitte elulise usutavuse seisukohast

välja tuua, rääkimata tõendamisest. Hageja on esitanud vaid rea eeldusi, millest esimene on, et

Riigikohus oleks kindlasti tema kassatsioonkaebuse menetlusse võtnud ja teine, et kindlasti

oleks kassatsioonkaebus rahuldatud.

12. Hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tsiviilasjas nr 2-13-55222 jäeti Harju

Maakohtu 27.11.2014 otsusega rahuldamata ja tema apellatsioonkaebus maakohtu otsuse

peale Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 kohtuotsusega rahuldamata. Kahe esimese

kohtuastme kohtuotsuste põhjendused räägivad Riigikohtus menetlusloa saamisele ja

kassatsioonkaebuse edukuse võimalusele vastu, seega lähtub hageja ebaõigetest eeldustest

.Advokaat selgitas enne kassatsioonkaebuse koostamist kliendile, et asja perspektiiv on kehv

ja et kassatsioonkaebusel ei tarvitse olla edulootust, kuid hageja soovis sellele vaatamata

kassatsioonkaebuse esitamist, et aega võita.

13. Asjaolud ja asjas esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust, et tegemist on tahtliku

lepingurikkumisega või raske hooletusega. Advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat

Raul Ainla asus hagejaga 04.08.2015 sõlmitud kliendilepingut täitma ja koostas Riigikohtule

esitamiseks kassatsioonkaebuse. 05.08.2015 kell 20.23 saatis ta hageja lepingulise esindajana

Riigikohtu kantselei e-posti aadressile kirja, mille sisu järgi esitas ta tsiviilasjas nr 2-13-55222

kassatsioonkaebuse. 06.08.2015 saatis Riigikohtu kantselei talle teate, et advokaadi poolt

saadetud e-kirjal manusena kassatsioonkaebus puudub. Advokaadi poolt 05.08.2015 kell

20.18 digitaalselt allkirjastatud kassatsioonkaebus Riigikohtule kell 20.23 saadetud e-kirjale

manusena lisamata inimliku eksimuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ega

põhistanud,

et

kostja

oleks

soovinud

õigusvastase

tagajärje

saabumist

(ehk

kassatsioonkaebuse esitamata jätmist). Kuigi kostja möönab lepingu rikkumist, ei olnud see ei

tahtlik. Antud juhul on tegemist ilmselgelt inimliku eksimusega (hooletusega), mitte teadliku

kohustuste ja reeglite rikkumisega, mille puhul tagajärge ei soovita, kuid see peab olema

ettenähtav (raske hooletus).

14. Maakohus ja ringkonnakohus ei rikkunud tsiviilasjas nr 2-13-5522 menetlusõiguse norme

ja kohaldasid materiaalõigust õigesti. Harju Maakohus tõi tsiviilasja nr 2-13-55222

27.11.2014 kohtuotsuse resolutiivosa punktis 2 välja, millises ulatuses on täitemenetlus

täiteasjas nr 022/2013/6986 lubatav. Puudub alus hagi rahuldada ka neljanda alternatiivi järgi

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane kahju hüvitis kohtu poolt määratud ulatuses.

VÕS § 127 lg 6 kohaselt võib kohus määrata hüvitise suuruse, kui kahju tekitamine on

tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Sama põhimõte on kehtestatud

TsMS § 233 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid

kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste

raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma

siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Ka sel alusel nõude rahuldamiseks peab

hageja tõendama kahju tekkimise fakti ja põhjusliku seose kostja lepingurikkumise ja kahju

tekkimise vahel. Hageja ei ole välja toonud ka asjaolusid, milles seisnevad ebamõistlikud

raskused nõude suuruse väljaselgitamisel. VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 kohaldamise

eeldused ei ole täidetud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus jätab hagi rahuldamata.

16. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt poolte vahel 04.08.2015

sõlmitud kliendilepingust.

17. Kohus arutas pooltega 15.04.2021 toimunud korraldaval istungil vaidluse asjaolusid ning

selgitas poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 138-141).

18. Kahjunõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) poolte vahel oli leping ning

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) kostja vastutab kohustuse rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), 3) hagejale on tekkinud

kahju, sh kahju suurus (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4).

19. Kohus tuvastab, kas poolte vahel oli leping ning kas kostja on lepingut rikkunud. Hageja

esitas 21.11.2013 Harju Maakohtule hagi AS-i Swedbank vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudes. Harju Maakohus jättis 27.11.2014 otsusega hagi rahuldamata (I kd, tl

25 pöördel - 33). Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse (I kd, tl 34-41).

Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.06.2015 hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata (I kd tl

41 pöördel - 47 pöördel). Pooled sõlmisid 04.08.2015 kliendilepingu, mille p 1 kohaselt

osutab advokaadibüroo hagejale õigusteenust, esindades teda Riigikohtule kassatsioonkaebuse

esitamisel tsiviilasjas nr 2-13-55222 (I kd, tl 71-72). Pooled leppisid kokku, et hageja tasub

büroole koondülesannete täitmise eest koondtasu 1000,00 eurot, mis sisaldab käibemaksu

määras 20%. Lisaks lepiti kokku, et hageja hüvitab vajalikud kulud, mida büroo on otseselt

seoses tööülesannete täitmisega kandnud (I kd, tl 71 pöördel).

20. Vaidlus puudub selles, et Advokaadibüroo Eipre & Partnerid vandeadvokaat Raul Ainla

asus hagejaga sõlmitud kliendilepingut täitma ja koostas Riigikohtule esitamiseks

kassatsioonkaebuse. 05.08.2015 kell 20.23 saatis hageja lepinguline esindaja Raul Ainla

Riigikohtu kantselei e-posti aadressile kirja, mille kohaselt esitas ta tsiviilasjas nr 2-13-55222

kassatsioonkaebuse (I kd, tl 152). Riigikohtu kantselei teatas 06.08.2015, et advokaadi poolt

saadetud e-kirjal puudub manusena kassatsioonkaebus (I kd, tl 153). Seega jäi

apellatsioonkaebus advokaadi poolt Riigikohtule 05.08.2015 saadetud e-kirjale lisamata.

Digitaalallkirja kinnituslehega on tõendatud, et advokaat allkirjastas apellatsioonkaebuse

digitaalselt 05.08.2015 kell 20.18 digitaalselt (I kd, tl 153 pöördel – 157). Seega oli

kassatsioonkaebus 05.08.2015 tähtaegselt valmis ning digitaalselt allkirjastatud. 05.08.2018

Riigikohtule saadetud kaaskirjaga on tõendatud, et advokaat kavatses kassatsioonkaebuse

tähtaegselt esitada, kuid koostatud dokument jäi kaaskirjale lisamata. Advokaat esitas

Riigikohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks ja taotluse kassatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks (I kd, tl 158-160). Riigikohus jättis 16.09.2015 määrusega

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas kaebuse (I kd, tl 161-161

pöördel). Seega on tuvastamist leidnud, et kassatsioonkaebus jäi esitamata ning sellest

tulenevalt rikkus kostja lepingut.

21. Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest

üksnes süü olemasolu korral (VÕS § 104 lg 1). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja

tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg

3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg

4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5).

22. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist hooletusega, st käibes vajaliku hoolsuse

järgimata jätmisega. Õiguskirjanduse kohaselt oleks raske hooletusega tegemist juhul, kui

käibes vajalikku hoolt ei järgita olulisel määral. Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise

määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele

mõistlikult vastuvõetamatu (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, lk

494). Kostja on selgitanud, et advokaadil puudus kassatsioonkaebuse esitamata jätmiseks

igasugune motiiv ja tahe ning ei saa rääkida ka kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja

unustamisest või suutmatusest kassatsiooni tähtaegselt koostada. Tõendamist ei ole leidnud, et

kostja soovis õigusvastast tagajärge. Asjaolud ja asjas esitatud tõendid ei võimalda teha

järeldust, nagu oleks tegemist tahtliku lepingurikkumisega või raske hooletusega. Kohus on

seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist hooletusega. Hageja ei ole põhistanud, et tegemist

oleks raske hooletusega.

23. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevat vastutab kostja rikkumise eest

ja rikkumine ei ole vabandatav.

24. Kohus analüüsib, kas hagejale tekkis lepingu rikkumise tagajärjel kahju. Kohus nõustub

kostjaga, et kohus ei pea käesoleva asja lahendamisel lähtuma eeldusest, et Riigikohus oleks

tsiviilasja nr 2-13-55222 menetlusse võtnud, tühistanud alama astme kohtu otsused ja saatnud

asja tagasi alama astme kohtusse uueks arutamiseks. Kohus ei saa käesoleva tsiviilasja raames

uuesti läbi vaadata tsiviilasja nr 2-13-55222, vaid saab üksnes hinnata, milline oleks olnud

tsiviilasja

nr

2-13-55222

lahendamise

perspektiiv

kassatsioonimenetluses

pärast

ringkonnakohtu otsust.

25. Selleks, et hinnata perspektiivi, mis oleks hagejal võinud olla tsiviilasja nr 2-13-55222

edasisel menetlemisel, analüüsib kohus ringkonnakohtu otsuse järeldusi ja advokaadi

koostatud kassatsioonkaebuse väiteid ning hindab, kas Riigikohus oleks võtnud

kassatsioonkaebuse menetlusse.

26. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kassatsioonkaebus vastab seaduses

sätestatud nõuetele ja on esitatud õigeaegselt ning, kui: 1) ringkonnakohus on oma otsuses

ilmselt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja selle normi vale kohaldamine võis kaasa

tuua ebaõige otsuse; 2) ringkonnakohus on otsust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi ja see võis kaasa tuua ebaõige otsuse; 3) kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata

käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks

ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks (VÕS § 679 lg 3).

27. Advokaat leidis kassatsioonkaebuses, et alamate astmete kohtud on rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme ning vääralt kohaldanud materiaalõigust, mis tõi kaasa ebaõige otsuse

(I kd, tl 153 pöördel -157).

28. Kohus tuvastab, kas maakohus täitis asjaolude väljaselgitamise kohustust, sh

selgitamiskohustust. Harju Maakohus märkis 27.11.2014 kohtuotsuse põhjendava osa punktis

16, et kohus uuris 28.10.2014 toimunud kohtuistungil pooltega (II kd lk 158-159) kostja

esitatud võlgnevuse arvestusi. Kohtu hinnangul nähtub arvestusest täpne võlgnevuse

kujunemine. Hageja ei esitanud hilisemas vastuses hagile või istungil ühtegi konkreetset

selgitust, millest ta aru ei saa või kus on arvestuses viga. Kohus küsis korduvalt istungitel

hageja selgitusi (II kd lk 118, lk 159 pöördel (II ikd, tl 149-157). Maakohus selgitas

asjaolusid ja andis pooltele omapoolseid selgitusi tõendamiskoormuse osas toimunud

eelistungitel 11.02.2014 ja 08.04.2014 (II kd, tl 188-192). Seega analüüsis maakohus võla

kujunemise kontrollitavust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maakohus ei

rikkunud tsiviilasjas nr 2-13-55222 menetlusõiguse norme.

29. Harju Maakohtu 27.11.2014 kohtuotsusest nähtub kostja vastuväidetest, et hageja ei ole

alates 08.12.2009 ühtegi laenulepingu järgset makset Swedbank AS-ile tasunud (II kd, tl 150

pöördel). Ringkonnakohus jõudis oma otsuses järeldusele, et kostja esitatud arvestuste järgi

on põhi- ja kõrvalnõuete kujunemine kontrollitav. Ringkonnakohtu lahendis on viidatud

toimiku lehekülgedele, milliste paiknevate tõendite alusel ringkonnakohus järeldusele jõudis.

Kohtud on lugenud võla kujunemise õigeks kohtule esitatud tõendite põhjal.

30. Hageja väide, nagu oleks eelnevates asjades tuvastatud, et laenujäägid sisaldasid juba ka

intressi ja viivise võlga, ei ole kooskõlas Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2015 kohtuotsuse

põhjendustega. Kohtuotsuse põhjendava osa punktides 56 - 58 on ringkonnakohus leidnud, et

menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda kostjale ette heita VÕS § 113 lg-st 6 tuleneva

keelu rikkumist (II kd, tl 163 - 163 pöördel). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nõustuda

ei saa hageja arutluskäiguga, et hageja, kes ei olnud alates 08.12.2009 ühtegi laenulepingu

järgset makset laenuandjale Swedbank AS-ile tasunud, oleks kassatsioonimenetluses

vabanenud võlgnetavatelt summalt viivise tasumisest. Pangal oli õigus nõuda laenulepingu

mittenõuetekohase täitmise korral viivist lepingus ettenähtud määras. Hagejal, kes ei täitnud

laenulepinguid nõuetekohaselt, ei saanud tekkida õiguspärast ootust viivise arvestamata

jätmisele ja selle tasumise kohustusest täielikule vabastamisele. Tallinna Ringkonnakohus

märkis 30.06.2015 kohtuotsuse põhjendava osa p-des 59 - 60, et tsiviilasjas nr 2-11-27551

tuvastatud varasem laenulepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamine ei vabastanud hagejat

lepinguliste kohustuste täitmisest. Vastupidi, kehtiv leping on pooltele täitmiseks kohustuslik

(VÕS § 8 lg 2). Täitemenetluse seadustiku § 56 lg 1 järgi rahuldatakse sissenõudja nõue koos

viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mis nähtuvad täitedokumendist. Sama paragrahvi 3. lõike

kohaselt arvestatakse viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani (II

kd, tl 163 pöördel). Seega ei oleks hageja vabanenud sissenõutavaks muutunud nõudelt viivise

tasumisest.

31. Maakohus analüüsis 27.11.2014 kohtuotsuses põhjalikult hageja väiteid võimalikest

vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisest (II kd, tl 143-157). Maakohus luges

hageja 2005. aasta laenutaotlusega (I kd lk 209) tõendatuks asjaolu, et hageja on ise märkinud

sissetuleku 43 680 krooni kuus ning kohustuste puudumise. Kohus luges hageja konto

väljavõtetega (tsiviilasja nr 2-13-55222 I kd lk 212-216) tõendatuks asjaolu, et hageja esitas

laenutaotlusel märgitud enda sissetulekute tõendamiseks kostjale ka konto väljavõtte.

Maakohus leidis, et AS Swedbank on seega laenu väljastamisel arvestanud hageja

sissetulekute suurusega ja asjaoluga, et tal teistes krediidiasutustes kohustused puudusid.

Samuti arvestas AS Swedbank laenu andmisel laenulepingu tagatisi. AS Swedbank esindaja

selgitas kohtuistungil (tsiviilasja nr 2-13-55222 II kd lk 159), et laenumaksed ei tohtinud

ületada 40 % hageja sissetulekust ning antud juhul jäi see alla 40 %. Samuti puudus pangal

tulenevalt hagejaga varem sõlmitud liisinglepingust alus kahelda, et hageja lepinguid täidab.

Liisinglepingut oli hageja täitnud korrektselt. 2008 aastal teavitas hageja panka sissetulekutest

laenutaotluses, märkides netopalgaks kokku 32 700 krooni (tsiviilasja nr 2- 13-55222 I kd lk

217). Samuti oli hageja nimetatud ajani täitnud kohustusi nõuetekohaselt ning hageja

kohustused panga ees ei moodustanud üle 40 % hageja sissetulekust (II kd, tl 156).

32. Maakohus leidis otsuse p-is 20 et pank hindas hageja krediidivõimekust ning järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Otsuse p- 21 kohaselt selgitas hageja kohtuistungil

(tsiviilasja nr 2-13- 55222 II kd lk 159 pöördel), et jättis panga olulistest andmetest (s.h

teistest laenukohustustest) teavitama. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt VÕS § 6

lõikest 1 peavad nii võlausaldaja kui ka võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest

lähtuvalt. Kohtu hinnangul ei ole hageja ise käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, kui

võttis laenu teades, et ei suuda laenukohustusi täita. Samuti ei ole hea usu põhimõttega

kooskõlas jätta võlausaldaja teavitamata olulistest kohustustest teiste krediidiasutuste ees.

Krediidiasutusel puudub võimalus kontrollida võlgniku kohustusi teistes krediidiasutuses.

Maakohus leidis, et isegi kui eeldada, et kostja rikkus laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, ei annaks see alust sundtäitmist lubamatuks tunnistada, kuna hageja on

ise oma käitumisega võimaldanud kahju tekkimise (II kd, tl 156). Ringkonnakohus täiendas

30.06.2015 otsuse p-is 52 maakohtu otsuse põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtete

osas (II kd, tl 162 pöördel). Vastavalt on tõendamist leidnud, et kohtud on vastutustundliku

laenamise teemat piisava põhjalikkusega käsitletud.

33. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus ega ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-13-5522

menetlusõiguse norme ja kohaldasid materiaalõigust õigesti. Seega ei oleks Riigikohus

võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Vastavalt ei ole tekkinud hagejale lepingu rikkumisest

kahju ning edasi ei ole vaja analüüsida teisi kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi.

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

35. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jätab hagi rahuldamata. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

37. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik