2-21-100612/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-100612

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu rahalises

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.05.2022 hagi õigeksvõtul põhinev

otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

787,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, lepinguline esindaja

Carlo Kask

Kostja XX, lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 13.05.2022 hagi õigeksvõtul põhinev otsus ja saata asi

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-100612

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus andis hageja

nõude üle Harju Maakohtule selle menetlemiseks hagimenetluses, sest kostja esitas nõudele

vastuväite.

2. Hageja esitas 3.02.2021 hagi ja 16.11.2021 selle täienduse, milles palus esimese

alternatiivina mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot, haldustasu

17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus sissenõutavaks

muutuva viivise põhinõudelt 1761,47 eurot alates 4.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Teise alternatiivina

palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 479,21 eurot, intressid 804,15 eurot, haldustasu

60 eurot ja viivised 33,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt

479,21 eurot alates 17.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Fresh Finance OÜ (laenuandja) 20.09.2019

laenulepingu nr 10308 (laenuleping), mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenusumma

1800 eurot kasutamist ning kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste

maksetena 15. kuupäevaks igakuise maksega 56,07 eurot alates 15.10.2019 kuni viimase

osamakseni 15.09.2024 55,97 eurot. Laenulepingus kokkulepitud intressimäär oli 0,07%

päevas. Samuti leppisid kostja ja laenuandja kokku, et kostja tasub laenuandjale haldustasu

2,50 eurot kuus.

Kostja ei tasunud laenu osamakseid alates 15.12.2019, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu

17.06.2020 üles. 21.07.2020 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hageja esimese alternatiivina esitatud nõudele vastu, leides, et laenulepingut

ei ole kehtivalt üles öeldud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et laenuandja loovutas

laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja ei ole hagis esitanud ka krediidikulukuse

määra arvestuskäiku. Kostja vaidles vastu ka esimese alternatiivina esitatud nõuet puudutavale

intressi-

ja

haldustasu

nõudele.

Samuti

pidas

kostja

põhjendamatuks

hageja

sissenõudmiskulude ja viivise nõudeid.

5. Hageja teise alternatiivina esitatud nõude võttis kostja 22.04.2022 menetlusdokumendis

õigeks ning palus maakohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

2-21-100612

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus tegi 13.05.2022 hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, millega rahuldas hagi ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 479,21 eurot, intressid 804,15 eurot, haldustasu

60 eurot ja viivised 33,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt

479,21 eurot alates 17.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

7. Maakohus tegi otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata.

Apellatsioonkaebus

8. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus, rahuldada hagi

täies ulatuses ning mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot,

haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt 1761,47 eurot alates 4.02.2021 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

9. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja võttis õigeks hageja teise alternatiivina esitatud nõude;

-

hageja selgitas 16.11.2021 hagi tervikteksti p-s 5.1, et juhul, kui kohus ei saa lugeda

laenulepingut lõppenuks ning kostja oma kohustust ei täida, siis 16.11.2021

menetlusdokumendi koostamise aja seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud osamaksed

alates 15.12.2021–15.09.2024 ning need nõuded saab hageja esitada eraldi menetluses;

-

maakohtu otsuses ei ole kirjeldavat ja põhjendavat osa, mistõttu ei saa hageja pöörduda

kohtusse osas, milles tema nõue muutub hiljem sissenõutavaks;

-

maakohtu otsuse resolutsioonist ei nähtu, millist perioodi nõue puudutab;

-

maakohus on otsuses vähendanud hageja põhinõuet;

-

maakohtu otsus on vastuoluline;

-

maakohus on rikkunud materiaalõiguse normi ja andnud tõenditele ebaõige hinnangu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti piisav riigilõiv. Samuti vastab

kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse.

11. Asi tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse

põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu,

mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 2 teise lause ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee hageja soovitud otsustust hagi rahuldamise

kohta.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 440 lg-t 1 ja § 442

lg-id 5, 7 ja 8, kui jättis lahendamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõude ja rahuldas

hageja teise alternatiivina esitatud nõude kostja õigeksvõtul, ilma et oleks lahendanud esimese

nõude.

2-21-100612

13. Hageja ei esitanud oma nõudeid selliselt, et palus rahuldada ühe või teise 16.11.2021 hagi

täienduses esitatud alternatiivsetest nõuetest, vaid reastas oma nõuded järgmiselt. Esimese

alternatiivina palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 1761,47 eurot, intressid 261,11 eurot,

haldustasu 17,50 eurot, viivised 89,36 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise (digitoimiku lehekülg (dtl) 158, p-d 1 ja 2). Teise alternatiivina

palus hageja mõista kostjalt välja põhinõue 479,21 eurot, intressid 804,15 eurot, haldustasu

60 eurot ja viivised 33,47 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise (dtl 158, p-d 1

ja 2). Alternatiivsete nõuete puhul sõltub õigeksvõtu tähendus sellest, millises järjekorras on

hageja alternatiivsete nõuete rahuldamist taotlenud (TsMS § 370 lg 2). Kuigi kostja sai

iseenesest teise alternatiivina esitatud nõude õigeks võtta, pidi maakohus tegema sisulise otsuse,

milles esmalt kontrollima esimest alternatiivi. Alles selle rahuldamata jätmisel saanuks kohus

hagi lahendamisel lähtuda kostja õigeksvõtust. Hageja ei ole oma alternatiivsete nõuete

järjestust muutnud ega nõustunud teise alternatiivina esitatud nõude rahuldamisega. Kostja

õigus hagi õigeks võtta ei võimalda kostjal hageja nõuete vahel valida, vaid lähtuda tuleb hageja

alternatiivina esitatud nõuete järjekorrast. See määrab ka kohtu jaoks selle, millises järjekorras

hageja nõudeid tuleb lahendada. Alternatiivsete nõuete järjekorra valimine on hageja otsustada

ja see on kohtule siduv.

14. Ringkonnakohtu hinnangul annavad maakohtu eksimused hagi rahuldamisel õigeksvõtu

alusel TsMS § 656 lg 4 järgi aluse vaidlustatud otsus tervikuna tühistada. Maakohus on jätnud

lahendamata hageja esimese alternatiivina esitatud nõude. See on rikkumine, mis puudutab

maakohtu otsust tervikuna ega võimalda hagejal maakohtu otsuse vaidlustamisel tugineda

kostja omaksvõtule nõude osas, mida kostja õigeks ei võtnud (s.o hageja esimese alternatiivina

esitatud nõue teise alternatiivina esitatud nõude summale vastavas osas). See kahjustaks kostja

õigusi edasises menetluses, välistades kostja vastuväiteid esimese alternatiivina esitatud

nõudele vastavas ulatuses. Hagimenetluses saab iga menetlusosaline käsutada ainult oma

menetlusõigusi. Ainult kostja saab otsustada, millise nõude ta õigeks võtab (TsMS § 4 lg 3 teine

lause) ja seda ei saa laiendada teistele nõuetele. Kostja on menetluses selgelt väljendanud, et

vaidleb vastu hageja esimese alternatiivina esitatud nõudele (dtl 86–92).

15. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi

saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei oleks

praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja

menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646 ja § 656 lg 2 teise lause järgi

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

16. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsida

apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt Riigikohtu 24.01.2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-13-56825, p 11).

17. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

2-21-100612

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing