2-19-122085/59 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-122085

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi

saamiseks ja selle sissenõudmiskulu hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Annemarie Taal

Kostja X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i ÜHISTEENUSED 28. aprilli 2022. a apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse

võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda. X ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-19-122085

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 15. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X t (kostja) 663 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 3. septembril

2019 kostjale makseettepaneku, kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning Pärnu

Maakohus lõpetas 31. oktoobri 2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kohtu nõudel 18. novembril 2019 kostja vastu hagiavalduse, milles palus

mõista kostjalt enda kasuks välja 563 eurot, sh leppetrahvi 520 eurot, võla sissenõudmiskulu

30 eurot ning sõiduki vastutava isiku kindlakstegemise kulu 13 eurot. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav äriühing. Hageja tuvastas

parkimiskorra täitmist kontrollides rikkumisi ning vormistas alates 6. detsembrist 2016 kuni

29. juunini 2017 sõidukile registreerimismärgiga XXX XXX (sõiduk) Tartus Jaama 195 tasuta

parklas parkimiskorralduse nõuete eiramise eest (puudus parkimisluba) 12 korda 40 euro

suuruse leppetrahvi ning 22. aprillil 2017 Tartus Kreutzwaldi tänaval Maaülikooli juures

parkimisloata parkimise eest 40 euro suuruse leppetrahvi, s.o kokku leppetrahve 520 euro

ulatuses. Hageja on teinud iga leppetrahvi kohta Maanteeametile sõidukiomaniku ja vastutava

kasutaja andmete saamiseks päringu, makstes iga päringu eest riigilõivu 1 euro, mille kostja

peab hagejale hüvitama. Maanteeametilt saadud teabe kohaselt oli iga leppetrahvi vormistamise

aja seisuga sõiduki vastutav kasutaja/omanik X . Leppetrahvid on tasumata. Hageja kasutas

võla sissenõudmiseks inkassoteenust, kuid võla sissenõudmine ebaõnnestus. Hagejal on

võlaõigusseaduse (VÕS) 113² lg 2 p 1 järgi õigus nõuda kostjalt ka sissenõudmisekulude

hüvitamist 30 euro ulatuses.

2.2. Parkla infotahvlil avaldatud hageja kehtestatud parkimistingimuste (parkimistingimused)

kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks

leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud

tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas, eirates parkimistingimustes

sätestatud korda, on sõidukijuhil parkimistingimuste p 8 järgi kohustus tasuda parklaoperaatori

nõudmisel leppetrahvi kuni 57 eurot. Parkimistingimuste p 4 järgi on operaatoril õigus eeldada,

et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juht ja lepingu pool.

2.3. Hageja sõlmis Tartu, Jaama 195 korteriühistuga (korteriühistu) parkimisjärelevalve

teenuse osutamiseks lepingu. Leping kehtib. Lepingu objektiks oli üksnes parkimise reeglite

täitmise kontroll, mis on seotud kaasomandi eseme korrashoiuga ja on käsitatav tavapärase

korteriomanike huvidele vastava valitsemisena, mille üle saab korteriühistu otsustada

häälteenamusega ning milleks ei ole vaja kaasomanike nõusolekut. Hageja toimis heas usus ja

kõigi korteriomanike huvides. Hageja teeb alati korteriühistutega koostööd ja tühistab

leppetrahvid, kui korteriühistu seda palub. Praegusel juhul ei ole korteriühistult sellist palvet

tulnud.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei esitanud vastuväiteid

Tartus Maaülikooli juures vormistatud leppetrahvi kohta ja vaidles vastu üksnes Tartus Jaama

195 vormistatud leppetrahvidele.

2-19-122085

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt oli tema sõiduk korteriühistu korra kohaselt registreeritud.

Kostja saatis 29. juunil 2016 korteriühistu määratud isikule e-kirja, millega soovis tühistada

sõidukite registreerimisnumbriga 252 TLC ja 260 TLC parkimise ning lisada sõiduki

registreerimisnumbriga XXX XXX. 14. juulil 2016 vormistati kostjale trahv, kostja kontrollis

edastatud sõiduki registreerimisnumbrit ja leidis, et ta oli teinud tähekombinatsioonis vea.

15. juulil 2016 saatis kostja korteriühistule e-kirja, milles tunnistas oma viga ja palus auto

numbri muuta. Kostja ei ole saanud korteriühistult vastust ning tal ei ole võimalik saada

korteriühistult parkimiskorra kohta teavet. Kuna paljudel korteriomanikel oli parkimisega

probleeme, andis toonane haldur teada, et trahvid ei kehti neile, kes majas elavad, ja lubas

edastada selle teabe hagejale. 2017. a kevadel muutsid ühistu liikmed parkimise korda ja

otsustasid väljastada parkimiskaardid.

3.2. Kuigi korteriühistu võttis 10. juunil 2014 korduskoosolekul vastu otsuse hagejaga lepingu

sõlmimiseks, et hoida parklas korda, ei andnud see otsus juhatuse liikmele õigust vastavat

lepingut hagejaga sõlmida ning juhatuse liige ületas oma volitusi. Üldkoosolekul otsustati

majaesise parkla remonditööde üle. Tartus Jaama 195 asuv maa-ala (kinnisasi) kuulus kõigi

korteriomanike kaasomandisse ning kaasomanikud ei ole sõlminud kokkulepet, mille alusel

oleks antud maa kellegi teise kasutusse. Parkimisvõimalustes kokku leppimine on

korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole käsitatav tavakasutusena, mistõttu tuleb selle

küsimuse lahendamiseks saavutada korteriomanike konsensus. Korteriomanikud ei ole

parkimise tingimuste kohta kokkulepet sõlminud.

3.3. Hageja leppetrahvinõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu lubamatu, sest kostja

tegi kõik endast oleneva, et hageja lepingupartner (korteriühistu) lisaks kostja sõiduki

andmebaasi. Korteriühistu liikmelt sellistel asjaoludel leppetrahvi väljamõistmine soosiks

tulevikus korteriühistute ignoreerivat käitumist.

3.4. Alternatiivselt tuleb leppetrahvi vähendada nullini, sest ülaltoodud asjaoludel oleks kostja

suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui ta peaks tasuma korteriühistu ignorantsuse ja pahatahtlikkuse

tõttu leppetrahvi. Kostja tegi kõik endast oleneva ega saanud mõjutada korteriühistu käitumist.

Lisaks ei ole hagejale tekkinud nõutava leppetrahvi ulatuses kahju.

3.5. Leppetrahvi aluseks olev tüüptingimus võib olla praegusel juhul ebamõistlikult kahjustav

tüüptingimus ja seetõttu tühine, sest sellega nähakse ette ebamõistlikult suur leppetrahv.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 8. aprilli 2022. a otsusega, mida on parandatud 2. mai 2022. a

määrusega, hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 41 eurot. Menetluskulud

jättis maakohus hageja kanda, kuid ei määranud kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude

suurust, sest kostjal ei olnud menetluskulusid tekkinud.

4.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja on sõiduki omanik;

-

sõiduk oli hageja väidetud kuupäevadel hageja väitetud parkimisaladel pargitud;

-

hageja sõlmis 6. aprillil 2014 Tartu, Jaama 195 korteriühistuga parkimise reeglite

täitmise kontrollimist teenuse osutamiseks lepingu nr 10/1820;

-

parkimisaladel olid avaldatud parkimistingimused;

-

kostjal puudus Tartus Maaülikooli juures parkimiseks parkimisluba;

-

kostja oli Tartus Jaama 195 asuva kinnisasja kaasomanik;

2-19-122085

-

hageja esitas 13 leppetrahvinõuet, leppetrahvinõuded esitati mõistliku aja jooksul.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja 22. aprillil 2017 esitatud

leppetrahvinõue Tartus Maaülikooli juures loata parkimise eest rahuldada ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahv 40 eurot. Kostja ei ole esitanud sellele nõudele vastuväiteid.

Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 euro Transpordiametile tehtud

päringu eest.

4.3. Hageja leppetrahvinõuded Tartus Jaama 195 parkimisalal parkimise eest tuleb jätta

rahuldamata, sest korteriühistu üldkoosolek ei olnud pädev otsustama kaasomandis oleva

parkimisala kasutamise üle ning ka juhul, kui selline pädevus oli, oli kostja nõuetekohaselt oma

sõiduki registreerimisnumbri parkimisega tegelevale kontaktisikule teatanud. Kuna

leppetrahvinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka kostjalt Transpordiametile tehtud

päringute eest tasutud riigilõivu hüvitamise nõue.

Kuna tegemist ei olnud tasulise parkimisalaga, võib esitatud asjaoludel olla tegemist tasuta

kasutamise lepinguga VÕS § 389 tähenduses.

Asjas tuleb eristada parkimiskorda ja selle korra täitmise kontrollimist. Iseenesest kehtib

korteriühistu ja hageja vahel sõlmitud leping parkimise korra täitmise kontrollimiseks, kuid ei

ole kehtivat korda, mille alusel seda kontrollida. Kuigi hageja hinnangul oli tal kostjaga

lepinguline suhe, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kostja oli parkimisala kaasomanik,

mistõttu võinuks kostja parkimisõigus tekkida seaduse alusel. Kaasomanikud võivad

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 järgi reguleerida kaasomandis oleva asja valdamist ja

kasutamist kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel. Ka korteriomanikud võisid

toona kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) ja korteriühistuseaduse (KÜS) järgi leppida kokku

kaasomandi eseme kasutamises. Riigikohtu praktika kohaselt on korterelamut teenindaval maal

korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine käsitatav kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramisena, sest parkimisvõimalustes kokkuleppimine on korteriomanike jaoks

oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena. Selline

kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse

lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus. Sellest tulenevalt väljus

parkimise korraldamise otsustamine, sh parkimiskaartide väljastamise ja tasu suuruse

otsustamine korteriühistu üldkoosoleku pädevusest – selles said korteriomanikud ühiselt kokku

leppida. Seetõttu on üldkoosoleku otsus selle kohta, et korteri kohta saab veebipõhiselt

registreerida kaks sõidukit, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24¹ lg 1 alusel tühine

ning üldkoosolekul parkimise korraldamise otsustamine ei välista kaasomaniku õigust kasutada

kaasomandit. Kostjale teadaolevalt ei ole kaasomanikud sõlminud kasutuskorra kokkulepet

ning hageja ei ole sellist kokkulepet tõendanud. Seega ei ole piiratud kostja kui kaasomaniku

õigust parklat kasutada ning parkimiskaardi nõue ei laienenud talle.

Ka juhul, kui korteriühistul olnuks pädevus otsustada, mitu parkimiskaarti ühe korteri kohta

väljastatakse, oli kostjal leppetrahvide määramise ajal (alates 6. detsembrist 2016 kuni

25. maini 2017) õigus parkimisalal parkida. 25. mai 2017. a korteriühistu üldkoosoleku

protokollist nähtub, et veebipõhine autoregistreerimine lõpetatakse ja tellitakse parkimiskaardid

ning igal soovijal tuleb hiljemalt 10. juuniks Y teatada oma soovidest. Seega kehtisid enne seda

elektroonilised parkimiskaardid. Kostja on tõendanud, et ta saatis Y , kes oli märgitud hageja

ja korteriühistu vahel sõlmitud lepingus kontaktisikuks, 29. juunil 2016 e-kirja teel oma sõiduki

registreerimisnumbri XXX XXX, ning Y vastas, et uus number on sisestatud. 15. juulil 2016

kirjutas kostja uuesti Y , et ta eksis auto numbriga ning õige number on XXX XXX, ning palus

4. augustil 2016 vastust. Arvestades seda, et kostja teatas sõiduki numbri ega saanud seda

2-19-122085

infosüsteemis ise registreerida, võis kostjal olla ka elektrooniline parkimisluba. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja rikkus parkimistingimusi. Seega ei ole hagejal igal juhul õigust nõuda

leppetrahvi.

4.4. Menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel hageja

kanda, sest hageja ei nõustunud kostja kompromissiettepanekuga, milles kostja oli nõus tasuma

hagejale rohkem kui kohus otsusega välja mõistab. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostja

oleks kandud menetluskulusid, jätab kohus menetluskulude hüvitise välja mõistmata.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata 502 euro ulatuses ja jaotas menetluskulud, ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega hagi selles osas rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt hindas maakohus vääralt tõendeid ja tegi ebaõige

lahendi.

Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et tal oli korteriühistuga sõlmitud kehtiv leping

parkimisjärelevalve teostamiseks ning selleks oli hageja paigaldanud parkimisalale

parkimistingimuste infotahvli. Parkimisjärelevalve oli kõigi korteriomanike huvides ning

korteriühistu otsus ei ole tühine. Kui kostjal oli selle kohta vastuväiteid, tulnuks need esitada

korteriühistule. Hageja sõlmis korteriühistuga heas usus lepingu, arvestades, et üldkoosoleku

otsus kehtib.

Leppetrahvinõude eeldused on täidetud. Poolte vahel on kehtiv leping ning kostja rikkus

lepingut, sest tal ei olnud kehtivat parkimisluba. Leppetrahvi saamiseks piisas toonase

kohtupraktika kohaselt sellest, et korda rikkuvat sõidukit on pildistatud ning märgitud on

parkimise aeg ja koht. Leppetrahvikviitungit ei tulnud jäädvustada. Kuigi hageja jättis esitamata

elektrooniliste lubade väljavõtte, ei esitanud ka kostja tõendeid selle kohta, et tal oli olemas

elektrooniline parkimisluba. Parkimislubasid registreeris korteriühistu. Kui korteriühistu ei

reageerinud kostja palvele, siis peaks kostja nõue olema suunatud korteriühistu, mitte hageja

vastu. Hagejal ei ole ülevaadet sellest, kellel peaks olema parkimisluba. Juhul, kui sõidukil

XXX XXX oleks leppetrahvide väljastamise ajal olnud kehtiv nõuetekohane parkimisluba,

oleks parkimiskontrolöri kontroller andnud positiivse vastuse kehtiva parkimise osas ja

leppetrahve ei oleks sõidukile väljastatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

8. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetles kohus hagi TsMS § 405

lg 1 esimese lause järgi enne 1. jaanuari 2022 kehtinud redaktsioonis oma õiglase äranägemise

2-19-122085

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 663 eurot. Seega ei ületanud hageja põhinõue

2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu oli tegemist lihtmenetluse asjaga

TsMS § 405 lg 1 mõttes.

9. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Maakohus ei ole otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele TsMS § 442 lg 6 järgi lahendi peale

edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine

TsMS § 637 lg 21 tähenduses, nagu on korduvalt leidnud ka Riigikohus.

10. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse.

Sõltumata sellest, kas korteriomanikud olid kehtivalt leppinud kokku kaasomandis oleval maa-

alal parkimise korralduses, ei ole hageja tõendanud leppetrahvinõude eeldusi, s.o seda, et kostja

rikkus parkimiskorda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis leppetrahvi määramise

kuupäevadel oma sõidukit registreerimisnumbriga XXX XXX talle kaasomanikuna kuuluval

maa-alal, mille parkimiskorraldust kontrollis hageja. Pooled vaidlevad aga selle üle, kas kostjal

oli õigus seal parkida, st kas kostjal oli kehtiv parkimisluba. Parkimisluba puudutavalt tuvastas

maakohus, et vaidlusalusel ajavahemikul kehtisid elektroonilised parkimisload. Hageja ei ole

sellele vastuväiteid esitanud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja teatas korteriühistu poolt

nimetatud isikule 29. juunil 2016, s.o enne leppetrahvide määramist oma sõiduki

registreerimisnumbri, mille kohta sai kinnituse, et see on registreeritud. Paraku eksis kostja

tähekombinatsioonis, kuid saatis 15. juulil 2016 parandatud registreerimisnumbri. Ka nende

asjaolude kohta ei ole hageja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Seega on kostja

tõendanud, et ta tegi kõik endast oleneva, et saada parkimisluba. Arvestades seda, et tegemist

oli elektroonilise parkimisloaga, millele kostjal puudus juurdepääs, tuli hagejal tõendada, et

kostja nimetatud sõidukinumber ei olnud vastavasse infosüsteemi sisestatud. Seda ei ole aga

hageja teinud. Hageja möönab apellatsioonkaebuses, et ta ei ole seda teinud, kuid ei ole ka

kaebusele lisanud vastavat väljavõtet infosüsteemist ega selgitanud, miks ta seda maakohtule

ei esitanud. Seejuures on ekslik hageja arusaam, et ainuüksi leppetrahvi määramise faktist saab

kohus järeldada, et kostja sõiduk ei olnud elektroonilises infosüsteemis registreeritud.

Kontroller võib mitmetel põhjustel anda negatiivse vastuse, sh ei ole praegusel juhul välistatud,

et

kostja

sõiduki

registreerimisnumber

oli

infosüsteemi

sisestatud

eksliku

tähekombinatsiooniga. Seda, millised sõidukid olid leppetrahvide määramise ajal infosüsteemis

registreeritud, sai hageja tõendada, kuid ei ole seda teinud.

Eeltoodut arvestades jättis maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti hagi osaliselt rahuldamata,

mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

2-19-122085

11. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil

vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

12. Lisaks on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus

nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv (175 eurot).

13. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik