3-21-1622/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-21-1622

Otsuse kuupäev

14. juuni 2022

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

AS A&P Mets ja osaühingu AP Metsatööd kaebus

Keskkonnaameti

14.06.2021.a

ja

16.06.2021.a

ettekirjutuste osalise õigusvastasuse tuvastamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad – AS A&P Mets ja osaühing AP Metsatööd, mõlema

volitatud esindaja Maiu Paloots

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Rutt Grünberg

RESOLUTSIOON

1. Lubada kaebajatel kaebust muuta. Lahendada kaebus nõudes tuvastada

Keskkonnaameti 14.06.2021.a ja 16.06.2021.a ettekirjutuste õigusvastasus osas, millega

keelati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel metsaeraldistel 1, 2, 3, 4 ja 5.

2. Rahuldada kaebus osaliselt:

- tuvastada Keskkonnaameti 16.06.2021.a ettekirjutuse õigusvastasus osas, millega

keelati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel metsaeraldistel 1, 2, 3, 4 ja

5;

- jätta kaebus Keskkonnaameti 14.06.2021.a ettekirjutuse osas rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks looduskaitseseaduse § 55 lg 61 suhtes.

4. Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

5. Mõista vastustajalt kummagi kaebaja kasuks välja menetluskulud 7 eurot 50 senti,

s.o kokku 15 eurot.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

6. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 14.07.2022.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

7. Andmesubjektil (välja arvatud avaliku võimu kandja) on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 26)

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Keskkonnaamet (vastustaja) tegi 14.06.2021 osaühingule AP Metsatööd ja Forest Reserves

OÜ-le ettekirjutuse nr 2291 (tl 8-9) peatada puude ja põõsaste langetamine Valga maakonnas

Tõrva vallas Pikasilla külas Mango maaüksusel (kinnistu number 68940, edaspidi

vaidlusalune kinnistu) lindude pesitsemise kaitseks. Raie peatati asjaolude kontrollimiseks

esialgselt kuni 17.06.2021 (kaasa arvatud). Raie jätkamise võimalikkusest või edasise

peatamise vajadusest lubas Keskkonnaamet teavitada hiljemalt 17.06.2021.

Keskkonnaamet tuvastas 11.06.2021, et vaidlusalusel kinnistul teostatakse raietöid.

Maaüksuse eraldistel 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 19, 20, 26, 27 ja 29 lageraie ning eraldistel 12, 15, 16,

17, 21 ja 23 harvendusraie teostamiseks on registreeritud kehtivad raiet lubavad metsateatised.

Kuna teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt 1 paar linde 1 ha kohta, on

raiega jätkamisel reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade üleskasvatamist, hävitada

või kahjustada pesa. Metsaregistri andmetel on vaidlusaluse kinnistu omanik Forest Reserves

OÜ. Keskkonnaameti juhtivinspektor andis 11.06.2021 suulise korralduse peatada puude ja

põõsaste langetamine esialgu kuni 17.06.2021 raietöid korraldava OÜ AP Metsatööd

metsameistrile.

Vastustaja viitas looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg 61 p 1 ja 2, Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv)

art 1 ja 5, loomakaitseseaduse (LoKS) § 7 lg 1 p 3, korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1.

Vastustaja leidis, et tahtlust tuleb mõista karistusseadustiku (KarS) § 16 tähenduses.

Vastustaja tegi osaühingule AP Metsatööd ja Forest Reserves OÜ-le hoiatuse ja selgitas, et

juhul kui jätkatakse puude ja põõsaste langetamist ning lindude tahtlikku häirimist

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, rakendatakse sunniraha 5000 eurot.

2. Keskkonnaamet tegi 16.06.2021 ettekirjutuse nr 2291 (tl 12-13) mitte teostada raiet

(puude ja põõsaste langetamine) vaidlusalusel kinnistul lindude pesitsemise ajal kuni

31.07.2021 (kaasa arvatud). Ettekirjutus edastati osaühingule AP Metsatööd ja Forest Reserves

OÜ-le 17.06.2021.

Ettekirjutuse kohaselt laekus 10.06.2021 Keskkonnaametile kaebus raietegevuse kohta

lindude pesitsusperioodil vaidlusalusel kinnistul. Kaebust kontrolliti 11.06.2011 ja anti

korraldus raietööd peatada (vt otsuse p 1). Suuline korraldus vormistati 14.06.2021 kirjalikult

ettekirjutusena.

Keskkonnameti loodushoiutööde büroo spetsialist teostas 13.06.2021 paikvaatluse, mille

käigus tuvastati, et eraldised 1, 2, 3, 4 ja 5 moodustavad ühtse vana metsaga ala, millel

registreeriti suur lindude liigiline mitmekesisus. Vaatluse tulemusel tuvastati eraldistel 1-5

suur-kirjurähni ja mets-lehelinnu kindel pesitsus, metsvindi ja väike-kärbsenäpi tõenäoline

pesitsus. Vastustaja hindas veel üheksa linnuliigi pesitsuse tõenäoliseks selle põhjal, et

laulvat isaslindu pesitsuseks sobivas biotoobis. Lisaks vaadeldi linde vaidlusaluse kinnistu

teistel osadel ja leiti mitmete linnuliikide tõenäoline ja võimalik pesitsus. Ettekirjutuses toodi

välja tuvastatud linnuliikide pesitsusperioodid eraldiste kaupa ja leiti, et planeeritud ja

teostamata raied eraldistel 1-5, 12, 15-17, 21 ja 23 tuleb peatada kuni 31. juulini.

Keskkonnaamet viitas samadele õiguslikele alustele nagu 14.06.2021.a ettekirjutuses ja

selgitas täiendavalt, et kohtupraktikas on peetud põhjendatuks peatada raie ka juhul, kui pesade

olemasolu ei ole otseselt tuvastatud, kuid on põhjust eeldada nende olemasolu. Keskkonnaamet

otsustas, et raie on vajalik peatada nii kiiresti kui võimalik ilma menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata kahju ärahoidmiseks ja avalike huvide kaitseks. Ettekirjutuses

sisaldus hoiatus, et ettekirjutuse mittetäitmisel rakendatakse sunniraha 5000 eurot.

3. Kaebajad AS A&P Mets ja osaühing AP Metsatööd esitasid 16.07.2021 Tartu

Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid seisukohti. AS A&P Mets põhjendas

oma kaebeõigust sellega, et ta omandas vaidlusaluse kinnistu omanikult Forest Reserves OÜ-

lt kasvava metsa raieõiguse (tl 21-22) ning ettekirjutus takistas selle teostamist.

Kohus võttis kaebuse menetlusse Keskkonnaameti 14.06.2021 ja 16.06.2021 ettekirjutuste

õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Kaebajad täpsustasid menetluse käigus (tl 166), et

soovivad ettekirjutuste õigusvastasuse tuvastamist osaliselt, metsaeraldiste 1, 2, 3, 4 ja 5 osas.

Kaebajad taotlesid põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist LKS § 55 lg 61 osas.

Kaebajad leidsid, et ettekirjutused on õigusvastased. Ettekirjutustes on ebaõigesti tõlgendatud

õigusakte. 16.06.2021 ettekirjutuse aluseks olev spetsialisti hinnang ei ole kontrollitav.

Ettekirjutuste tegemisel ei ole järgitud Keskkonnaameti enda ja keskkonnaministri antud

juhiseid. Ettekirjutustes puudub sisuline kaalutlus, ei ole hinnatud raiepiirangute vajalikkust ja

proportsionaalsust. Ettekirjutuste tegemisel ei ole kaalutud alternatiive ja kaebajate huve. See

on viinud kogumis ettekirjutuste tegemiseni, mis ei vasta haldusakti andmiseks sätestatud

nõuetele ja ei ole kooskõlas hea haldustavaga. Kaebajate põhjendused on täpsemalt järgmised.

3.1. Õigusaktid ei keela raie teostamist lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Raieid ei ole piiratud keskkonnaministri määrusega (MS § 40 lg 10). Metsateatiste

kinnitamine tähendab, et raie teostamine vaidlusalusel kinnistul on vastustaja hinnangul

kooskõlas õigusaktidega. Täiendavaid tingimusi seoses loomade sigimisperioodiga sätestatud

ei ole. Seni ei ole raietöid käsitletud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku

hävitamise ja kahjustamisena ning lindude tahtliku häirimisena. Üksnes soovitati kevad-

suvisel perioodil raiet mitte teha. Riik ei ole pidanud vajalikuks ja põhjendatuks raiete

piiramist või üldise raiekeelu kohaldamist loomastiku sigimisperioodil. Keskkonnaamet

käsitleb LKS § 55 lg 61 põhjendamatult rangemalt kui oli selle kehtestamise eesmärk. Ei ole

mingit põhjust, miks peaks ohu ennetamisel ehk olukorras, kus ei ole rikkumist toime pandud,

lähtuma KarS § 16.

Ka linnudirektiivi kohaselt on inimtegevus mõistlikes piirides võimalik, kui sellega ei kaasne

ülemäärane haruldaste lindude kahjustamine ning looduslikult esinevate linnuliikide arvukus

on hoitud mõistlikul tasemel. Keskkonnaminister on selgitanud (tl 31) et, igasuguste erinevaid

häiringuid põhjustavate tegevuste keelustamine oleks ebaproportsionaalne. Kehtivast õigusest

ei tulene, et põllumajandus, metsandus või puhkemajandussektor peaks kõigi võimalike

linnuliikide heaolu nimel oma tegevuse kolmeks kuni viieks kuuks peatama.

3.2. Raiete keelamine abstraktse ohu vältimiseks juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata ei ole

õiguspärane. Keskkonnaamet kinnitas metsateatised perioodil 21.04.-30.04.2021 ilma

täiendavate tingimusteta raie teostamise aja kohta ja need kehtivad üks aasta. Vastavalt

metsateatisele ja raieõiguse võõrandamise lepingule võib raiet teostada igal ajal. Kaebajad ei

ole raie tegemisel rikkunud õigusaktide nõudeid. Ei ole proportsionaalne, et sama haldusorgan

ca 1,5 kuud pärast metsateatiste kinnitamist keelab raie üksnes põhjendusel, et igas metsas

pesitseb vähemalt 1 paar linde ja on reaalne oht häirida lindude pesitsemist, poegade

üleskasvatamist, hävitada või kahjustada pesa.

14.06.2021 ettekirjutuses esitatud põhjendused seoses raie peatamisega on üldised, puuduvad

juhtumipõhised põhjendused, miks on ettekirjutuse tegemine ja sunniraha hoiatus vajalikud.

Ettekirjutuses

- puudub viide konkreetsetele teadustöödele, millele tuginedes on haldusorgan esitanud

väite, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe ha kohta;

- ei ole märgitud, mis linnud vaidlusalusel kinnistul võivad pesitseda ega kindlaks tehtud,

kas vaidlusalusel kinnistul mõni lind ka pesitseb;

- ei ole tuvastatud, et kaebajad oleksid rikkunud LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 nõudeid;

- ei ole arvestatud kinnitatud metsateatistega, mis annavad õiguse raietöid teostada;

- ei ole kaalutud kaebajate huve ega võimalikke alternatiive.

Keskkonnaamet on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes vaatamata 11.06.2021 toimunud

kohapealsele kontrollile otsustamisel olulised asjaolud välja selgitamata/lükanud nende

väljaselgitamise edasi. Kaebajate hinnangul on haldusorgan 14.06.2021. a ettekirjutuses

asunud ennetama abstraktset ohtu. Ettekirjutuses viidatud KorS § 28 lg 1 ei anna alust

abstraktse ohu tõrjumiseks. Riigikohus on avaldanud, et kui ettevõtja tähelepanu on

preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele üldise sisuga õigusnormidele, on

seda võimalik teha ka ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või

soovituse vormis.

3.3. Ettekirjutuse aluseks olev hinnang peab olema kontrollitav. Kaebajad taotlesid

paikvaatlusega seotud dokumentide ja ettekirjutuses märgitud lindude pesitsuskoordinaatide

edastamist. Keskkonnaamet selgitas, et pesakohtade koordinaate määratud ei ole (tl 25) ja

edastas spetsialisti poolt koostatud hinnangu (tl 26). Kaebajad ei pea õigeks, et dokumente,

millele ettekirjutus tugineb, ettekirjutuse saajale ei esitata, vaid seda tuleb asuda välja

nõudma. 16.06.2021 ettekirjutusest ei ole võimalik aru saada, et kogu spetsialisti hinnang on

kopeeritud ettekirjutuse teksti, nagu hiljem selgus.

Keskkonnameti juhise kohaselt järgitakse pesitsuskindluse määramisel rahvusvahelise

linnuatlase üldtunnustatud metoodikat. Spetsialisti hinnangust ega ettekirjutusest ei nähtu, mis

metoodikat on paikvaatlusel kasutatud. Hinnangust ei selgu pesade ligikaudnegi asukoht,

seega pole hinnang kontrollitav. Hinnanguna nimetatud dokument on allkirjastamata ja see on

äärmiselt üldine. Näiteks on eraldisi 1-5 hinnatud koos, mitte eraldiste kaupa. Kuna

spetsialisti hinnang on üldine, ei ole võimalik hinnata, kas kogu raie peatamise asemel oleks

saanud kasutada ka alternatiive, näiteks raie osaline peatamine.

3.4. Ettekirjutuse tegemisel ei ole järgitud haldusmenetluse seaduses haldusakti andmisele

sätestatud nõudeid. Sisulist kaalutlust (sh kaebajate huvid, alternatiivid) 16.06.2021

ettekirjutusest ei nähtu.

Ettekirjutuses nimetatud kohtumäärust, millega kohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse,

ei saa võrdsustada jõustunud kohtuotsusega või käsitleda pretsedendina, mis kardinaalselt

keelab mistahes lindude häirimise. Vastustaja viidatud Euroopa Kohtu eelotsustes

kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/197 tõlgendas Euroopa Kohus lindude häirimise keeldu

mitte linnudirektiivi vaid loodusdirektiivi (elupaigadirektiivi) tähenduses. Loodusdirektiivi

eesmärk ei ole kaitsta kõiki looduslikke linnuliike, vaid üksnes ühenduse tähtsusega liike s.h

haruldasi liike, kelle kaitseks tuleb moodustada kaitseala.

Haldusorgani tegevus peab olema adressaadile võimalikult ettenähtav. Haldusaktide andmine

ei tohi kahjustada õiguspärast ootust, antud juhul ootust teha metsaraiet vastavalt kinnitatud

metsateatistele ja seda igal ajal. Kui raieid mingil perioodil teha ei oleks lubatud, ei oleks

kaebajad raieid planeerinud ja sellega seotud kulutusi teinud. Keskkonnaamet ei ole praeguses

asjas ega laiemalt uue ja ootamatu halduspraktika kohaldamisel arvestanud maa- või

raieõiguse omanike õigusi ja huve. Halduspraktika, mille kohaselt metsateatise kehtivus

peatatakse vaid juhtudel, kui esitatakse kaebus või teavitatakse raietöödest, ei vasta võrdse

kohtlemise põhimõttele ja piirab ettevõtlusvabadust.

Keskkonnaamet on käitunud ebaproportsionaalselt, keelates kogu metsateatistega hõlmatud

ala ulatuses puude langetamise kuni 31.07.2021. Asjaolusid ei ole sisuliselt kaalutud,

täielikult on jäetud kaalumata kaebajate huvid ja metsateatistest tulenevad õigused metsa

majandamisel ning jäetud hindamata võimalikud alternatiivlahendused. Lisaks ei ole

kaebajaid ära kuulatud ega kutsutud paikvaatluse juurde. Raied peatati juba 11.06.2021,

osavõtt paikvaatlusest oleks võimaldanud arutada võimalikke alternatiive edasise raie

läbiviimisel, vältinud ebaselgust pesade paiknemise osas jne.

3.5. Keskkonnaamet on asunud ettekirjutuses avaldamata dokumentide alusel ettekirjutusi

kohtumenetluses tagantjärele põhjendama. Vastustaja esitatud objekti kontrollimise protokoll

on koostatud tagantjärele, selles esitatud pesitsuse koordinaatide õigsust ei ole enam võimalik

kontrollida. Kaebajad paluvad jätta tõendina läbi vaatamata kohtumenetluses 16.05.2022

esitatud teadustöö, mis ei saanud olla 14.06.2021 ettekirjutuse aluseks.

4. Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata ja esitas menetluse käigus

täiendavaid seisukohti. Vastustaja hinnangul on kaebajate taotlus põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks LKS § 55 lg 61 osas perspektiivitu.

4.1. Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks see, et raiet lubavates metsateatistes ei ole seatud

lindude pesitsemisajaga seonduvaid täiendavaid piiranguid raietööde ajale või viisile.

Metsateatise registreerimisel kontrollitakse metsateatise vastavust õigusaktidest tulenevatele

nõuetele (nt puistu kõrgus, vanus, koosseis jm), mitte seda, kas ja missugused linnud

konkreetsel metsaeraldisel pesitsevad. Üldisel statistikal põhinev teave lindude eeldatava

pesitsemise kohta ei anna alust seada metsateatistes ajalisi piiranguid. Andmed lindude

pesitsuse kohta võivad aastate ja piirkondade lõikes varieeruda ning ei ole võimalik kindlalt

prognoosida, millal linnud konkreetsesse metsa jõuavad. Kohapealse kontrolli läbiviimine iga

metsateatise puhul ei ole mõeldav ega võimalik.

LKS § 55 lg 61 p-d 1 ja 2 kehtivad kaebajatele ka ilma selleta, et need oleks metsateatisesse

ümber kirjutatud. Nimetatud keeldusid tuleb järgida metsatöö tegijal. Korduvalt on soovitatud

pesitsusajal raiet mitte teha. Asjaolu, et kevadised metsaraied avaldavad linnustikule

kahjulikku mõju, on tõestatud teadusuuringutega (tl 75-96). Seda, et viimase 40 aasta jooksul

on märkimisväärselt vähenenud n.ö tavapärast linnuliikide arv, kinnitab Keskkonnaagentuuri

ülevaade (tl 97-121). Metsandusvaldkonnas pikalt tegutsenud kaebajad pidid olema teadlikud

LKS-st tulevast keelust ja arvestama võimalusega, et raie võidakse peatada. Ettekirjutuse

õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust, et keskkonnaminister ei ole piiranud raiet

metsaseaduse (MS) § 40 lg 10 alusel.

Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks ega ebaproportsionaalseks see, et Keskkonnaamet on

2021. a kevadest LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2 varasemast erinevalt rakendanud. Muutunud on

õigusruum nende tõlgendamisel. Halduspraktika muutmine ja arenemine erinevate tegurite

koosmõjul on tavapärane. LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja 2 sätestatud keelud on Eesti siseriiklikku

õigusesse üle võetud linnudirektiivi art 5 p-dest b ja d ning kehtivad kõigi looduslikult

esinevate linnuliikide suhtes. Keeldude rakendamise eelduseks ei ole, et liik oleks haruldane

või väljasuremisohus. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaitsealuse liigi püüdmise ja häirimise

keeld on Eesti siseriiklikus õiguses kehtestatud üldisest keelust eraldi. Keskkonnaamet on

LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2 kohase tahtluse tõlgendamisel lähtunud Euroopa Kohtu eelotsustest

kohtuasjades nr C-473/19 ja C-474/19, mille kohaselt loetakse pesade ja munade hävitamist ja

kahjustamist tahtlikuks ka juhul, kui see ei ole teo tegija otsene eesmärk, vaid teo tegija

möönab selle võimalikkust. Selline tõlgendus ühtib ka KarS § 16 lg-ga 4.

Ettekirjutustes ei ole tuginetud üldisele raietegevuse keelule, vaid KorS § 28 lg-st 1 ja LoKS §

7 lg 1 p-st 3 tulenevale õigusele ja LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja 2 tulenevale vajadusele raie

konkreetsel juhul peatada. Esines oht, et raiega jätkamisel rikutakse LKS § 55 lg 61 p-dest 1 ja

2 sätestatud keelde, tegemist on ohuga avalikule korrale keskkonnakaitse valdkonnas.

Tegemist on olulise ohuga (KorS § 5 lg 3) ning esines alus (KorS § 28 lg 1) ohu tõrjumiseks

(raie ajutiseks peatamiseks) kohustamiseks. Raie jätkamist ilma sunnivahendi hoiatusega

korralduseta võis pidada piisavalt tõenäoliseks.

4.2. Ettekirjutused ei ole tehtud abstraktse ohu vältimiseks juhtumipõhiseid asjaolusid

hindamata. Kohapealne kontroll vaidlusalusel kinnistul viidi järelevalve inspektori poolt läbi

11.06.2021 (tl 125). Inspektoril oli alus arvata, et raiutaval alal pesitsevad linnud, kelle

pesitsusaegne rahu, pesad ja munad satuvad raie jätkamisel ohtu. Et vältida raie ekslikku

peatamist, peatati raie esialgselt viieks päevaks. Järelevalve inspektoril puudub pädevus

määrata, kas ja millised linnud ning millise tõenäosusega kinnistul pesitsevad, seega ei saanud

sellekohast infot 14.06.2021 ettekirjutusse lisada. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see,

et märkimata on jäänud, et inspektor tuvastas kohapeal lindude laulu või see, et selles puudub

viide teadustööle. Linnuatlase kohaselt pesitseb igas metsas vähemalt kolm paar linde ühe

hektari kohta (tl 127) ja peagi avaldatava teadusartikli järgi (tl 145-165) on lindude

asustustihedus Eesti metsades suurem kui üks paar hektaril. Lindude tegeliku pesitsuse

tuvastamiseks oli vajalik spetsialisti hinnang, mis valmis 14.06.2021. Nimetatud hinnangu

tulemusel tuvastatud konkreetsed asjaolud olid aluseks 16.06.2021. a ettekirjutuse tegemisel.

Seda aega ei saa pidada ebamõistlikuks.

Kinnitatud metsateatised kehtisid kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. Kuna pärast 16.06.2021

ettekirjutuse lõppu (31.07.2021) jäi raie teostamiseks üheksa kuud, ei ole raieõigust

ebaproportsionaalselt piiratud. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole LKS § 55 lg 61 p-des 1 ja

2 sätestatud keeldude täitmise tagamiseks lisaks raie peatamisele teisi sobivaid ja sama

efektiivseid, kuid kaebajaid vähem koormavaid alternatiive. Ettekirjutustega peatati üksnes

puude ja põõsaste langetamine. Ka ettekirjutuste kehtivuse ajal oli kaebajatel võimalik

langetatud tüvede laasimine, tüvede järkamine ning langetatud metsamaterjali koondamine ja

kokkuvedu (MS § 28 lg 1 p 2-4).

Raie peatamisega ei olnud võimalik oodata kuni täpsemate asjaolude väljaselgitamiseni s.t

asjatundja poolt pesitsushinnangu andmiseni. Vaidlusaluse kinnistu eraldised 1-5

moodustavad kokku 5,99 ha suuruse ala, millel oleks teoreetiliselt olnud võimalik teha

lageraie suuremas osas või täielikult 4 päevaga. Kui raiet ei oleks enne pesitsushinnangu

valmimist peatatud, oleks ettekirjutusega soovitud eesmärgi saavutamine võinud osutuda

võimatuks.

Raie peatamise ettekirjutuse tegemiseks ei ole vajalik tuvastada LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2

rikkumine, vaid piisab, kui on tuvastatud nende nõuete rikkumise oht. Nõuete rikkumise

tuvastamine on aluseks väärteomenetluse alustamiseks.

Keskkonnaamet on teinud kõik võimaliku, et vältida LKS § 55 lg 61 1 p-des 1 ja 2 sätestatud

keeldude rikkumist ning samal ajal mitte riivata ülemäära kaebajate õigusi. LKS § 55 lg 61 p-

dest 1 ja 2 ei tulene võimalust nende rakendamisel kaaluda kaebajate huve. Vastustaja

hinnangul ei saanud praegusel juhul preventiivselt juhtida kaebajate tähelepanu LKS § 55 lg

61 p-st 1 ja 2 tulenevatele keeldudele ilma ettekirjutust ja sunniraha hoiatust tegemata.

4.3. Keskkonnaamet ei nõustu, et spetsialisti hinnang ei saa olla raietööde keelamise aluseks.

16.06.2021. a ettekirjutusest oleks võinud selgemini nähtuda asjaolu, et pesitsushinnang on

ettekirjutusse kopeeritud pea muutmata kujul. See ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks.

Kaebajatel puudus vajadus pesitsushinnangut välja nõuda. Asjas ei oma tähtsust, et

pesitsushinnang on allkirjastamata. Tegemist on ametiülesannete täitmisel antud hinnanguga,

mille allkirjastamise nõuet õigusaktidest ei tulene.

16.06.2021. a ettekirjutuse aluseks olev spetsialisti hinnang on kontrollitav. Keskkonnaamet

lähtus pesitsemise tuvastamisel Linnuatlases toodud rahvusvahelist üldtunnustatud

metoodikast (tl 128). Selle järgi loetakse pesitsevateks linnud, kelle puhul tuvastatakse

vaatluse käigus tunnused, mis vastavad kategooriatele “tõenäoline pesitsemine“ või „kindel

pesitsemine”. Vastustaja peab vajalikuks kohandada Linnuatlase metoodikat ühe „tõenäolise

pesitsemise“ kategooria osas. Kuigi metoodika järgi loetakse tõenäoliseks pesitsuseks laulu

korduvat registreerimist, on juhul, kui laul fikseeritakse linnuliigi pesitsusperioodi kõrghetkel,

ka ühekordse laulu kuulmisel põhjendatud järeldada, et pesitsus sellel alal juba käib.

Enne ettekirjutuste tegemist oli raie veel teostamata eraldistel 1, 2, 3, 4 ja 5, mida on

põhjendatult hinnatud ühtse tervikuna. Seda on 16.06.2021 ettekirjutuses ka selgitatud.

Tuvastati, et eraldistel 1-5, kokku 5,99 ha suurusel alal, pesitses vähemalt 13 paari linde.

Raied oli põhjendatud peatada lähtuvalt metsaeraldistest, mitte pesitsusterritooriumist.

Viimaste määratlemine on keeruline, sõltub linnuliigist ning puuduvad teadusuuringud,

millele tugineda. Pesa asukohtade täpsem fikseerimine polnud vajalik, kuna pesitsust häirivad

tegevused toimuvad oluliselt laiemal alal kui pesa vahetus raadiuses.

Keskkonnaamet ei pidanud vajalikuks raiete peatamist kuni kinnistult tuvastatud kõige

pikemalt pesitseva linnu pesitsusperioodi lõpuni (tl 129-135), vaid kuni 31.07.2021.

Arvestades, et eraldistel 1-5 oli juba läbi viidud väikeses mahus lageraie ja alusmetsa raie,

kuid sellele vaatamata tuvastati mitmeid pesitsevaid linnuliike, saab järeldada, et vaidlusalune

kinnistu on lindudele sobivaks pesitsuspaigaks. Teadusuuringute kohaselt on vaidlusaluste

metsade puhul tegemist linnurohkete kasvukohatüüpidega, mille puhul lageraiet tuleks

pesitsusajal kindlasti vältida.

4.4. Ettekirjutuse tegemisel on järgitud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestatud

nõudeid ja need on õiguspärased. Keskkonnaamet on asjaolusid hinnanud, hinnang on toodud

16.06.2021.a ettekirjutuses ja toodud asjaolude alusel on kaalutud ettekirjutuse tegemise

vajadust.

Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-20-2652 on asjakohane. Juhinduda saab

Euroopa Kohtu eelotsuses nr C-473/19 ja C-474/19 esitatud seisukohtadest. Tallinna

Ringkonnakohus pidas raie peatamist vajalikuks põhjusel, et raiutaval ala on eelduslikult

pesitsevaid linde. Tegemist on üleüldise seisukohaga. Euroopa Kohtu viidatud lahendite

kohaselt tuleb analoogia korras sisustada tahtluse mõistet linnudirektiivi artiklis 5 samamoodi

nagu elupaigadirektiivi (loodusdirektiivi) kohast tahtluse mõistet. LKS § 55 lg 61 p-de 1 ja 2

kohast tahtlust tuleb tõlgendada sarnaselt süüteomenetlusega. Tegemist on väärteo koosseisu

sisaldavate sätetega, mistõttu tahtluse all tuleb vastavalt KarS § 16 mõista ka kaudset tahtlust.

Tahtluse tõlgendamine üksnes otsese tahtlusena ei täidaks lindude pesitsuse kaitse eesmärki.

Ettekirjutuste adressaadiks olevale osaühingule AP Metsatööd selgitati 11.06.2021 suulise

korralduse andmisel võimalust paikvaatlusel osaleda. Ühingu esindajad paikvaatlusel

osalemiseks soovi ei avaldanud. Kaebajate osavõtt paikvaatlusest ei oleks muutnud

16.06.2021 ettekirjutuse tegemise asjaolu või selle sisu, sh ei oleks saanud Keskkonnaamet

nõustuda võimalike alternatiividega Mango kinnistul raie teostamiseks.

Ettekirjutusi ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebajaid ära ei kuulatud. Kaebajad on

jäetud ära kuulamata viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks. Raie oli vajalik peatada nii

kiiresti kui võimalik. Mida kauem sellega viivitatakse, seda kauem kestab linde häiriv tegevus

ning seega on ka seda tõenäolisem, et linnud pesa hülgavad ning pesitsemine ebaõnnestub (st

munad või pojad hukkuvad). Isegi kui kaebajad oleksid vastuväiteid esitanud, ei oleks

ettekirjutus nende mõjul tegemata jäänud ega selle sisu muutunud.

Kohtu seisukoht

5. Vaidlusalused ettekirjutused on tehtud osaühingu AP Metsatööd suhtes ning see kaebaja

on täiendavalt põhjendanud, et ettekirjutus takistas tema majandustegevust. AS A&P Mets ei

olnud haldusaktide adressaat, kuid on oma kaebeõigust põhjendanud ja kohus on seda

aktsepteerinud.

Kohus selgitas 14.04.2022.a määruses (tl 142), et asjaoludest nähtuvalt on kaebajatel

kaebeõigus 14.06.2021 ja 16.06.2021.a ettekirjutuste vaidlustamiseks metsaeraldiste 1-5 osas,

kuna nende eraldiste osas oli raieõigus võõrandatud ja raie veel tegemata. Kaebajad nõustusid

kohtuga ja esitasid taotluse nõude muutmiseks. Kohus lubab halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) 49 lg 1 alusel kaebuse nõuet muuta ning lahendab kaebuse nõudes

tuvastada Keskkonnaameti 14.06.2021 ja 16.06.2021 ettekirjutuste õigusvastasus osas,

millega peatati puude ja põõsaste langetamine Mango maaüksusel eraldistel 1, 2, 3, 4 ja 5.

6. LKS § 55 lg 61 sätestab, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine (p 1) ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (p 2). Viidatud normid näevad mõlemate

keeldude puhul ette ka erandeid, kuid nende esinemisele pooled ei tugine. LKS § 702 lg 1 järgi

teostab riiklikku järelevalvet LKS nõuete täitmise üle vastustaja ehk Keskkonnaamet.

KorS § 28 lg 1 alusel on ohu või korrarikkumise korral pädeval korrakaitseorganil õigus

panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise

kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei

täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

LoKS § 7 lg 1 p 3 kohaselt on looduses vabalt elavate loomade hukkumise vältimiseks

korrakaitseorganil õigus peatada mäe- ja metsatööd looduses vabalt elavate loomade

sigimisperioodiks ja sama sätte lg 2 järgi peatatakse tegevus või rakendatakse kaitseabinõu

ettekirjutusega. LoKS § 60 lg 2 alusel teostab riiklikku järelevalvet looduses vabalt elavate

loomade kohta kehtestatud nõuete täitmise üle vastustaja ehk Keskkonnaamet.

Kohtu hinnangul ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse, et keskkonnaminister saab

MS § 40 lg 10 alusel määrusega piirata raie tegemist mitme rindega puistus ja segapuistus

ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini ning seda tehtud ei ole. Võimalus kehtestada üldine

keeld õigusaktiga ei välista vastustaja õigust kohaldada haldusaktiga riikliku järelevalve

meetmeid.

7. Kohus mõistab 14.06.2021.a ja 16.06.2021.a ettekirjutusi nii, et need on antud KorS § 28

lg 1 tähenduses ohu tõrjumiseks. Seda kinnitas vastustaja ka kohtule esitatud avaldustes.

Vastustaja ei väida, et toimunud on korrarikkumine (kaebajad on tahtlikult hävitanud või

kahjustanud pesa või tahtlikult häirinud pesitsevat lindu). Vastustaja väidab, et raie jätkamise

korral oleks eeltoodu suure tõenäosusega toimunud. Tegemist ei olnud ka pelgalt

ohukahtlusega (KorS § 5 lg 6) ehk olukorraga, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse

hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille

puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud.

8. Kohtu hinnangul on vastustaja mõlema ettekirjutuse puhul õigesti kindlaks teinud ohu

esinemise. KorS § 5 lg 2 sätestab, et oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine.

8.1. Vastustaja lähtus esimeses ettekirjutuses sellest, et vaidlusalusele kinnistule on

väljastatud mitmed lageraiet ja harvendusraiet lubavad metsateatised ning suure tõenäosusega

pesitsevad nendel metsaeraldistel linnud, kuna teadusuuringute põhjal pesitseb igas metsas

vähemalt üks paar linde ühe hektari kohta. Kohtu hinnangul ei ole kaebajad asunud

seisukohale, et viimane väide oleks iseenesest vale, vaid heidavad vastustajale ette

14.06.2021.a ettekirjutuses viite puudumist teadustööle.

Praeguseks on vastustaja esitanud tõendi selle kohta, et teaduskirjanduses väidetakse, et Eesti

metsades pesitseb ühel ruutkilomeetril keskmiselt ligikaudu 300 linnupaari (tl 127) ning 2022.

aastal valminud teadusartikli käsikirja (tl 145-162, tabel 2 tõlge tl 163-165), milles on

kaardistatud lindude pesitsustihedust alates 1950-ndatest aastatest ja mille kohaselt on lindude

pesitsustihedus ühel hektaril erinevates metsades väheste eranditega ühest oluliselt suurem.

Kohtu hinnangul saab ka viimati nimetatud tõendiga arvestada. Vastustaja ei too sellega sisse

uut asjaolu ettekirjutuse põhjendamiseks, vaid tõendab algselt aluseks võetud asjaolu.

Artikkel võis küll valmida pärast ettekirjutuse tegemist, kuid põhineb pikaajaliselt kogutud

andmetel, s.h 2021. aasta andmetel. Seega oli vastustaja 14.06.2021.a ettekirjutuses esitatud

väide õige. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et vastustaja algselt konkreetsetele

teadusuuringutele ei viidanud.

Tegemist ei ole abstraktse ohu tõrjumisega juhtumipõhiseid asjaolusid hindamata.

Asjaoludest, et eraldistel 1-5 ehk kokku 5,99 ha suurusel alal oli käimas lageraie ning metsas

pesitseb vähemalt üks paar linde ühe hektari kohta, saab järeldada ohu esinemist KorS § 5 lg

2 mõistes. Seda, et hinnang 1 paar linde 1 ha kohta lähtub üldisest keskmisest, tasakaalustab

eraldiste suhteliselt suur kogupindala ning raietegevuse peatamise lühike tähtaeg.

8.2. Teises ettekirjutuses lähtus vastustaja sellest, et 13.06.2021 tegi vastustaja

metsaeraldistel 1-5 kindlaks kahe linnuliigi kindla pesitsuse ja vähemalt kahe linnuliigi

tõenäolise pesitsuse. Kohus märgib, et üheks neist oli III kaitsekategooria liik väike-

kärbsenäpp. 16.06.2021.a ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks see, et eraldisi 1-5 käsitleti

ühtse alana. Vastustaja on seda põhjendanud (tl 26). Eraldistel 1-5 (kokku 5,99 ha) soovisid

kaebajad teha lageraiet ja seal tuvastati lindude pesitsus.

Raie jätkamine metsaeraldistel 1-5 pärast seda, kui tuvastati lindude kindel ja tõenäoline

pesitsus, oleks tähendanud LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumist. Pooled ei vaidle selle

üle, et kui puu või põõsas langetatakse, siis sellel olev pesa hävib ning munad või pesast

lahkumata pojad hukkuvad. Ohu ärahoidmiseks keelati puude ja põõsaste raiumine pikemaks

ajaks, ca pooleteiseks kuuks.

9. Vaidlusalust kinnistut kontrollis 11.06.2021 vastustaja juhtivinspektor M. Raudsepp ja

lindude pesitsemise tuvastas 13.06.2021 vastustaja loodushoiutööde spetsialist T. Evestus.

Menetlustoimingud on dokumenteeritud objekti kontrollimise protokolliga nr 11067 (tl 125)

ja hinnanguga lindude pesitsemisele (tl 28). Vastustaja selgitas (tl 68-69), et juhtivinspektor

märkas kohapeal asjaolusid, millest sai järeldada lindude pesitsemist, kuid kuna tal puudus

vastav pädevus, paluti see asjatundjal üle kontrollida.

Kohtu hinnangul on 11.06.2021 ja 13.06.2021 menetlustoimingute dokumentatsioon piisavalt

usaldusväärne. 11.06.2021 objekti kontrollimise protokolli on Objekti Kontrollimise

Andmekogu Süsteemi (OKAS) väljavõtte kohaselt (tl 187) 15.06.2021 kinnitanud M.

Raudsepp ja 16.06.2021 kooskõlastanud T. Tiirats, kes on Keskkonnameti kodulehe järgi

järelevalve osakonna Valgamaa büroo juhataja s.o objekti kontrollinud juhtivinspektori

vahetu juht1. Asjaolus, et haldusmenetluse töödokument koostatakse täies mahus hiljem ja et

see sisaldab andmeid erinevate objekti kontrollimise tegevuste kohta, ei ole midagi

tavapäratut ega õigusvastast. 13.06.2021 toimunud menetlustoimingutel tuvastatu on

haldusakti põhjendustena ära toodud 16.06.2021.a ettekirjutuses. Õigusaktidest ei tulene

vastustajale kohustust allkirjastada iga menetluse raames koostatud töödokument või edastada

need koheselt isikule, kelle suhtes menetlust läbi viiakse.

10. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et lähtus pesitsuste kindlakstegemisel

rahvusvaheliselt üldtunnustatud metoodikast (tl 128), kuid pidas erinevalt metoodikast õigeks

lugeda tõenäoliseks ka nende linnuliikide pesitsus, kelle ühekordne laul fikseeritakse

pesitsusperioodi kõrghetkel. Vastav seisukoht on esitatud ka vastustaja koostatud „Lindude

pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhises“ (tl 29-30). 16.06.2021.a ettekirjutuses on

vastavalt vastustaja eelnevale seisukohale ja juhisele metsaeraldistel 1-5 märgitud

tõenäoliseks üheksa linnuliigi pesitsus.

Kohtu hinnangul ei saa vastustaja omal algatusel muuta rahvusvaheliselt välja kujunenud

metoodikat. Olenemata sellest tuvastati metsaeraldistel 1-5 metoodikat järgides kahe linnuliigi

kindel ja kahe linnuliigi tõenäoline pesitsus ehk pesad, mis võisid puude ja põõsaste raiumise

jätkamisel hukka saada.

11. Kokkuvõttes puudub kohtul alus arvata, et vastustaja tuvastas pesitsused alusetult või

meelevaldselt. Menetlustoimingud on teinud vastustaja töötajad. Keskkonnaameti

tegevusvaldkonnaks on loodus- ja keskkonnakaitse ning järelevalve raietööde läbiviimise

õiguspärasuse ning lindude äratundmise ja nende pesitsemise kindlakstegemise saab lugeda

vastustaja põhitegevuse hulka kuuluvaks. On usutav, et vastustaja koosseisus on vastavate

eriteadmistega töötajad, kes tegutsesid neile antud pädevuste raames. Kohus ei nõustu

kaebajate etteheitega, et ettekirjutused on tehtud üldisele keelule tuginedes ja konkreetseid

asjaolusid ei ole hinnatud.

12. Vastustaja nimetab ettekirjutuste õigusliku alusena nii KorS § 28 lg 1 kui ka LoKS § 7 lg

1 p 3. Kohtu hinnangul need normid mõnevõrra dubleerivad üksteist, kuid mõlemad annavad

õigusliku aluse 14.06.2021.a ja 16.06.2021.a ettekirjutuste tegemiseks.

LoKS § 7 lg 1 p 3 sisaldus juba praeguse loomakaitseseaduse esimeses, 13.12.2000 vastu

võetud ja 01.07.2001 jõustunud redaktsioonis, s.o kehtestati enne Eesti liitumist Euroopa

Liiduga. Sätte kohaldamise eelduseks on see, et tegemist on looduses vabalt elavate lindude

sigimisperioodiga ja metsatööd peatatakse lindude hukkumise vältimiseks. Sätte kohaldamine

ei eelda, et kaebaja oli lindude pesitsemisest teadlik või et kaebajal oli tahtlus pesitsemist

kahjustada.

KorS § 28 lg 1 kohaldamiseks peab olemas olema muus õigusaktis sisalduv norm, mille

rikkumist korrakaitseorgan soovib ära hoida. Selleks on praegusel juhul LKS § 55 lg 61.

Tegemist on sättega, mis on Eesti õigusesse sisse viidud linnudirektiivi ülevõtmiseks.

Linnudirektiivi art 5 alusel tuleb liikmesriigil võtta vajalikud meetmed kõikide artiklis 1

osutatud linnuliikide üldise kaitsesüsteemi loomiseks, keelates eelkõige pesade ja munade

1 https://keskkonnaamet.ee/kontakt

tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesade kõrvaldamise (punkt b) ning lindude tahtliku

häirimise eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on

käesoleva direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline (punkt d). Direktiivi art 1 nimetatud

linnuliikideks on kõik looduslikult esinevad linnuliigid nende liikmesriikide Euroopa

territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut.

13. Eesti kohtute ja Euroopa kohtu praktikas tunnustatakse seisukohta, et Euroopa Liidu

õigust (s.h üle võetud õigust) tõlgendades ei saa selles kasutatud mõistetele omistada

tähendust siseriiklikust õigusest lähtudes. See tähendab, et mõistet „tahtlik“ ei saa praegusel

juhul sisustada lähtudes Eesti õigusest, vaid lähtuda tuleb teistest Euroopa Liidu õigusaktidest

ja Euroopa Kohtu lahenditest.

Vastustaja on viidanud Euroopa Kohtu 04.03.2021.a otsusele liidetud kohtuasjades C-473/19

ja C-474/19. Selles asjas oli üheks kohtule esitatud küsimuseks, kas linnudirektiivi artikli 5

punktides a–d ja [elupaigadirektiivi] artikli 12 lõike 1 punktides a–c kasutatud mõisteid

„tahtlik tapmine“, „tahtlik häirimine“ ja „tahtlik hävitamine“ tuleb tõlgendada nii, et nendega

on vastuolus liikmesriigi tava, mille kohaselt olukorras, kus tegevuse eesmärk ei ole

ilmselgelt liigi isendite tapmine või häirimine (näiteks metsandus või maa-arendus), peab

keeldude kohaldamiseks esinema tegevuse tõttu oht kahjustada liigi kaitsestaatust. Kohus

märkis, et kuna vaidluse all olnud Rootsi õigusaktiga võeti üle nii linnudirektiivi artikli 5

punktid a–d kui ka elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktid a–c ja nende sätete sõnastus

kattub, siis piirdub kohus elupaigadirektiivi tõlgendamisega (otsuse punkt 18, 46-48). Kohus

leidis, et elupaigadirektiivi artikli 12 lõike 1 punktis a-c nõutud tahtlikkuse tingimuse

täitmiseks peab olema tõendatud, et teo tegija tahtis püüda kaitstud loomaliigi isendi või selle

tappa või möönis sellise püügi või tapmise võimaluse olemasolu. Elupaigadirektiivi artikli 12

lõike 1 punktides a–c ette nähtud keelud on põhimõtteliselt kohaldatavad sellise tegevuse

nagu metsandus ja maa-arendus suhtes, mille eesmärk ei ole ilmselgelt loomaliigi isendite

tahtlik püüdmine, tapmine või häirimine ega munade tahtlik hävitamine (otsuse punkt 51, 53).

Kohtu hinnangul tuleb eeltoodut arvestades LKS § 55 lg 61 sätestatud pesade ja munade

tahtliku hävitamise või kahjustamise või pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal tahtliku

häirimise keeldu mõista nii, et eelnimetatud tegevus on tahtlik ka siis, kui isik möönab sellise

võimaluse olemasolu. Euroopa Kohus on sel viisil tõlgendanud elupaigadirektiivi ning

viidanud sellele tõlgendusele olukorras, kus küsimuse all on linnudirektiivi vastavate sätete

tõlgendamine.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kohaldada saab KarS § 16 sätestatud tahtluse

definitsiooni. KarS § 1 lg 1 ütleb, et karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse sama

seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. See tähendab,

et KarS § 16 tuleb kohaldada hindamaks, kas isik on tahtlikult toime pannud väärteo, kuid see

ei ole kohaldatav haldusmenetluses, riikliku järelevalve teostamisel või Euroopa Liidu

õigusest üle võetud normide tõlgendamisel.

14. Kaebajad peavad oluliseks, et raietööde tegemise õigus tulenes kinnitatud metsateatistest.

Kohtu hinnangul ei takistanud see asjaolu ettekirjutuste tegemist ja ei muuda neid

õigusvastaseks. Ei saa väita, et kaebajatel tuleb lähtuda ainult nendest seaduses sätestatud

piirangutest, mis on kajastatud ka metsateatises.

MS § 41 lg 7 alusel kontrollib Keskkonnaamet küll metsateatise alusel kavandatud raiete

vastavust õigusaktide nõuetele, kuid kontrolli eseme hulka ei kuulu raie teostamise aeg.

Metsateatise kehtivusaeg on üks aasta ning teatises ei märgita kavandatavat tööde tegemise

aega. Kohus nõustub sellega, et metsateatise kontrollimisel puuduvad tõsikindlad andmed igal

metsaeraldisel pesitsevate lindude kohta ja lindude võimaliku pesitsemise väljaselgitamine

metsateatise kontrollimise raames ei ole võimalik. Keskkonnaametil ei ole õigusaktist

tulenevat kohustust selgitada metsateatise kinnitamisel välja kõiki võimalikke õigusaktidest

tulenevaid piirangud. Vastustaja esitas tõendi selle kohta, et metsaregistrisse sisenemisel

kuvatakse üldine hoiatus lindude pesitsusaja kohta ja soovitus sel ajal töid mitte teha (tl 74).

Kohus peab usutavaks, et selline soovitus pidi ka kaebajatele olema teada.

Eeltoodu vastab ka kaebajate väitele, et vastustaja oleks saanud kohaldada ettekirjutusest

leebemaid abinõusid. Vastustaja oli viidatud soovituse avaldamisega seda juba püüdnud teha.

15. Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu

tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud

isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui isiku tegevus ei ole piisav või muul põhjusel

eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (KorS § 2 lg 3). Asjaolu, et metsades

pesitsevad linnud ja et metsatöödega, eriti lageraiega võidakse hävitada pesi või häirida

pesitsust, pidi kaebajatele kui metsandusvaldkonna ettevõtjatele teada olema. See tähendab, et

LKS § 55 lg 61 toodud keelu rikkumise ennetamine ja ohu tõrjumine oli kaebajate kui

raieõiguse omaja ja tööde teostaja ülesanne olenemata sellest, kas vastustaja on vastavad

piirangud kirjalikult esitanud.

Kaebajad ei ole välja toonud, et nad enne 11.06.2021 suulise korralduse saamist arvestasid

lindude võimaliku pesitsusajaga metsatööde planeerimisel või võtsid kasutusele sellega seotud

meetmeid. Vastupidi, suulise korralduse saamise ajaks olid kaebajad juba AS-le A&P Mets

võõrandatud raieõiguse alusel suuremal osal vaidlusaluse kinnistu metsaeraldistel lageraied

teostanud ja alustanud lageraiet ka metsaeraldisel 1 (tl 125). Kaebajad pidid arvestama

võimalusega, et LKS 55 lg 61 sätestatud keeldude rikkumise oht võib kaasa tuua vastustaja

reageeringu.

16. Kaebajate õigusi ei saa rikkuda see, millisel ajendil järelevalvemenetlus algatatakse ja kas

ettekirjutusi tehakse ka teiste samal ajal raiet teostanud isikute suhtes. Kohtuasja materjalide

põhjal oli kaebajate suhtes algatatud järelevalve ajendiks vastustajale esitatud kaebus.

Vastustajal on kohustus reageerida muuhulgas võimalikele kaebustele ja teavitustele.

Niisugune halduspraktika on levinud ka teistes valdkondades ja seda ei saa käsitleda isikute

ebavõrdse kohtlemisena. Kaebus või kontroll ei too paratamatult kaasa raie peatamist. Seda

on vastustaja kinnitanud ja seda võib järeldada ka vaidluse asjaoludest. Vastustaja eeldust, et

isikud teostavad metsateatiste alusel raieid reeglina kooskõlas seadustega, sealhulgas LKS 55

lg 61 sätestatuga, võib pidada mõistlikuks. Kõigi metsaeraldiste pesitsuseelne lauskontroll

oleks ilmselgelt ressursimahukas, ebamõistlik ja ei oleks sisuliselt põhjendatud.

17. Asjaolu, et vastustaja halduspraktika oli varem teistsugune, ei tähenda, et ettekirjutused

olid õigusvastased. Vastustaja selgitas, et varasem leebem halduspraktika ei andnud tulemusi

ja ei olnud enam avaliku korra tagamiseks piisav. Vastustaja on oma eesmärgina välja toonud

selle, et lindude pesitsusaladel kehtiks pesitsuse ajal valdavalt raierahu. Kohus ei saa hinnata

seda, kuidas vastustaja oma tegevust üldisemalt korraldab või kuidas oleks vastustajal

otstarbekam tegutseda oma eesmärkide saavutamiseks.

2021. aasta kevadel metsanduses tekkinud olukord ei ole esma- või ainukordne. Mitmetes

haldusõiguse valdkondades (s.h maksuõiguses, planeerimis- ja ehitusõiguses,

vangistusõiguses) on esinenud seda, et haldusorgan muudab oma praktikat (s.h õigusnormi

tõlgenduse muutumise tõttu) või hakkab resoluutselt sekkuma rikkumistesse, mida ta varem

on talunud. On mõistetav, et selline olukord tekitab pahameelt ja vaidlusi. Kohtupraktika on

nendes vaidlustes kindlaks kujunenud ning vaidlusi on läbivalt lahendatud nii, et haldusorgani

varasem ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist.

18. Kaebajad heidavad vastustajale ette seda, et vastustaja ei ole kaalunud nende huve ja

võimalikke alternatiivseid lahendusi ning ei ole kaebajaid ära kuulanud.

14.06.2021.a ettekirjutus anti tähtajaga 17.06.2021. Kui ettekirjutus tehti algselt suuliselt

11.06.2021, siis oli keelu kehtivusaeg kuus päeva. Arvestades seda, et 11.06.2021 oli reede, ei

saa pidada ettekirjutuse vormistamist sellele järgneval tööpäeval ehk esmaspäeval

õigusvastaseks. Ettekirjutuses on öeldud, et keelatud on puude ja põõsaste langetamine. Seega

ei keelanud vastustaja kõiki MS § 28 lg 1 nimetatud tegevusi metsas. Vastustaja selgitas, et

ettekirjutus tehti kiireloomulisena, kuna ohustatud õigushüve oli kaalukas ning ettekirjutusega

viivitamise korral ei oleks kahjulikku tagajärge (raie teostamist) enam võimalik olnud ära

hoida.

Kohtu hinnangul ei tingi kaebajate nimetatud puudused 14.06.2021.a ettekirjutuse

õigusvastasust. HMS § 40 lg 3 p 1 lubab jätta menetlusosalise ära kuulamata, kui viivitusest

tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda.

Need tingimused olid 14.06.2021.a ettekirjutuse puhul täidetud. Ettekirjutuse põhjendused on

küll napid, kuid piisavad selle faktilise ja õigusliku aluse mõistmiseks (HMS § 56 lg 2).

Ettekirjutus kehtis lühikest aega.

19. 16.06.2021.a ettekirjutuse puhul on kaebajate etteheited ärakuulamise ja kaalutlusõiguse

teostamise osas põhjendatud. Esimese ettekirjutuse tegemisega võttis vastustaja endale

muuhulgas aega põhjalikuma haldusmenetluse läbiviimiseks. Selle aja jooksul oleks

vastustaja saanud välja selgitada isikud, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada,

ning nad ära kuulata. Kohtuasja dokumentide põhjal ei selgunud haldusmenetluses, et

raieõigust omab ja teostab AS A&P Mets. Samuti ei nähtu 16.06.2021.a ettekirjutusest

kaebajate huvide ja võimalike alternatiivsete lahenduste väljaselgitamist ja kaalumist.

Puuduvad kaalutlused, kas arvestades ühelt poolt eraldistel 1-5 pesitsevate lindude arvu ja

nende pesitsusperioode ning teiselt poolt kaebajate huvi raietegevuse täielikuks lõpetamiseks

on puude ja põõsaste langetamise keelamine umbes pooleteiseks kuuks proportsionaalne. On

ilmselge, et mitte igasugune inimeste metsas viibimine ja liikumine ei tähenda LKS § 55 lg 61

keeldude rikkumist. Vastustaja selgitas kohtule, et kaebajatel oli võimalus teha MS § 28 lg 1

punktides 2-4 nimetatud töid. Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu selgelt, et kaebajatele jäi

õigus teha raiet ettevalmistavaid või lõpetavaid töid. Kuna kaebajaid ära ei kuulatud, siis ei

ole teada, kas kaebajad olid teadlikud teatud tööde lubatavusest ning kas ja milliseid töid

oleks kaebajad soovinud teha.

Vastustaja seisukohta võib mõista nii, et kui vastustaja selgitas 11.06.2021 osaühingu AP

Metsatööd harvesteri operaatorile ja metsameistrile võimalust osaleda paikvaatlusel ja

vastustajat sellekohasest soovist ei teavitatud, siis ei pidanud vastustaja tegema rohkem

pingutusi menetlusosaliste menetlusse kaasamiseks. Kohus sellega ei nõustu. HMS § 40 lg 1

järgi peab enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,

suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kui menetlusosalisi

on mitu, siis tuleb see võimalus anda neile kõigile. Niisugust võimalust kummalegi haldusakti

adressaadile antud ei ole. Võimalust osaleda lindude pesitsemise tuvastamise toimingul ei saa

samastada menetlusosaliste ärakuulamisega, pealegi on sellist võimalust pakutud vaid ühele

menetlusosalisele, tööde teostajale. Kuid maaomaniku või raieõiguse omaja huvid on

samavõrd või rohkemgi olulised. Olukord on sarnane ettekirjutuse alusel ehitustööde

peatamisega, kus ei piisa vaid objektil töötava isiku teavitamisest ja kaasamisest. Ka

Keskkonnaameti „Lindude pesitsemist häirivate raietööde peatamise juhise“ punkti 4 järgi on

lindude pesitsemise tuvastamise toimingu juures õigus viibida kinnistu omanikul või

esindajal. Vastustaja ei ole väitnud, et ta kinnistu omanikku niisugusest võimalusest on

teavitatud.

20. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et tal puudub LKS § 55 lg 61 rakendamisel

kaalutlusruum, sh võimalus hinnata, kas häirimine on oluline. Esiteks kohus ei nõustu sellega,

et LKS kehtestab riigisiseselt linnudirektiivist rangemad nõuded (vt otsuse punkti 23).

Teiseks annavad nii LoKS § 7 lg 1 p 3 kui ka KorS § 28 lg 1 vastustajale õiguse teha

ettekirjutus. See tähendab kaalutlusõiguse teostamist. KorS § 7 ja 8 näevad ette lähtuda

riikliku järelevalve teostamisel proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtetest.

Linnudirektiivi art 2 ütleb, et meetmete kehtestamisel tuleb arvestada ka majanduslikke ja

puhkeaja veetmisega seotud vajadusi. On tõsi, et keskkonnakaitse huvid osutuvad praktikas

sageli ülekaalukaks avalikuks huviks. Kuid see põhimõte ei ole absoluutne ja ei välista

vastustaja kohustust kaebajate huve välja selgitada ja neid kaaluda.

21. Vastustaja väitel ei oleks kaebajate etteheited mõjutanud tehtavat otsust. Kohtu hinnangul

ei oma see asjaolu tuvastamiskaebuse lahendamisel tähtsust.

HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist. Riigikohus on selgitanud, et see reegel on kohaldatav tühistamiskaebuse

lahendamisel, tuvastamiskaebusele säte ei laiene. Tuvastamiskaebuse korral kontrollitakse,

kas haldusorgan on täitnud haldusakti andmisel seaduses sätestatud tingimusi või mitte. Kui

kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ja kohus tuvastab

õigusvastasuse, ei ole võimalik jätta kaebust rahuldamata ja haldusakti õigusvastaseks

tunnistamata. Tuvastades ärakuulamisõiguse rikkumise ja ebapiisavate kaalutluste esitamise

haldusaktis, tuleb tuvastamiskaebus rahuldada (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-94-10, p 19).

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et 14.06.2021.a ettekirjutus on õiguspärane. 16.06.2021.a

ettekirjutusest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamine, vastustaja ei ole õigesti kindlaks teinud

menetlusosalisi ja ei ole täitnud nende ärakuulamise kohustust. See tähendab, et ettekirjutus

on vaidlustatud osas õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt.

23. Kohus jätab rahuldamata kaebajate taotluse algatada LKS § 55 lg 61 suhtes

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Osas, milles see norm võtab üle Euroopa Liidu

õiguse, ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve võimalik.

Kohtu hinnangul ei ole Eesti seadusandja linnudirektiivi art 5 punkti d ülevõtmisel teadlikult

kehtestanud direktiivist rangemaid nõudeid. Direktiiv keelab lindude tahtliku häirimise eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on direktiivi

eesmärkide seisukohalt oluline. LKS § 55 lg 61 punkt 2 tingimust „niivõrd kui selline

häirimine on direktiivi eesmärkide seisukohalt oluline“ ei sisalda. Samas LKS § 55 lg 61

kehtestanud seaduseelnõu seletuskirjast (Riigikogu XI koosseisu eelnõu 212 SE teise

lugemise seletuskiri) ei nähtu rangemate nõuete kehtestamise tahet või selle eesmärki või

põhjendust. Eelnõu viitab üksnes linnudirektiivi ülevõtmise vajadusele. See tähendab, et

puudub siseriiklikult kehtestatud õigusnorm, mille sisulist kooskõla põhiseadusega saaks

hinnata.

Seadusandja soovi linnudirektiivi art 5 punkti d teist osa mitte üle võtta ei saa tuletada sellest,

et LKS § 55 lg 61 on sätestatud erandid kehtestatud keeldudest. Ka linnudirektiiv näeb ette

võimaluse eranditeks (art 9) ning nende ülevõtmisega ongi LKS § 55 lg 61 sätestatud erandite

puhul tegemist.

Eeltoodu ühtlasi tähendab, et kuigi kohus on LKS § 55 lõikele 61 asja lahendamisel tuginenud,

ei sõltu vaidluse lahendus üksnes selle normi olemasolust või puudumisest. Vastustajal oli

kohustus teostada kaalutlusõigust ning võimalus tõlgendada seda normi muuhulgas lähtudes

üle võetud Euroopa Liidu õiguse sisust.

Menetluskulud. Selgitused

24. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebus sisaldas kaht nõuet ning

kummalegi neist ei saa omistada rahalist väärtust. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda

võrdsetes osades.

25. Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirju ja kuludokumente. Ainsaks teada

olevaks menetluskuluks on kaebajate tasutud riigilõiv 30 eurot. Sellest poole ehk kokku 15

eurot mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja. Kuna kumbki kaebaja pidi tasuma

riigilõivu 15 eurot, mõistab kohus kummagi kaebaja kasuks välja 7 eurot ja 50 senti. Muude

menetluskulude väljamõistmine ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel võimalik.

26. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Sellekohane taotlus tuleb esitada

kohtule enne otsuse jõustumist, kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse

esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Vastustaja kui riigiasutuse andmeid otsuses ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik

Tartu Halduskohtu 14.06.2022 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2023 lahendiga