2-22-4491/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. G. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada E. G. (isikukood xxx) ja M. G. (isikukood xxx) vahel 01.03.2007 Ida- Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (kanne 56).

3. Taastada E. G. varem kantud perekonnanimi M. (Nimeseaduse § 11 lg.1). Hageja nimena tuleb Rahvastikuregistrisse kanda E. M..

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuasja number 2-22-4491 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

E. G. hagi M. G.i vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 13.06.2022 Menetlusosalised Hageja: E. G. (isikukood xxx, elukoht: e-post: xxx ) Kostja: M. G. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

1. Hagi asjaolude kohaselt abielu sõlmiti 01.03.2007 Ida-Viru Maavalitsuses. Abielu lõppes enam kui kaks aastat tagasi. Kostja kuritarvitab alkoholi ja on vägivaldne. Kostja viibib käesoleval ajal vanglas. Soovib tagasi endist nime M..

2. Kostja vastust hagile ei esitanud. 13.06.2022 toimunud kohtuistungil ütles kostja, et ta ei soovi abielu kohtus lahutada. Hageja peaks ootama kuni kostja vanglast vabaneb ja siis võivad nad abielu lahutada. Suhted halvenesid 2021, kui kostjale paigaldati liikumispiirangu jalavõru. Ta märkas, et hageja petab teda teise mehega. Hageja lahkus kodunt. Kostja tunnistas, et tarvitas alkoholi, kuid väitus, et alkoholi tarvitas ta koos hagejaga. Vägivaldne pole ta kunagi hageja suhtes olnud.

3. Hageja jäi kohtuistungil hagis toodud seisukohale. Abielulised suhted lõppesid enam kui kaks aastat tagasi. Elati küll koos ühes korteris, kuid elati sisult naabritena. Lapsed on nõus abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

8. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 01.03.2007 Ida-Viru Maavalitsuses.

9. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil hageja antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja vaidles vastu üksnes sellele, et miks peab abielu kohtus lahutama. Hageja võiks oodata kuni kostja vanglast vabaneb. Kostja vabaneb vanglast eeldatavalt kolme aasta pärast.

Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elasid lahus alates 2021, kostja peab eeldatavalt vanglas viibima veel kolm aastat, kostja ei eita alkoholi kuritarvitamist ja varasemaid süüteolisi karistusi, mis olid tingitud alkoholi tarvitamisest, hageja kinnitab, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud juba enam kui kaks aastat tagasi, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Maakohus ei pea tõenäoliseks, et olukorras kus pooled elavad lahus vähemalt alates 2021 ja kostja vabaneb vanglast alles ca kolme aasta pärast, pooled kooselu jätkaksid (PKS § 67 lg.1 ja 2).

10. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 01.03.2007 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu.

11. Hageja taotles hagiavalduses oma abielueelse perekonnanime taastamist. Rahvastikuregistrist nähtub, et hageja abielu eelne nimi oli M.. Maakohus rahuldab hageja taotluse ja taastab hageja varem kantud perekonnanime M..

12. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.

Menetluskulude jaotus

13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik