2-21-13620/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Maarja Kadakas

Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-13620

Tsiviilasi

I. A. hagi A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp’i vastu nõude tunnustamiseks A. P.’i (pankrotis)

pankrotimenetluses

Menetlusosaline

Hageja: I. A. (isikukood xxx, elukoht xxx);

Hageja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Enno

Heringson (e-post: enno@heringson.ee);

Kostja: A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp

(Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, e-post:

martin@cavere.ee);

Kostja lepingulised esindajad: K. L. (e-post: xxx) ja

vandeadvokaat

Marko

Kaevando

(e-post:

menetlus@mklaw.ee).

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 31.05.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta I. A. hagi A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i vastu nõude

tunnustamiseks A. P.’i (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Mõista I. A.’lt A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp’i kasuks välja

menetluskulud 2942,16 eurot.

4. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. I. A. esitas 31.08.2021 Harju Maakohtusse hagi A. P.’i (pankrotis) pankrotihaldur Martin

Krupp’i vastu nõude tunnustamiseks A. P.’i (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palub

tunnustada A. P. (pankrotis) pankrotimenetluses 24.08.2021 nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustamata jäänud I. A. pandiga tagamata nõuet teises järgus summas 208 927,16 eurot.

Kohus võttis hagiavalduse 30.09.2021 määrusega menetlusse.

2. Hageja esitas 31.05.2022 kohtule avalduse, mille kohaselt võtab hageja hagi täies ulatuses

tagasi ning palub menetlus lõpetada.

3. Kostja esitas 01.06.2022 kohtule seisukoha, milles teatab, et tal ei ole vastuväiteid hagi

tagasivõtmisele. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja

nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui hageja võtab hagi tagasi.

5. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, siis jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi

vaatamata ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

TsMS § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei esine TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud

asjaolusid, mistõttu jätab kohus TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.

7. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

8. Kostja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 4121,60 eurot (Cavere Õigusbüroo OÜ) ning

1397,20 eurot (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid), sh käibemaks 919,80 eurot, kõik

kokku koos käibemaksuga 5518,80 eurot. Mõlemad lepingulised esindajad on osutanud kostjale

õigusabi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

9. Lepingulisel esindajal K. L.l on kulunud esindamiseks 24 tundi ja 32 minutit järgmiste

toimingute eest: 06.10 – 18.10.2021 hagiavalduse ja hagi terviktekstiga tutvumine, tõendite, sh

konto väljavõtete (83 lk) analüüsimine, registrite kontrollimine, päringute tegemine

rahvastikuregistrisse ja kinnistusraamatusse, tõenditega tutvumine ja analüüsimine, seisukoha

koostamine hagiavaldusele – kokku 14 tundi ja 20 minutit; 11.03 – 14.03.2022 hageja

seisukohale seisukoha koostamine, kontode väljavõtete analüüsimine, tõendite kogumine,

päringud registritest, lepingute analüüsimine – kokku 10 tundi ja 12 minutit.

10. Lepingulisel esindajal Marko Kaevandol on kulunud esindamiseks 8 tundi ja 19 minutit

järgmiste toimingute eest: 20.05.2022 hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs 2 tundi ja 8

minutit; 23.05.2022 asja materjalide analüüs, täiendavate taotluste koostamine 2 tundi ja 49

minutit; 23.05.2022 suhtlus kliendiga asjaolude ja täiendavate tõendite kogumise võimaluste

väljaselgitamiseks 28 minutit; 30.05.2022 analüüs, ettevalmistus istungiks 1 tund ja 11 minutit;

31.05.2022 hageja 31.05.2022 a arvamusega tutvumine, esindus kohtuistungil 1 tund ja 28

minutit; 01.06.2022 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit.

11. Hageja on kostja menetluskulude nimekirja osas esitanud seisukoha. Hageja hinnangul

tuleks antud juhul välja selgitada, kas pankrotihaldur on oma õigusbüroo töötajaga sellesisulise

käsunduslepingu sõlminud ja talle selle eest eraldi tasu maksnud või on pankrotihaldurit

esindanud isik teinud seda oma palgatöö raames. Vaid juhul, kui isikuga on sõlmitud eraldi

sellesisuline käsundusleping, on vastav kulu hüvitatav. Asjakohane oleks, kui kohus annaks

kostjale tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks ja kohustaks kostjat esitama

menetluskulusid tõendavad dokumendid – eelkõige vastavat esindussuhet üheselt avava

käsunduslepingu, kuluarved ja nende tasumist tõendavad dokumendid. Hageja toob ka välja, et

antud juhul ei ole kostja esindajad selgitanud, miks on vajalik kahe esindaja osavõtt asjas.

Hageja hinnangul ei ole kahe esindaja osavõtt põhjendatud. Juhul, kui leiab tõendamist, et K.

Leetsaar on esindanud samas büroos töötavat pankrotihaldurit eraldiseisva käsunduslepingu

alusel, siis oleks asjas põhjendatud ajakuluks 8 h 15 min. Juhul, kui see kinnitust ei leia, siis

saab põhjendatud ajakuluks lugeda ainult 2 h 15 min.

12. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

13. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Hageja

on seisukohal, et kohus peaks kostjalt välja nõudma dokumendid, mis näitavad K. L.

esindussuhet ning lisaks kuluarved ja nende tasumist tõendavad dokumendid. Hageja hinnangul

tuleks välja selgitada, kas pankrotihaldur on oma õigusbüroo töötajaga sellesisulise

käsunduslepingu sõlminud ja talle selle eest eraldi tasu maksnud või on pankrotihaldurit

esindanud isik teinud seda oma palgatöö raames. Hageja poolt viidatud asjaolu, et K. Leetsaar

töötab pankrotihaldur Martin Kruppiga samas büroos, ei anna alust jätta lepingulise esindaja

kulusid hüvitamata. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus

menetlusosalist esindab töötaja, kelle esindamise kulusid TsMS § 175 lg 2 kohaselt ei hüvitata.

Praeguses asjas ei ole menetlusosaliseks õigusbüroo, vaid pankrotivõlgniku nimel

pankrotihaldur. Lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 nimetatud nõuetele. Kuna

K. Leetsaar on kostjat käesolevas menetluses esindanud, siis puudub alus kahelda, et kostjal on

esindamise eest ka tasumise kohustus tekkinud. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus vajalikuks

kohustada kostjat menetluskulude kohta täiendavaid tõendeid esitama.

14. Hageja on esitanud vastuväite ka kahe lepingulise esindaja kasutamise osas. TsMS § 175 lg

3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud

asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohtu hinnangul on nimetatud lõikes

pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et

tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu,

et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja

mahust (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p.17). Kostjat esindavad menetluses kaks

lepingulist esindajat. Kohus on seisukohal, et antud asi ei kujunenud oma olemuselt veel nii

mahukaks ega keerukaks, et see tingiks kahe esindaja samaaegse kasutamise vajaduse. Seega

ei ole kohtu arvates põhjendatud arvestada kahe esindaja poolt samale toimingule kuuluvat

ajakulu dubleerivas osas. Siiski nähtub kostja menetluskulude nimekirjast, et esindajad ei olegi

valdavalt teinud samu toiminguid samaaegselt.

15. Kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses:

• 06.10.2021 – 18.10.2021 hagiavalduse ja hagi terviktekstiga tutvumine, tõendite, sh

konto väljavõtete (83 lk) analüüsimine, registrite kontrollimine, päringute tegemine

rahvastikuregistrisse ja kinnistusraamatusse, tõenditega tutvumine ja analüüsimine,

seisukoha koostamine hagiavaldusele – võttes arvesse hagiavalduse ning tõendite sisu

ja mahtu ning samuti hinnates kostja vastuse mahtu, on välja toodud toimingute

põhjendatud ajakulu 5 tundi;

• 11.03.2022 – 14.03.2022 hageja seisukohale seisukoha koostamine, kontode väljavõtete

analüüsimine, tõendite kogumine, päringud registritest, lepingute analüüsimine – võttes

arvesse kostja seisukoha mahtu ning sellele lisatud tõendite hulka, on välja toodud

toimingute põhjendatud ajakulu 8 tundi;

• 20.05.2022 -23.05.2022 materjalidega tutvumine ja analüüs, täiendavate taotluste

koostamine – kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi;

• 23.05.2022 suhtlus kliendiga asjaolude ja täiendavate tõendite kogumise võimaluste

väljaselgitamiseks - 28 minutit ehk 0,47 tundi;

• 30.05.2022 analüüs, ettevalmistus istungiks - 1 tund ja 11 minutit ehk 1,18 tundi;

• 31.05.2022 hageja 31.05.2022 a arvamusega tutvumine, esindus kohtuistungil - 1 tund

ja 28 minutit ehk 1,47 tundi;

• 01.06.2022 menetluskulude nimekirja koostamine - 15 minutit ehk 0,25 tundi.

Kokku on kostja lepingulise esindaja ajakulu seega põhjendatud 19,37 tunni ulatuses.

16. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus on seisukohal,

et võttes arvesse vandeadvokaat Marko Kaevando kvalifikatsiooni ning käesoleva kohtuasja

sisu, on tema tunnitasu 140 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud. Arvestades K. L.

kvalifikatsiooni, on tema põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (millele lisandub

käibemaks).

17. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on kinnitanud, et ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu palub menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

18. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja lepingulise esindaja kulude suuruseks 2451,8

eurot (13h x 120 eurot ning 6,37h x 140 eurot) + käibemaks 490,36 eurot, kokku 2942,16 eurot.

Nimetatud summa ongi ühtlasi kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt

kostja kasuks välja mõistmisele.

19. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik