3-22-75/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-75

Haldusasi

X. X. kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo

17.11.2021 otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X.

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud

esindaja Karin Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Rahapesu Andmebüroo 17.11.2021 otsus.

2. Mõista Rahapesu Andmebüroolt X. X. kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kale Cap OÜ esitas 07.06.2021 tegevusloa taotluse tegutsemiseks finantseerimisasutusena.

Kale Cap OÜ tegevusloa taotluses on märgitud äriühingu rahvusvahelise finantssanktsiooni

eest vastutavaks isikuks ning kontaktisikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse

(RahaPTS) mõistes X. X..

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) viis 25.10.2021 X. X.iga Kale Cap OÜ tegevusloa taotluse

menetluses läbi vestluse kontaktisiku sobivuse hindamiseks.

3. RAB leidis 17.11.2021 otsuses, et X. X. ei vasta kontaktisiku nõuetele ning andis Kale Cap

OÜ-le tähtaja uue kontaktisiku leidmiseks.

4. RAB leidis 22.11.2021 otsuses, et kuivõrd X. X.i osas on teises menetluses tuvastatud, et ta

ei vasta kontaktisiku nõuetele, ei vasta ta ka Mavers Wealth Management OÜ menetluses

kontaktisiku nõuetele ning ettevõttele anti tähtaeg uue kontaktisiku leidmiseks.

3-22-75

2(8)

5. X. X. esitas 25.11.2021 RAB-ile taotluse 17.11.2021 otsuse Kale Cap OÜ asjas tühistamiseks

või alternatiivselt uue vestluse läbimiseks tema teadmiste hindamiseks.

6. RAB jättis 09.12.2021 otsusega X. X.i taotluse rahuldamata.

7. X. X. esitas Tallinna Halduskohtule 10.01.2021 kaebuse, milles taotles RAB-i 17.11.2021

otsuse Kale Cap OÜ menetluses tühistamist.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus rikub kaebaja põhiseaduse (PS) §-st 31 tulenevat

ettevõtlusvabadust, samuti ka PS § 29 lg-st 1 tulenevat õigust valida endale vabalt tegevusala,

elukutse ja töökoht. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebaja ei ole nõus vastustaja väitega, et tegevusloa taotleja kontaktisik ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele. 25.10.2021 vestluse protokollist nähtub, et vestlus kujutas endast

täisväärtuslikku akadeemilise eksamit. Vestlus oli protokollitud pealiskaudselt, vastavalt

protokollija enda ettekujutusele vastusest. Ettevalmistusaega ei antud, õigusliku kirjanduse

kasutamist ei lubatud. Ühtegi täpsustavat küsimust, kui mõne küsimusele ei piisanud vastusest,

ei esitatud. Kaebaja vastas sisuliselt valesti ainult rahvusvahelise sanktsioonide teemal

püstitatud küsimusele, kuna need olid esitatud viimastena ning kaebajal juba tekkis väsimus

vestlusest. Vastustaja väidab, et ka teistele küsimustele vastates esinesid ebatäpsused. Selleks,

et vastata täpselt kõikidele küsimustele, pidi kaebaja mitme mahuka seaduse sisu peast

mäletama. Niivõrd rangeid nõudeid ei ole isegi oluliselt põhjalikke õiguslikke teadmisi

nõudvatele ametikohtade (kohtunik, vandeadvokaat, prokurör) eksamitel. Sisuliselt oli kaebaja

allutatud kutseeksamile, mis ei ole finantseerimisasutuse tegevusloa saamiseks ette nähtud.

Kutseeksami üldised nõuded on kehtestatud kutseseadusega ning kõik kutseeksamid peavad

vastama selle seaduse nõuetele. Antud juhul aga selle seaduse nõuetest kinni ei peetud. Ükski

seadus ei kehtesta selgeid, läbipaistvaid ja ettenähtavaid äriühingu kontaktisiku

hindamiskriteeriume ning regulatsiooni selleks, et tagada hindamise kontrollitavus.

2) Vestlusel toimuvast eksamist ja selle nõuetest ei teavitatud kaebajat ette. Kaebaja on olnud

varem RAB-i vestlusel kontaktisiku teemal, ning RAB kinnitas kaebaja kandidatuuri. DreamFI

OÜ menetluses 09.12.2021 kontrollis RAB kaebaja teadmisi. Kaevatav otsus rikub kaebaja

varalisi õigusi. Kaebajale ei ole selge, kas tema saab edaspidiselt pakkuda ettevõttetele

kontaktisiku teenust vastavalt RahaPTS § 17 lg-te 4 ja 5 kehtestatud nõuetele või mitte ning

mis teha ettevõttega, kus kaebaja juba rohkem kui kaks aastat töötab kontaktisikuna.

Korraldades eksamit, väljus RAB oma pädevuse piiridest. RAB rikkus ka otsuse

põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ei saa vestluse tulemust lugeda positiivseks

ning millistele RahaPTS § 17 lg-te 4 ja 5 kehtestatud nõuetele ei vasta äriühingu kontaktisik ja

miks. Otsuse üldsõnalistest põhjendustest ei selgu, miks on kaebaja RAB hinnangul äriühingu

kontaktisikuks sobimatu ja milline peab olema eduka eksami tulemus. Arusaamatu on, kes

osales kaebaja vestluse hindamisel ja milline pädevus, haridus jne sellel isikul on. Kaebaja

küsimustele läbiviidud vestluse protseduuri seaduslikkuse kohta RAB sisuliselt ei vastanud.

3) Isegi kui kaebaja ei vastanud nõuetele, oleks RAB haldusorganina kohustatud

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel määrama taotluse esitajale esimesel

võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis võiks olla korduva vestluse läbiviimine.

Vestlus kaebajaga toimus 25.10.2021, otsus on langetatud sama aasta novembris, kaebajal oli

piisavalt aega uute teadmiste saamiseks või värskendamiseks. Sellega rikkus RAB jämedalt

HMS-i ning selline rikkumine tõi ilmselgelt kaasa ebaõige otsuse.

3-22-75

3(8)

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Kaebaja ei vasta RahaPTS § 17 sätestatud nõuetele. Kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg 7

sätestatud kohustuste täitmine eeldab seaduste ja selle alusel antud õigusaktide nõuete tundmist

ja hoolsuskohustuse täitmist. Seejuures on kontaktisiku kohustuseks, et ettevõte tegevus ka

tegelikult vastaks seadusest tulenevatele nõuetele. Vastava asjaolu tagamiseks on

kontaktisikule kehtestatud kõrgendatud nõuded. Kui isikul puuduvad teadmised nii ettevõttega

seotud kui valdkondlikest riskidest ning RahaPTS nõuete osas on teadmised puudulikud, siis

kontaktisikul ei ole võimalik täita seadusega kehtestatud ülesandeid ning RAB-il ei ole

võimalik anda omapoolset kooskõlastust. Kaebaja vastas valesti või tema vastused olid

ebapiisavad neljas erinevas valdkonnas: ärisuhte seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud

hoolsusmeetmed, rahvusvahelised sanktsioonid. Kaebaja väidab, et vastas sisuliselt valesti

ainult rahvusvahelise sanktsioonide teemal esitatud küsimusele, kuna need olid esitatud

viimastena ning kaebajal oli juba tekkinud väsimus vestlusest. Ka teistele küsimustele vastustes

esinesid ebatäpsused. Samuti väidab kaebaja, et selleks, et vastata täpselt kõikidele küsimustele,

pidi kaebaja mitme mahuka seaduse sisu peast mäletama. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud

põhjendusi selle kohta, et vastustaja oleks rikkunud diskretsiooniõigust või oleks valesti

tõlgendanud kaebaja vastuseid küsimustele või et kaebaja vastused vastaksid seaduses

sätestatule sisuliselt. Kui isik ei oska sisuliselt selgitada kohustusi, mida ta peaks hakkama

igapäevaselt rakendama kontaktisiku ülesannete täitmisel, siis ei ole võimalik vastustajal anda

ka oma kooskõlastust ettevõtte poolt nimetatud kontaktisiku kandidatuurile ja väljastada

tegevusluba ettevõttele (RahaPTS § 72 lg 1 p 2). Kuna kaebaja ise väidab, et ta juba tegutseb

nimetatud valdkonnas kontaktisikuna, siis peaks kaebajale olema sisulised kohustused tuttavad

praktilise kogemuse kaudu. Juriidilise haridusega isik peaks oskama lugeda seadust ja mõistma

sätete sisu ja vähemalt üldjoontes mäletama ja teadma, mida üks või teine kohustus, mõiste jm

tähendab. Vastustajale ei ole kaebaja väide seaduste mahukusest mõistetav ‒ ei RahaPTS ega

rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RSanS) ole sedavõrd mahukad, et juriidilise haridusega

kaebaja ei suudaks neid läbi töötada. Vastustaja ei hinda seaduste sätete peast tsiteerimist, vaid

nende sisulist mõistmist.

2) Väide kohtunike, vandeadvokaatide ja prokuröride eksamist on asjakohatu ja samas ka

ebaõige, kuna kohtunike ja ka advokaatide suulistel eksamitel, millele on võimalik pääseda

üksnes pärast kirjaliku eksami sooritamist, tuleb vastata sisulistele küsimustele seadusteksti

kasutamata. Seejuures oodatakse seal just nimelt seaduse sisulist teadmist, mida võib edasi anda

oma sõnadega.

3) 25.10.2021. a vestlus ei olnud kutseeksam, vaid RAB-i poolne hinnangu andmine, kas

kaebajal on piisavad teadmised ja oskused kontaktisiku tööülesannete täitmiseks. Kaebajale

edastatud kutses on märgitud vestluse eesmärk ning selles on viidatud ka RahaPTS § 72 lg 1 p-

le 2, mille kohaselt ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ettevõtja poolt RahaPTS § 17 kohaselt

määratud kontaktisik vastab RahaPTS-s sätestatud nõuetele. RahaPTS § 17 lg 7 p-des 1‒4 on

loetletud kontaktisiku põhiülesandeid. Seega oli kaebajat teavitatud toimingu eesmärgist ja ka

vestluse sisust ning kaebajal oli võimalus end vestluseks ette valmistada. Samuti oli kaebajal

piisavalt aega, kui ta ei saanud kutse ja ka toimingu sisust aru, pöörduda RAB-i poole ja paluda

selgitust menetlustoimingu sisu osas.

4) 17.11.2021 puudustest teavitamises on vastustaja piisavalt selgelt ja põhjendatult välja

toonud, milles seisneb puudus ning miks kaebaja ei sobi kontaktisikuks. Vastustaja on välja

toonud aluse, millele peab vastama kontaktisik ning ka selle, et X. X. ei vasta RahaPTS § 72 lg

1 p 2 sätestatud nõuetele, kuivõrd isikul puuduvad piisavad teadmised RahaPTS nõuetest.

Samuti on selgitatud, et kontaktisiku poolt RahaPTS § 17 lg 7 sätestatud kohustuste täitmine

eeldab seadusest ja selle alusel koostatud õigusaktidest oma tööandjale tulenevate nõuete

asjakohast tundmist ja nende ülesannete täiendatud hoolsuskohustusega täitmist, sealhulgas

3-22-75

4(8)

selleks, et tagada, et ettevõte tegevus päriselt ka vastab seadusest tulenevatele nõuetele.

17.11.2021 puuduste teates on vastustaja välja toonud ka valdkondade loetelu, mille kohta isik

kas vastas valesti või olid esitatud vastused ebapiisavad. Kuna puuduste teatega ei ole määratud

kindlaks, kas tegevusluba antakse välja või mitte, siis haldusasutus ei ole kohustatud tooma

välja üksikasjaliku analüüsi, st analüüsima iga ebaõiget vastust, mida kontaktisiku kandidaat

vestlusel andis. Seejuures 17.11.2021 teate primaarseks adressaadiks on tegevusloa taotluse

esitanud äriühing mitte kaebaja. Tegevusloa taotlejale anti teada, et tema poolt valitud

kontaktisik ei vasta nõuetele ning äriühingule anti võimalus leida uus kandidaat. Juhul, kui

taotluse esitanud äriühing seda ei tee, st ei kõrvalda puudusi ja ei määra uut kandidaati, siis

tuleb ka haldusasutuselt lõplik haldusakt, milles oleks haldusasutusel kohustus tuua välja

ammendavalt, miks tegevusluba ei väljastatud.

5) Varasem hinnang isiku sobivusele ei tähenda, et haldusasutus ei võiks isiku sobivust ümber

hinnata. Kaebaja on kahes äriühingus kontaktisikuks. RAB andis tegevusloa menetluse raames

oma kooskõlastuse kontaktisiku osas 28.06.2021 ja 19.07.2021. Haldusasutusel on õigus läbi

viia uus vestlust isikuga, sõltumata sellest, kas temaga on ka varasemate menetluste käigus

vesteldud. Seejuures on haldusasutusel õigus uue tegevusloa menetluste raames muuta oma

halduspraktikat, sh karmistada hindamiskriteeriume ja viia läbi täiendav ja põhjalikum kontroll.

RAB on oma halduspraktikat muutnud ja hakanud tegema põhjalikumat kontrolli. Põhjalikuma

kontrolli vajadus tuleneb mh 25.05.2021 avaldatud riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamise

riskihinnangust, mille kohaselt on virtuaalvääringu teenuse pakkujad kõrge rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskiga sektor, ehk selle sektoriga seotud risk on Eesti riigis kõige suurem

ja kasvab pidevalt.

6) Menetlusprotokoll on allkirjastatud kaebaja enda poolt, millega on ta andnud ka kinnituse,

et tema ütlused vastavad tõele ja ta on ka tutvunud oma õiguste ning kohustustega

haldusmenetluses. Vastuväiteid vms ei ole kaebaja protokolli allkirjastamisel esitanud ja

eelduslikult luges kaebaja kui jurist protokolli enne allkirjastamist läbi, mistõttu pidanuks ta

juhtima menetlustoimingu läbiviija tähelepanu ebatäpsustele, juhul kui neid oleks selles

protokollis esinenud. Seega saab eeldada, et kaebaja pidas oma vastuseid ammendavateks ja

nõustus ka protokollis kajastatuga. Jääb ka arusaamatuks, kuidas rikkus 17.11.2021 puuduste

kõrvaldamise teatis kaebaja varalisi õigusi. Vastustajal ei ole kohustust läbi viia uut vestlust

sama isikuga, kelle puhul on vastustaja juba tuvastanud, et isiku teadmised ei vasta

kontaktisikule kehtestatud nõuetele.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. RahaPTS § 17 lg 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt

Eestis ja kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus,

vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine

kooskõlastatakse RAB-ga. RahaPTS § 17 lg 5 kohaselt on RAB-l õigus saada kontaktisiku või

kontaktisiku kandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt,

tema tööandjalt ning riigi andmekogudest teavet. RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kohaselt antakse

ettevõtjale tegevusluba, kui kontaktisik vastab RahaPTS nõuetele. Viidatud RahaPTS sätetest

tuleneb RAB-le õigus aga ka kohustus kontrollida kontaktisiku vastavust RahaPTS nõuetele.

See hõlmab kohtu arvates ka RAB õigust hinnata kontaktisiku teadmisi RahaPTS ja RSanS

regulatsioonide kohta, kuna kontaktisiku kohustuseks ongi tagada, et ettevõtja järgiks RahaPTS

ja RSanS nõudeid.

11. RahaPTS-s pole täpsemalt reguleeritud kontaktisiku teadmiste kontrolli korda. Kuna

tegemist on osaga tegevusloa andmise menetlusest, laienevad ka kontaktisiku nõuetekohasuse

kontrollile

täpsema

regulatsiooni

puudumisel

haldusmenetluse

üldpõhimõtted,

sh

vormivabadus ja eesmärgipärasus. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja

3-22-75

5(8)

muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. HMS § 5 lg 2 kohaselt

viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikule. RAB on valinud kontaktisiku

nõuetele vastavuse kontrolliks vestluse vormi. Kontaktisikukandidaadile esitatavad küsimused

ning neile antud vastused protokollitakse. See tagab RAB otsuse kohtuliku kontrolli võimaluse

(vt HMS § 1). Kaebaja ja RAB ametniku vestluse käik on kajastatud RAB 25.10.2021

menetlustoimingu protokollis (kaebuse lisa 1, dtl 6‒11).

12. Vaidlustatud otsuses, millega RAB teavitas Kale Cap OÜ-d puudustest viimase esitatud

tegevusloataotluses ‒ puuduseks oli mittesobiva kontaktisiku esitamine ‒, oli välja toodud

„mõned valdkonnad“ (RAB-i sõnakasutus), kus kaebaja kas vastas valesti või olid tema

vastused RAB-i hinnangul ebapiisavad, s.o ärisuhete seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud

hoolsusmeetmed ja rahvusvaheline sanktsioon. Sedavõrd üldsõnalist põhjendust, kus viidatud

oli üksnes n-ö probleemsetele valdkondadele, ei saa HMS kontekstis pidada piisavaks, kuna

sellisena ei ole vastustaja otsus kohtulikult kontrollitav. Samas on kaebaja 25.11.2021

pöördunud RAB-i poole, väljendades mittenõustumist RAB 17.11.2021 otsusega, taotledes

RAB-i otsuse tühistamist või alternatiivselt kaebaja korduvale vestlusele lubamist. RAB vastas

sellele pöördumisele 09.12.2021, esitades enda seisukoha ja täiendavad selgitused vestluse

kohta. Selles vastuses põhjendas RAB üksikasjalikult erinevate küsimuste-vastuste lõikes oma

negatiivset otsust kaebaja kandidatuuri osas. Sisulises mõttes on kohtu arvates pooled läbinud

vaidemenetluse (hoolimata sellest, et pöördumise esitas kaebaja, mitte Kale Cap OÜ kui

tegevusloataotluse esitanud isik) ning RAB 09.12.2021 vastus on käsitatav vaideotsusena.

Vaideotsusega on võimalik esialgses haldusaktis esitatud põhjendusi täpsustada. Puudub

mõistlik kahtlus ‒ sellele pole tuginenud ka kaebaja ‒, et vastustaja ei juhindunud 17.11.2021

otsust tehes samadest kaalutlustest kui on kajastatud RAB 09.12.2021 põhjalikemates

selgitustes. Seega pole kohtu arvates alust tühistada RAB 17.11.2021 otsust pelgalt formaalsetel

kaalutlustel, eelkõige põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu.

13. Järgnevalt analüüsib kohus detailsemalt RAB-i antud hinnanguid kaebaja esitatud

vastustele. Nagu öeldud, on vastustaja leidnud olevat kaebaja vastused puudulikud neljas

erinevas kategoorias: 1) ärisuhete seire (küsimus nr 5), 2) hoolsusmeetmed (küsimus nr 10), 3)

tugevdatud hoolsusmeetmed (küsimus nr 11), 4) rahvusvaheline finantssanktsioon (küsimused

nr 15, 17, 18, 19, 22).

13.1. Viies küsimus koosnes neljast alaküsimusest. („Milline on Teie ettevõtte äriplaan? Kas

teenuse tarbijatega luuakse ärisuhteid või pakutakse teenust juhuti tehingutena? Kes ning mil

moel teostab ettevõttes ärisuhte seiret? Mida see endas hõlmab arvestades RahaPTS-i?“).

Vastustaja hinnangul oli kaebaja vastus puudulik äriseire teostamise osas, kuna kaebaja ei

toonud konkreetselt välja RahaPTS §-s 23 nimetatud asjaolusid. Isik vaid selgitas, kes teostab

ärisuhte seiret ning väga pinnapealselt seda, kuidas ärisuhte seiret teostatakse, jättes mainimata

kõik eelnevad RahaPTS § 23 lg 2 sätestatud asjaolud. Kaebaja vastus asjakohases osas oli:

„Ärisuhte seiret teostavad töötajad, kuid praegu teostan seda mina. Seda teostatakse läbi

skriiningu või monitooringu. Ja kui on kahtlused siis küsime lisainfot tarbijatelt, klientidelt. Kui

takistusi ei saa kõrvalda, siis töötame edasi vastavalt seadusele, esitame teate RAB-le.“ Kohus

leiab, et kaebaja vastus oli üldine ning ei lähtunud seaduse terminikasutusest. Vastus oli

RahaPTS § 23 lg 2 kontekstis ka ebapiisav. Samas ei saa öelda, et kaebaja oleks vastanud

teemast mööda. Ilmselt oleks lisaküsimuste esitamise kaudu saanud selgitada kaebaja teadmiste

tegelikku ulatust. Vastuseks kuuendale küsimusele on kaebaja vastanud, et „kavatseme töötada

EL klientidega. Kolmandate riikidega ja mustadest nimekirjadest riikide klientidega me töötada

ei soovi.“ Seega tekib küsimus, kas kontaktisik peaks vastuseid andma vastavalt RahaPTS

sätete struktuurile (vt RahaPTS § 23 lg 2 p 5), mis juhul oleks tegemist pigem (kutse)eksamile

3-22-75

6(8)

sarnase teadmiste kontrolliga, või üksnes vastavalt konkreetse ettevõtte äriplaanile ja

tegevussuunale.

13.2. Kümnendas küsimuses küsiti, milliseid hoolsusmeetmeid on kohustatud isik kohustatud

rakendama RahaPTS kohaselt (sealhulgas Kale Cap OÜ). Vastustaja põhjenduste kohaselt tõi

isik oma vastuses välja RahaPTS § 20 lg 1 p-s 1 sätestatud hoolsusmeetme, kuid jättis täielikult

mainimata sama paragrahvi p-des 2,3,4,5 ja 6 sätestatud hoolsusmeetmed. Kohus märgib, et

kaebaja antud vastus küsimusele nr 10 on küllaltki pikk. Kaebaja vastuses pole küll kasutatud

seaduse terminoloogiat – näiteks pole eraldi välja toodud riikliku taustaga isikuid (RahaPTS §

20 lg 1 p 5), tegelikke kasusaajaid (RahaPTS § 20 lg 1 p 3), kliendi või juhuti tehtavas tehingus

osaleva isiku esindajat (RahaPTS § 20 lg 1 p 2), kuid kaebaja on siiski üldistatud kujul ja oma

sõnadega kirjeldanud hoolsusmeetmete olemust vastavalt RahaPTS § 20 lg-le 1, sealjuures on

eraldi välja toonud ärisuhete seire (RahaPTS § 20 lg 1 p 6), mistõttu ei nõustu kohus vastustaja

järeldusega, et kaebaja on toonud välja üksnes RahaPTS § 20 lg 1 p-s 1 toodud meetmed. Siingi

selgunuks isiku tegelik teadmiste ulatus lisaküsimuste esitamise kaudu.

13.3. Küsimuses nr 11 tuli kaebajal välja tuua, millistel juhtudel tuleb kohaldada tugevdatud

hoolsusmeetmeid. Kaebaja vastas: „Rakendame kui tegemist on näiteks PEP; kui klient on

geograafilise kõrgema riskiga või kui on kolmandatest riikidest; kui on mahukad käibed

kliendil.“ Vastustaja hinnangul jättis kaebaja mainimata RahaPTS § 36 lg 2 p-des 1 ja 4

sätestatud olukorrad. RahaPTS § 36 lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt hoolsusmeetmeid kohaldatakse

tugevdatud korras alati, kui isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on

tekkinud kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku

kasusaaja tuvastamises (p 1) või kui klient või tehingus osalev isik või ametiteenust kasutav

isik on pärit sellisest riigist või territooriumilt või tema elu- või asukoht või makse saaja

makseteenuse pakkuja asukoht on riigis või territooriumil, kus usaldusväärsete allikate, nagu

vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme, mis on kooskõlas rahapesu

tõkestamise nõukoja soovitustega, või mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks (p

4). Kohus möönab, et kaebaja vastus on ebatäielik, kuid pole selge, et isik poleks olnud

suuteline lisaküsimuste abil puudu jäänud vastused andma (arvestades mh RahaPTS § 36 lg 2

p-de 3 ja 4 suhtelist sarnasust).

13.4. Vastustaja leiab, et isikul puuduvad piisavad teadmised rahvusvahelise finantssanktsiooni

rakendamise meetmetest ja nõuetest (küsimused 15, 17, 18, 19, 22).

‒ Küsimuse nr 15 (Milliseid rahvusvahelise sanktsioonide nimekirju Te teate?) puhul vastustaja

väljatoodu kohaselt isik küll teadis, kust vaadata rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohta

informatsiooni, kuid küsitud oli konkreetseid nimekirju, millest isik oskas välja tuua vaid ÜRO

nimekirja. Kohus nõustub sellega, et kaebaja vastus oli ebatäielik.

‒ Küsimusele nr 17 (Kuidas ja kui tihti kontrollitakse finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel

või lõppemisel, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt?

Kuidas kontrollitakse sanktsiooni nimekirju?) vastas kaebaja, et finantssanktsiooni jõustumist,

muutmist või lõppemist kontrollitakse läbi RAB-i kodulehe. Finantssanktsiooni kontrolli

tihedus on vastavalt ärisuhte seirele ja kõrgendatud riskiga klientide puhul kord poole aasta

jooksul. Tavalise riskiga klientide puhul kord aastas. RAB-i hinnangul ei ole sellise perioodi

jooksul tehtavad kontrollid piisavad. Finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist

tuleks vastustaja hinnangul kontrollida vähemalt üks kord päevas ning kehtestatud meetmetele

tuleks reageerida viivitamatult. Kuigi kohtu teada pole õigusaktides fikseeritud kontrolli

sagedust ning osaliselt võib see sõltuda äriühingu tegevuse intensiivsusest, on vastustaja

põhjendatult lugenud kaebaja vastuse ebarahuldavaks.

3-22-75

7(8)

‒ Küsimusele nr 18 (Kuidas tuvastatakse võimalust, et klient on sanktsioneeritud isiku kontrolli

all?) vastas kaebaja, et isikult või ettevõttelt küsitakse, kes saatis raha ja raha päritolu

tõendavaid dokumente. RAB-i hinnangul ei piisa vaid tuvastamisest, kes saatis raha ning

millised on raha päritolu tõendavad dokumendid. Ettevõtte peab suutma tuvastada olukorra,

kus tehingus kaasatud rahalised vahendid võivad kaudselt saada finantssanktsiooni subjektile

kättesaadavaks või tehtav tehing toob kaudselt kasu finantssanktsiooni subjektile, kelle

kontrolli all on klient tehingu teinud. Kohtu arvates vajanuks kaebaja teadmiste ulatuse

selgitamine lisaküsimuste esitamist.

‒ Küsimusele nr 19 (Kuidas tuvastatakse finantssanktsiooni rikkuvat tehingut?) vastas kaebaja,

et Kale Cap OÜ-l ei ole finantssanktsiooni rikkuva tehingu tuvastamiseks kasutusel tehnilisi

vahendeid, vaid neid tuvastatakse monitoorimise käigus. RAB toob välja, et ilma tehnilise

lahenduseta ei ole võimalik efektiivselt ja piisava kiirusega tuvastada finantssanktsiooni

rikkuvat tehingut, eriti kui kliendi sõnul kontrollitakse finantssanktsiooni jõustumist, muutmist

või lõppemist teatud juhtudel kord poole ja kord aasta jooksul. Kohtul on kahtlus, kas vastava

tehnilise lahenduse puudumine saab olla etteheidetav kontaktisikule tema teadmiste kontrolli

menetluses, vaid see on pigem äriühingu juhatuse pädevusse kuuluv küsimus, millega tuleb

tegeleda tegevusloa andmise üle otsustamisel.

‒ Küsimus nr 22 seisnes selles, milliseid andmeid esitatakse koos ISR teatega RAB-le. Isiku

sõnul edastatakse ISR teatega andmed kliendi, tehingu ja kliendiprofiili kohta ning

kirjavahetuse andmed. RAB märgib, et ISR teatega tuleb esitada muuhulgas ka sanktsiooni

subjekt, režiim, võetud meetmed ning millal meetmed kasutusele võeti. Juhul, kui välja toodud

andmeid ei ole ISR teatega esitatud, pole isik korrektselt mõistnud ISR teate sisu ning teade on

valesti esitatud. Kohus möönab, et kaebaja vastus on olnud ebatäielik.

14. Nõustuda tuleb sellega, et kaebaja vastused on kohati üldised ja ebatäielikud. Kohtu arvates

ei vasta kontaktisiku nõuetele vastavuse kontroll siiski HMS üldpõhimõtetele, eelkõige

läbipaistvuse nõudele. Selgusetuks jääb, kas tegemist on kutseeksami laadse teadmiste

kontrolliga, kus eeldatakse kontaktisiku laiemaid teadmisi RahaPTS-st ja RSanS-st või teise

alternatiivina hinnatakse kontaktisiku teadmisi konkreetse äriühingu profiili ja äriplaani silmas

pidades. Kohtule näib, et RAB lähtub pigem esimesena mainitud alternatiivist. RAB eeldab

seaduse nõuete ja terminoloogia üsnagi detailset tundmist, sealjuures ei piisa sellest, kui isik

oskab üldjoontes kirjeldada kontaktisiku kohustusi. Kuna lisaküsimusi ei esitata ja küsimused

on detailsed, eeldab kontaktisiku vestluse edukas läbimine kohtu hinnangul eelnevat põhjalikku

ettevalmistamist. Kohtu arvates pole selline lähenemine õigusvastane, kuid sellisel juhul tuleb

esitatavatest nõuetest eelnevalt teada anda, et isikud saaksid end vastavalt ette valmistada. Kui

eeldatakse spetsiifilisi teadmisi – seaduste sätete ja punktide sisu ammendavat loetlemist ‒ võib

tulemuslikumaks kontrolli vormiks olla hoopis kirjalik test. Sellisel juhul saab määrata testi

sooritamiseks nõutava punktisumma ja iga küsimuse osakaalu. Selliselt oleks läbipaistavalt

paika pandud kontaktisikult eeldatav teadmiste tase. Tagatud oleks ka teadmiste objektiivne

hindamine. Praeguses olukorras on probleemiks see, et pole arusaadavalt teada antud, millist

teadmiste taset kontaktisikult eeldatakse. Kuna lisaküsimusi ei esitata, pole ka selge, milline on

tegelik kandidaadi teadmiste tase.

Praeguses olukorras saaks kohtu arvates tugineda üksnes ilmselguse kriteeriumile ‒ RAB-i

otsust saaks lugeda õiguspäraseks, kui kontaktisikukandidaadi vastused ei jäta kahtlust tema

sobimatusest täita kontaktisiku ülesandeid. Kaebaja puhul kohtu arvates sellist järeldust teha ei

ole võimalik. Kaebaja vastustest nähtub, et ta on üldjoontes kursis kontaktisiku ülesannetega.

Kaebaja vastustes esines vajakajäämisi, kuid lisaküsimuste esitamata jätmise tõttu pole kaebaja

tegelikku teadmiste taset välja selgitatud. Vastustaja pole eelnevalt ka paika pannud

kontaktisiku nõutavat teadmiste taset, st kas vestluse läbimiseks on vaja anda kõigile

3-22-75

8(8)

küsimustele õiged ja ammendavad vastused või on olemas ka teatav eksimisruum. Selliselt pole

kohtul võimalik veenduda, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Vaidlustatud otsus ei

ole kontrollitav, mistõttu tuleb RAB-i vastavat otsust pidada õigusvastaseks.

15. Kohus toob välja, et teadmiste puudumine on üldjuhul kõrvaldatav enda täiendamise kaudu.

Selgemat õiguslikku põhjendamist vajaks RAB-i praktika mitte võimaldada puuduvaid

teadmisi täiendada ning taotleda uut hindamist.

16. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada ning tühistada RAB 17.11.2021 otsus.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kokku 20 eurot riigilõivu. Muude menetluskulude kohta pole kaebaja andmeid

esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskuludena 20 eurot.

RAB-i menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee