3-22-307/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(13)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number

3-22-307

Haldusasi MC2 OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.01.2022 vaideotsuse

nr 6-1/5073-2 ja 06.12.2021 korralduse nr

12.2-3/0555250-29 tühistamiseks osas, mis puudutab MC2

OÜ kohustamist anda maksuhaldurile suulisi seletusi

Menetlusosalised

Kaebaja – MC2 OÜ, esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.07.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 23.03.2021 korraldusega nr 12.2-3/055250-1 kontrolli

Erial Kinnisvara OÜ (registrikood 12880472) perioodi juuni 2020 kuni november 2020

käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse osas. Sama korraldusega alustati ka tulu- ja

sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsuse kontrolli perioodi juuni 2020 kuni november 2020 osas.

2. MTA edastas MC2 OÜ-le (kaebaja) 20.04.2021 korralduse, milles kohustati kaebajat esitama

MC2 OÜ ja Erial Kinnisvara OÜ vahel perioodil juuni kuni november 2020 toimunud

majandustehinguid kinnitavad dokumendid. Kaebaja edastas MTA-le MC2 OÜ ja Erial Kinnisvara

OÜ vahelised arved, ettemaksuarved ning pangakonto väljavõtte. Kaebaja jättis esitamata Erial

Kinnisvara OÜ-le müüdud kaupade soetamist ja transporti tõendavad dokumendid ning Erial

Kinnisvara OÜ-ga sõlmitud lepingud.

2(13)

3. MTA kohustas 06.12.2021 korraldusega nr 12.2-3/0555250-29 kaebajat kui kolmandat

isikut Erial Kinnisvara OÜ maksumenetluses andma kaebaja ja Erial Kinnisvara OÜ vahel perioodil

juuni

2020 kuni november 2020 toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama

dokumente (kaebaja poolt Erial Kinnisvara OÜ-le müüdud kaupade ja/või teenuste soetamist

tõendavad dokumendid; kaebaja ja Erial Kinnisvara OÜ vahel sõlmitud lepingud; kaebaja ja Erial

Kinnisvara OÜ kirjavahetus, mis hõlmab kaupade/teenuste tellimist, hinnapäringuid, pakkumisi

jms; kauba transpordidokumendid; muud dokumendid, mida kaebaja peab menetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks). Dokumendid tuli esitada hiljemalt 13.12.2021.

Seletuste andmiseks paluti kaebaja seaduslikul esindajal tulla 20.12.2021 kell 9.00 maksuaudiitori

Gerda Viigipuu juurde aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.

4. Kaebaja täitis korralduse 16.12.2021 dokumentide esitamise osas.

5. Kaebaja esitas MTA-le 17.12.2021 teate suuliste seletuste andmisest keeldumise kohta

maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p 6 alusel. Kaebaja osutas asjaolule, et kaebaja

seaduslik esindaja, kellelt vastustaja soovib suulisi seletusi, on jätkuvalt Daniela Dalberg-

Dyageleva, kelle enda ja kelle abikaasa suhtes menetletakse kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxx.

Samuti osutas kaebaja sellele, et seletused tehingute kohta on juba antud D. Dalberg-Dyageleva

poolt kirjalikult ERIAL KINNISVARA OÜ nimel 29.11.2021 ja nendest saab maksuhaldur

vastavas osas ka kolmanda isiku vastustena lähtuda. Kaebaja palus vastustajal käsitelda

keeldumist seletuste andmisest vaidena, kui vastustaja ei aktsepteeri teabe andmisest

keeldumist.

6. MTA tegi 10.01.2022 vaideotsuse nr 6-1/5073-2, millega jättis vaide rahuldamata.

MTA viitas vaideotsuses Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019 otsusele nr 3-18-909, mille kohaselt

ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse seisukohast tähtsust sellel, kas korralduse

adressaadil on õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda.

Kuigi eeltoodud asjaolu ei saa kuidagi mõjutada korralduse õiguspärasust, peab vaideorgan

vajalikuks selgitada, et isikul ei ole õigust MKS § 64 lg 1 p-st 6 tulenevalt keelduda ütluste andmisest

kuulamata ära maksuhalduri poolt esitatavaid küsimusi. Nimelt ei saa eeldada et kõik maksuhalduri

poolt esitatavad küsimused on sellised, mis annavad aluse nendele vastamisest MKS § 64 lg 1 p 6

alusel keelduda.

7. Kaebaja esitas 08.02.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 10.01.2022 vaideotsuse nr

61/5073-2 ja MTA 06.12.2021 korralduse nr 12.2-3/0555250-29 tühistamiseks osas, mis

puudutab kaebaja kohustamist anda maksuhaldurile suulisi seletusi, ning MTA keelamiseks

kohustada kaebaja seaduslikku esindajat suuliste seletuste andmiseks MTA 23.03.2021

korralduse nr 12.23/055250-1 alusel Erial Kinnisvara OÜ suhtes alustatud maksumenetluses.

8. Kohus tegi 18.02.2022 määruse, millega tagastas kaebuse keelamisnõude osas ja võttis kaebuse

muus osas menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad kaebuses ja 02.05.2022 avalduses

9. Vastustaja leidis ebaõigesti vaideotsuses, et korralduse õiguspärasuse seisukohast ei ole

tähtsust sellel, kas korralduse adressaadil on õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja

tõendite esitamisest keelduda. Sellest vaideotsuse argumendist, koostoimes muude põhjenduste

puudumisega vaides esitatud asjaolude ja argumentide kohta, järeldab kaebaja, et vastustaja hindas

3(13)

vaideotsuses korralduse õiguspärasuse küsimust pelgalt kaebaja mittesüüstamise privileegi põhjal.

Korralduse õigusvastasuse seisukohalt on veel teisigi olulisi asjaolusid, millised vastustaja

põhjendamatult ja õigusvastaselt jättis vaideotsuses käsitlemata.

10. Maksuhaldur nõustus vajadusega tagada maksukohustuslasega (Erial Kinnisvara OÜ) seotud

isikute õigused käimasolevas kriminaalmenetluses ja viia menetlustoimingud maksukohustuslasega

seotud isikute suhtes läbi kirjalikus menetluses. Sel eesmärgil võimaldati Erial Kinnisvara OÜ

juhatuse liikmel (D. Dalberg-Dyageleva), kes on ka kaebaja ainus juhatuse liige, esitada vastused

maksuhaldurit huvitavatele küsimustele kirjalikult, eelnevalt kooskõlastades menetluslikud

positsioonid kriminaalmenetluses kahtlusaluste kaitsjatega. Daniela Dalberg-Dyageleva esitas

maksukohustuslase nimel dokumendid ja teabe Erial Kinnisvara OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute

vahel kirjalikult. Samuti oli maksuhaldurile teada, et D. Dalberg-Dyageleva täidab vanema

kohustusi hiljuti sündinud lapse suhtes faktiliselt üksi, kuna abikaasa X. X. suhtes oli

kriminaalmenetluses kohaldatud eelarest. Lisaks sellele ei ole D. Dalberg-Dyageleva tervislikel

põhjustel vaktsineeritud Covid-19 vastu. Eeltoodust tulenevalt jäid vaideotsuses käsitlemata

olulised faktilised asjaolud, millised omavad tähendust korralduse õiguspärasuse seisukohalt.

11. Lisaks sellele ei põhjendanud vastustaja korralduses ega vaideotsuses, mis on selleks

põhjuseks, mis pani teda muutma kord juba valitud menetluse viisi seoses teabe esitamisega Daniela

DalbergDyageleva poolt. Teiste sõnadega, miks maksuhaldur võimaldab Daniela Dalberg-

Dyageleval esitada teavet maksumenetluses kirjalikult maksukohustuslase nimel, kuid ei võimalda

seda teha kolmanda isiku nimel. Samuti pole korralduses ja vaideotsuses põhjendatud, millest tekkis

vajadus saada täiendavaid seletusi, kui seletused Erial Kinnisvara OÜ ja kaebaja vaheliste tehingute

kohta on maksumenetluses Daniela Dalberg-Dyageleva poolt juba antud. Kui vastustajal siiski

tekkis vajadus täiendavate küsimuste esitamiseks, siis oleks sellises olukorras olnud loogiline

esitada need maksukohustuslasele.

12. Vastustaja tugines vaideotsuses lahendile, mille faktilised asjaolud on käesoleva vaidluse

asjaoludest oluliselt erinevad. Vaideotsuses viidatud lahendi sisu ei ole vastustaja poolt õigesti

kajastatud. Samuti ei arvestanud vastustaja Riigikohtu praktikaga asjas nr 3-4-1-15-10. Riigikohtu

praktikaga on vastuolus vaideotsuse argument, et korralduse adressaadi õigus (MKS § 64 lg 1 p 6)

keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest justkui ei omaks tähendust korralduse

õiguspärasuse seisukohast. Korraldust võib vaidlustada, tuginedes mittesüüstamise privileegile.

13. Käesoleva vaidluse asjaolude erinevus vaideotsuses viidatud vaidluse asjaoludest seisneb

selles, et käesolevas asjas on tegemist mitte abstraktse, vaid reaalse käimasoleva

kriminaalmenetlusega kaebaja ja maksukohustuslase seadusliku esindaja ja tema lähedaste suhtes,

sh. samal perioodil tehtud tehingute suhtes. Maksumenetluse materjalidest tulenevalt käib

maksuhalduri ja uurimisorganite vahel teabe osas infovahetus. Maksutoimik koosneb valdavas osas

kriminaalmenetluses kogutud materjalidest. Mõlemat asja menetletakse paralleelselt. Seega on

mittesüüstamise privileegile tuginemine kaebaja poolt põhistatud ja õigustatud.

14. Halduskohus leidis haldusasjas nr 3-18-909, et korraldusega nõutud teabe küsimise ajal ei

ole põhjendatud pidada kedagi eelduslikult süüstavaks, st teabe küsimisel maksuhaldur üldreeglina

ei tea ega peagi teadma, kas esineb alus ja soov vastava teabe andmisest keeldumiseks. Käesolevas

vaidluses on faktiline olukord aga teine. Maksuhaldur oli teadlik mittesüüstamise privileegi

kasutamise soovist D. Dalberg-Dyageleva poolt juba enne korralduse andmist. Mittesüüstamise

privileegi kasutamist tagas maksuhaldur D. Dalberg-Dyagelevale 05.11.2021 menetlustoimingus

vastu võetud otsusega korraldada menetlus ja küsida teavet kirjalikus vormis. Tagasiastumine sellest

otsusest ei ole kuidagi põhjendatud ei korralduse andmise ajal ega ka olukorras, kus D.

4(13)

DalbergDyagelevale kui maksumaksja esindajale ei ole ühtegi täpsustavat küsimust

maksumenetluses esitatud.

15. Enamuse kaebuse punktides 1-13 nimetatud asjaolude puhul ei vasta tõele vastustaja väide,

et nimetatud asjaolud on toimunud pärast 06.12.2021 korralduse väljastamist kaebajale. Hiljemalt

10.01.2022 vaideotsuse tegemisel, kui aset olid leidnud 21.12.2021, 05.01.2022 ja 07.01.2022

X. X. küsitlemine, 16.12.201 vaidlustatud korralduse täitmine dokumentide osas ja 17.12.2021

keeldumine suuliste seletuste andmisest, pidi vastustaja eelnimetatud asjaolusid kaaluma. D.

Dalberg-Dyageleva vanemakohustustest teavitati maksuhaldurit Erial Kinnisvara OÜ 17.09.2021

taotluses ja 28.09.2021 seletuste andmisel. Vastustaja ei esitanud kohtule olulisi Erial Kinnisvara

OÜ taotlusi ja 28.09.2021 seletuste protokolli, millistes vastustajat teavitati juhatuse liikmega seotud

asjaoludest. On alust arvata, et vastustaja jättis kohtu 18.02.2022 määruse täitmata just põhjusel, et

menetluses kogutud dokumendid kajastavad olulisi faktilisi asjaolusid, milliseid vastustaja

ignoreeris korralduses ja vaideotsuses.

16. Vastustaja seisukoht, et vanemakohustuse täitmine ei takista ilmumist maksuhalduri

ametiruumidesse, on õiguslikult ebapädev. Lapse suhtes vanemakohustuste täitmata jätmine ja lapse

abita seisundisse jätmine on kriminaalkorras karistatav. Ka inimlikult ei ole maksuhalduril alust

eeldada, et menetluses kolmanda isikuna osalev ema, kes hooldab last üksi kuni tema abikaasa viibib

kinnipidamisasutuses, hakkaks riskima lapse tervisega selleks, et näidata oma kuulekust

haldusorganile, külastades MTA ametiruume selle asemel, et kiiremini ja efektiivsemalt esitada

selgitused kirjalikult. Vastustaja poolt nimetatud Covid-19 tõkestamise toimingud mitte kuidagi ei

vähendaks D. Dalberg-Dyageleva kui meditsiinilistel näidustustel vaktsineerimata isiku ja väikest

last hooldava ema ja ka tema kaudu oma lapse riski. Vastustaja taaskord varjas kohtu eest

menetlusega seotud ja vaidlustatud korralduses kaalumata jäetud asjaolusid. Vastustajale on teada,

et maksumenetluse läbiviimisega tegelenud maksuaudiitor haigestus oktoobris 2021.

17. Kaebaja otsis sarnaselt maksukohustuslasega võimalust kriminaalasjaga seotud isikute

õiguste kaitseks. Kuigi kaebaja ja maksukohustuslase juriidilised isikud on erinevad, puudutab see

küsimus üht ja sama füüsilist isikut ja tema lähedast. Sisuliselt ei ole kaebaja olukord Erial

Kinnisvara OÜ olukorrast erinev. Kaebajat esindab sama vandeadvokaadist esindaja, kes on käinud

vastuses viidatud juhtudel MTA juures kaks korda (28.09.2021 ja 05.11.2021) küsimusi kuulamas

ja seletusi andmas. Just selle sama vandeadvokaadist esindajaga lepiti kokku jätkata seletuste

andmist kirjalikult. Kaebaja hinnangul ei muudaks täiendav formaalne samm (kohtumine MTA

juures ja 05.11.2021 Erial Kinnisvara OÜ seletuste protokolliga sarnase protokolli koostamine)

mitte kuidagi küsimuse sisulist aspekti, vaid lükkaks seletuste andmise edasi.

18. Vastustaja pidas 05.11.2021 protokolli kohaselt võimalikuks jätkata kirjalike seletuste

võtmisega. Üleminek kirjaliku menetluse vormile oli otsustatud muuhulgas põhjusel, et enamus

aega 2020. aastal oli D. Dalberg-Dyageleva lapsehoolduspuhkusel ja ühingu majandustegevuse

teostamise erinevad aspektid olid delegeeritud erinevatele inimestele. Vastuste andmiseks

maksuhalduri küsimustele pidi ta igal juhul üle täpsustama detaile ühelt või teiselt inimeselt, kes

vastava küsimusega tegeles. Kuid see ei tähenda, et kirjalikud seletused annaks D.

DalbergDyageleva eest keegi teine.

19. Vastustaja ei selgitanud, milles võiksid seisneda need asjaolud, millistest ei tea

maksukohustuslane, kuid teab ainult kaebaja. Kontrolliperioodil, kui D. Dalberg-Dyageleva viibis

lapsehoolduspuhkusel, esindas kaebajat seonduvalt kontrollitavate tehingutega, sh. seoses kauba

tarnetega Poola tehasest, X. X.. D. Dalberg-Dyageleva teatas vastustajale juba 29.11.2021, kellele

võib esitada küsimusi seoses kauba tellimise ja tarnimisega Poola tehasest. Peale nende kirjalike

seletuste andmist jõudis vastustaja küsitleda X. X.t kolmel korral (21.12.2021,

5(13)

05.01.2022 ja 07.01.2022). Seega võib eeldada, et vastavad küsimused on vastustaja poolt juba välja

selgitatud.

20. Olles saanud maksukohustuslaselt 29.11.2021 kirjalikud seletused ja dokumendid ei

täpsustanud vastustaja maksukohustuslase käest ühtegi seletust ega asjaolu. Selles olukorras

korraldusega pöördumine otse kolmanda isiku poole on vastuolus MKS § 61 lg 2 regulatsiooniga,

mis kohustab maksuhaldurit enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöörduma teabe saamiseks

maksukohustuslase enda poole. Arvestades aga asjaoluga, et maksukohustuslasel ja kaebajal on üks

ja sama juhatuse liige, kelle teadmiste ulatus kontrollitavate tehingute kohta ei saa loogiliselt võttes

olla erinev, siis puudub vastustajal igasugune põhjus, miks peaks ta juba antud seletusi täpsustama

just kaebaja ja mitte maksukohustuslase käest. Vastustaja ei saa rohkem teada, esitades formaalselt

samad küsimused kaebajat esindavale D. Dalberg-Dyagelevale. Õige on adresseerida need

küsimused Erial Kinnisvara OÜ-d kui maksukohustuslast esindavale D. Dalberg-Dyagelevale.

21. Vastustaja esitas alles kohtumenetluses kaalutluse, et suuliste seletuste võtmise eesmärgiks

on esitada küsimused kaebajale teatud järjestuses. Kaebaja leiab, et küsimused on võimalik

järjestada vastustajale sobival viisil ka esitades neid kirjalikult. Vastustaja soovist esitada küsimused

teatud järjestuses suuliselt järeldab kaebaja, et vastustaja eesmärgiks on hoopis kaebajat

küsimustega kallutada või eksitada saamaks vastustajale meelepäraseid vastuseid.

22. Kaebaja palub kohtul kontrollida kaalutlusõiguse teostamist seoses vaidlustatud korralduse

andmisega. Kuigi vastustaja käsitles korralduses ainult mittesüüstamise privileegi, esitas vastustaja

oma vastuses täiendavad argumendid, milliste puhul varjas kohtu eest olulisi menetlusega seotud

asjaolusid, mis lükkavad need väidetavad kaalutlused ümber või tõestavad nende asjakohatust.

Vastustaja seisukohad vastuses kaebusele ja 27.05.2022 avalduses

23. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kokkuvõtvalt on vastustaja veendunud, et

vaidlustatud korraldus oli sobiv ja valik toiming kaebajalt teabe küsimiseks. See on

maksumenetluses püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja uurimisprintsiibi täitmiseks vajalik.

Kaebajale on tagatud võimalus kohapeal ära kuulata MTA küsimused ning iga küsimuse puhul

otsustada, kas küsimusele vastamine võib rikkuda tema õigusi.

24. Kaebaja poolt kirjeldatud kronoloogia käsitleb valdavalt Erial Kinnisvara OÜ suhtes tehtud

toiminguid. Need ei puutu otseselt kaebajasse ja ei saa seostuda vaidlustatud korralduse

õigusvastasusega. Kaebaja on antud menetluses kolmas isik. Vaidlustatud korraldus on Erial

Kinnisvara OÜ-le antud korraldustega võrreldult väljastatud juba erineval õiguslikul alusel.

Olulised asjaolud ja sündmused, millega MTA ei olevat vaidlustatud korralduse väljastamisel

arvestanud (21.12.2021, 05.01.2022 ja 07.01.2022 X. X. küsitlemine; 16.12.2022 vaidlustatud

korralduse täitmine dokumentide osas; 17.12.2021 keeldumine) on toimunud pärast 06.12.2021

korralduse väljastamist kaebajale.

25. Olukorras, kus kaebaja vaie koosnes sisuliselt vaid ühest argumendist, mis tugines MKS §

64 lg 1 p 6 avaldusele, ei ole kaebajal põhjendatud alust hinnanguks, et vaideotsusest puuduvad

muud põhjendused, mida kaebaja vaides ei esitanud, kuid kaebuses täiendavalt avaldab. Seega on

vaides mitteavaldatud väidete hindamata jätmise etteheide alusetu. Vastustaja hinnangul on

vaidemenetluses kaebaja vaides esitatud argument objektiivselt kehtiva kohtupraktika alusel

kummutatud. Käesolev olukord ei ole viidatud lahendis käsitletust sedavõrd erinev.

26. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebajal ei ole etteulatuvalt õigust MKS § 64 lg 1 p-st 6

tulenevalt keelduda ütluste andmisest, kuulamata ära maksuhalduri poolt esitatavaid küsimusi.

6(13)

Kaebaja laiendab ekslikult Erial Kinnisvara OÜ-ga seonduvaid menetluslaadi kokkuleppeid

kaebajale, arvestamata, et sellele eelnevalt oli Erial Kinnisvara OÜ esindaja käinud MTA juures

kaks korda (28.09.2021 ja 05.11.2021) küsimusi kuulamas ja seletusi andmas. Kaebaja puhul sellist

olukorda ei esine. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks ei saa kaebaja oma õigusi realiseerida

küsimuste kuulamise järgselt ja vastamist kohapeal otsustades, kui seni oli selline lähenemine

kaebaja esindajale vastuvõetav. Kirjalik menetlus on aeganõudvam, ebaefektiivsem ja teemast

möödarääkimise tõenäosus suurem. Täpsustamist vajavate küsimuste hulk võib olla sellest

tulenevalt suur ja kaebajat enim koormavam.

27. Vastustajal on ka kahtlus, et kirjalikus menetluses ei vasta MTA-d huvipakkuvatele

küsimustele D.D. Dyageleva. Kahtluse realiseerumisel on tema teadlikkust uuritavatest tehingustest

objektiivselt võimatu jaatada. Vahetul suhtlemisel on nimetatud kahtlusi kaebajal lihtne hajutada.

Samas vajavad Erial Kinisvara OÜ poolt seni kirjalikult, kuid lakooniliselt esitatud vastused

ülekontrollimist, s.h asjaolude ja küsitavuste osas, mida MC2 OÜ tehingupartner Erial Kinisvara

OÜ ei saa ega peagi teadma. Selliseid asjaolusid ei ole 29.11.2021 Erial Kinnisvara OÜ poolt

kirjalikes seletuses ilmselt just seetõttu avatud, kuigi tehniliselt on neil kattuv seaduslik esindaja.

Seetõttu on kaebaja poolt dokumentidega edastatud vastus, et ta jääb 29.11.2021 Erial Kinnisvara

OÜ nimel esitatud selgituste juurde, oma olemuselt sisutu ega aita kuidagi kaasa MTA poolt

rakendatavale uurimisprintsiibile. Erial Kinnisvara OÜ vastused võivad mõnes üksikus aspektis

haakuda MC2 OÜ antava teabega, kuid need ei ole siiski samastatavad viisil nagu kaebaja näib

arvavat. MTA-l on uurimisprintsiibist tulenevalt kohustus küsitleda mõlemaid tehingupooli.

28. D.D. Dyageleva täidetavate vanemakohustuste, Covid-19 vaktsineerimatuse ja abikaasa

suhtes läbiviidava kriminaalmenetlusega seotud põhjuseid kaebaja 16.12.2021 avaldusest ja

17.12.2021 keeldumisest ei nähtunud. Kuna MTA töötajad on vaktsineeritud, MTA ruumides

kaustatakse kõiki Covid-19 riski maandamiseks ettenähtavaid võimalusi (vestlusruumide

desinfitseerimine, tuulutamine, pindade puhastamine, maskide kandmine jne) ei saa väita (p 18), et

seletuste andmine MTA ruumides oleks olnud ebamõistlik või vastuvõetamatult maandamata risk

kaebajale. Samuti ei ole kaebaja taotlenud vaidlustatud korralduses näidatud menetlustoimingu

tähtaja muutmist seoses lapsega vms eluliselt ootamatul ja kaebajast olenematul asjaolul. Kaebajal

oli piisavalt aega oma eluliste asjade planeerimiseks. Pigem protestib kaebaja põhimõttekindlalt,

kuid alusetult MTA nõude vastu teda MTA ruumides küsitleda. Pelgalt asjaolu, et kaebaja abikaasale

oli kriminaalmenetluses kohaldatud aresti, ei anna samuti alust MTA juurde ilmumisest

keeldumiseks.

Kaebaja ei keeldu ütluste andmisest, vaid MTA juurde ilmumise kohustuse täitmisest. Selleks MKS

§ 64 lg 1 p 6 kaebajale õigust ei anna. MTA ruumidesse ilmumine ja küsimuste kuulamine ei tähenda

MKS § 64 mõistes õigusrikkumises süüditunnistamist.

29. Kaebaja samastab ennast asjatult teise menetlusosalisega (Erial Kinnisvara OÜ). Enne Erial

Kinnisava OÜ-ga kirjaliku menetluse kokkuleppeni jõudmist käis Erial Kinnisava OÜ esindaja kaks

korda MTA küsimusi kuulamas. Sisuliste vastusteni ei jõutud, kuigi see teave oli väidetavalt olemas.

Kaebaja puhul ei saa sellist olukorda veel täheldada. Seega ei saanud MTA Erial Kinnisavara OÜga

võrreldavalt kirjaliku menetluse kokkulepet kaebajaga sõlmida. Tulevikus, kui kaebaja MTA juurde

ilmub võib MTA esitatud küsimuste järgselt kaebajaga sarnaseid kokkuleppeid sõlmida. 30. Erial

Kinnisavara OÜ seni antud seletused on kahetusväärselt lakoonilised s.h viidatakse vastustes

eelnevate küsimuste vastustele, mis otseselt ignoreerivad küsimustele sisuliselt ja objektiivselt

vastamist. Seniste vastuste esitamisel on vastamine kujunenud formaalseks. Kuna kaebaja on

tehingu teine pool, siis omab ta vaieldamatult uuritavate tehingute kohta kohati isegi rohkemat ja

detailsemat teavet, kui maksukohustuslane, kes ei peagi teadma kuidas kaebaja näiteks kauba Poola

7(13)

tehasest tellis ja tarnis, väidetavalt otse Erial Kinnisvara OÜ objektile. Sellist teavet omab

spetsiifiliselt üksnes kaebaja ja selles osas kaebuses vastuväiteid ei leidu.

31. Kaebaja eeldus on ekslik, et kui Erial Kinnisvara OÜ menetluses saavutati kirjalikku menetlusse

ülemineku kokkulepe, pärast kahte katset sisulise küsitlemise vooru käigus teavet koguda,

laieneb nimetatud kokkulepe automaatselt ka kaebajale. Kaebaja ei ole MTA-le jätnud veel

küsitluse käigus muljet, et ta ei ole võimeline MTA-d huvitavatele küsimustele sisuliselt

vastama. Kaebaja samastab põhjendamatult menetlusosalisi menetlusosaliste seadusliku

esindaja kaudu. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kaebajal ei ole MTA-le anda rohkem

huvipakkuvat teavet. MTA-le on oluline ka kaebajale planeeritult suuliselt esitatavate küsimuste

järjestus, mis kirjalikult korraga avaldades kaotaks oma eesmärgi. Teisalt on planeeritud

küsimused siiski erinevad Erial Kinnisavara OÜ-le esitatust, just kaebaja tehingu teise osapoole

positsiooni arvestades. Kaebaja liialdab oma hinnanguga, et vaidlustatud korralduse küsitlemise

nõue ohustab D.D. Dyageleva tervist ja eraelu puutumatust. Kaebaja maksumenetlus ei oma

puutumust D.D. Dyageleva eraelusse.

32. Vaidemenetluses on jaatatud kaebajal MKS § 64 lg 1 p 6 õiguse olemasolu. Samas selle õiguse

kasutamise soov ei välista MTA nõude õiguspärasust, ilmuda MTA kutsel ja minimaalselt

kuulata ära MTA küsimused. Alles siis saab kaebaja otsustada, millistele küsimustele vastamine

tähendaks enda või oma lähedaste süüstamist MKS § 64 lg 1 p 6 mõttes ja millistele mitte.

Kaebajal puudub alus etteulatuvaks eelduseks, et kõik MTA esitatavad küsimused on neid

kuulamata võimalike vastuste osas kaebajat või tema lähedasi süüstavad.

33. Kaebaja väide, et MTA oli enne vaidlustatud korralduse andmist teadlik D.Dalberg-Dyageleva

soovist kasutada mittesüüstamise privileegi on väär. Teabe andmisest, täpsemalt kohale

tulemisest, keeldus kaebaja alles 17.12.2021 esitatud vaides. Viidatud keeldumine ei muuda

vaidlustatud korralduse nõuet, ilmuda MTA kutsel, õigusvastaseks. Samas päev varem edastatud

vastuses MTAle ei keeldunud kaebaja mitte ütluste andmisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel vaid

MTA juurde ilmumise kohustuse täitmisest. Selleks aga MKS § 64 kaebajale alust ei anna.

34. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea MTA olema eelnevalt ammendanud

kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama.

Korralduse tühistamist ei saaks iseseisvalt tingida ka asjaolu, et korralduses ei ole üksikajalikult

märgitud, millist teavet on MTA eelnevalt küsinud maksukohustuslaselt.

35. Vastustaja ei näe antud vaidlusega seost kaebaja poolt 02.05.2022 seisukoha lisana 1-5 esitatud

Erial Kinnisvara OÜ seletusel jt dokumentidel. Võimalik lapsehoidja probleem ja käimasolev

kriminaalmenetlus ei puuduta vaidlustatud korralduse õigusvastasuse küsimust. MKS § 64 lg 1 p 6

õigust saab kaebaja soovi korral kehtestada korralduse täitmise ajal. Kaebaja kriitika väidetavalt

kaalumata jäetud asjaoludest ei ole seetõttu õigustatud. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et

vastustaja jättis kohtu 18.02.2022 määruse täitmata. Erial Kinnisvara OÜ taotlused ja 28.09.2021

seletus ei puuduta kaebaja korralduse vaidlust. Kohtule on esitatud materjalid, mis on seotud kaebaja

korralduse vaidlusega. Kogu maksutoimiku nimekiri on asjas esitatud. Seda ei saa tõlgendada

„ebamugavate“ materjalide varjamisena. Kaebaja tõlgendus formaalsest kohtumisest MTA juures

vaidlustatud korralduse alusel on asjakohatu. MTA-l on kaebajale sisulised küsimused, mida

soovitakse koostöös võimaliku vääriti mõistmise vältimiseks konstruktiivselt arutada.

36. MKS § 61 lg 2 ei keela kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on MTA

hinnangul vajalik maksukohustuslaselt saadud tõendite õigsuse kontrollimiseks. Kaebaja

avaldused, et MTA-l ei ole seda teavet vaja, on sisutühjad. Kaebaja puudub pädevus MTA eest

sellise otsuse tegemiseks. MKS § 61 lg 2 ja § 62 lg 1 lg 2 näevad ette menetlusliku piirangu

küsida

üldjuhul

enne

kolmanda

isiku

poole

pöördumist

teavet

ja

dokumente

8(13)

maksukohustuslaselt, kuid selle nõude on MTA täitnud. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt on MTA-l

kaalutlusõigus (MKS § 12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil

maksumenetluses teha. Maksustamisel tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalike

tõendite kogumine on ajakriitiline. Arvestada tuleb maksude määramise aegumistähtaegu ja

sageli ka maksukohustuslase vastutegevust maksude ebaõige tasumise varjamiseks.

37. Korralduses on ühemõtteliselt selgitatud, et suulise vestlusega on kergem vältida

vääritimõistmist, lahendada vastuolud ja saada küsimustele ammendavad vastused. Väljatoodud

kolm argumenti on piisavad. Vahetu suhtlus võimaldab paremini hinnata antud seletuste

usaldusväärsust. Siin omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda

kirjalikest vastustest nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis. Olukord, kus Erial

Kinnisvara OÜ kaks luhtunud katset saada suulisi selgistusi tipnes lõpuks kirjaliku menetlusega,

ei ole kaebajaga võrreldav. Kaebaja ei ole veel käinud MTA juures küsimusi kuulamas ja ei ole

saanud otsustada, kas ja millistele küsimustele vastamine tema MKS § 64 lg 1 p 6 õiguse

rakendamist üldse tingiks. Kaebaja etteheited, kelle poole MTA peaks teabe kogumiseks tema

arvates pöörduma, ei ole asjakohased ega muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks.

38. Mitte keegi ei seadnud kaebaja juhatuse liikme tervisele ja tema lapsele vaidlustatud korralduse

alusel ebamõistliku riski. Kaebaja vihje, läbi audiitori haigestumise näite, justkui MTA

ametiruumides oli ebapiisavalt võetud Covid-19 tõkestamise toiminguid kasutusele, ei ole

korrektne. Audiitor ei haigestunud tööl ega ka mitte Covid-19’sse.

KOHTU PÕHJENDUSED

39. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

40. Kaebaja nõuab MTA 10.01.2022 vaideotsuse nr 6-1/5073-2 ja 06.12.2021 korralduse nr

12.23/0555250-29 tühistamist osas, mis puudutab kaebaja kohustamist anda maksuhaldurile suulisi

seletusi. MTA kohustas 06.12.2021 korraldusega nr 12.2-3/0555250-29 kaebajat kui kolmandat

isikut andma kaebaja ja Erial Kinnisvara OÜ vahel perioodil juuni 2020 kuni november 2020

toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama dokumente. MTA jättis 10.01.2022

vaideotsusega nr 6-1/5073-2 korralduse peale esitatud vaide rahuldamata.

41. Pooled vaidlevad kolmanda isiku suuliste seletuste andmiseks kohustamise õiguspärasuse

üle. Vaidlus puudub selles, et MTA kontrollib Erial Kinnisvara OÜ perioodi juuni 2020 kuni

november 2020 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust ning sama perioodi tulu- ja

sotsiaalmaksu ning kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust. Kaebaja on maksumenetluses kolmas isik. Kaebaja ainuke juhatuse liige on

Daniela Dalberg-Dyageleva, kes on ühtlasi maksukohustuslase Erial Kinnisvara OÜ juhatuse liige.

Kaebaja suhtes menetletakse kriminaalasja nr xxxxxxxxxxxx, mis puudutab sama perioodi

tehinguid, mida MTA kontrollib maksumenetluses.

42. Kaebaja on 02.05.2022 seisukohas palunud haldusasja materjalide juurde võtta seisukohale

lisatud ja MTA poolt kohtu 18.02.2022 määruse resolutsiooni punkti 6 täitmise raames esitamata

jäetud maksumenetluse materjalid. Kuna kaebaja 02.05.2022 seisukohale lisatud tõendite

tagastamiseks alus puudub, tuleb lugeda need asja materjalide juurde võetuks. Kohus loeb kõik

tähtaegselt esitatud tõendid vaikimisi asja materjalide juurde võetuks, kuna halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) ei kohusta tõendite asja materjalide juurde võtmist määrusega otsustama. Kohus

ei leia, et vastustaja jättis 18.02.2022 määruse resolutsiooni punkti 6 täitmata. Kohus palus

nimetatud punktis esitada vastustajal haldusmenetluses kogutud dokumendid. Sellise sõnastuse

9(13)

puhul peab kohus silmas vaidlustatud haldusaktide tegemisele eelnenud haldusmenetlust. Kaebajale

kui maksumenetluses kolmandale isikule adresseeritud korralduse ja vaideotsuse tegemisele

eelnenud haldusmenetlus ei ole samastatav maksumenetlusega, mis toimub maksukohustuslase

suhtes.

43. MKS § 46 lg 1 sätestab, et maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks

korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja

kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui MKS-s või

maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 lg 2 ls 1 kohaselt peavad haldusakti adressaadi

õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. 44. MTA

06.12.2021 korraldus on haldusakt. Haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

45. MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas

krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel

õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada

kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri

ametiruumidesse. MKS § 61 lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe

saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad

andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile

teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamist ning MKS § 72 lg 5 punktis 6 sätestatud juhul. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab

maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava

korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist

võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole

pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma,

märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule.

46. Kaebaja palub kohtul kontrollida kaalutlusõiguse teostamist seoses vaidlustatud korralduse

andmisega. MKS § 59 lg 1 sätestab, et tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed,

sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave,

dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab,

lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab

vajalikuks konkreetses asjas koguda. Seega on ka kolmandalt isikult teabe nõudmine MTA

kaalutlusotsus.

47. MTA 06.12.2021 korraldusest nähtub, et MTA pöördus kaebaja kui kolmanda isiku poole,

sest maksukohustuslane Erial Kinnisvara OÜ kajastab perioodi juuni 2020 kuni november 2020

käibemaksudeklaratsioonidel soetust MC2 OÜ-lt. Seega on kaebajalt nõutava teabe seos

maksumenetlusega välja toodud. Suuliste seletuste nõudmist on MTA põhjendanud 06.12.2021

korralduses sellega, et vahetu kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus.

Suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele

ammendavad vastused. Kohtupraktikas on taolist suuliste selgituste nõudmise põhjendust piisavaks

peetud. Kohtupraktikas on leitud, et vahetu suhtlus võimaldab paremini hinnata antud seletuste

usaldusväärsust, sest seejuures omavad tähtsust ka sellised tajutavad aspektid, mis ei saa nähtuda

ettevalmistatud kirjalikest vastustest, nt isiku reaktsioonid, kehakeel, väljendusviis (Riigikohtu

12.02.2021 otsus nr 1-20-1301, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-1800).

10(13)

Vastustaja on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et maksukohustuslaselt saadud vastused

vajasid üle kontrollimist. Vastustaja hinnangul pole maksukohustuslane oma senistes vastustes

kolmanda isikuga seotud asjaolusid piisavalt avanud. Samuti on vastustaja pidanud oluliseks

esitatavate küsimuste järjestust, mis kaotaks kirjalikult korraga avaldades oma eesmärgi. Kohus

leiab, et need on menetlustaktikalised kaalutlused, mida teabe andmise korralduses enamasti ei

selgitata. Kuna kaebaja juhatuse liige ei puutunud 06.12.2021 korralduse kaudu esimest korda MTA-

ga kokku ning oli Erial Kinnisvara OÜ juhatuse liikmeks olemise kaudu kursis maksukohustuslase

suhtes läbi viidud menetlustoimingutega ja nende raames MTA-le antud infoga, ei saanud vastustaja

menetlustaktikalised kaalutlused kaebaja jaoks üllatuslikud olla.

Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on 06.12.2021 korralduse andmisel teostanud

kaalutlusõigust õiguspäraselt. Kohus ei leia, et kolmandalt isikult suuliste seletuste nõudmine oleks

meelevaldne ja põhjendamatu.

48. Kaebaja esitas pärast MTA 06.12.2021 korralduse tegemist MTA-le 17.12.2021 avalduse,

mida MTA tõlgendas kaebaja soovi kohaselt vaidena (kaebuse lisa 3). Kaebaja teatas 17.12.2021

avalduses, et ta keeldub suuliste seletuste andmisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Seega ei saanud

MTA-l enne 06.12.2021 korralduse tegemist olla kindlat teadmist, et kaebaja soovib teabe andmisest

keeldumise alusele tugineda. MKS § 64 lg 1 p 6 kohaselt on MKS §-de 60-63 alusel teabe andmisest

ja tõendite esitamisest õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või MKS

§ 64 lg 1 punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. MTA on 10.01.2022

vaideotsuses asunud seisukohale, et teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse seisukohast ei ole

tähtsust sellel, kas korralduse adressaadil on õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe andmisest ja

tõendite esitamisest keelduda. Kuigi eeltoodud asjaolu ei saa kuidagi mõjutada korralduse

õiguspärasust, pidas MTA vaideotsuses vajalikuks selgitada, et isikul ei ole õigust MKS § 64 lg 1

p-st 6 tulenevalt keelduda ütluste andmisest kuulamata ära maksuhalduri poolt esitatavaid küsimusi,

sest ei saa eeldada et kõik maksuhalduri poolt esitatavad küsimused on sellised, mis annavad aluse

nendele vastamisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel keelduda. Seega ei ole vastustaja väitnud, et kaebaja

ei võiks suuliste seletuste andmise käigus MKS § 64 lg 1 punktile 6 tugineda, kuid vastustaja on

välistanud MKS § 64 lg 1 punktile 6 tuginemise selliselt, et kaebaja seaduslik esindaja ei ilmugi

MTA-sse, et esitatavaid küsimusi ära kuulata.

49. MTA 10.01.2022 vaideotsuse põhjendus tugineb Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019

otsusele nr 3-18-909. Tegemist oli haldusasjaga, kus kaebuse esitanud isiku suhtes ei olnud

süüteomenetlust algatatud. Samas ei muuda antud asjaolu lahendile viitamist asjakohatuks, sest

üldine kohtuotsuse punktis 12 avaldatud kohtu seisukoht on, et teabe andmise korralduse

õiguspärasust ei mõjuta see, kas korralduse adressaadil on õigus MKS § 64 lg 1 p 6 alusel teabe

andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Maksukohustuslane ei saa keelduda MKS § 64 lg 1 p 6

alusel absoluutselt igasuguste dokumentide ja selgituste andmisest, vaid üksnes küsimustes, millele

vastamine tähendaks enda või tema lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist. Haldusasjas nr 3-

18-909 oli süüteomenetluse mittetoimumine täiendav argument selle poolt, et kaebuse esitajal oli

põhjendamatu rääkida enesesüüstamisest. Järelikult jääb MTA teabe andmise korraldus

õiguspäraseks ka siis, kui korralduse adressaat keeldub teatud küsimustele vastamisest MKS § 64

lg 1 p 6 alusel, eeldusel, et korraldusel ei ole muid puudusi, mis selle õigusvastaseks muudaks.

50. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga selles, et suuliste seletuste andmiseks

kohustatud isiku soov tugineda MKS § 64 lg 1 punktile 6 ei muuda suuliste seletuste andmiseks

kohustavat korraldust õigusvastaseks. MKS § 64 lg 1 p 6 sõnastuse kohaselt on isikul õigus keelduda

teabe andmisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist.

Keeldumine eeldab aga teadmist, mida maksuhaldur isikult küsida soovib. Selline teadmine saab

isikul tekkida alles siis, kui ta ilmub MTA-sse, et küsimused ära kuulata. Seega leiab kohus, et MKS

11(13)

§ 64 lg 1 punktile 6 tuginemine ei loo MTA-le keeldu kohustada isikut ilmuma suuliste seletuste

andmiseks MTA ametiruumidesse, vaid annab kohustatud isikule õiguse jätta kohale ilmudes

vastamata küsimustele, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist. Kuna

kaebaja tugines tema enda soovil vaidena tõlgendatud 17.12.2021 teates suuliste seletuste andmisest

keeldumise kohta üksnes enese mittesüüstamise privileegile, puudus MTA-l põhjus käsitleda

10.01.2022 vaideotsuses kaebaja juhatuse liikmega seotud muid asjaolusid. Seega ei leia kohus, et

MTA 10.01.2022 vaideotsus oleks põhjendamispuuduse tõttu õigusvastane.

51. Vastustaja ei pidanud 06.12.2021 korralduses ega 10.01.2022 vaideotsuses eraldi

põhjendama, miks kaebaja juhatuse liikme suhtes kord juba valitud menetluse viisi muudeti, sest

kaebaja juhatuse liikme suhtes ei ole kindlat menetluse viisi etteulatuvalt ära määratud. Kaebaja

seisukoht tugineb Erial Kinnisvara OÜ maksumenetluses vastu võetud otsusele esitada edasised

küsimused maksukohustuslase juhatuse liikmele kirjalikult, mida kinnitab kaebusele lisatud

05.11.2021 suuliste seletuste protokoll. Protokolli 11. küsimuse all on maksuhalduri seisukohana

fikseeritud: „Leppisime kokku, et saadame meie küsimused kirjalikult Helmut Pikmetsa e-postile

ning seejärel koos juhatuse liikme D. Dalberg-Dyagelevaga vastavad nendele küsimustele. Juhul,

kui mingi vastuse andmine ohustab käimasolevat kriminaalasja, siis kirjutatakse vastusesse ka

põhjendus, kuidas antud küsimusele vastamine ohustab kriminaalmenetlust.“ Eelneva põhjal ei saa

järeldada, et maksukohustuslase juhatuse liikmelt nõutakse edaspidi ka mõne muu äriühingu

juhatuse liikmena üksnes kirjalikku teavet. 05.11.2021 protokollist ei nähtu, et Erial Kinnisvara OÜ

esindaja oleks keeldunud küsimustele vastamisest MKS § 64 lg 1 p 6 alusel. Vastamisest keeldumise

alusele tuginemist ei nähtu ka 29.11.2021 toimunud vestluse protokollist (vastustaja 21.03.2022

vastuse lisa

1.10.1). 05.11.2021 protokollist ei nähtu, et üleminek kirjaliku teabe nõudmisele oli tingitud D.

Dalberg-Dyageleva isikuga seotud asjaoludest, mida MTA oleks kindlasti pidanud arvesse võtma ka

06.12.2021 korralduse andmisel ja teabe nõudmise viisi valikul. Kaebaja 02.05.2022 seisukohale

lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et Erial Kinnisvara OÜ esindusõiguslik isik avaldas juba

17.09.2021 soovi anda MTA-le teavet kirjalikult, kuid MTA rõhutas korduvalt vahetu kohtumise

eelistamist (nt MTA 20.09.2021 e-kiri, 11.10.2021 e-kiri). MTA on vastuses kaebusele märkinud, et

Erial Kinnisvara OÜ osas tehti kaks luhtunud katset saada suulisi selgistusi, mis tipnes lõpuks

kirjaliku menetlusega. Seega ei ole tõendatud, et maksukohustuslasega kirjalikule menetlusele

üleminek toimus D. Dalberg-Dyageleva isikuga seotud asjaolude tõttu, mis takistasid tal edaspidi

suuliste seletuste andmiseks MTA ametiruumidesse ilmumist.

52. Kohus leiab, et kaebaja juhatuse liikmel ei saanud tekkida ootust, et MTA küsib edaspidi

temalt kui mõne muu äriühingu seaduslikult esindajalt üksnes kirjalikku teavet. Kui kirjaliku teabe

küsimisele üleminek maksukohustuslase osas tähendaks automaatselt kirjaliku teabe küsimisele

üleminekut ka võimalike kolmandate isikute osas, kellel on sama juhatuse liige nagu

maksukohustuslasel, piiraks see MKS § 11 lg-s 2 sätestatud uurimispõhimõtte teostamist. Kuna

maksukohustuslane ja kolmas isik on sõltumata samast juhatuse liikmest erinevad isikud ja MTA-l

on uurimispõhimõttest tulenevalt voli otsustada, millise isiku poole on vajalik täiendava teabe

saamiseks pöörduda, ei saa MTA-le ette heita kolmanda isiku poole pöördumist selle asemel, et

maksukohustuslaselt täiendavat infot nõuda.

53. Kaebaja juhatuse liikme vanemakohustuste täitmise ja Covid-19 haiguse riskiga seotud

põhjuseid kaebaja 17.12.2021 avaldusest ei nähtunud ning MTA ei saanud neid põhjendusi Erial

Kinnisvara OÜ nimel esitatud varasematest pöördumistest kaebajale üle kanda. MTA peab

arvestama vaid nende põhjendustega, mille avalduse esitanud isik on konkreetsel juhul välja toonud.

Kohus ei pea kaebaja juhatuse liikme vanematekohustuste täitmist ja Covid-19 vastu

vaktsineerimata olemist sellisteks põhjusteks, mille tõttu tuleks MTA 06.12.2021 korraldus

12(13)

ebaproportsionaalseks lugeda. Taolise korralduse täitmine oleks ebamugav iga isiku jaoks, kellel on

väike laps. Võimaluse puudumine jätta laps mõneks tunniks teise lapsevanema hoolde on olukord,

mida võib samuti esineda. Korralduse täitmise ebamugavus ei muuda selle täitmise nõudmist siiski

õigusvastaseks. Kaebaja pole väitnud, et tema juhatuse liikmel puuduvad mõistlikud võimalused

jätta laps MTA korralduse täitmise ajaks kellegi hoolde. Kohtule teadaolevalt ei ole väikese lapse

kasvatamine asjaolu, mille tõttu oleks kohtupraktikas MTA suuliste seletuste andmise korraldusi

liigselt koormavaks peetud.

Kaebaja on MTA-s rakendatavad Covid-19 vastased meetmed kahtluse alla seadnud seoses

maksuaudiitori haigestumisega. Kaebaja 02.05.2022 seisukohale lisatud e-kirjavahetusest nähtub, et

11.10.2021 andis maksuaudiitor Gerda Viigipuu Erial Kinnisvara OÜ volitatud esindajale teada, et

esindusõiguslikku isikut oodatakse suulisi seletusi andma 13.10.2021 kell 10.00 ning maksuaudiitor

Gerda Viigipuu haigestumise tõttu võtab teda vastu juhtiv maksuaudiitor Anne Nõmmik. E-kirjas ei

ole mainitud haigestumise põhjust. Vastustaja väitel ei haigestunud maksuaudiitor tööl ega Covid-

19 haigusesse. Kohus leiab, et haigestunud maksuaudiitori asendamine viitab pigem sellele, et MTA

ametnikud ei tule haigena tööle, mistõttu on MTA ametiruumides selle võrra väiksem nakatumise

oht. Kaebaja 02.05.2022 seisukoha lisana on esitatud ka Gerda Viigipuu 04.11.2021 e-kiri Erial

Kinnisvara OÜ volitatud esindajale, kus MTA pakkus varianti broneerida Skype tuba, kuhu saab

suuliste seletuste võtmise ajaks sisse logida. Ei ole välistatud, et ka 20.12.2021 toimuma pidanud

suulisel vestlusel oleks selline variant võimalik olnud.

54. Kohtu hinnangul ei ole MTA rikkunud MKS § 61 lg-t 2. MTA 06.12.2021 korralduses on

viidatud, et MTA kontrollib 23.03.2021 korralduse nr 12.2-3/055250-1 alusel Erial Kinnisvara OÜ

perioodi juuni 2020 kuni november 2020 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsust.

Sama

korraldusega

alustati

ka

tulu-

ja

sotsiaalmaksu

ning

kogumispensioni

ja

töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi juuni

2020 kuni november 2020 osas. Kaebaja ei ole väitnud, et MTA poleks maksumenetluses Erial

Kinnisvara OÜ poole teabe saamiseks pöördunud. Kaebaja on tuginenud üksnes sellele, et MTA ei

pöördunud maksukohustuslaselt 29.11.2021 saadud kirjalike selgituste ja dokumentide järel

täiendavalt maksukohustuslase poole. Sellises olukorras ei ole tegemist MKS § 61 lg 2 rikkumisega,

sest MKS § 61 lg-s 2 sätestatud nõude täitmiseks piisab sellest, et maksuhaldur on kontrollitavate

tehingute kohta nõudnud teavet esmalt maksukohustuslaselt. Teavet ei tule mõista konkreetsete

kokkulangevate küsimuste tasandil (Riigikohtu 30.03.2011 kohtuotsus nr 3-3-1-98-10, p 19).

Maksuhaldur ei pea iga kolmandale isikule tehtava korralduse eelselt nõudma teavet esmalt

maksukohustuslaselt. Kohtu hinnangul on MTA 06.12.2021 korralduse puhul MKS § 61 lg-t 2

järgitud. Maksuhalduri otsus pöörduda täiendava teabe saamiseks maksukohustuslase asemel

kaebaja poole on menetlustaktikaline valik. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude

tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse

ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast

tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja

tõenditega.

55. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 06.12.2021 korraldus nr 12.2-3/0555250-29 on

õiguspärane ega kuulu tühistamisele. Kuna vaide esemeks olnud haldusakt on õiguspärane, tuleb

õiguspäraseks ja tühistamisele mittekuuluvaks lugeda ka MTA 10.01.2022 vaideotsus nr 6-1/5073-

2.

56. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

13(13)

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm