2-21-132614/34 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. juuni 2022, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-21-132614

Tsiviilasi

M. - E. P. hagi E. P. vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. - E. P. , isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja seaduslik esindaja: M. V. , e-post XXX

Kostja: E. P. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX

Kohtuistung

protokollija

23. mai 2022

kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. - E. P. hagi E. P. vastu elatise väljamõistmiseks.

2. Välja mõista E. P. lt elatis M. - E. P. kasuks järgmiselt:

1.1. 1683 eurot 85 senti 19. oktoobri 2021 kuni 30. juuni 2022 eest;

1.2. 200 eurot kuus alates 1. juulist 2022 kuni M. - E. P. täisealiseks saamiseni 8.

juulil 2025.

2. E. P. l tasuda elatis M. V. arveldusarvele XXX. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest

ette (PKS § 100 lg 4).

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

5. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

6. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2/7

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on M. - E. P. (hageja) hagiavaldus E. P.

(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 200 eurot kuus alates 19. oktoobrist 2021.

Hageja kinnitab, et kostja on alaealise M. - E. P. isa, kuid ta ei osale lapse

ülalpidamises.

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja osaleb lapse ülalpidamises ning katab

lapse jooksvaid kulusid. Laps saab taskuraha, väärtpaberikonto sissemakseid jmt.

Lapse ema saab riigilt lapsetoetust. Kostjal on veel kaks alaealist last, kellele ta peab

ülalpidamist võimaldama, sealjuures maksab kostja elatist Soome kohtuotsuse alusel

oma poja R. i ülalpidamiseks. Kostjal ei ole regulaarseid sissetulekuid. Kostja on

kohustatud võimaldama ülalpidamist kahele ülejäänud lapsele, kes jääksid hagi

rahuldamisel vähem kindlustatuks kui hageja. Kohus peaks jätma elatise välja

mõistmata, kuna teatud ulatuses täidab kostja vahetult lapse ülalpidamiskohustust, või

vähendama elatist tuntavalt alla hageja nõutava summa.

3. Eelistungil 21. detsembril 2021 arutas kohus pooltega kompromissi sõlmimise

võimalust, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Pooled ei vaielnud selle üle, et laps

elab püsivalt ema juures ning isa juures ei ööbi. Hagejal on tuvastatud keskmine puue.

Kostja väitis, et tema maksab lapse arveid, kui neid temale saadetakse. Hageja on

kostja ja hageja seadusliku esindaja ainus ühine laps. Hageja eest saab hageja

seaduslik esindaja lapsetoetust 60 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei saa lasterikka

pere toetust. Kohus kohustas kostjat esitama oma vastuväidete ja varalise seisu

tõendamiseks tõendid. Kohtuistungil 23. mail 2022 selgitas kostja, et kui lapsel on

midagi vaja, siis ta ostab selle lapsele. Kostja selgitas, et tema kontod on arestitud ning

tööle ta ei lähe. Kostjat peab ülal tema elukaaslane. Kostjal on mitmeid ettevõtteid,

kuid need seisavad, akiivne tegevus puudub. Pojale R. ile ei ole kostja elatist tasunud.

Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostjale kuuluvad sõiduvahenditest üks traktor, üks

pereauto ja üks perebuss. Kostja kolmeaastane poeg Armin elab koos kostjaga, teda

peab ülal tema ema. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et rahast, mida kostja on

lapsele andnud, ei ole temani midagi jõudnud, et seda lapse ülalpidamiseks kasutada.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel

on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt

antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS §

100 lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises.

6. XXX M. - E. P. (hageja) vanemad on M. V. (hageja seaduslik esindaja) ja E. P.

(kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 24-27). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja

vanemate kooselu on lõppenud ning hageja elab hageja seadusliku esindaja juures.

3/7

7. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja

arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem

elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese

lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes

(vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari

2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-35-17, p 18-19).

8. Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule

esindajale elatist. Kostja väidab, et tema osaleb hageja ülalpidamises sellega, et

kannab hageja jooksvaid kulusid nagu kunstikooli maksed, lapse taskuraha ja

väärtpaberikonto sissemaksed (dtl 34). 21. detsembri 2021 eelistungil lisas kostja, et

tasub ka lapse telefoniarveid (dtl 42). Hageja seaduslik esindaja kinnitas eelistungil, et

kostja tasub hagejale kuus 40 eurot taskuraha, samas kunstikooli eest on kostja 2021.

aastal ainult septembris tasunud; ka telefoniarve on kostjal mõnikord maksmata ning

hageja ei saa välja helistada (dtl 43).

9. Hagimenetluses peab kumbki pool tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg

1 järgi tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale 18. veebruari 2022 määruses, et kui

kostja vastuväide elatise nõudele seisneb selles, et tema peab hagejat vahetult ülal,

tuleb kostjal esitada selle kohta tõendid (dtl 75). Kostja ei ole hageja ülalpidamise

kohta esitanud muid tõendeid peale kostja pangakonto väljavõtte AS-ist LHV Pank

(dtl 54-67). Kohus on samuti teinud päringud pankadesse ning selgunud on, et kostja

ei ole Bigbank AS, Coop Pank AS, AS Citadele banka Eesti filiaali, AS SEB Pank ega

Luminor Bank AS klient (dtl 89, 90, 117, 119, 120), kostja pangakonto Swebank AS-

is on blokeeritud (dtl 122-126) ning ainus kostja nimel olev kasutuses olev pangakonto

on AS-is LHV Pank (dtl 96-115). Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 21. juunist

2021 kuni 7. aprillini 2022 nähtub, et 2021.a juulis on kostja kandnud hagejale

pangakontole kokku 96,50 eurot, augustis 83,58 eurot, septembris 170 eurot, oktoobris

26 eurot, novembris 65 eurot, detsembris 102 eurot; 2022.a jaanuaris 70 eurot,

veebruaris 60 eurot ning märtsis 105 eurot. Ülekannete selgitused on valdavalt kas

taskuraha või lepingu alusel.

10. Kohus leiab, et kostja poolt hageja pangakontole ülekannete tegemine on käsitletav

hagejale taskuraha andmisena. Lapsele taskuraha andmist ei saa aga pidada vanema

ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta

on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab

ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem

annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab

sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma

kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12). Antud juhul ei ole hageja seaduslik esindaja sellist

nõusolekut ega heakskiitu andnud. Vastupidi, hageja seaduslik esindaja on kohtule 23.

mai 2022 kohtuistungil kinnitanud, et rahast, mida kostja on lapsele andnud, ei ole

hageja seadusliku esindajani midagi jõudnud, et seda lapse ülalpidamiseks kasutada

(dtl 134). Ka kostja ise on kohtuistungil avaldanud, et hageja on rahaga

vastutustundetu ning raiskab seda (dtl 132-133). Sellega nähtub ka kostja enda

seletusest, et hagejale ülekantud summad ei teeni tegelikkuses hageja igapäevase

ülalpidamise eesmärki, vaid on pelgalt hageja suva järgi kasutatav taskuraha. Kostja ei

4/7

ole kohtule esitanud ühtki muud tõendit (teenuse- või ostuarve või muu

kuludokument), millest nähtuks hageja jooksvate kulude kandmine, sh kostja poolt

väidetud kunstikooli kulude tasumine või telefoniarve tasumine. Ka väärtpaberikonto

sissemaksete tegemise kohta kostja tõendeid esitanud ei ole. Seega, kostja vastuväide

selles, et kostja osaleb hageja ülalpidamises tema jooksvate kulude vahetu

kandmisega, ei ole tõendamist leidnud. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud

alaealise lapse ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hageja kasuks elatis välja

mõista.

11. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise

ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi

lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

12. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 200 eurot kuus alates 19. oktoobrist 2021,

s.o alates hagiavalduse esitamisest.

13. Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduse esitamise ajal ning kuni 31.

detsembrini 2021 oli töötasu alammäär Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019

määruse nr 115 § 1 alusel 584 eurot kuus. Seega oli PKS § 101 lg 1 kohane

minimaalne elatis 292 eurot. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et eelduslikult ongi

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et

selles

ulatuses

ei

tule

lapse

vajaduste

rahuldamise

kulusid

tõendada

(vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13; 26.

novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26. juuni 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).

14. Alates 1. jaanuarist 2022 on jõustunud PKS § 101 muudatused elatissumma suuruse

arvutamisel. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem

kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel

aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Arvestades 1. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutust, on elatise baassummaks käesoleval hetkel 209,20 eurot.

PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta

kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.

Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

Aastal 2020 oli Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk 1448 eurot, millest 3% on

43,44 eurot. 1. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021.a

Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Pooled ei

vaidle, et lapsetoetus 60 eurot kuus laekub hageja seaduslikule esindajale. Tulenevalt

PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

5/7

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja elab püsivalt

ema juures ning isa juures ei ööbi. Seega, PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa

oli antud vaidluse asjaoludel 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 213,44 eurot kuus

ning on alates 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 225,64 eurot kuus (vt ka

just.ee/elatiskalkulaator/).

15. Eeltoodust tuleneb, et hageja poolt nõutav elatissumma 200 eurot kuus on väiksem kui

hagiavalduse esitamise ajal kehtinud ning alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv elatise

miinimum. Seetõttu ei ole hagejal kohustust tõendada hageja igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.

16. Kuigi hageja nõuab elatist niigi miinimumist väiksemas summas, on kostja palunud

elatise väljamõistmise korral väljamõistetavat elatist veelgi vähendada. Kostja väidab,

et temal ei ole regulaarset sissetulekut ning ta peab võimaldama ülalpidamist kahele

ülejäänud lapsele, kes jääksid hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks kui hageja (dtl

35). Vaidlust ei ole selles, et lisaks hagejale on kostjal veel kaks alaealist last: R. E.

A. H., sündinud XXX, ja A. P. , sündinud XXX (rahvastikuregistri väljavõte, dtl 26-

27;

A.

P. sünnitunnistus,

dtl

49;

väljavõte

Soome

rahvastiku

informatsioonisüsteemist, dtl 50).

17. Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada,

et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva

põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

118651 p 10). PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib

mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1

sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse §

101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav

laps.

18. Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb

PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit. PKS § 105 lg 3

alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga

osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja

varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku

vahelisi suhteid. PKS § 102 lg 2 I ja III lause järgi ei vabane vanemad PKS § 102 lg 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kohus võib mõjuval põhjusel

siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Riigikohus on

korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda

ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari

2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-

15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid

6/7

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu 9. juuni

2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).

19. Kohus selgitas 18. veebruari 2022 määruses, et kui kostja leiab, et esineb mõjuv

põhjus nõutava elatise summa vähendamiseks, tuleb kostjal seda tõendada. Kui kostja

väidab, et tema teised lapsed jäävad hagejale elatise väljamõistmise korral vähem

kindlustatuks kui hageja, tuleb kostjal seda tõendada. Kohus selgitas, et selleks tuleb

analüüsida kostja varalist seisu ja laste vajadusi ning kostjal tuleb esitada selleks

vajalikud selgitused, andmed ja tõendid, sh A. P. ema ja R. E. A. H. i ema panus laste

vajaduste katmiseks (dtl 75).

20. Oma varalise seisu kohta on kostja esitanud AS LHV Pank konto väljavõtte (dtl 54-

67) ning Swedbank AS konto väljavõtte, mille kohaselt kontol liikumisi ei ole ning 11.

jaanuari 2022 lõppsaldo on 0,01 eurot (dtl 69). Kohus on juba eelnevalt tuvastanud (vt

otsuse p 9), et ainus kostja nimel olev kasutuses olev pangakonto on AS-is LHV Pank

(dtl 96-115). AS LHV Pank konto väljavõttelt ei nähtu, et kostja saaks töötasu. Kostja

avaldas eelistungil isikuandmete kontrollimisel, et temal on keskharidus, kuid ta ei

tööta, töötuna arvele ei ole mõtet võtta, ta on mittetegutsevas ettevõttes juhatuse liige

(dtl 42). Kostja kinnitas ka kohtuistungil, et tema ei tööta, tööle põhimõtteliselt ei lähe

ning on lapsega kodus, kostja on oma elukaaslase ülalpidamisel (dtl 133). Kostja

selgitas, et tal on mingid ettevõtted jäänud, mis lihtsalt seisavad, aktiivne tegevus

puudub – Yakaia OÜ, EP servis OÜ, OÜ Tähelille Vara (dtl 134). Kostja konto

väljavõttest nähtub, et kostja kontole laekuvad siiski maksed erinevatelt äriühingutelt

(sh Yakaia OÜ, EP servis OÜ, OÜ Tähelille Vara) ning eraisikutelt, samuti on tehtud

sularaha sissemakse. Kostja konto väljavõtte kohaselt laekus perioodil 1. juulist kuni

31. märtsini kostja kontole kokku 5134,44 eurot, mis teeb kostja ühe kuu keskmiseks

sissetulekuks 570,49 eurot.

AS LHV Pank 21. märtsi 2022 koondväljavõttelt nähtub, et kostjale kuulub aktsiaid,

mille turuväärtus on 1450,92 eurot, osalus aktsiafondis turuväärtusega 22 eurot,

pensionifondi II sammas turuväärtusega 9096,76 eurot ning III sammas turuväärtusega

1033,12 eurot (dtl 80-81). AS LHV Pank 7. aprilli 2022 vastusest päringule ilmneb, et

kostja on perioodil 21. juunist 2021 kuni 7. aprillini 2022 aktsiaid juurde ostnud,

seejuures oli temale kuuluvate aktsiate turuväärtus 21. juuni 2021 seisuga 943,60 eurot

ning 7. aprilli 2022 seisuga oli temale kuuluvate aktsiate turuväärtus 1457,43 eurot (dtl

94, 116).

Kostja avaldas kohtuistungil, et temale ei kuulu kinnisvara; sõiduvahenditest kuulub

kostjale üks traktor, üks pereauto, üks perebuss; kostja ei maksa kodus elamise eest

raha ning kuna elukaaslane töötab toitlustuses, kulub pere toidule kuus 40 eurot (dtl

134).

R. E. A. H. i kasuks on kostjalt välja mõistetud elatis 154,77 eurot kuus (dtl 51-52),

kuid kostja kinnitusel ta väljamõistetud elatist maksnud ei ole (dtl 134).

Kostja on esitanud tõendi ka selle kohta, et kostja vastu täitemenetluses esitatud

nõuete suurus kokku on 98 115,35 eurot, millest omakorda Maksu- ja Tolliameti nõue

peatatud menetluses on 97 169,82 eurot (dtl 82-83).

21. Eeltoodust järeldab kohus, et kostjal on olemas kõik eeldused (kostja on tööealine,

keskharidusega, omab kogemust ettevõtluses ning on mittetegutsevas ettevõttes

juhatuse liige, kostja pole esile toonud töötamist takistavaid tervislikke põhjusi) püsiva

sissetuleku teenimiseks ning seniste sissetulekute suurendamiseks kas ettevõtlusega

tegutsedes või töölepingu alusel tööle asudes. Kostja selgitustest ega kohtule esitatud

7/7

tõenditest ei nähtu, et kostja on ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teinud

kõik endast oleneva. Kostja on otsustanud tööle mitte asuda ning selle võimalik põhjus

võib olla soov vältida täitemenetluses kohustuste täitmist töötasu arvel. Vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu

vara arvel. Kostjale kuulub vara (aktsiad, pensionisambad, sõiduvahendid), mida on

võimalik hagejale ülalpidamise andmiseks müüa. Seejuures on kostja ajal, mil ta

väidetavalt ei tööta ning regulaarset sissetulekut ei oma, siiski leidnud võimaluse

aktsiatesse investeerimiseks. Kohtuistungil on kostja avaldanud, et ta võib hagejale

maksta ja osta kõik, sh 150 eurot maksva jope (dtl 133). Eeltoodu annab põhjust

arvata, et kostja varjab oma tegelikke sissetulekuid.

Kohus on kostjale selgitanud tõendamiskoormist, kuid kostja ei ole esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, millised on kostja iga lapse vajadused ja võimalused neid

vajadusi rahuldada, sh nende emade panus laste ülalpidamisse. Seetõttu ei ole kostja

tõendanud, et tema teised lapsed jäävad hagejale elatise väljamõistmise tõttu varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Hageja nõuab elatist alla miinimummäära. Kostja ei ole tõendanud, et temal esineb

mõjuv põhjus nõutava elatise veelkordseks vähendamiseks. PKS § 102 lg 2 alusel

elatise vähendamiseks seega põhjust ei ole.

22. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

igakuine elatis summas 200 eurot alates hagiavalduse esitamisest. Käesolev vaidlus on

alguse saanud maksekäsu kiirmenetlusest, mille tõttu tuleb hagi lugeda hagimenetluse

tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest (TsMS §

486 lg 2). Seega tuleb elatis välja mõista alates 19. oktoobrist 2021.

23. Hageja on palunud elatis tasuda kas hageja või hageja seadusliku esindaja

pangakontole (dtl 5). Arvestades, et hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil

kinnitanud, et tema ei ole kostja poolt lapse kontole kantud summasid tema

ülalpidamiseks kasutada saanud (dtl 134), peab kohus põhjendatuks määrata otsuse

täitmise kord kindlaks selliselt, et kohustada kostjat maksma elatist hageja seadusliku

esindaja pangakontole.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164

lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik