2-21-125239/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-125239

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi A.T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2117,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn),

esindaja Anni Kennedy (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: A.T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

rahvastikuregistris: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata, dokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A.T.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja

vahel 18.11.2017 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3210402 tulenev võlgnevus

summas 1835,49 eurot (millest 938,12 eurot põhivõlgnevus, 40,00 eurot

sissenõudmiskulud, 857,37 eurot põhivõlalt arvestatud ja kohtuotsuse 13.06.2022

(kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis määras 39,99%

aastas).

3. Välja mõista A.T.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhivõla tasumata

osalt (otsuse tegemise seisuga 938,12 eurot) lepingus kokkulepitud määras 39,99%

aastas alates 14.06.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulud jäävad A.T. kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 450,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse

kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).

6. Mõista A.T.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks

450,00 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A.T. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-21-125239

2 (6)

9. Toimetada kostjale A.T.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 23.03.2022 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi

A.T. vastu põhivõlgnevuse 938,12 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat

esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjale püüti menetlusdokumente kätte toimetada saatmisega e-posti

aadressile xxx(saadetud 24.03.3033, 30.03.2022 ja 11.04.2022), kostja kättesaamise kinnitust

ei andnud. Samuti kohus saatis 30.03.2022 dokumendid tähtsaadetisena kostja registrijärgse

elukoha aadressile xxx (korter kuulub kostjale), dokumendid tagastati kätteandmatult.

Maksekäsu kiirmenetluses on välja selgitatud, et kostja ei ela kostja lisa-aadressina

rahvastikuregistrisse märgitud aadressil xxx.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega

11.04.2022 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15

päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega

Tsiviilasi nr 2-21-125239

3 (6)

loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 27.04.2022 ning kostjale vastamiseks antud

tähtaeg 14 päeva lõppes 11.05.2022 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 18.11.2017 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja

krediidikonto lepingu nr KK3210402, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas

992,24 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet

Group OÜ lepingu üles 29.02.2020. Placet Group OÜ loovutas 03.03.2020 kostja vastase nõude

Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

- lepingust tuleneva võlgnevuse 938,12 eurot;

- intressi võlgnevuse 91,41 eurot;

- viivise alates 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni 15.12.201 laenuintressi aastase määraga

võrdses viivisemääras s.o 39,99% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lausega summas 672,36 eurot;

- sissenõudmisega seotud kulud summas 40,00 eurot.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 16.12.2021 kuni põhinõude summas

938,12 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 39,99% aastas

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 397 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1

ja 6; § 113 lg-le 1, § 1132 lg-le 2.

5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise

ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot (ilma

käibemaksuta, 3 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja

kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Pooltevaheline

lepingust

tulenev

õigussuhe

on

kvalifitseeritav

laenulepinguna

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga.

Tsiviilasi nr 2-21-125239

4 (6)

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

Kostja ei ole lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p

1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt põhivõlg 938,12 eurot ja intressi võlgnevus 91,41 eurot.

8. VÕS § 113² lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on saatnud kostjale kolm tasulist kirja: 16.03.2020 tasulise

kirja saatmine 20 eurot; 20.04.2020 tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 06.07.2020 tasulise kirja

saatmine 5 eurot. Lisaks sisaldab summa muid makseviivitusega tekkinud kulusid 10 eurot

(nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud).

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja

mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 40,00 eurot.

9. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 01.03.2020 kuni hagi esitamiseni

15.12.2021, viivist arvestab hageja põhivõla summalt 938,12 eurot laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras 39,99% vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.1. ja

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutava viivise summa 627,39 eurot.

Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 15.12.2021 sissenõutavaks muutunud

viivis summas 627,39 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

10. TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab sama määraga (39,99% põhivõlast aastas) alates

hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise

ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas.

Perioodil 16.12.2021 kuni 13.06.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 938,12 eurot määraga

39,99% aastas arvestatud viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 185.01 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-125239

5 (6)

Koos hagis esitatud summaga kujuneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise summaks 857,37 eurot.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise 39,99% põhivõla

tasumata osalt aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku

tasumiseni.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud

kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud

on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

13. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 250,00 eurot ja õigusabikulud 360,00

eurot.

13.1. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale

hüvitama.

13.2. Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas

põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 3 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot,

kokku 360,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid:

1) Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamine ja esitamine kohtule– 1 tund;

Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842

kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes riigilõiv ning avaldaja

menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda

hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu alusel ei saa kohus ka hagimenetluses

hüvitada hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid suuremas summas, kui 20,00 eurot.

2) Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine

ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule– 1 tund.

Selles osas on hageja kulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagiavalduse sisu ja mahtu

arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga

tegelemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja

tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine

ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt

Tsiviilasi nr 2-21-125239

6 (6)

tähendab varem väljatöötatud teksti kostja isikuandmete ja lepingu ning võlgnevuse kohta

arvaandmete lisamist.

Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas

180,00 eurot (ilma käibemaksuta).

14. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 450,00 eurot (250,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja

180,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)) ning mõistab selle summa kostjalt

hageja kasuks menetluskulude katteks välja.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik