2-16-9048/140 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 14.06.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-9048

Kohtuasi

OÜ Stimbar hagi IF P&C Insurance AS vastu

kindlustushüvitise

691 346,38

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks.Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.09.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Stimbar määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ Stimbar (registrikood

10406080, aadress Salve 2B, 10612 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ain Alvin (e-post: xxx)

Kostja (vastustaja): IF P&C Insurance AS (registrikood

10100168, aadress Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Marika Oksaar (e-post:xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.09.2021.a määrus osas, milles maakohus rahuldas

kostja IF P&C Insurance AS avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks

suuremas ulatuses kui 34 540 eurot ja teha selles osas uus määrus, millega jätta

kostja IF P&C Insurance AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata 34 540 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu

27.09.2021.a määrus muutmata.

2. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

1. Rahuldada IF P&C Insurance AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Stimbar OÜ-lt välja IF P&C Insurance AS kasuks menetluskuluna lepingulise

esindaja kulu 34 540 eurot.

2-16-9048

3. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Stimbar OÜ-l tasuda IF

P&C Insurance AS-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (34 540 eurot)

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. OÜ Stimbar määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Stimbar (hageja) hagi IF P&C Insurance AS (kostja)

vastu kindlustushüvise ja viivise nõudes. Harju Maakohus jättis 26.05.2020.a otsusega hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis 27.11.2020.a

otsusega vastu hageja hagist osalise loobumise, lõpetas menetluse kindlustushüvitise 263

506,38 euro nõudes, jättis Harju Maakohtu 26.05.2020.a otsuse lõppjärelduses muutmata, kuid

muutis selle põhjendusi ning jättis maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

Kohtulahend jõustus 07.01.2021.a.

2. Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 27.04.2020.a, ringkonnakohtus

kantud menetluskulude nimekirja 09.11.2020.a ning kokkuvõtva avalduse menetluskulude

kindlaks määramiseks 20.01.2021.a. Kostja palus hagejalt enda kasuks välja mõista

menetluskulud summas 38 995 eurot ning viivise menetluskulude hüvitise suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest

tulenevas määras. Kõik menetluskulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.

Lepingulise esindaja tunnitasu määr on 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Taotletav

menetluskulude hüvitise summa on esitatud ilma käibemaksuta.

3. Hageja esitas kostja maakohtus kantud menetluskuludele vastuväited 05.05.2020.a ja avaldas

09.11.2020.a toimunud istungil, et ta ei vaidle vastu kostja poolt ringkonnakohtus kantud

menetluskuludele. Hageja palus, et kohus hindaks kostja menetluskulu vajalikkust, arvestades

et menetluses osales kohtu kogemustega ja kõrgesti kvalifitseeritud IF Kindlustuse juristist

esindaja Allan Habicht, kes oli esimestes menetlusdokumentides ja kohtuistungil toonud välja

sisuliselt samad asjaolud ja viidanud samadele tõenditele, milles hilisemas menetluses on teinud

tema kõrval osalenud teine advokaadist esindaja. Taoline kohtuvaidlus on kindlustusettevõtjale

rutiinne, sealjuures olid talle erinevalt hagejast teada vastuväidete aluseks olnud asjaolud.

Advokaadist esindaja on hilisemates menetlusdokumentides viidanud samadele asjaoludele.

3.1. Hageja palus, et kohus hindaks kostja menetluskulu põhjendatust, arvestades, et esimese

menetlusdokumendi koostamiseks, mis sisuliselt kordab juristist esindaja seisukohti on

advokaadist esindaja kulutanud üle 90 töötunni, mis eelöeldut arvestades ei ole põhjendatud

2-16-9048

(tegevused kuni 27.06.2019.a). Samuti kohtuteesidele kulutatud aja üle 50 tunni põhjendatust.

Ebavajalik toiming on 9.09.2019.a tehtud 1 h taustauuring hageja kohta, olukorras, kus

avalikest andmetest on lihtsasti nähtav, et hageja omab koormamata kinnistut, mille väärtus

ületab kordades võimalikke kostja menetluskulusid.

3.2. Advokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks, on antud menetluse

asjaolusid arvestavalt, eriti, et kostja oli esindatud pädeva ja kogemustega juristist esindajaga,

kõrge, kuigi hageja möönis, et keerulisema vaidluse korral oleks tunnitasu määr advokaadil

sellel kõrgusel ja ka kõrgemalt, põhjendatud. Võrdluseks: hageja advokaadist esindaja on antud

asjas osutanud õigusabi 140 eurot tund.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 27.09.2021.a määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks (resolutsiooni punkt 1), määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu

38 995 eurot (resolutsiooni punkt 2) ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (38 995 eurot) viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 3).

5. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-dele

1 ja 3, § 174 lg-le 8, § 175 lg-le 1 ja § 177 lg 1 p-le 2.

6. Kostja esindaja on osutanud maakohtus õigusabiteenust 202 tundi summas 33 330 eurot ilma

käibemaksuta ning ringkonnakohtus 34 tundi ja 20 minutit summas 5665 eurot ilma

käibemaksuta. Avalduse kohaselt osutas esindaja õigusabiteenust hinnaga 165 eurot tund,

millele lisandub käibemaks. Riigikohtu praktikas on peetud tsiviilasjades mõistlikuks

tunnitasuks ilma käibemaksuta lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, 3-2-1-97-16 – 135 eurot,

3-2-1-120-16 – 150 eurot, 3-2-1-115-14 – 153 eurot, 3-2-1-131-16 - 165 eurot ning 3-2-1-159-

16 – 170 eurot. Kuigi eelnimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on

need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus, arvestades Riigikohtu

praktikat, asja keerukust, esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) ning seda, et aastatega on

õigusabi teenuste hinnad tõusnud, leidis, et käesolevas tsiviilasjas on põhjendatud lugeda

tunnihinnaks 165 eurot ilma käibemaksuta.

7. TsMS §-st 217 tuleneb, et menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. Kvalifitseeritud juristist töötaja olemasolu

menetlusosalisel ei piira juriidilise isiku õigust omada kohtumenetluses ka tehingulist esindajat.

Kohtu hinnangul oli tegemist küllaltki keerulise ja mahuka vaidlusega. Kohtumenetluses on

esitatud 7 asjatundja arvamust, lisaks on tehtud üks kohtulik ekspertiis, üle on kuulatud 7

tunnistajat ja toimunud on 6 istungit (16.03.2018.a, 24.09.2019.a, 7.10.2019.a, 9.10.2019.a,

11.12.2019.a, 9.11.2020.a). Osutatud teenuste maht on mõlema poole esindajal sarnane

(maakohtus oli hageja esindaja õigusabimaht 213 tundi ja kostja esindajal 202 tundi;

ringkonnakohtus hageja esindajal 34 tundi ja kostja esindajal ca 33 tundi).

8. Kostja esindaja on koostanud esimese menetlusdokumendi 12.06.2018.a (kd II lk 160-197,

kd III lk 1-31), mitte 27.06.2019.a nagu väidab hageja. Kostja esindajal on kliendiga

nõupidamisele, menetlusdokumentidega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud kokku 53

tundi ja 30 minutit, mitte 90 tundi nagu väidab hageja. Kostja esindaja menetlusse astumise

ajaks oli kohtuvaidlus kestnud ligikaudu 2 aastat, selle kestel oli esitatud 09.06.2016.a hagi,

2-16-9048

08.03.2018.a haginõude muutmine, 16.04.2018.a hagi täpsustus, mõlema poole poolt kokku 6

asjatundja arvamust (H-Ekspertiis OÜ kd I lk 17-68, Mart Oleski arvamus kd I lk 74, ERI

Kinnisvara kd I lk 154-190, Ehitusekspertiisibüroo OÜ kd I lk 193-219, Enefit Solution AS kd

II lk 102-106, Toomas Lausmaa aruanne kd II lk 107-111) ning toimunud üks korraldav istung

(kd II lk 137), kus kohus tõi esile, et hageja nõue ei ole täitmise seisukohalt selge ning tegi ka

ettepaneku määrata kohtulik ekspertiis. Arvestades mitmeid hagi täpsustusi, erinevate

asjatundjate arvamuste arvu ja esindaja poolt koostatud menetlusdokumendi sisu ja pikkust

leiab kohus, et ajakulu 53 tundi ja 30 minutit ei ole ülepaisutatud.

9. Kostja esindajal on toimingutele vahemikus 13.09.2018.a-27.06.2019.a kulunud 37 tundi ja

30 minutit. Nimetatud ajavahemiku sisse jääb kõik kohtuliku ekspertiisiga seonduv, sh

ekspertiisiaktiga tutvumine, täiendavate tõendite ja asjatundja arvamuse esitamine hageja poolt,

erinevad taotlused (kordusekspertiis, tunnistajate ülekuulamine, asitõendite väljanõudmine),

24.04.2019.a istung ning 21.06.2019.a menetlusdokumendi esitamine (kd III 162-167).

Arvestades esitatud menetlusdokumente, taotlusi, istungit ja koostatud menetlusdokumendi

sisu ja mahtu leiab kohus, et ajakulu on põhjendatud.

10. 09.09.2019.a menetlustoiming ei sisalda ainult hageja taustauuringut ja menetluskulude

tagatise taotlemise vajaduse hindamist, vaid ka 04.09.2019.a kohtumäärusega tutvumist ja

suhtlemist kliendiga. 04.09.2019.a kohtumäärusega on kohus lahendanud mitmeid erinevaid

taotlusi (tunnistajad, kordusekspertiis, asitõendite väljanõudmine). Kohus leidis, et ajakulu 1

tund ei ole ülepaisutatud.

11. Hageja on esile toonud, et kostja esindaja on kohtuteesidele kulutanud 50 tundi. Hageja on

jätnud täpsustamata, milliseid toiminguid ta on 50 tunni hulka arvanud. Menetluskulude

nimekirjast ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt on lisaks teeside koostamisele kostja esindaja

tutvunud viimase istungi protokolliga, teinud taotluse protokolli parandamiseks, tutvunud

parandatud protokolliga, tutvunud hageja tähtaja pikendamise taotlusega ja esitanud selles osas

oma seisukoha ning koostanud menetluskulude nimekirja ja vastuväited hageja nimekirjale.

Kostja kohtukõne teeside pikkus on 50 lehekülge. Kohus, arvestades nii menetlusdokumendi

sisu ja pikkust kui ka muid tehtud toiminguid leidis, et esindaja toimingute ajakulu perioodil

13.12.2019.a kuni 24.04.2020.a ei ole põhjendamatu.

12. Kohus võrrelnud ja analüüsinud menetluskulude nimekirjas nimetatud toiminguid

tsiviilasja toimiku materjalidega, leidis, et ka ülejäänud kostja esindaja poolt tehtud toimingud

ja neile kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning sellest ei nähtu, et esindaja

oleks teinud tarbetuid kulutusi ja kulutanud selleks põhjendamatult aega. Tulenevalt eeltoodust

mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja esindajakulud 38 995 (33 330+5665) eurot. Kostja

esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus,

millega jätta kostja menetluskulude taotlus maakohtus 202 tunni ulatuses summas 33 330 euro,

millele lisandub käibemaks, rahuldamata; alternatiivselt määrata kindlaks kostja hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus maakohtus 101 töötunni ulatuses summas 16 650 eurot.

14. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on kohtumäärus kostja menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja hagejalt väljamõistmiseks tehtud olulise kaalutlusveaga.

15. Käesolevas

tsiviilvaidluses

maakohtus

esindas

kostjat

kindlustusvaidlustele

spetsialiseerinud Allan Habicht volitatud esindajana. Allan Habicht on kostja jurist,

2-16-9048

Kindlustuse lepitusorgani liige ja paljudes menetlusvaidlustes kogenud asjatundja. Seega

puudus mõistlik vajadus, et kostja kaasas enda poolel menetlusse täiendavalt advokaadi.

Menetluskulude vajalikus ulatuses kindlaks määramisel peaks kohus arvestama, kas lepingulise

esindaja kaasamiseks menetluskulu tegemine on olnud kostjale vajalik ja põhjendatud. Kohtu

hinnangul oli tegemist ka küllaltki keerulise ja mahuka vaidlusega. Nimetatu on küll õige, kuid

see ei anna hinnangut sellele, miks on lisaks kindlustusvaidlustele spetsialiseerunud

kindlustusseltsi enda juristile vajalik menetlusse kaasata täiendavalt lepinguline esindaja.

Asjatundja arvamuse, kohtuliku ekspertiisi läbitöötamine ja kohtuistungitel osalemine toimus

kostja kahe esindajaga, kuid miks oleksid olnud kostja huvid vähem kaitstud, kui seda oleks

teinud kostja volitatud esindaja Allan Habicht üksinda, ei ole kohtu tähelepanu pälvinud.

Hageja leiab, et tsiviilvaidluses puudus vajadus lepingulise esindaja kaasamiseks kostja poolel

ja seetõttu ei ole lepingulise esindaja menetluskulu väljamõistmine kostjalt põhjendatud.

Seetõttu taotleb hageja, et hagejalt ei mõistetaks välja kostja lepingulise esindaja

menetluskulusid maakohtus summas 33 330 eurot ilma käibemaksuta, sest õigusabiteenus 202

tunni ulatuses ei ole olnud vajalik menetluskulu. Tsiviilasi ei ole olnud keerukas vähemalt

kindlustusasjadega rutiinselt tegelevale volitatud esindajale.

16. Alternatiivselt palub hageja, et kostja menetluskulu summa suurust vähendataks oluliselt

põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Arvestades, et tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, siis teeb

hageja ettepaneku, et menetluskulu 202 tunni ulatuses oleks kohtu poolt vähendatud pooles

ulatuses, arvestades, et oluline osa tööst oli kostja volitatud esindaja juba teinud ajaks, kui

lepinguline esindaja menetlusse astus, mistõttu ei ole menetluskulu tekitamine hagejale vajalik

ega põhjendatud sellises ulatuses.

17. Hageja palub, et kohus hindaks kostja menetluskulu põhjendatust, arvestades, et lepingulise

esindaja esimese menetlusdokumendi koostamiseks 12.06.2018, mis sisuliselt kordab juristist

esindaja seisukohti, on advokaadist esindaja kulutanud üle 90 töötunni, mis eelöeldut arvestades

ei ole põhjendatud (tegevused kuni 27.06.2019). Nimetatu moodustab aga ligi pool maakohtus

kulutatud lepingulise esindaja 202 töötunnist.

18. Põhjendatud ja vajalik ei ole kindlasti ka kostja lepingulise esindaja maakohtus

kohtuteesidele kulutatud aeg üle 50 töötunni. Tegemist on suures ulatuses varasemates

menetlusdokumentides juba väljendatud seisukohtade taasesitamisega, millele on lisandunud

neid seisukohti kinnitavate tunnistajaütluste analüüs. Tegemist on selgesti paisutatud

töötundide arvuga. Ka selles osas peaks hagejalt väljamõistetavat summat vähendatama

võrreldes maakohtu otsusega. Hageja teeb ettepaneku teha seda pooles ulatuses.

19. Ebavajalik toiming on 9.09.2019 tehtud 1 h taustauuring hageja kohta, olukorras, kus

avalikest andmetest on lihtsasti nähtav, et hageja omab koormamata kinnistut, mille väärtus

ületab kordades võimalikke kostja menetluskulusid.

20. Advokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot maakohtus ja 165 eurot ringkonnakohtus, millele

lisandub käibemaks, on antud menetluse asjaolusid arvestavalt on kõrge, kuigi hageja möönab,

et käesolevast keerulisema tsiviilvaidluse korral oleks tunnitasu määr vandeadvokaadil sellel

kõrgusel ja ka kõrgemalt, põhjendatud. Võrdluseks hageja advokaadist esindaja on antud asjas

osutanud õigusabi 140 eurot tund.

21. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

Maakohus on hageja vastuväiteid analüüsinud ja arvestanud. Kostja töötaja varasem osalemine

menetluses ei välista hiljem advokaadist esindaja poolt tehtud menetlustoimingutega seotud

õigusabikulude hüvitamist ega anna alust nende kulude vähendamiseks. Tegemist ei olnud

2-16-9048

keskmise kohtu- ega kindlustusvaidlusega. Kohus on põhjendatult leidnud, et vaidlus oli

küllaltki keeruline ja mahukas, kuna puudutas spetsiifiliselt ärikinnisvara. Kostja ei ole

taotlenud mitme esindaja kulude hüvitamist. Kostja töötaja osales vaid istungitel, muus osas

tegi kõik menetlustoimingud ja koostas menetlusdokumendid advokaat. Maiks 2018 ei olnud

vaidlus lahendatud. Ükski kostja menetlusdokument ei dubleeri varasemat. Arvestades vaidluse

mahtu ning kogutud tõendite hulka, on teesidele kulunud aeg põhjendatud. Hageja taustauuring

oli vajalik. Kostja esindaja tunnitasu hindamisel ei ole maakohus eksinud.

22. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-

dele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 34 540 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud

osas

uue

määruse,

millega

jätab

kostja

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja hagejalt välja mõistmiseks 34 540 eurot ületavas osas rahuldamata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

24. Käesolevas asjas vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtu otsustus, rahuldada kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tervikuna, on olnud seaduslik. Sealjuures on kostja

seisukohal, et vaidlustatud määrus ei kuulu muutmisele, hageja hinnangul tuleb see

diskretsioonipiiride ületamise tõttu tühistada.

25. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul esineb alus

maakohtu diskretsiooni sekkumiseks seoses kostjale maakohtus osutatud õigusabi kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 18.12.2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13).

26. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole hageja hinnangul põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise

esindaja poolt maakohtus kohtuteesidele kulutatud aeg üle 50 töötunni ning sellega seotud,

hagejalt kostja kasuks väljamõistetud õigusabikulude hüvitist võiks vähendada pooles ulatuses.

27. Erinevalt maakohtust on ka ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole kogu kostja

kohtuteeside koostamisega seonduv ajakulu. Kuigi TsMS § 402 lg 2 esimese lause kohaselt on

menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, ei näe tsiviilkohtumenetluse

seadustik ette kohtukõne kirjalikult esitamise kohustust. Menetlusosalise kohtukõne olulisemad

seisukohad on võimalik protokollida ja seega vältida täiendavate menetluskulude tekkimist

teeside koostamise näol. Seega üldjuhul ei ole tegemist sellise kuluga, mille peaks teiselt poolelt

välja mõistma. Teisalt tuleb menetluskulude kindlaks määramisel arvestada ka konkreetse

kohtuasja menetluse käiku. Praegusel juhul määras maakohus pooltele kohtukõne teeside

esitamise tähtajad (IV kd, tlk 71), mis tähendab, et kostja ei saanud kohtukõne teese maakohtule

2-16-9048

ka esitamata jätta ning tema suhtes oleks ebaõiglane jätta teeside koostamiseks kulunud aeg

üldse hüvitamata.

28. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt (IV kd, tlk 116-118) on teeside

koostamiseks vajalikud õigusabitoimingud osutatud mh 02.12.2019.a-04.12.2019.a (asjas

kogutud tõendite kogumi analüüs, kohtukõne teeside esmase projekti koostamine – 10 h),

23.12.2019.a (asjas esitatud seisukohtade ja kogutud tõendite terviklik analüüs, kohtukõne

teeside koostamine - 6 h), 09.01.2020.a-10.01.2020.a (T.Lausmaa arvamuse täiendav analüüs

koosmõjus T.Lausmaa antud ütluste ja muude tõenditega, kohtukõne teesideks vastuväidete

koostamine hageja tõenditele – 6 h), 14.01.2020.a-16.01.2020.a (kostja vastuväidete ja

seisukohtade projekti koostamiine, kostja õiguslike väidete kokkuvõtte projekti koostamine –

12 h 20 min), 23.01.2020.a-24.01.2020.a (kostja kohtupositsiooni kokkuvõte, tõendite analüüs,

vastuväited hageja tõenditele, kohtukõne projekti täiendamine – 9 h 10 min), 26.01.2020.a-

27.01.2020.a (kostja kohtupositsiooni kokkuvõtte projekti täiendamine, tutvumine hageja

23.01.2020.a taotlusega, (menetlustähtaegade pikendamiseks) ning kohtu 24.01.2020.a e-

kirjaga, seisukoha kujundamine ja esitamine hageja taotluse osas, tutvumine 11.12.20219.a

kohtuistungi parandatud protokolliga, tutvumine kohtu e-kirja ning e-toimiku infoga seoses

tähtaja taotluste lahendamisega, täpsustav e-kirjavahetus kohtuga seoses tähtaegade

pikendamisega, kliendi informeerimine menetluse seisust ja uutest tähtaegadest – 7 h 50 min)

ja 24.04.2020.a (kostja kohtupositsiooni kokkuvõtte projekti ülevaatus, täpsustamine ja

täiendamine, lõppversiooni koostamine – 3 h 45 min), millistele kulunud aega (kokku 55 h 5

minutit) pidas maakohus tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks.

29. Arvestades hageja eelpool toodud ettepanekut, samuti seda, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt

esitatakse kohtukõnes asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõte ning selles võib

viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud

tõenditele, on ringkonnakohus seisukohal, et kostjale maakohtus osutatud õigusabi ei ole

põhjendatud ega vajalik 27 h ulatuses.

30. Muus osas puudub ringkonnakohtu hinnangul alus määruskaebuse esitaja seisukohtadega

nõustumiseks, maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistetud

menetluskulude vähendamiseks. Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et hageja maakohtu

hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna maakohtu

määruse tühistamiseks alust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS §

174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Arvestades, et

TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki,

asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt nt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 21.06.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9), on maakohus

põhjendatult leidnud, et ülejäänud kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabitoimingud

on põhjendatud ja vajalikud. Maakohus on oma otsustust jälgitavalt põhjendanud ning vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määruse muus osas muutmata jätta.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud ülejäänud

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse muudele väidele

märgib ringkonnakohus järgnevat.

2-16-9048

31. Maakohus on kostja esitatud menetluskulude nimekirja alusel õigesti tuvastanud, et

09.09.2019.a osutatud õigusabitoimingud ei koosnenud ainult hageja taustauuringust

menetluskulude tagatise taotlemise vajaduse ja aluse hindamiseks. Nimekirjast nähtuvalt (IV

kd, tlk 117) on sellel kuupäeval kostja lepinguline esindaja tutvunud lisaks kohtu 04.09.2019.a

määrusega ja edastanud selle täitmiseks vajaliku info kliendile. Eelnevaid tegevusi arvestades

ei ole ajakulu 1 h põhjendamatult suur. Taustauuringu tegemist ei saa pidada ebavajalikuks,

arvestades, et hageja ei ole esile toonud ega põhistanud, millised on need avalikud andmed,

millest nähtub konkreetselt see, et hageja omatav koormamata kinnistu väärtus ületab kordades

võimalikke kostja menetluskulusid.

32. Maakohus on õigesti tuvastanud ka selle, et kostja lepingulise esindaja esimese

menetlusdokumendi, mis esitati maakohtule 12.06.2018.a, koostamiseks on kulunud 53 h 30

min (IV kd, 116-116 pöördel), mitte 90 tundi nagu arvab hageja. Eelnevast tulenevalt on

määruskaebuse esitaja järeldus, et dokumendile kulunud aeg moodustab ligi poole lepingulise

esindaja maakohtumenetluses kulunud 202 töötunnist, väär. Ringkonnakohtule ei nähtu

menetlusdokumentide omavahelisest võrdlusest ka väidetavat juristist esindaja seisukohtade

kordamist

ja

dubleerimist

kostja

lepingulise

esindaja

poolt

esitatud

esmases

menetlusdokumendis.

33. Nõustuda ei saa ka selle määruskaebuse väitega, et kostja lepingulise esindaja ühe tööühiku

hind on menetluse asjaolusid arvestades kõrge. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.04.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19).

34. Tsiviilasja materjalide analüüsi tulemusena nõustub ringkonnakohtus maakohtu

järeldusega, et käesolev kohtuvaidlus oli küllaltki keeruline ja mahukas. Eelnevast tulenevalt

on maakohus põhjendatult asja keerukust, st vaidluse asjaolusid, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, esitatud ja kogutud tõendite hulka ning menetluse kestust ja kostja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni (vandeadvokaat) arvesse võttes leidnud, et kostja lepingulise esindaja ühe

tööühiku hind on põhjendatud ja vajalik. Maakohus on õigesti arvesse võtnud ka varasemat

kohtupraktikat. Arvestades, et maakohtu viidatud kindlustusvaidluse asjas nr 3-2-1-131-16

peeti kohtute poolt mõistlikuks tunnihinnaks 165 eurot, mida kostja lepingulise esindaja ühe

tööühiku hind ei ületa, ei ole maakohus eksinud ka selle põhimõtte vastu, et üldjuhul ei ole

põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist

turuhinda (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.06.2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-

13154, p 19).

35. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei piira

juriidilisest isikust menetlusosalise õigusi omada menetluses lisaks juristist töötajale ka

lepingulist esindajat. Sellist piirangut ei tulene ka muudest õigusaktidest ega väljakujunenud

kohtupraktikast, mistõttu on kogu määruskaebuse käsitlus selle üle, et kohus peaks

menetluskulude kindlaksmääramisel hakkama hindama ka kostja vajadust vandeadvokaadist

lepingulise esindaja järele, ainetu. Ringkonnakohus osundab, et ka kohtupraktika kohaselt ei

võta asjaolu, et äriühing on palganud tööle juristi, temalt õigust kasutada asja ajamisel kohtus

advokaadi abi (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2005.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

78-05, p 25).

36. Arvestades ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohti, on kostja lepingulise esindaja kulu

maakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud 175 tunni (202 h -27 h) ulatuses. Võttes arvesse

2-16-9048

kostjale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinda (165 eurot), tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõistetavate menetluskulude hüvitist seoses maakohtu menetlusega vähendada 4455 euro

(27x165) võrra. Vaidlust ei ole ringkonnakohtus peetud menetlusega seoses hagejalt kostja

kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitise 5665 eurot üle. Eeltoodust tulenevalt tuleb

maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras kostja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 34 540 eurot

ületavas osas (38 995–4455). Kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldatakse

osaliselt.

37. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

38. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

39. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/