2-21-13481/43 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-13481

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2022 Tallinn

Tsiviilasi

M. B.i hagi Tallinna kohtutäitur Risto Sepa ja OÜ Haus

Galerii vastu müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. B. (isikukood XXX), seaduslikud esindajad

eestkostja M. B.K. ja vara hooldaja vandeadvokaat Martin

Kruus

Kostja I: kohtutäitur Risto Sepp (registrikood 14117651),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Kostja II: OÜ Haus Galerii (registrikood 10324838),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu M. B.i hagist loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-21-13481 menetlus.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud M. B.i kanda.

4. Määrata kohtutäitur Risto Sepa menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 eurot

(õigusabikulu) ja mõista see M. B.ilt kohtutäitur Risto Sepa kasuks välja.

5. Mõista M. B.ilt kohtutäitur Risto Sepa kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitiselt

välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Jätta OÜ Haus Galerii menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

7. Tagastada M. B.ile riigilõivust 275 eurot ja kanda see Martin Kruusi arvelduskontole

EEXXX.

2

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70

eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on M. B.i 27.08.2021 hagi Tallinna kohtutäitur Risto Sepa ja

OÜ Haus Galerii vastu, milles hageja palub tunnistada kehtetuks 22.11.2017 täiteasjas nr

027/2017/649 toimunud vara müügitehingu, millega kostja I müüs kostjale II

enampakkumiseta müügi korras M. B. seeniori õlimaali „Naised“ mõõtmetega 80x215cm

aastast 1937.

2. Kohus kohustas 20.01.2022 määrustega hagejat tasuma kostja I eeldatavate menetluskulude

katteks tagatist 4140 eurot ja kostja II eeldatavate menetluskulude katteks 2400 eurot 30

päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Määrused jõustusid 22.03.2022. Hageja esitas

22.04.2022 (täiendatud 10.06.2022) kohtule avalduse, milles märkis, et tal ei ole võimalik

kohtu määratud tagatissummat tasuda ja ta soovib hagist loobuda. Hageja palub jätta

tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda ja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu

tagastamist.

3. Kostja I leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud tähtaegselt tagatist.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna alusetu hagi menetlemine on tingitud hagejast.

4. Kostja II on hagist loobumisega nõus ega nõua hagejalt menetluskulude hüvitamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

6. Hageja soovib loobuda müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagist põhjusel, et

tal ei ole võimalik tasuda kohtu poolt 20.01.2022 kostjate menetluskulude katteks määratud

tagatisi kokku 6540 eurot. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta

ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

7. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

3

hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432).

8. Vastuseks kostja I väidetele märgib kohus, et ei nõustu käsitlusega, nagu tuleks hagi jätta läbi

vaatamata menetluskulude katteks määratud tagatise tasumata jätmise tõttu TsMS § 423 lg 1

p 12 alusel. Hageja esitas loobumisavalduse enne, kui möödus tagatise tagastamise tähtaeg.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning

otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Tulenevalt TsMS § 429 sätestatust

on hagejal igal ajal õigus hagist loobuda. Hageja õigust hagist loobuda ei välista asjaolu, et

ta loobub hagist põhjusel, et ei soovi kohtu määratud tagatist tasuda.

9. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja

menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Hageja loobus hagist põhjusel, et tal ei ole võimalik

kostjate menetluskulude katteks määratud tagatist tasuda. Seega ei ole kostjad hageja nõuet

pärast hagi esitamist rahuldanud ja tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel

hageja kanda.

10. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuigi

õigluse ja mõistlikkuse kaalutlusel on iseenesest võimalik viidatud sätet kohaldada ka

olukorras, kus kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, ei ole käesoleval juhul sätte

kohaldamise eeldused täidetud. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et viidatud sätte kohaselt

ei piisa menetluskulude seaduses sätestatust erinevaks jaotamiseks üksnes ebaõiglusest või

ebamõistlikkusest. Menetluskulude hageja kanda jätmine peaks olema äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja esile toonud. Asjaolu, et hageja leiab,

et tema nõue on tegelikult põhjendatud, ei ole menetluskulude jaotamise seisukohast

asjakohane. Kuna hageja loobub hagist, kohus hageja nõude sisulist põhjendatust ei hinda.

Samuti ei muuda menetluskulude hageja kanda jätmist tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks

või ebamõistlikuks kostja I isik, s.o asjaolu, et kostja I on kohtutäitur. TsMS § 217 lg 1

kohaselt võib menetlusosaline osaleda menetluses nii isiklikult kui ka esindaja kaudu.

Hagejat esindab menetluses professionaalne esindaja ja hageja pidi juba hagiavalduse

esitamisel mõistma, et menetluskulud võivad jääda tema kanda. Vastupidiselt hagejale leiab

kohus, et hagist loobumise olukorras, kui loobumine on tingitud hagejast endast, mitte

kostjast, oleks kostja poolt menetluses kantud kulude jätmine tema enda kanda kostja suhtes

äärmiselt ebaõiglane.

11. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 550 eurot. Hageja palub seoses nõudest

loobumisega tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

12. Kohus tagastab hagejale seoses hagist loobumisega pool hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 275 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda Martin Kruusi

arvelduskontole.

4

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

13. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS §

144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146

lg 1 p 3). Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja I palub määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks õigusabikulu 1650 eurot. Kostja II menetluskulude väljamõistmist ei

taotle.

15. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218

sätestatu kohaselt. Kostjat I esindas käesolevas asjas vandeadvokaat. Lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb

eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsus nr 2-17-10348 p 16).

16. Kohus ei nõustu hageja viitega kuni 19.04.2021 kehtinud TsMS § 175 lg 31, mis nägi

ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud

ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud

õigusabikulusid ei hüvitata. Esiteks pöörab kohus tähelepanu sellele, et viidatud säte ei

kohaldunud müügitehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise olukorras. Igal juhul on säte

tunnistatud kehtetuks, s.t menetluskulude põhjendatuse hindamisel ei saa sellest lähtuda.

17. Kohus leiab, et kohtutäituri esindajakulud ei ole põhjendamatud ainuüksi põhjusel, et ka

kohtutäituril on juriidiline haridus. Ka õigusteadmistega isikul on õigus kasutada menetluses

esindajat ja saada sellega seoses tekkinud kulude eest hüvitist (TsMS § 217 ja § 175). Lisaks

selgitab kohus, et kohtutäituri seaduse § 17 lg 1 kohaselt eeldab kohtutäituriks saamine

riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi õiguse õppesuunal. Seega ei ole kohtutäituri

kvalifikatsioon võrreldav lepingulise esindaja kvalifikatsiooniga TsMS § 218 tähenduses.

Kohtutäituri õigusabikulusid ei muuda iseenesest põhjendamatuks ja tsiviilasja iseenesest

lihtsakoeliseks ka see, et hagist loobumise tõttu asja sisulise arutamiseni ei jõutud. Õigus

kasutada lepingulist esindajat on menetlusosalisel sõltumata menetluse staadiumist. Esindaja

kaasamise võis kostja I otsustada seega juba hagi materjali saamisel. Arvestades

hagiavalduse sisu ja selles püstitatud küsimusi ja väiteid, leiab kohus, et hagimenetluses

osalemine ei jäänud kohtutäituri igapäevase ja hariliku põhitegevuse raamidesse ja

menetlusse esindaja kaasamist ei saa kohtutäiturile iseenesest ette heita. Väide, nagu oleks

võinud kohtutäitur menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse esitada ka ise, on aga

arusaamatu, kuna esindaja kaasamata jätmisel ei oleks olnud sellise taotluse esitamiseks

üldse alust. Kostja I õigusabikulud ei ole seega põhjendamatud üksnes põhjusel, et kostja I

on kohtutäitur. Kohus hindab õigusabikulude põhjendatust sisuliselt.

18. Kostja I esindaja tasumäär oli 165 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Riigikohus on

varem pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta

(Riigikohtu

5

02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja pikkust ning kostja I lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et

lepingulise esindaja põhjendatud tasumäär on 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks).

19. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja I lepingulise esindaja kulud

järgmistest toimingutest: kliendiga kohtumine, hagi materjalidega esmatutvumine, tõendite

kogumine, menetluskulude tagatise taotluse koostamine (4 tundi 30 minutit); hageja

määruskaebuse analüüs, kostja II seisukohtadega tutvumine, määruskaebusele vastuse

koostamine, ringkonnakohtu määrusega tutvumine, menetluslikust korrast kliendile ülevaate

andmine (4 tundi); hageja 22.04.2022 taotlusega tutvumine, kostja II 20.05.2022

seisukohtadega tutvumine, seisukohtade koostamine hageja taotlusele, menetluskulude

taotluse koostamine (1 tund 30 minutit).

20. Kostja I menetluses kantud õigusabikulude hagejalt välja mõistmine ei ole taotletud

ulatuses põhjendatud. Kohus jätab arvestamata esindaja toimingud, mis hõlmavad suhtlust

kliendiga. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja mõista esindaja

ja kliendi vahelise suhtlusega seotud kulu (vt Riigikohtu 04.03.2020 määrus 2-17-12857 p

20). Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest

(võlaõigusseadus § 621). Selline ajakulu ei ole ka toimikust kontrollitav. Kohus märgib, et

loeb siiski põhjendatuks ajakulu, mis seondub kliendiga esmakohtumisega. Kostja I

määruskaebemenetlusega seonduv ajakulu on kohtu hinnangul seega põhjendatud kokku 2

tunni 30 minuti ulatuses. Kohus arvestab seejuures nii määruskaebuse kui selle vastuse sisu

ja mahtu, kuid ka asjaolu, et ringkonnakohus lahendas hageja määruskaebuse ilma kirjeldava

ja põhjendava osata määrusega.

21. Esindaja ajakulu, mis seondub hageja loobumisavalduse menetlemise ja sellest

tulenevalt menetluskulude nimekirja koostamisega, ei ole professionaalse esindaja puhul

põhjendatud enam kui 1 tunni ulatuses. Kohus arvestab seejuures nii avalduse kui ka vastuse

sisu ja mahtu.

22. Muud lepingulise esindaja kulud võtab kohus arvesse täies ulatuses. Ülejäänud osas olid

toimingud kostja I õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades

asja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoiminguid, põhjendatud. Kostja I lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega kokku 8 tundi (4 tundi 30 minutit + 2 tundi

ja 30 minutit + 1 tund). Arvestades kostja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on

kostja I õigusabikulu kokku 1440 eurot (8 tundi × 150 eurot + 20%).

23. Kohus määrab kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 eurot, mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja I kasuks välja mõista. Sellises ulatuses

õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka

põhjendatud. Kostja I taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis välja mõistetud

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS §

177 lg 4).

24. Kuna kostja II kinnitas, et ta ei nõua hagejalt menetluskulude hüvitamist, jätab kohus

kostja II menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja hagejalt kostja II

menetluskulusid välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik