2-17-18004/75 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.juunil 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-18004

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A. K.i

vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

992,82 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn),

lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Kostja: A. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann

Kohtuistungi aeg

02.mai 2022

Resolutsioon

Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A.

K.i vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaal kaudu kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (edaspidi hageja) palus kohtule A. K.i (edaspidi

kostja) vastu esitatud hagis välja mõista kahjuhüvitis 918,16 eurot, viivis põhinõudelt 30.11.2017

seisuga 1,21 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

01.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Xxxx. Hageja ja korteriomanik

on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxxx. Kindlustuslepingu lahutamatuks

lisaks on kodukindlustuse tingimused xxxx. 16.02.2016 sai hageja teate kahjujuhtumist

kindlustatud korteris nr xxxx. Kahjuteate esitas hagejale kindlustusmaakler, Kindlustuse ABC

OÜ e-postiga. Hageja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et kahjustada saanud korteri vaatab üle

ja kahju suuruse teeb kindlaks hageja koostööpartner SABIEDRIBA AR IEROBEŽOTU

ATBILDIBU BICM EESTI FILIAAL (BICM). BICM teostas kahjustada saanud korteri nr xxxx

ülevaatuse 19.02.2016, vormistas vara ülevaatuse akti, võttis korteri omanikult vastu varakahju

avalduse ning pildistas korteri nähtavad kahjustused. Vara ülevaatuse akti kohaselt toimus

kahjujuhtum 16.02.2016. Korteris nr xxxx lekkis keskkütte toru. Korteris nr xxxx on kahjustatud

lae viimistlus köögis-elutoas. Köögi ventilaator-õhupuhasti koliseb, vesi jooksis ka ventilaatorist.

Vesi jooksis ka mööda fassaadi seina. Varakahju avalduses kinnitab kindlustusvõtja J. O., et

16.02.2016 kell 8:30 toimus kahjujuhtum korteris nr xxxx, mille põhjustas ülemiste naabrite

korteris nr xxxx lõhkenud keskkütte toru.

3. Korteri nr xxxx remondiks tegi hinnapakkumise HP Grupp OÜ summas 956,16 eurot. Hageja

hinnangul

vastas

hinnapakkumine

kahjustuste

suurusele

ja

hageja

hüvitas

korteri

remondimaksumuse 756,16 eurot. Kindlustuslepingu järgne omavastus 200 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas BICM hagejale raporti kahjujuhtumi

uurimise kohta ning kahju suuruse kindlaks tegemise ja tõendite kogumise eest arve summas 162

eurot. Hageja hüvitas BICM arve alusel kahju suuruse kindlaks tegemise ja tõendite kogumise

kulu summas 162 eurot. Korteriühistu esindaja H. A. selgitas hagejale, et veekahju põhjustas

korteris nr xxxx purunenud keskkütte toru. Purunenud toru parandamine on võimalik vaid

korteris nr xxxx ning toru parandamiseks on vaja avada korteri nr xxxx põrand. Kostja on

korteriomandi Xxxx omanik. Kuna kahju põhjuseks oli kostja korteris ja seega tema mõjusfääris

paikneva keskküttetoru purunemine, siis esitas hageja kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise

nõude. Kostja sai kahjunõude kätte ja vastas hagejale 21.11.2017 e-kirjaga, et ei nõustu kahju

hüvitama. Hageja on hüvitanud kahju 756,16 eurot ja kahjus suuruse kindlaks tegemise ning

tõendite hankimise kulu 162 eurot. Hageja põhinõue otsene varaline kahju kokku on 918,16

eurot.

4. Kostja on korteriomandi Xxxx omanik ja veekahju sai alguse kostja korterist, kus purunes

keskkütte toru. Hagejale ei ole teada, et kostja oleks teavitanud teisi kaasomanikke või

korteriühistut, et tema korteris asub purunemisohtlik toru. Korteriomanik saab arvestada

asjaoluga, et hoone tehnilised süsteemid (sh küttesüsteem) võivad puruneda või korterit

kasutavad isikud võivad oma tegevusega hoone osasid (küttesüsteemi) kahjustada. Seega saab

eeldada, et teised korteriomanikud ei teadnud avariiohust ega saanud midagi ette võtta oma

korrashoiukohustuse täitmiseks ning see on teisi kaasomanikke vabandav asjaolu. Hageja

hinnangul on kostja rikkunud AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 p 1 toodud teist alternatiivset

kohustust ja on vastutav (sõltumata oma süü puudumisest) tekkinud kahju eest. Kostja ei

hoidunud ära oma mõjusfääris (korteriomandi reaalosas asuva) küttetoru purunemist.

Korteriühistu on selgitanud, et purunenud küttetoru asus ja toru parandamine oli võimalik üksnes

kostja korteris. Ei ole tähtsust, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi

reaalosast või kaasomandiosast. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab

korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav.

Korteriomanik (kostja) ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise

eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. VÕS § 492 lg-st 1 tulenevalt

läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või

kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

5. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 16.02.2016 teatas majahaldur kostjale, et

korteri xxxx all asuvasse korterisse nr xxxx on tunginud vesi korteri xxxx lae ning korteri xxxx

põranda vahel paiknenud keskküttetoru lekkimise tõttu. Veeavarii käigus ei tunginud korterisse

xxxx vett ning seal ei ole toimunud tegevust, mis põhjustanuks keskküttetoru lekkimise. Avarii

järgselt avati korteri xxxx lae ning korteri xxxx põranda vaheline ala, milleks eemaldati korteri

xxxx põrandal olnud parkett ning lõhuti selle all olnud betoonpaneel lahti, misjärel parandati

lekkiv keskküttetoru. Hageja väide, justkui purunes küttesüsteemi toru kostja korteris, on

tõendamata ja vale. Korteri xxxx põrand, mitte korteri xxxx lagi avati üksnes seetõttu, et

ehitustehniliselt oli parandustöid selliselt otstarbekam teostada. Kostja ei vastuta korteris xxxx

tekkinud veekahju eest, kuivõrd veeavarii ei toimunud korteris xxxx ning lekkinud keskküttetoru

ei ole korteri xxxx osaks. Lekkinud keskküttetoru paiknes korterite xxxx ja xxxx vahelises

betoonlaes, mitte korteri xxxx reaalosal ja see asub väljaspool eluruumi. Samuti polnud tegu

korteri xxxx eluruumide juurde kuuluva hooneosaga, mida oleks mingilgi viisil võimalik eraldi

kasutada. Kahju ei tekkinud korteri xxxx reaalosa kasutamisest ega kuulunud mingil viisil kostja

mõjusfääri. Kostja ei ole mistahes kohustust rikkunud, ei vastuta väidetava kahju eest ega saanud

kuidagi teada küttetorustiku purunemisest või purunemisohust või seda ära hoida. Kostja ei ole

küttetorustikku kahjustanud ning lekkekoha kohal olnud põrandal puudusid jäljed, mis viidanuks

sellele, et küttetorustik sai kahjustada korteri xxxx reaalosa kaudu. Kostjalt kahju hüvitamise

nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja pole toonud välja ega tõendanud, milles seisnes kostja

poolne kohustuse rikkumine, et kostja vastutaks rikkumise eest ning milline on rikkumise ja

kahju vaheline põhjuslik seos. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hagejal puudub õigus

nõuda viivist ja kahju kindlakstegemise kulude hüvitamist. Kostja esitas alternatiivse taotluse

vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi kahjuhüvitist nullini. Kostja hinnangul oleks antud olukorras

äärmiselt ebaõiglane mõista kostjalt välja kahjuhüvitis.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kindlustusandja, kes kindlustas Xxxx korteri nr xxxx

ja

sõlmis

korteriomanikuga

korteri

kindlustamiseks

kindlustuslepingu

nr

xxxx;

et

kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on kodukindlustuse tingimused xxxx; et korter xxxx sai

16.02.2016 kahjustada veeavarii tõttu, mille põhjuseks oli korteri nr xxxx põranda all valatud

põranda sisse paigutatud küttetoru purunemine; et purunenud küttetoru on maja üldise

küttesüsteemi osa ja kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse; et purunenud keskküttetoru

parandati Xxxx kortermaja korteriühistu tellimusel ning tööde eest tasus Xxxx korteriühistu

kindlustus ERGO Insurance SE; et hageja hüvitas kindlustusvõtjale taastamiskuludeks 756,16

eurot; et kostja on xxxx asuva korteri nr xxxx omanik.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas purunenud küttetoru asus kostja korteri reaalosa piires, kas kostjal

oli küttetoru korrashoidmise kohustus ja kas kostja vastutab tekkinud kahju eest.

8. Kahjujuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand

ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa

kuulub. Korteriomandiseaduses reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile KOS § 1

lg 2 järgi asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid, korteriomandi eripärast tulenevalt seega ka

kaasomandi sätteid. Korteriomanik on KOS § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud ka kaasomandi eset

kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi

tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise

lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õigusi kahjustamast.

9. Riigikohus on 11. detsember 2013 otsuse nr 3-2-1-129-13 p-s 19 märkinud, et: „Korteriomanike

ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe

korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi

erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate

kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja

kaasomanike vahel (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 15)“ ja p-

s 22 märkinud, et: “Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel

nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused

(vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine

korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse

rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või

tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriomanik ei

vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et

rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle

tagajärgedest

ülesaamist

korteriomanikult

oodata.

Sisuliselt

on

tegemist

rikkumise

vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik

vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka

Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15; 13. veebruari 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11; 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-

13, p 10)“.“

10. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

11. Hageja hinnangul asus purunenud keskküttetoru kostja reaalosas – põrandas, kostja mõjusfääris,

kostja rikkus keskküttetoru korrashoiukohustust ega hoidunud ära küttetoru purunemist. Hageja

ei ole toonud esile, mis põhjustas küttetoru purunemise ega märkinud konkreetselt, milliseid

kohustusi kostja rikkus ega seda kuidas oleks kostja pidanud ära hoidma küttetoru purunemise,

vaid eeldas, et kostja on kahju põhjustanud ning vastutab selle eest.

12. AS-i Arhitektuuribüroo Eek ja Mutso 1997.a ehitusprojekti seletuskirjaga ja asjas 27.12.2021

läbi viidud ekspertiisiga on tõendatud, et Xxxx hoonesse on projekteeritud keskküttesüsteem

soojuskandjaga vesi 80/60℃. Küttekehad paigutatakse välisseina äärde akende ette,

soojuskandja jaotus tehakse kollektorsüsteemiga, kollektorid paigutatakse sansõlmedesse,

plastiktorustik valatakse põrandasse. Korterelamu üldine küttesüsteem on ehitatud välja

kollektorküttena ning korterites on radiaatorid ühendatud jadamisi (1-toru süsteemis) ehk

korteris on siseneb kütte pealevool ühte radiaatorisse, selle tagasivoolust läheb järgmise

radiaatori pealevoolule ning lõpuks viimase radiaatori tagasivoolust üldisesse küttesüsteemi.

Hoone projekteerija M. E. 02.03.2021 13:16 elektronkirjast nähtuvalt on ehitusprojekti

konstruktsioonilise osa seletuskirjas märgitud „- Vahelaed. Monteeritavad vahelaed osaliselt

ekstruuderpaneelidest paksusega 220mm ja 265mm, mille helipidavus on 55dB. Sammumüra

vähendamiseks paigaldada paneeli peale 50mm paksune vahtpolüstürooli 50R kiht ja valada

sellele armeeritud monoliitbetoonist aluspõrand paksusega 50mm. Monoliitbetoonist vahelaed

valatakse 240mm paksuse plaadina betoonist C30/37 ja armeeritakse.“

13. Tallinna Linnaplaneermise ameti arhiivist pärineva korruseplaani kohaselt eeldas ekspert, et

korterite xxxx ja xxxx vaheline vahelagi on valatud monoliitsest betoonist, kuna nende kuju ei

ole nelinurkne vaid piiratud kaarseinaga, vt joonis 1 (paigaldades kaarseina kohale

õõnespaneelid, mis on nelinurksed, jääb osa paneelist kõrval olevasse korterisse või

üldkasutatavasse ruumi põhjustades niiviisi heliisolatsiooni ja tuleohutuse probleeme).

14. Ekspert tegi paikvaatlusel kindlaks, et korter xxxx pesuruumis ja/või WC-s küttesüsteemi

kollektorit ei ole, korteri küttekollektor paikneb korrus madalamal ehk 4. korruse üldkasutatava

koridori ripplae taga, mis nähtub fotodelt 5 ja 6. Korteri xxxx elutoas paiknevad kaks radiaatorit,

magamistoas üks, radiaatorite küttetorustik on toodud läbi põranda ja lähevad radiaatori sisendi

juurest otse alla, mis nähtub fotodelt 3 ja 4. Samadel fotodel on näha, et küttevee sulgventiilid

radiaatorite all puuduvad. Eksperdile ei olnud termokaameraga küttetorustikud radiaatoriteni

korteri xxxx põrandal tuvastatavad, kuid vaadeldes termokaameraga korteri xxxx lage, oli

eksperdile näha, et korter xxxx kohal asuva korteri küttetorud on nähtavad korter xxxx laes st

küttetorud on viidud radiaatoriteni vahelae alumises pinnas. Eelnev on nähtav termopiltidel 3-5.

Tallinna Linnaplaneermise ameti arhiivist saadud korruseplaani kohaselt eeldas ekspert, et

korterite xxxx ja xxxx vaheline vahelagi on valatud monoliitsest betoonist, kuna nende kuju ei

ole nelinurkne vaid piiratud kaarseinaga. Ekspert märgib, et monoliitsele vahelaele korter xxxx

kohal viitab ka termopiltidel 4 ja 5 nähtav küttekontuuri diagonaalne paiknemine toa suhtes,

kuna õõnespaneelides oleks küttetoru võimalik paigaldada teoreetilisel õõne sees, kuid see on

sirgjooneline (samas sihis paneeli pikema küljega), et korter xxxx laes olevate küttetorude

sügavuseks võib lae pinnalt arvestada koos lae pahtli ja värvikihi paksusega 4 mm ca 41 - 45

mm, et vahelae kogupaksuseks on 353 mm ja küttetorru läbimõõdu 16 mm korral on eeldatav

küttetoru sügavus korteri põranda pinnast arvates 292 mm ± 10 mm.

15. KOS § 2 lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või

mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning

mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi

kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Eelnevalt uuritud tõenditega loeb kohus

tõendatuks, et purunenud keskküttesüsteemi toru asus kaasomandi osas - monoliitsest betoonist

valatud vahelaes, mis kuulus kõigi korteriomanike kaasomandisse. Betoonist vahelae sisse

ehitatud keskküttetorustikku ei saa pidada kostja korteriomandi reaalosaks, sest see ei olnud

eluruumi põrandaks. Ka ei asunud antud keskküttetoru kostja mõjusfääris. Kostja korteris nr

xxxx ei olnud küttesüsteemi kollektorit ega radiaatorite all sulgventiile. Eksperdi hinnangust

nähtuvalt ei saanud kostja näha ega kontrollida lekete esinemist ega küttetorustiku korrasolekut.

16. Kostja esitatud tõenditega -kirjavahetus, arve, on tõendatud, et Xxxx hoone haldajaks on Pindi

Kinnisvara OÜ (registrikood 10677258), kes on sõlminud selleks lepingu Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Xxxx korteriühistuga.

17. Asjas 27.12.2021 läbi viidud ekspertiisist ei nähtu, millisel põhjusel küttesüsteem või selle osa

purunes ning hageja ei ole kohtule sellekohaseid põhjusi esile toonud ega tõendeid esitanud.

Samuti on esile toomata ja tõendamata, et kostja oleks AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 sätestatud

kohustusi korteriomanikuna rikkunud, et ta vastutaks kohustuste rikkumise eest ning et

rikkumise ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Seega ei pea kohus vajalikuks uurida ja analüüsida

kahju suuruse kohta esitatud tõendeid.

18. Asjaolu, et purunenud küttetoru parandamine oli võimalik korteri xxxx põranda avamise teel, ei

tõenda, et kostja oleks oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud ega seda, et ta vastutaks

kohustuste rikkumise eest või, et rikkumise ja kahju vahel oleks olnud põhjuslik seos.

Kindlustusvõtja J. O. ja korteriühistu esindaja H. A. avaldused selle kohta, et 16.02.2016

kahjujuhtumi põhjustas korteris xxxx lõhkenud keskküttetoru, on nende isikute arvamused kahju

põhjuse kohta, mitte asjatundjate uuritud ja põhistatud hinnangud, mistõttu ei saa nende tõendite

alusel lugeda hagi tõendatuks. Ekspert järeldas oma uurimuse põhjal, et korter xxxx parketi

vahetus ei saanud põhjustada küttetoru leket keset lage. Korter xxxx poolt oleks kõige

tõenäolisem vigastada küttetoru vahetult põrandast väljumise kohal enne radiaatoriga liitumist,

kuid sellisel juhul valguks küttevesi esmalt korter xxxx põrandale, rikuks selle viimistluse ning

alles seejärel valguks läbi vahelae alla korterisse xxxx. Remondi või seadmete paigaldamise

käigus on tõenäolisem puurida küttetorusse lae poolt, kuna ilma termokaamerata ei ole toru

asukoht tuvastatav ning toru kaugus lae pinnast on ca 5 cm versus 29 cm ülevalt puurides.

Lähtudes eeltoodust ja kuna hageja ei ole täitnud VÕS § 115 lg 1, §-de 127 ja 128 eeldusi, siis

tuleb jätta hagi kahju hüvitamiseks ja kõrvalnõude – viivise väljamõistmiseks, rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.

20. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik