2-20-13224/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse

avalikult

teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13. juunil 2022 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-13224

Kohtuasi

K. L. hagi Free Soul Media OÜ pankrotihalduri Jüri Truutsi,

Maksu- ja Tolliameti ning Viva Fuel OÜ vastu nõude

tunnustamiseks

Free

Soul

Media

OÜ

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: K. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Gert Kasekivi

Kostja I: Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Jüri

Truuts (Jõe 2, II korrus, Tallinn 10151

Kostja II: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu,

Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn)

Kostja III: Viva Fuel OÜ (registrikood 12072163 , asukoht

Männiku tee 123a // Väike-Männiku tn 6, 11216 Tallinn)

Resolutsioon

Jätta K. L. hagi Free Soul Media OÜ pankrotihalduri Jüri

Truutsi, Maksu- ja Tolliameti ning Viva Fuel OÜ vastu

tunnustada 46 304 euro suurust nõuet PankrS § 187 ja § 186

sätestatud eelisõigusnõudena, tunnustada K. L. 4 523,6 euro

suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 punktis 3 sätestatud

rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses või alternatiivselt tunnustada K. L.

46 304 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 punktis 3

sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud K. L. kanda ja määrata kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Haginõue

1. K. L. (edaspidi hageja) palus Free Soul Media OÜ (pankrotis) (edaspidi võlgnik)

pankrotimenetluses pankrotihalduri Jüri Truutsi (edaspidi pankrotihaldur või kostja I), Maksu- ja

Tolliameti (edaspidi kostja II) ning Viva Fuel OÜ (edaspidi kostja III) vastu esitatud hagis

tunnustada 46 304 euro suurust nõuet PankrS § 187 ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena,

tunnustada K. L. 4 523,6 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 punktis 3 sätestatud

rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses või alternatiivselt

tunnustada K. L. 46 304 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 punktis 3 sätestatud

rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja Free Soul Media OÜ pankroti ja võlgniku

pankrotihalduriks nimetati kostja I. 03.07.2017 võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu

kompromissotsus, mille kohaselt võlgnikku ei kustutata registrist ja äriühingu majandustegevus

jätkub, Part Capital OÜ võla 190 000 euro tagasimakse tähtaega pikendatakse kuni 01.03.2019,

võlgnikul on õigus täita oma kohustust enne nimetatud tähtaja saabumist ja ositi, intressi

nimetatud perioodil ei arvestata, järelevalvet kompromissi täitmiseks teostab pankrotihaldur Jüri

Truuts, kompromissi järelevalve teostamise tasu on 80 eurot tunnis ja kokku on see arvestatud

10 tunni eest ehk 800 eurot (sisaldab käibemaksu), võlgnik kannab pankrotimenetluse kulud

vastavalt seaduses sätestatule ja kompromiss kehtib kuni 01.03.2019.

3. Harju Maakohtu 14.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1429 kinnitas kohus võlgniku

kompromissotsuse ja lõpetas Free Soul Media OÜ pankrotimenetluse. Hageja on kompromissi

kehtivuse ajal ajavahemikus 06.02.2018 – 08.10.2018 andnud võlgnikule laenu ja laenulepingu

täitmiseks kandnud võlgniku pangakontole raha kokku 44 800 eurot. Kõik summad on tasutud

kompromissi kehtivuse ajal, mil võlgniku pankrotimenetlus oli kohtumäärusega lõpetatud.

Seega andis hageja võlgnikule suulise laenulepingu alusel laenu kokku 44 800 eurot selleks, et

täita võlgniku võlausaldaja Part Capital OÜ nõuet. Lisaks sellele on hageja 12.06.2017 tasunud

võlgniku käibemaksu 67,34 eurot, 23.08.2017 tasunud võlgniku eest riigilõivu 50 eurot,

04.09.2017 tasunud võlgniku Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr

20170905, summas 960.00 eurot, ajavahemikus 17.10.2017 – 19.09.2019 tasunud võlgniku

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i poolt väljastatud arveid kokku 5017,6 eurot.

4. Hageja esitas 07.09.2018 pankrotihaldurile taotluse kompromissi tühistamiseks, kuna võlgnik ei

suutnud täita kompromissi tingimusi. Pankrotihaldur esitas 13.09.2018 kohtule taotluse

kompromissotsuse tühistamiseks, sest võlgnik ei suuda täita kompromissist tulenevaid

kohustusi. Harju Maakohtu 21.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1429 tühistas kohus

14.08.2017 määrusega kinnitatud kompromissi võlgniku pankrotimenetluses ja taastas võlgniku

pankrotimenetluse. Hageja esitas 09.06.2020 pankrotimenetluses rahalise kohustuse täitmise

nõude ja nõudeavalduse, mille kättesaamist pankrotihaldur kinnitas ja avaldas, et ei nõustu

avalduses toodud õigusliku argumentatsiooniga.

5. 12.08.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur pani hageja 46 371,34 euro

nõude hääletusele eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt PankrS § 186 lg 1 ja §

187. Nõude tunnustamise poolt hääletas hageja ja vastu hääletasid kostjad II ja III. Seega

otsustati hageja nõuet 46 371,34 eurot eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt

PankrS § 186 lg 1 ja § 187 mitte rahuldada. Pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot

kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena, kuid nõudele esitasid kõik kostjad vastuväite ja nõue jäi

II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. Pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot

kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena, vastuväite nõudele esitasid kostjad II ja III ja nõue jäi

III rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata.

Pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena,

vastuväite nõudele esitasid kõik kostjad ja nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata.

Pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena,

nõudele esitasid vastuväite kõik kostjad ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata.

6. Hageja on seisukohal, et ta on kandnud pankrotivõlgniku pangakontole kokku 44 800 eurot

suulise laenulepingu alusel, mida kasutati võlgniku poolt Part Capital OÜ 190 000 euro suuruse

nõude osaliseks rahuldamiseks 44 800 euro ulatuses, mistõttu laenu tagastamise nõue on

tekkinud laenulepingu alusel kompromissi kehtivuse ajal ja hagejat tuleb käsitada uue

võlausaldajana PankrS § 187 tähenduses, kellel on tekkinud laenulepingust tulenev nõue

võlgniku vastu kompromissi kehtivuse ajal. Hageja on täitnud oma isiklikest rahalistest

vahenditest võlgniku rahalisi kohustusi kokku 6094,94 eurot PankrS § 148 lg 1 punktide 1 – 3

tähenduses ehk täitnud võlgniku kohustusi, mis tuli võlgniku poolt pankrotivara arvelt täita enne

jaotise alusel raha väljamaksmist vastavalt PankrS § 146 lg 1 punktile 3. Hageja täitis võlgniku

massikohustusi, kuna võlgniku konto oli kohtu poolt arestitud ning vabadest rahalistest

vahenditest piisas vaid pankrotihalduri tasuks. Haldur lubas tehtud kulutused hagejale

pankrotipesast hüvitada, kuid ei teinud tänaseni. Hageja tasus kompromissi kehtivuse ajal

võlgniku poolt tasumisele kuulunud käibemaksu kostjale II, riigilõivu ts. asjas nr. 2-17-1429

võlgniku eest ja võlgnikule osutatud õigusabiteenuste eest esitatud arved, mistõttu tuleb nõue

rahuldada enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid PankrS § 187 alusel. Hageja on ühtlasi

seisukohal, et tema poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks saab

olla ka VÕS § 1041. Kulutuste tegemise tulemusena rikastus võlgnik 6094,94 euro võrra, kuna

vabanes käibemaksu, riigilõivu ja õigusabikulude tasumise kohustusest. Nimetatud summa võrra

on pankrotivara suurem, kuigi pankrotivõlgnik oli kohustatud selle summa tasumiseks.

Kostja I vastuväidete kokkuvõte

7. Kostja I vaidleb hagiavaldusele vastu osaliselt ega välista, et hageja nõue 46 304 eurot saab olla

pankrotivõlausaldaja nõue, mis rahuldatakse vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 3 (III

rahuldamisjärgu nõue). Hageja nõue 46 304 eurot ei saa olla eelisõigus nõue vastavalt PankrS §

186 ja §186 2, kuna kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue tuleb panna kaitsmisele PankrS

§-des 100-107 sätestatud korras. Kaitsmisele pandud nõuetele tuleb tunnustamisel määrata

rahuldamisjärk vastavalt PankrS § 153 lg 1. Seega ei ole mitte kõik kompromissi ajal tekkinud

nõuded eelisõigusnõuded, mis rahuldatakse vastavalt PankrS § 186 ja PankrS § 187 vaid

üldreegli kohaselt hoopis rahuldatakse need vastavalt PankrS § 153 lg 1 toodud

rahuldamisjärkudele. Hagiavalduse viide majandusliku loogika puudumisele ei ole kohane.

Tavapärane on, et majandustegevuse jätkumisel pärast maksejõuetust või selle ajal, ei anta

võlgnikule krediiti sellistel tingimustel kui isikule, kelle suhtes ei kehti pankrotimenetluse

kompromiss. Äripartnerid kasutavad enamasti ettemaksu nõuet (mille saab võlgnik täita näiteks

võlausaldajate otsuse põhjal võetud krediidi arvelt). Väiksemate summadega arveldamisel

kasutatakse tavapärasest lühemaid maksetingimusi. Kostja I on seisukohal, et kui võlgnik saaks

võtta kompromissi kehtivuse ajal valimatult krediiti, mis rahuldatakse kompromissi tühistamisel

enne varasemate võlausaldajate nõudeid, siis ükski mõistlik võlausaldaja ei hääletaks

pankrotimenetluses kompromissi poolt. Seega on kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue

üldjuhul järgunõue PankrS §153 lg 1 mõistes. Et rakenduks §§ 186 ja 187 tulenev võlausaldaja

eelisõigus, peab olema täidetud mingi eritingimus. PankrS §186 kohaselt on eritingimuseks a)

võlgniku vastav kokkulepe võlausaldajaga ja b) halduri kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks.

Majandustegevuse jätkamiseks võetav krediit võib olla kokkulepitud (leping sõlmitud) enne

kompromissi sõlmimist, samuti aga ka pärast kompromissi sõlmimist ja kinnitamist, st

kompromissi kehtivuse ajal. Kuna eelisõiguse rakendamiseks peaks olema täidetud mingi

eritingimus, siis saab ka PankrS § 187 (koos viitega PankrS § 186-le, sh seeg lg 4-le) nimetatud

võlausaldaja puhul olla eelisõigus kehtiv üksnes juhul, kui võlgnikul on vastav kokkulepe

võlausaldajaga ja halduri kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks. Vastasel juhul muutuksid

sisutuks viide §-le 186 ja § 186 lg 3. Juhul kui eitada kompromissi kehtivuse ajal tekkinud

krediidi eelisõigusega rahuldamiseks erinõuete täidetuse vajadust, siis muutus sisutuks ka

PankrS § 190 lg 7 toodud regulatsioon koos viitega PankrS §-dele 100-107. Kuna hageja poolt

võlgnikule antud krediidi puhul ei olnud kindlasti täidetud pankrotihalduri kirjaliku nõusoleku

olemasolu nõue, siis ei saa hageja poolt antud krediit (sh nii laen kui ka hageja poolt tasutud

võlgnikule esitatud arved) olla eelisnõue PankrS § 186 ja § 187 mõistes.

8. Hageja nõue 4523,60 eurot ei saa olla vastavalt PanrkS § 153 lg 1 p 3 rahuldatav

pankrotivõlausaldaja nõue. 15) Vastavalt PankrS § 8 lg 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja)

isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

Koostoimes PankrS § 190 tuleb kompromissi tühistamise korral pankrotivõlausaldajana

käsitleda ka isikut, kelle nõue on tekkinud kompromissi kehtivuse ajal. Vastavalt PankrS § 153

lg 1 rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded. Kuna hageja nõue 4523,60 eurot ei

ole tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ega ka mitte kompromissi kehtivuse ajal, vaid

pankrotimenetluse ajal, ei ole selle nõude näol tegemist pankrotivõlausaldaja nõudega ja see ei

kuulu seega väljamaksmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 põhjal.

9. Kuna kostja I on põhjendanud, miks need nõuded ei kuulu rahuldamisele vastavalt PankrS 186 ja

§187 ning teisel juhul vastavalt PankrS § 153 lg 1 p3, siis ei ole nõuete tekkimise alus oluline.

Õige ei ole hageja väide, et haldur lubas hageja tehtud kulutused pankrotivarast hüvitada.

Nimetatud küsimus on olnud päevakorras. Haldur ei ole kulude hüvitamist välistanud, juhul kui

võlausaldajad kiidavad need kohustused selgesõnaliselt ja konkreetselt heaks ning nende

hüvitamiseks on seaduslik alus.

Kostja II vastuväidete kokkuvõte

10. Kostja II vastuse kohaselt oli võlausaldajate üldkoosolekul, millega kinnitati võlgniku poolt välja

pakutud kompromiss, ainsaks võlausaldajaks pankrotimenetluses võlgnikuga seotud isik Part

Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige I. T.. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 30.01.2020

hageja, kes on I. T.i tütar. Hageja ei ole tõendatud, et võlgnik oleks hagejalt saadud raha

reaalselt kasutanud oma kohustuste täitmiseks Part Capital OÜ ees. Part Capital OÜ ei ole alates

05.03.2018 enam võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses, kuna ta sõlmis Corporate Legal

Advisors OÜ-ga 05.03.2018 nõude loovutamise lepingu nr 180305-1, millega loovutas võlgniku

pankrotimenetluses 03.07.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude

190 000 eurot Corporate Legal Advisors OÜ-le. Nõude loovutamise lepingu kättesaamist on

hageja nõude loovutamise lepingul ka omakäeliselt kinnitanud. Corporate Legal Advisors OÜ

(endine ärinimi SFM Law Office OÜ) on nõude loovutamisest andnud kostjale I teada

21.01.2019 e-kirja teel. Corporate Legal Advisors OÜ esindaja V. T. on kostjale I 21.01.2019

saadetud e-kirjas kinnitanud, et nõue ei ole vahepeal muutunud, seda ei ole täidetud või sõlmitud

kokkuleppeid selle muutmiseks või ümberkujundamiseks. Seega, kui seisuga 21.01.2019 oli

Corporate Legal Advisors OÜ nõue võlgniku vastu jätkuvalt 190 000 eurot, ei vasta tõele hageja

väited selle kohta, et vahemikus 06.02.2018 kuni 08.10.2018 võlgnikule kantud 44 800 eurot

oleks läinud Part Capital OÜ nõude katteks. Kostja II ei pea eluliselt usutavaks, et kui hageja

kandis võlgnikule alates veebruarist 2018 kokku 44 800 eurot, siis hoiti seda lihtsalt võlgniku

pangakontol ega tehtud kompromissi kehtivuse ajal 06.02.2018 kuni 21.11.2018 tagasimakseid

väidetavalt Part Capital OÜ-le, olukorras, kus alates 05.03.2018 oli tegemist Corporate Legal

Advisors OÜ nõudega. Jaotusettepaneku kohaselt on võlgnik tasunud kohustust kokku 63 225

eurot, kuid maksed on teostatud OÜ Fastest Trade ja I. T.i arvelduskontole, samuti on makseid

teostatud OÜ Fastest Trade ja I. T.i kontole ka peale 05.03.2018 toimunud nõude loovutamist ja

perioodil 06.03.2018 kuni 07.11.2018 on makseid olnud kokku 32 175 eurot. Ülekandeid

võlgniku kontolt on tehtud OÜ-le Fastest Trade ja I. T.ile, kes ei ole pankrotihalduri poolt

koostatud esialgse jaotusettepaneku kohaselt võlgniku võlausaldajad. Tegemist võib olla raha

liigutamisega ühe äriühingu arvelduskontolt teisele äriühingule, kasutades selleks võlgniku

arvelduskontot ja kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks võlgniku arvelduskontodele tehtud

ülekannete arvelt tasunud just võlgniku kohustusi, siis ei ole hageja nõuet 44 800 eurot võimalik

tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

11. Kostja II hinnangul ei saa PankrS § 187 iseseisvalt tekitada võlausaldajale eelisõigust ehk õigust

nõuda oma nõude rahuldamist enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid, kuna see eeldab

PankrS §-s 186 sätestatud tingimuste, sh PankrS § 186 lg-s 4 täitmist, üksnes kompromissis

sisalduvana ning juba kompromissi kehtivuse ajal võimalikel tekkivatel võlausaldajatel ei saa

ainult PankrS §-le 187 tuginedes tekkida eeldust, et nende nõuded rahuldatakse kompromissi

tühistamise korral enne teiste võlausaldajate nõudeid. Kompromissotsusest tsiviilasjas nr 2-17-

1429 ei nähtu, et võlausaldajate üldkoosoleku poolt 03.07.2017 kinnitatud kompromissi

tingimused sisaldaksid võlgniku õigust võtta krediiti oma majandustegevuse jätkamiseks või et

krediiti andvate isikute nõuded rahuldatakse enne teiste võlausaldajate nõudeid. Hageja esitas

oma nõude pankrotimenetlus hilinenult, mistõttu ei saa tal tekkida PankrS §-st 187 tulenevat

eelisõigust nõude rahuldamisele.

12. Hageja õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arvete tasumisest 4523,60 euro kulutuste

nõude tunnustamise kohta PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena, märgib

kostja, et kostjale II teadaolevalt ei ole pankrotihaldur peale kompromissi tühistamist andnud

hagejale omapoolset nõusolekut õigusabi teenuse saamiseks ega ka ise õigusabi tellinud. Hagejal

võlgniku juhatuse liikmena ei ole õigust tegutseda pankrotivara arvelt või teha tehinguid, mille

tulemusena pankrotivara võiks väheneda. Pankrotihaldurilt eelnevalt vastavat kooskõlastust

saamata ei saa hageja eeldada, et tema poolt tasutu saab hüvitatuks pankrotivara arvelt. Seega ei

ole võimalik nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

Kostja III vastuväidete kokkuvõte

13. Kostja III esitatud menetlusdokument ei avanenud, mistõttu tema vastus hagile puudub.

Kohtuotsuse põhjendused

14. Pooltel ei ole vaidlust, et Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja võlgniku

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks kostja I; et 03.07.2017 võeti võlausaldajate üldkoosolekul

vastu kompromissotsus kehtivusega kuni 01.03.2019; et 14.08.2017 määrusega samas

tsiviilasjas kinnitas kohus võlgniku kompromissotsuse ja lõpetas pankrotimenetluse, et

21.11.2018 tühistas kohus kohtumäärusega kompromissi ja taastas võlgniku pankrotimenetluse.

15. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja nõuded 44 800 eurot ja 4523,60 eurot kuuluvad võlgniku

pankrotimenetluses tunnustamisel ja millises rahuldamisjärgus.

16. Kuni 1.02.2021 kehtinud PankrS § 106 lg 1 sätestas, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet,

selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on

vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused.

Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes

nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu

jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153

lg 1 p järgi rahuldatakse pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete

tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes muud tähtaegselt esitatud tunnustatud

nõuded.

17. Kuni 1.02.2021 kehtinud PankrS § 190 lg 7 sätestas, et kompromissi ajal tekkinud nõuete

kaitsmine toimub PankrS §-des 100-107 sätestatud korras. PankrS § 103 lg 7 kohaselt

märgitakse tunnustatud nõuete nimekirja millisesse rahuldamisjärku see on arvatud. PankrS §

153 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist

rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud

nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.

18. PankrS § 186 lg 1 kohaselt võib kompromissiga ette näha, et nende isikute nõuded, kes on

andnud võlgnikule krediiti tema majandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, rahuldatakse

kompromissi tühistamise korral sellele järgnevas pankrotimenetluses enne ülejäänud

pankrotivõlausaldajate nõudeid, sama paragrahvi lõike 4 järgi on isikul, kes on andnud

võlgnikule krediiti tema majandustegevuse jätkamise võimaldamiseks, õigus nõuda oma nõude

rahuldamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 üksnes juhul, kui võlgnik on

krediidiandjaga kokku leppinud, millises ulatuses krediidist tulenev põhinõue, intressid ja

kõrvalnõuded kuuluvad rahuldamisele vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja haldur on

selleks kokkuleppeks andnud oma kirjaliku nõusoleku.

19. PankrS § 187 sätestab, et paragrahvis 186 nimetatud krediidiandja nõude rahuldamise eelisõigus

kehtib ka võlausaldaja suhtes, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud lepingust kompromissi

kehtivuse ajal.

20. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PankrS §-s 187 sätestatud võlausaldaja eelisõiguse

kohaldamiseks peavad olema täidetud tingimused, mis on sätestatud PankrS §-s 186 ehk

võlgniku kokkulepe võlausaldajaga ja halduri kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks ning muul

juhul rahuldatakse nõuded vastavalt PankrS § 153 lg 1 toodud rahuldamisjärkudele.

21. Kompromissotsuse ja selle kinnitamise kohtumäärusega on tõendatud, et 03.07.2017

võlausaldajate üldkoosolekul võeti vastu kompromissotsus, mille kohaselt võlgnikku ei kustutata

registrist ja äriühingu majandustegevus jätkub, Part Capital OÜ võla 190 000 euro tagasimakse

tähtaega pikendatakse kuni 01.03.2019, võlgnikul on õigus täita oma kohustus enne tähtaja

saabumist ja ositi, intressi nimetatud perioodil ei arvestata, järelevalvet kompromissi täitmiseks

teostab pankrotihaldur, kompromissi järelevalve teostamise tasu on 80 eurot tunnis, kokku 10

tunni eest 800 eurot (käibemaksuga), võlgnik kannab pankrotimenetluse kulud vastavalt

seaduses sätestatule ja kompromiss kehtib kuni 01.03.2019. Kompromissotsusest ja

kohtumäärusest ei nähtu pankrotihalduri kirjalikku nõusolekut kokkuleppeks ja hageja ei ole

seda ka muude tõenditega tõendanud. Pankrotihalduri vastuväidetest nähtuvalt ei ole ta vastavat

nõusolekut andnud. Kuna hageja poolt võlgnikule antud krediidi puhul ei ole pankrotihalduri

kirjaliku nõusoleku olemasolu täidetud, siis ei ole hageja poolt antud laen ega ka hageja tasutud

võlgnikule esitatud arved eelisnõuded PankrS § 186 ja § 187 mõttes. Järelikult tuli hageja

kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue panna kaitsmisele PankrS § 100-107 kehtestatud

korras ja määrata rahuldamisjärk vastavalt PankrS § 153 lg 1. Hageja oma nõuet

pankrotimenetlus õigeaegselt ei esitanud.

22. Kostja I ei vaielnud vastu, kuid kostja II vaidles vastu, et hageja nõue 46 304 eurot saab olla

pankrotivõlausaldaja nõue, mis rahuldatakse vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 3 III rahuldamisjärgu

nõudena. Kohus on seisukohal, et kostja II vastuväited hageja nõude III rahuldamisjärgu

nõudena rahuldamata jätmiseks on põhjendatud.

23. Hageja on hagiavalduses esile toonud, et võlgniku pangakontole laenuna kantud 44 800 eurot

kasutas võlgnik Part Capital OÜ 190 000 euro suuruse nõude osaliseks rahuldamiseks 44 800

euro ulatuses. Kohtule esitatud kompromissotsusega on tõendatud, et ainsaks võlausaldajaks

pankrotimenetluses oli võlgnikuga seotud isik Part Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige I. T..

Äriregistri ja rahvastikuregistri väljatrükkidega on tõendatud, et võlgniku juhatuse liikmeks oli

alates 30.01.2020 hageja, kes on I. T.i tütar. Laenu üleandmise tõendamiseks esitatud

maksekorraldustest nähtub küll raha ülekandmine võlgnikule, kuid hageja ei ole tõendatud, et

võlgnik oleks laenuraha kasutanud oma kohustuste täitmiseks Part Capital OÜ ees. Nõude

loovutamise lepinguga nr 180305-1 on tõendatud, et Part Capital OÜ ning Corporate Legal

Advisors OÜ (perioodil 05.04.2018 kuni 29.04.2019 ärinimega SFM Law Office OÜ, perioodil

28.08.2017 kuni 05.04.2018 ärinimega DunCorp OÜ) sõlmisid 05.03.2018 nõude loovutamise

lepingu nr 180305-1, millega Part Capital OÜ loovutas võlgniku pankrotimenetluses 03.07.2017

toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõude 190 000 eurot Corporate Legal

Advisors OÜ-le. Seega ei ole Part Capital OÜ alates 05.03.2018 võlgniku pankrotimenetluses

enam võlausaldajaks. Nõude loovutamise lepingust nähtub, et hageja on nõude loovutamise

lepingu kättesaamist allkirjaga kinnitanud. 21.01.2019 e-kirjaga on tõendatud, et Corporate

Legal Advisors OÜ (ärinimega SFM Law Office OÜ) on nõude loovutamisest teatanud

pankrotihaldurile 21.01.2019.

24. Pankrotihalduri poolt 03.10.2019 koostatud esialgsest jaotusettepanekust nähtuvalt on pärast

kompromissi kinnitamist võlgnik tasunud kohustusi kokku 63 225 eurot OÜ Fastest Trade ja I.

T.i arvelduskontole. Jaotusettepanekust nähtub veel, et makseid on teostatud OÜ Fastest Trade

ja I. T.i kontole ka pärast 05.03.2018 toimunud nõude loovutamist ja perioodil 06.03.2018 kuni

07.11.2018 on makseid tehtud kokku 32 175 eurot. Corporate Legal Advisors OÜ (endine

ärinimi SFM Law Office OÜ) esindaja V. T. on kostjale I 21.01.2019 saadetud e-kirjas

kinnitanud, et nõue ei ole vahepeal muutunud, seda ei ole vahepeal ka täidetud või sõlmitud

kokkuleppeid selle muutmiseks või ümberkujundamiseks. Järelikult oli Corporate Legal

Advisors OÜ nõue seisuga 21.01.2019 võlgniku vastu endiselt 190 000 eurot. Ülekandeid

võlgniku kontolt on tehtud OÜ-le Fastest Trade ja I. T.ile, kes ei ole pankrotihalduri poolt

koostatud esialgse jaotusettepaneku kohaselt võlgniku võlausaldajad. Seega asub kohus

seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et perioodil 06.02.2018 kuni 08.10.2018 võlgnikule

kantud 44 800 eurot oleks kasutatud Part Capital OÜ nõude tagasimaksmiseks. Kuna ei ole

tõendatud, et hageja poolt võlgniku arvelduskontodele tehtud ülekannete arvelt oleks ka

tegelikult tasutud võlgniku kohustusi, siis asub kohus seisukohale, et hageja nõuet summas

44 800 eurot ei ole võimalik tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu

nõudena.

25. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnustada oma nõuet 4523,60 eurot PankrS § 153 lg 1 p 3

sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Kulutuste hüvitamise nõue tuleneb LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS poolt õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arvete tasumisest. PankrS

§ 190 lg 4 kohaselt taastatakse kompromissi tühistamise korral pankrotimenetlus ning PankrS §

36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja

käsutada üle pankrotihaldurile.

26. Pankrotihalduri vastusest nähtuvalt ei ole ta pärast kompromissi tühistamist andnud hagejale

omapoolset nõusolekut õigusabi teenuse saamiseks ega ka ise õigusabi tellinud. Pankrotihaldur

ei ole välistanud tehtud kulutuste hüvitamist juhul kui võlausaldajad kiidavad need kohustused

selgesõnaliselt ja konkreetselt heaks ning hüvitamiseks on seaduslik alus. Kostja II on

seisukohal, et hagejal võlgniku juhatuse liikmena ei ole õigust tegutseda pankrotivara arvelt või

teha tehinguid, mille tulemusena pankrotivara võiks väheneda. Kui hageja on tasunud võlgniku

nimele väljastatud õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arveid omal initsiatiivil ega ole

saanud vastavat kooskõlastust eelnevalt pankrotihaldurilt, ei saa hageja eeldada, et tema poolt

tasutu saab hüvitatuks pankrotivara arvelt.

27. Vastavalt PankrS § 8 lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku vastu

varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 153 lg 1 järgi

rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded. Koostoimes PankrS §-ga 190 tuleb

kompromissi tühistamise korral pankrotivõlausaldajana käsitleda ka isikut, kelle nõue on

tekkinud kompromissi kehtivuse ajal. Kuna hageja nõue 4523,60 eurot ei ole tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist ega ka kompromissi kehtivuse ajal, vaid pankrotimenetluse ajal, siis ei

ole selle nõude näol tegemist pankrotivõlausaldaja nõudega ja see ei kuulu seega

väljamaksmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 põhjal. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et

hageja nõuet summas 4523,60 eurot ei ole võimalik tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud

rahuldamisjärgu nõudena.

28. Kuna hageja nõuded ei kuulu rahuldamisele vastavalt PankrS §-le 186, §-le 187 ega PankrS §

153 lg 1 p-le 3, siis ei oma tähtsust nõuete tekkimise alus, mistõttu puudub vajadus selle

analüüsimiseks.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

30. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 13.06.2022 kohtuotsus.