1-22-3270/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-22-3270

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2022.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-3270 (2231700451) Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Ave

Mõistlik Abiprokurör Silja Seeder Kriminaalasi

V.N süüdistus järgi KarS § 121 lg 2 p 3 kokkuleppemenetluses; Süüdistatav V.N, isikukood: XXX, XXX kodanik,

emakeel xxx keel, xxx xxx, elukoht: xxx, , töökoht varasemalt korduvalt väär – ja kriminaalkorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole; Varasem karistatus

• 13.08.2020.a Harju Maakohtu poolt KarS § 4231

(episood 11.06.2019.a) ja KarS § 424 lg 2 järgi

KarS § 63 lg 1 alusel karistatud vangistusega 1 aasta. KarS § 4231 järgi (episoodid 09.08.2019.a,

15.08.2019.a, 14.09.2019.a) karistatud

vangistusega 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel

suurendatud üksikkaristusest raskeimat ja

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

mõistetud karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 20 päeva vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka 7 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.04.2015.a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa s.o 1 aasta 3 kuu ja 16 päeva pikkuse

vangistuse võrra ning lõplikuks karistuseks

mõisteti 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

Karistusaja alguseks loeti 14.11.2019.a, millest alates kuulus ära kandmisele 2 aastat 3 kuud ja 29

päeva vangistust. Alates 13.08.2020.a kohaldati

tõkendit vahistamine. 19.03.2021.a. Tartu

2

Maakohtu Valga kohtumaja kohtumäärusega vabastati V.N kriminaalasjas nr 1-20-4518 Harju Maakohtu 13.08.2020.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos t ema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4, 5 alusel määrati V.N-ile katseaeg

kuni 15.03.2022.a. KarS § 751

lg 3 vastavalt määrati V.N elektroonilise valve kestuseks

4 kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakati elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitati V.N hea külge. KarS § 78 lg 2 järgi hakkas üldine katseaeg

kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. V.N

allutati KarS § 76 lg 5 alusel

käitumiskontrollile kuni 15.03.2022.a ning viimane oli kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 ning KarS § 75 lg 2 p.p 2, 21, 4, 8, 9 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi;

• 20.06.2019.a Harju Maakohtu kohtumäärusega

KarS § 76 lg 7 alusel pöörati täitmisele V.N

Harju Maakohtu 20.04.2015.a.

kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi

ennetähtaega vabastamise sisuga ärakandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust. V.N

kohustati ilmuma kohtumääruse

jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse. V.N karistuse kandmise algust

hakati lugema alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või alates tema kinnipidamisest;

• 18.06.2008.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust, KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti nimetatud

karistusega kaetuks 22.11.2007.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus – vangistus 2

aastat ja 4 kuud, seega mõisteti liitkaristuseks 3

aastat vangistust. Nimetatud karistuses arvati maha eelmise s.o 22.11.2007.a kohtuotsuse järgi

osaliselt ära kantud karistus, mis 18.06.2008.a. seisuga oli 1 aasta 1 kuu ja 19 päeva vangistust,

ega ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 11 päeva vangistust, millisest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha isiku

poolt eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5

3

kuud ja 2 päeva vangistust, millise karistusaja alguseks loeti 18.06.2008.a.; RESOLUTSIO

ON Juhindudes KrMS § dest § 126 lg 3 p 1; § - 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1

p 5; § 249; § 311; § 313; KarS § de § 44 lg 2; § 66 lg 1, - 3 kohus otsustas: 1. V.N 121 lg 2 p 3 Süüdi tunnistada KarS § järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda rahalise karistusega 100

(ükssada) päevamäära, arvestades KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära

suuruseks 10.- (kümme) eurot s.t karistada teda rahalise karistusega summas 1000.- rot. (üks tuhat) eu 2. rahaline karistus summas 1000.- ( Juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 üks tuhat)

eurot tuleb V.N tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 10 ( ) kuu jooksul. V.N on kohustatud tasuma kohtuotsuse kümne

makseinfos märgitud ajal ükssada igakuiselt 100.- ( ) eurot kuni kohustuse

täitmiseni Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank, märkides ära ka kohtuotsuse makseinfos välja toodud viitenumber. 3. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad

digitaalsed andmekandjad (3 DVD-R plaati) ning nendel olev teave kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. 4. -de 173 lg 1 V.N-ilt KrMS § – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel

välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 981.- (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot;

• kohtueelses uurimisel temale õigusabi teenuse osutamisega seotud kaitsjakulud kogusummas 194,40.- (ükssada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti) eurot;

5. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud (sundraha ja kaitsjakulud) tuleb V.N tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse makseinfos märgitud ajal ja

ulatuses. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse V.N-ile kas kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse talle kohtuotsuse

jõustumisel e-posti aadressile: peeter.eelmaa@gmail.com. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

4

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Süüdistus ja kokkuleppe sisu V.N selles, et tema olles 25.01.2011 Harju on kohtu alla antud ja teda süüdistataks Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning seega olles varem

toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti viibides 17.02.2022 kella 19.19 paiku xxx koridoris tungis kallale A. E.le, haarates parema käega A. E. kaelast kinni ning lüües

vasaku käe rusikaga vähemalt ühel korral t näo piirkonda ja parema jalaga alaselja A. E. piirkonda. Samuti tiris V.N Tallinnas xxx

A. E.t juustest, lõi vähemalt kahel korral käega vastu nägu ja tõukas ta üle toa, mille tagajärjel A. kukkus. Sellise tahtliku tegevusega E. tekitas V.N kannatanule füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: muhu kukla piirkonda, ninaluude nihkega murru, ninale 1,2 cm pikkuse kaarjas haava ning turse ninal. Seega pani V.N oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise,

samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt see on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 26. mail 2022.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav

V.N ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Helen Kiviloo taotleb kohtus V.N süüdi tunnistamist KarS § järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja 121 lg 2 p 3 V.N karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära arvestusega 10.- eurot s.o summas 1000.- eurot. Kokku on lepitud selles, et KarS

§ 66 lg 1, 3 alusel kuulub rahaline karistus V.N tasumisele ositi 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 100.- eurot.

Kohtule antakse teda, et käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 3 DVD-R plaadil olevad salvestised, millised on kriminaalasja materjalide juures ja, millised tuleks jätta kriminaalasja materjalide juurde. Samuti on kohtule teada, et V.N oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu

le mittevaralist kahju, kuid kannatanu tsiviilhagi esitanud ei ole. A. E.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme

kuriteo toimepanemise eest summas 981.- eurot, kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse eest tekkinud kaitsjakulu summas 194,40.- eurot ning seda KrMS § 180 lg 3 tulenevalt alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul ositi tehtavate maksetena. Menetlus maakohtus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10.06.2022.a V.N toimunud kohtuistungil süüdistatav märkis, et kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi ja selgitas, et tema jääb prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe juurde s.t viimane nõustus sõlmitud kokkuleppega,

kinnitades, et . V.N kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe nõustus riigituludesse menetluskulude s.t sundraha ja kaitsjatasu tasumisega seda kokkuleppes märgitud ajaperioodi jooksul.

5

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Silja Seeder jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist kokkuleppes välja toodud ettepanekut ning tingimusi arvesse võttes. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused ning arvamus abiprokuröri e sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised

jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud

kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et V.N 121 lg 2 p 3 tuleb süüdi tunnistada KarS § järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele s.t karistades teda

rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades KarS § 44 lg 2 tulenevalt tema karistuse päevamäära suuruseks 10. eurot, s.o summas 1000 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel -

kuulub rahaline karistus V.N tasumisele ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt kuni kohustuse täitmiseni 100.- eurot .

Süüdistatavalt kuulub riigi uludesse väljamõistmisele ka sundraha teise astme kuriteo t toimepanemise eest summas 981.- eurot ja kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel osutatud

õigusabi teenuse eest summas eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad 194,40.- menetluskulud V.N hüvitamisele alates kohtuotsuse jõustumisest ning seda ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena ses. kohtuotsuse makseinfos määratud ajaks ja ulatu Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses

on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude

kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3

kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised

meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas

või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses

sätestatud juhul töötatakse ümber; kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse

omanikule või seaduslikule valdajale; kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes on menetlusosalised jõudnud kokkuleppele

kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes vastu võetavate meetmete osas. Kohus nõustub menetlusosaliste poolt tehtud ettepanekuga asitõendite suhtes vastuvõetavate meetmete osas, kinnitades ja tuues kokkulepitu taotletud kujul detailselt välja kohtuotsuse resolutiivosas. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/