3-22-951/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-951

Haldusasi

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 18.04.2022 otsuse nr 39-22/238588

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Toolpoint OÜ ja OÜ Ekstreemmoto,

esindaja adv Triin Väljaots

Vastustaja (hankija/halduskohtule kaebuse esitaja) Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja v.adv Keidi Kõiv

Kolmas isik (ühispakkujad) Auto Lüliti OÜ ja OMT

Varustus OÜ, esindaja v.adv Stig Hendrikson

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda asja materjalide juurde võtmast vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi

lisasid 1-7 ning tagastada need vastustajale.

2. Võtta asja materjalide juurde vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 8.

3. Kuulutada menetlus kinniseks vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 8 ja

vastustaja

03.06.2022

menetlusdokumendi

failinimega

„RKK_seisukoht_03

22_tervik.pdf“ osas.

4. Piirata kaebaja ja kolmanda isiku ning nende esindajate juurdepääsu otsuse

resolutsiooni punktis 3 nimetatud dokumentidele.

5. Jätta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kaebus rahuldamata.

6. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt välja Toolpoint OÜ ja OÜ Ekstreemmoto

kasuks solidaarselt menetluskulud 2340 eurot (sh käibemaks).

7. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

3-22-951

2(14)

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb

sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) avaldas 02.08.2021 riigihangete

registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „L-kategooria sõidukite ostmine“

(viitenumber 238588) hanketeate (edaspidi HT). Hange oli jagatud kaheks osaks: 1) osa 1 –

mootorrattad ja 2) osa 2 – ATV-de ostmine.

2. HT osa IV punkti 1) kohaselt sõlmis hankija igas hanke osas raamlepingu ühe pakkujaga.

Hanke osas 1 sõlmis hankija raamlepingu ühispakkujatega Auto Lüliti OÜ ja OMT Varustus

OÜ (leping on allkirjastatud 18.11.2021, 19.11.2021 ja 21.11.2021), selle raamlepingu

kogumaksumus vastavalt „Hankelepingu sõlmimise teate“ osale V on 1 200 000,0 eurot.

3. Hankija on sõlminud ühispakkujatega Auto Lüliti OÜ ja OMT Varustus OÜ hankelepingu

(leping on allkirjastatud 01.06.2022 ja 07.01.2022) mootorrataste GasGas EC 350F ostmiseks

(ühe mootorratta kogumaksumus 10 602,0 eurot ja 10 740,0 eurot). Hankelepingule lisatud

pakkumuse (28.12.2021) kohaselt on preventiivsete hooldustööde hind 7209,0 eurot; varuosade

hind 784,6 eurot. Sõlmitud hankelepingu punkti 1.4. kohaselt on lepingu maksumuseks 891 948

eurot.

4. Toolpoint OÜ ja OÜ Ekstreemauto esitasid 23.03.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile

(edaspidi VAKO) vaidlustuse, milles palusid tuvastada hankija ning ühispakkujate Auto Lüliti

OÜ ja OMT Varustus OÜ vahel sõlmitud hankelepingu, mille alusel osteti mootorrattaid

GasGas EC 350F, tühisus.

5. VAKO 18.04.2022 otsusega vaidlustusasjas number 39-22/238588 rahuldati riigihangete

seaduse (RHS) § 197 lg 3 punkti 1 alusel vaidlustus ja tuvastati Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse ja Auto Lüliti OÜ ja OMT Varustus OÜ vahel sõlmitud hankelepingu (allkirjastatud

06.01.2022 ja 07.01.2022) mootorrataste GasGas EC 350F ostmiseks tühisus (resolutsiooni

punkt 1), mõisteti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Toolpoint OÜ ja OÜ Ekstreemmoto

kasuks RHS § 198 lg 1 alusel välja tasutud riigilõiv 640 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3510

eurot käibemaksuga (resolutsiooni punkt 2) ning jäeti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning

Auto Lüliti OÜ ja OMT Varustus OÜ vaidlustusmenetluses kantud kulud nende endi kanda

(resolutsiooni punkt 3). VAKO otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Vaidlustatud hankelepingut pole veel täidetud. Sõlmitud hankelepingus on tarnetähtajad xx xx

xxxx ja xx xx xxxx. Hankija selgituse kohaselt on kolmas isik hankijale kinnitanud, et esimesed

sõidukid tarnitakse hankijale xx xx xxxx ja xx xx xxxx, kuid ainuüksi selle selgituse alusel ei

saa asuda seisukohale, et hankeleping täidetakse neil kuupäevadel.

Riigihanke tulemusena sõlmitava raamlepingu esemeks ei ole kõik L-kategooria sõidukid (nagu

väidab kolmas isik). Hankija sai raamlepingu kolmanda isikuga sõlmida üksnes kolmanda isiku

pakkumusest lähtuvalt, st mootorrataste AJP SPR 510R ostmiseks. Nende mootorrataste hind

on fikseeritud kaheks aastaks (lisa 1 „Raamlepingu projekt“ p 3.3). RHS § 30 lg-st 3 tuleneb,

3-22-951

3(14)

et ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingud võivad olla kahesugused: 1) raamlepingus on kõik

sõlmitava hankelepingu tingimused kindlaks määratud; 2) raamlepingus ei ole kõiki sõlmitava

hankelepingu tingimusi kindlaks määratud. Esimesel juhul ei ole hankelepingu sõlmimisel

tegemist pakkumuse täpsustamisega. Hankelepingute oluliseks tingimuseks on ese ja selle

maksumuse kujunemine, mis peavad raamlepingus olema kindlaks määratud. Kui hankija

soovib ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel osta lisaks pakkumuses esitatule

samaliigilisi asju, siis peavad raamlepingus olema esitatud eelkõige nõuded neile

samaliigilistele asjadele ja nende maksumuse esitamise alused. Teisel juhul on oluline, et

hankija esitatavad tingimused, millest lähtuvalt hankeleping sõlmitakse, ei tohi oluliselt muuta

esitatud pakkumust, vaid üksnes seda täpsustada. Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu puhul

peab riigihanke alusdokumentidest tulema, kas hankeleping sõlmitakse raamlepingu tingimuste

alusel või nähakse ette pakkumuse täpsustamine.

VAKO ei nõustu hankija ja kolmanda isikuga, et kõik tingimused teiste mootorrataste ostmiseks

on toodud HT osa II p-s 1.4), TK p-s 1.3, Lisa 1 „Raamlepingu projekt“ p-des 1.3 ja 1.4.

Vaidlust ei saa olla selles, et pakkumus tuli esitada ühe tootja mootorrattale (vt TK p 1.5).

Hankija on „Hanke lühikirjelduses“, HT osa II p-s 1.4) ja TK p-s 1.3 teinud viite õigusele osta

ka muid sõidukeid, kuid see viide on ebamäärane. Ainuüksi see viide ei tähenda, et kõik muud

sarnase konfiguratsiooniga sõidukid on automaatselt sõlmitava raamlepingu esemeks ja nende

maksumuse määrab kindlaks pakkuja, kellega sõlmiti raamleping.

Kui hankija soovis lähtuda Lisa 1 „Raamlepingu projekt“ p-dest 1.3 ja 1.4, siis pidi ta silmas

pidama, et kõik sõlmitava hankelepingu tingimused pole neis kindlaks määratud – eelkõige

puuduvad nõuded täiendavalt ostetavatele mootorratastele, nende maksumusele ja muudele

kaupadele/teenustele. See tähendab, et kui hankija soovis osta raamlepingu alusel sõlmitava

hankelepinguga edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud mootorratastest erinevaid

mootorrattaid, siis selleks tingimusi polnud RHAD-s, sh raamlepingus ette nähtud. Vaatamata

sellele, et RHAD on pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva kohustuslikud, siiski sätestades

õiguse vajadusel osta ka teisi samaliigilisi kaupu ja teenuseid, mis ei sisaldu riigihanke

pakkumuses, ilma nendele kaupadele ja teenustele nõuete ning maksumuse kindlaksmääramise

aluste sätestamist raamlepingus, võttis hankija ise endalt võimaluse raamlepingu alusel osta

kolmanda isiku pakkumuses esitatud mootorratta kubatuurist väiksema kubatuuriga

mootorrattaid.

Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu puhul võib hankija hankelepingu sõlmimiseks paluda

edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal vajaduse korral esialgset pakkumust

täpsustada, aga mitte esitada täiesti uut pakkumust. Puuduvad andmed, et hankija oleks palunud

kolmandal isikul oma pakkumust täpsustada (vt RHS § 30 lg 3). Kolmanda isiku 28.12.2021

esitatud pakkumisest tuleneb, et esitatud pakkumust on muudetud nii pakutava mootorratta kui

ka maksumuste osas.

Ka RHS § 123 lg 1 p-d 3 ja 4 ei andnud hankijale alust lepingu sõlmimiseks. Hankelepingu

maksumus on 74% raamlepingu maksumusest. Hankija ei saanud riigihanke tulemusena

sõlmitud raamlepingu alusel kolmanda isikuga lepingut sõlmida, sest 1) selleks puuduvad

RHAD-s kindlaksmääratud tingimused ning 2) see on vastuolus kolmanda isiku esitatud

pakkumusega. Seetõttu on tegemist tühise hankelepinguga (RHS § 121 lg 1 p 1).

Puudub tõendatud avalik huvi jätta leping jõusse (RHS § 197 lg 3 p 2), kuivõrd

vaidlustusmenetluses ei selgunud, miks hankija on lepingus ette näinud sellised tähtajad ( 54%

ostetavates mootorratastest hiljemalt xx xx xxxx ning 46% hiljemalt xx xx xxxx).

6. Hankija esitas 27.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 18.04.2022 otsuse

vaidlustusasjas nr 39-22/238588 tühistamiseks osas, millega VAKO rahuldas vaidlustuse ja

tuvastas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Auto Lüliti OÜ ja OMT Varustus OÜ vahel

3-22-951

4(14)

sõlmitud hankelepingu (allkirjastatud 06.01.2022 ja 07.01.2022) mootorrataste GasGas EC

350F ostmiseks tühisuse või alternatiivselt VAKO 18.04.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 39-

22/238588 tühistamiseks osas, milles VAKO leidis, et puudub tõendatud avalik huvi Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ning Auto Lüliti OÜ ja OMT Varustus OÜ vahel sõlmitud

hankelepingu (allkirjastatud 06.01.2022 ja 07.01.2022) jõusse jätmiseks RHS § 197 lg 3 p 2

alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Hankija hinnangul on VAKO vaidlusalune otsus õigusvastane. Vaidlusalune hankeleping

ei ole tühine.

7.1. RHAD-s kehtestatud nõuded võimaldasid hankijal osta kergsõidukeid GasGas EC 350F (vt

HT osa II p 1.4, tehnilise kirjeldus p 1.3 ja raamlepingu punktid 1.3-1.4). Hankelepingu ese oli

selgesti laiem, kui vaid üks konkreetne sõiduk – hankelepingu esemeks oli hankija vajadustele

vastav, kuid tehnilises kirjelduses sätestatud parameetritesse jääv kergsõiduk.

7.2. VAKO on eksinud, kui leidis, et hankelepingu esemeks sai olla üksnes pakkumuses

esitatud kergsõiduk ning muude samaliigiliste kergsõidukite ostmiseks raamlepingu alusel

puudusid selleks nõutavad tingimused. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selliseks puhuks

pidanuks raamlepingus lisaks eeltoodule sisalduma ka maksumuse esitamise alused, siis jääb

hankelepingu esemeks olnud kergsõidukite maksumus RHS § 123 lg 1 p 3 piiridesse.

Kolmandad isikud pakkusid pakkumuses kergsõidukit SPR 510R ENDURO hinnaga 8599

eurot/tükk, hankeleping sõlmiti kergsõidukile GasGas EC 350F hinnaga 10 602 eurot (ilma

lisavarustuseta) ja 10 740 eurot/tükk (koos lisavarustusega). Seetõttu on hinnavahe vastavalt

2003 eurot (23,29%) ja 2141 eurot (24,89%) ning kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 3. Muudatuse

väärtuse esemeks saab võtta üksnes lepingu eseme väärtuse suurenemise vastavalt esialgses

pakkumuses sisaldunud kergsõiduki väärtuse maksumusest. Riigihankes avaldatud tingimused

ei saanud tekitada ettevõtjates arusaamatust ja/või mitmeti mõistmist. Seda kinnitab ka asjaolu,

et riigihanke raames ei küsitud hankijalt ühtegi küsimust, samuti hanketingimusi tähtaegselt ei

vaidlustatud.

7.3. Väär on kaebaja väide, et ostetud mootorrattad ei vasta raamlepingus kehtestatud nõuetele

ning tegemist on hankelepingu eseme olulise muutmisega. Vaidlustusmenetluses on hankija

selgitanud oma 08.04.2022 menetlusdokumendis, et täiesti põhjendamatu on vaidlustajate hirm,

et hankija on hankelepingu eset oluliselt muutnud ning tellitud kergsõidukite osas vähendanud

lisavarustuse hulka. Sellise väite on vaidlustajad tuletanud tellitud kergsõidukite hinnast koos

lisavarustusega summas 10 740 eurot. Iga mõistlik isik saab aru, et kogu tehnilises kirjelduses

nõutud lisavarustuse maksumus ei saa kuidagi olla 138 eurot (digitaalse kohtutoimiku

leheküljed (dtl-d) 1015-1016). Lauseosa „lisavarustus“ kergsõidukite hinnastuses ei tähenda

kogu tehnilises kirjelduses nõutud lisavarustust, vaid nagu nähtud kolmanda isiku 09.05.2022

esitatud lisast 2, siis puudutab „lisavarustuse“ klausel üksnes piduriketta kaitsme olemasolu.

7.4. Kolmanda isiku 09.05.2022 menetlusdokumendi lisa 2 puhul on tegemist arvega, kust ei

nähtu ega peagi nähtuma mootorrataste tehniline detailsus. Ostetud mootorrataste erivormi

viimisele viitab kolmanda isiku 09.05.2022 menetlusdokumendi lisa 1. Sellest kirjavahetusest

nähtub, et mootorratastele oodatakse plastikuid ning seejärel lõpetatakse mootorrataste peal

vajalikud tööd (värvimised jms). Samuti viitab erivormi viimisele vastustaja 29.03.2022

vaidemenetluses esitatud menetlusdokumendi lisa 2.

7.5. Isegi juhul, kui pidada hanketingimusi ebamääraseks (millega hankija ei nõustu) on need

siiski õiguslikult siduvad ja hankijale järgimiseks kohustuslikud. Samuti kätkesid

hanketingimused piisavalt selged võimalused, mis hankija oli enda jaoks jätnud.

3-22-951

5(14)

7.6. Riigihanke nr 2358588 tulemusel sõlmitud raamleping võimaldas hankijal osta

kergsõidukeid GasGas EC 350F. Sõlmitud hankeleping vastab kõigile raamlepingu

tingimustele ning raamlepingu olulised tingimused ega ese ei ole muutunud.

7.7. Hankija on tuvastanud hankelepingu alusel tellitud mootorrataste hinna vastavuse

turuhinnale, mida on kinnitanud ka kaebajad enda menetlusdokumendi punktis 13.

7.8. Sõlmitud hankeleping tuleb jätta kehtima avaliku huvi olemasolust tingituna (RHS § 197

lg 3 p 2). Mai-juuni 2022 toimub suurõppus SIIL 2022, mille käigus on võimalik ulatuslik

väljaõpe uue võime saavutamiseks. Selleks väljaõppeks vajab hankija võimalikult palju

mootorrattaid. Kui suurõppusel vajaminevaid kergsõidukeid ei ole võimalik rakendada, siis

tekib Eesti julgeolekusse kui avalikku teenusesse oluline lünk. Hankija ei jõua suurõppuse SIIL

2022 ajaks uut hankemenetlust koos lepingu täitmisega lõpule viia.

7.9. Sõjaga seonduvate infoliikumistega seotud asjaolusid on vastustaja selgitanud oma

29.03.2022 menetlusdokumendi punktides 1.7 ja 3.17 ning kaebuse punktis 1.9. Mootorrataste

rentimine ei vastanud hankija otsesele vajadusele (nt vajab vastustaja mootorrattaid ka

edaspidi), oleks olnud ebamõistlikult kulukas ning kõnesoleva võime väljaarendamiseks

vajalike tegevuste läbiviimine ei oleks olnud võimalik mitte kamuflaaži ilmega, puuduliku

lisavarustuse ja võimekusega ratastega. Nii ei ole mõeldav, et mööda metsi liiguvad ringi

punased või oranžid valgustatud mootorrattad, mis on väga hästi märgatavad. Sealjuures ei asu

ükski rendiettevõtja kasutusajaks rattaid ümber ehitama/värvima. Seetõttu on kaebaja

sellekohased väited põhjendamatud.

7.10. Vastustaja lähtus oma tegevuses parimast teadmisest, et läbi viidud raamleping

võimaldab tal osta ka teistsuguse konfiguratsiooniga mootorrattaid, millise tingimuse oli

vastustaja avaldatud riigihankemenetluse üheks vajadustingimuseks seadnud. Seega puudus

vastustajal teadmine võimalikust või oletatavast vastuolust enda tegevuses. Mootorrataste

saatmine on tõendatud vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi lisadega 2-6. Vastustajal ja

kolmandal isikul ei ole mistahes kokkuleppeid mootorrataste hoiustamise, tagasivõtmise ega

ümberehitamise kohta. Mõeldav ei ole konkreetsetele mootorratastele uue hankemenetluse

korraldamine, kuna selline menetlus kvalifitseerub suunatud hankemenetluse korraldamiseks,

mis on keelatud.

7.11. Seoses poolelioleva kohtuvaidlusega ja tingituna selle võimalikust tulemusest ja

tagajärgedest ei võtnud vastustaja mootorrattaid õppusel SIIL kasutusse, kuid avalik huvi

lepingu kehtima jäämiseks esineb jätkuvalt tingituna praegusest julgeoleku olukorrast. Avatud

hankemenetluse läbiviimine selle ajamahukusest tulenevalt võimalik ei ole. Ka kaebaja on

kinnitanud

mootorrataste

ümberehitamise

suurt

ajakulu

(vt

kaebaja

27.05.2022

menetlusdokumendi p 14).

8. Toolpoint OÜ ja OÜ Ekstreemmoto vaidlevad kaebusele vastu ja paluvad jätta see

rahuldamata.

8.1. VAKO otsus on õiguspärane. Kuna tühiseks tunnistatud hankeleping ei ole ühelgi juhul

sõlmitud vastavuses raamlepingu menetluses edukaks tunnistatud pakkumuse ega selle aluseks

olnud RHAD nõuetega, siis ei saanud see olla ka sõlmitud raamlepingu alusel. Ka raamlepingu

alusel sõlmitud hankelepingute puhul tuleb jälgida, et hankija tegevus oleks läbipaistev,

kontrollitav ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõtetega (RHS § 3 p-d 1 ja 2).

Rahandusministeeriumi riigihangete osakond on vaidlusaluse hankelepingu osas 04.05.2022

seisukohas leidnud, et nende hinnangul ei ole võimalik jaatada, et raamlepingu alusel seal

sätestatud tingimustest täiesti erinevate asjade ostmine võiks olla lubatav või vähemalt

mõistetav eksimus (vt kaebaja 09.05.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 558).

3-22-951

6(14)

8.2. Ebaõige on kaebuses esitatud väide, et RHAD nägi ette mootorrataste GasGas EC 350F

ostmise raamlepingu alusel. RHS § 120 lg 1 kohaselt sõlmitakse hankelepingud riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Kui

hankija, kes nõuab raamlepingu sõlmimiseks ühe konkreetse tootja poolt hankemenetluses

pakutud toodet, tõlgendab raamlepingut selle p-le 1.4 tuginedes hiljem selliselt, et ta ei peagi

raamlepingu alusel ostma selle esemeks olevat toodet, vaid võib järgmised 4 aastat raamlepingu

varjus tellida ükskõik milliseid mootorrattaid, ükskõik kellelt ja ükskõik, millise hinnaga, siis

ei ole selline hankija tegevus läbipaistev ega kontrollitav. Kahtlemata on selline tegevus

vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Samuti oleks selline tegevus vastuolus

direktiivi 2014/24/EL preambula punktiga 61. Hankija ei ostnud mitte ühtegi talle raamlepingu

hankemenetluses pakutud mootorratast. Raamlepingu hankemenetluses valis hankija eduka

pakkuja lähtudes pakkumuses esitatud konkreetse tootja mootorratta ja selle varuosade hinnast,

andes punkte ka konkreetse sõiduki komponentidele. Seejuures oli pakkujatel keelatud esitada

ühes pakkumuses mitme tootja mootorrattaid (vt RHAD lisa 3 „Tehniline kirjeldus“, p 1.5; dtl

1050).

8.3. Hankija väited seoses turu-uurigu läbiviimisega ja sellest tulenevalt riigihanke

alusdokumentidele antud sisust, tuleb jätta tähelepanuta. Pakkujatel tuleb lähtuda pakkumust

koostades üksnes riigihanke alusdokumentidest ja nendele dokumentidele antud selgitustest.

8.4. Vastustaja seisukoht, et raamlepingu kuritarvitamine on õiguspärane, kuivõrd keegi ei

osanud sellist õigusvastast tõlgendust vaidlustada, on kummastav. Kaebajale ei saa ette heita,

et ta ei osanud vaidlustada hankija seadusega vastuolus olevaid ja alles tagantjärgi antud

tõlgendusi RHAD tingimustele. Kui hankija oleks tahtnud sõlmida raamlepingu selliselt, et ta

ei piira hankelepingu eset ühegi tootja või tootega, siis ei oleks tal tulnud ka raamlepingu

sõlmimise menetluses niivõrd üksikasjalikke kriteeriume kehtestada. RHAD tuleks tõlgendada

viisil, kuidas pidi mõistlik hankemenetlusest huvitatud isik riigihanke tingimustest aru saama

(vt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 75 lg 2; Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 3-13-

2040, p-d 20, 23 ja 27). Ühtlasi ei vasta ostetud mootorrattad raamlepingus sätestatud

tingimustele – eriti lisavarustuse osas, mida on tehnilises kirjelduses sätestatud võrreldes

nähtavasti oluliselt vähendatud. Nõutud lisavarustuse ära jätmist tuleb pidada hankelepingu

eseme oluliseks muutmiseks.

8.5. RHS § 123 lg 1 p 3 ei ole praeguses asjas kohaldatav. Viidatud normi eesmärk on anda

hankijale võimalus tellida hankelepingu teiselt poolelt lisatellimusi, mitte vahetada

hankelepingu ese täielikult välja teise hankelepingu eseme vastu. Kuivõrd hankija väidab

kaebuses, et RHAD nägi ette mootorrataste GasGas EC 350F ostmise raamlepingu alusel, ei

saa GasGas EC 350F mootorrataste näol olla samaaegselt tegemist asjaga, mida esialgsed

hanketingimused ette ei näinud. Samuti ei saa olla tegemist lisatellimustega, kui esialgset toodet

(AJPSPR 510R ENDURO) üldse ei tellitudki. Vastustaja ei ole välja toonud, millised

väidetavad ebamugavused olid, mis annaks RHS § 123 lg 1 p 3 kohaldamiseks alust. VAKO

on õigesti leidnud, et muudatuse väärtus ületab igal juhul 50% raamlepingu algsest

maksumusest, moodustades sellest koguni 74%. Vastustaja vastupidised väited on kohut

eksitavad.

9. Kolmas isik nõustub kaebusega.

9.1. Ebaõige on VAKO järeldus, et hankelepingut ei täideta. Hankeleping on osaliselt juba

täidetud (vt kolmanda isiku 09.05.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 544). Ka hankija on

kinnitanud, et tarnetähtaegu muudeti. Seoses riigi vajadusega raamlepingu esemeks olevate L-

kategooria mootorsõidukite järele, tuli kolmas isik hankijale vastu ning lepiti kokku uutes tarne

tähtaegades.

3-22-951

7(14)

9.2. Ekslik on VAKO seisukoht, et kolmas isik sai/saab hankijale tarnida ainult pakkumuses

esitatud konkreetseid mootorrattaid. Hankeesemeks olid L-kategooria mootorsõidukid. L-

kategooria mootorsõidukid on kahe-, kolme- ja neljarattalised sõidukid, sh mootoriga jalgrattad,

kahe- ja kolmerattalised mopeedid, kahe- ja kolmerattalised mootorrattad, külghaagisega

mootorrattad, kerged ja rasked neljarattalised teeliiklussõidukid ning kerged ja rasked

neljarattalised liikurid. Raamlepingu p 1.4 sätestab selgelt, et ostjal on käesoleva lepingu alusel

õigus vajadusel osta ka teisi samaliigilisi kaupu ja teenuseid, mis ei sisaldu riigihanke

pakkumuses. Vastav hankija õigus oli sätestatud ka tehnilises kirjelduses (vt p 1.3). Väär on

VAKO kitsas tõlgendus raamlepingust jm hankedokumentidest, et kolmas isik saab hankijale

tarnida ainult pakkumuses toodud mootorrattaid jm kaupu. Sellisel juhul puuduks ka igasugune

mõte raamlepingu järele.

9.3. Tegemist ei ole lepingu muutmisega RHS § 123 tähenduses. Raamlepingu tõlgendust,

peale expressis verbis sellekohase sätte (vt lepingu p 1.4 ja tehnilise kirjelduse p 1.3) lepingust,

toetab ka varasem hankija korraldatud turu-uuring, kus hankija on märkinud, et hankes

nimetatud ja hinnatavad kogused ei ole lõplikud ja hankija jätab endale võimaluse raamlepingu

perioodil soetada juurde erinevas konfiguratsioonis samaväärseid sõidukeid. Vastas turu-

uuringus osales ka kaebaja Toolpoint OÜ, mistõttu oli ta teadlik või pidi teadlik olema hankija

poolt kehtestatud paindlikest tingimustest. Seega on hankelepingu ese ilmselgelt laiem, kui vaid

üks konkreetne sõiduk. Hankelepingu esemeks oli hankija vajadustele vastav, kuid tehnilises

kirjelduses sätestatud parameetritesse jääv kergsõiduk.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankija ja kolmanda isiku vahel

sõlmitud hankeleping oli raamlepingu alusel lubatav. Ehk teisisõnu, kas hankija võis sõlmida

kolmanda isikuga hankelepingu ilma registrile hanketeadet esitamata. Lisaks on

menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas raamleping sätestas piisavalt täpsed

tingimused vaidlusaluste mootorrataste ostmiseks kolmandalt isikult ning juhul, kui mitte siis,

kas tegemist oli raamlepingu lubatud muudatusega. Viimaks on menetlusosaliste vahel vaidlus

osas, kas juhul, kui tegemist on tühise hankelepinguga, esineb ülekaalukas avalik huvi

hankelepingu kehtima jätmiseks.

12. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused (I), seejärel analüüsib vaidlusaluse

hankelepingu tühisust ja juhul, kui tegemist on tühise hankelepinguga, siis kas esineb avalik

huvi lepingu kehtima jätmiseks (II). Viimaks lahendab kohus kaebuse ja jagab menetluskulud

(III).

I

13. Hankija on 03.06.2022 esitanud kohtule taotluse võtta tõendid (vastustaja 03.06.2022

menetlusdokumendi lisa 1-8) asja materjalide juurde (HKMS § 51 lg 4). Samuti on vastustaja

palunud kuulutada menetlus kinniseks ning piirata kaebaja ja kolmanda isiku juurdepääsu

vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi terviktekstile ning selle lisadele 1-8, kuivõrd need

sisaldavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg

1 p-de 31 ja 4 mõttes (HKMS § 79 lg 1).

14. Vaidlus puudub osas, et vastustaja on 03.06.2022 esitanud lisad tähtaja rikkumisega

(HKMS § 62 lg 1). Kohus määras tõendite esitamise tähtajaks 27.05.2022 (vt Tallinna

Halduskohtu 17.05.2022 määruse resolutsiooni p 5; dtl 1461). Seetõttu võtab kohus vastu

üksnes sellised tõendid, mis on asja lahendamisel olulised (HKMS § 62 lg 2) ning tõendite

3-22-951

8(14)

esitamiseks hilinenult esines mõjuv põhjus või tõendite asja juurde võtmine ei põhjusta

menetluse venimist (HKMS § 51 lg 4).

15. Vastustaja on esitanud 03.06.2022 väljavõtte riigihangete registrist seoses kaebajale ja

kolmandale isikule raamlepingu sõlmimisele suunatud menetluses (viitenumber 238588)

esitatud

küsimustest

ja

pakkujate

esitatud

vastustest

(vt

vastustaja

03.06.2022

menetlusdokumendi lisa 1). Arvestades, et käesoleval juhul on vaidluse all hankija ja kolmanda

isiku vahel jaanuaris 2022 sõlmitud hankeleping (leping on allkirjastatud 06.01.2022 ja

07.01.2022), siis ei saa enam küsimus olla selles, kas kolmanda isiku pakkumus raamlepingu

sõlmimiseks korraldatud menetluses vastas RHAD-le. Seetõttu ei oma ka tähtsust küsimus, kas

hankija on sisuliselt kontrollinud kolmanda isiku esitatud esialgse pakkumuse vastavust

RHAD-le. Kohtule esitatud väljavõte ettevõtetele raamlepingu sõlmimisele suunatud

menetluses esitatud küsimustest ei tõenda, kas hankija on hankelepingu sõlmimisel kontrollinud

kolmanda isiku pakutavate mootorrataste vastavust hanketingimustele. Seetõttu tagastab kohus

vastustajale 03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 1 (HKMS § 62 lg 2).

16. Vastustaja on 03.06.2022 menetlusdokumendi lisadena 2-5 esitanud fotod mootorratastest

ning fotode metaandmetest tõendamaks, et vaidlusaluste mootorrataste saatmist (lepingu

täitmist). Selleks puudub vajadus, kuivõrd kolmanda isiku 09.05.2022 menetlusdokumendi

lisaga 2 on tõendatud tarnitud tsiklid hankijale (dtl 547). Küsimus sellest, kas hankijale üle

antud mootorrattad olid ümberehitatud omas tähtsust osas, kas mootorrattaid suurõppusel SIIL

kasutati (hindamaks, kas esineb avalik huvi vaidlusaluse hankelepingu kehtima jätmiseks).

Käesoleval juhul ei ole hankija vastu vaielnud kaebaja väitele, et suurõppusel SIIL

mootorrattaid ei kasutatud (vt vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi p 2.28; dtl 1528). Asja

lahendamisel ei oma määravat tähtsust ka küsimus, kas hankija ja kolmanda isiku vahel võib

olla sõlmitud mingi kokkulepe seoses mootorrataste hoiustamise, tagasivõtmise või

ümberehitamise kohta. Vaidlusaluse hankelepingu täitmine enne kohtumenetluse lõppu on

hankija risk ega saa tekitada hankijale õiguspärast ootust vaidlusaluse lepingu kehtima

jäämiseks. Seetõttu tagastab kohus vastustajale ka 03.06.2022 menetlusdokumendi lisad 2-5.

Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kus

täpselt fotodel olevad mootorrattad asuvad – on selleks hankijale kuuluv ruum või mõni muu

ruum. Seetõttu tõendavad fotod kui dokumentaalsed tõendid üksnes seda, millised nähtavad

parameetrid/tunnused on piltidel olevatel mootorratastel.

17. Vastustaja on esitanud kohtule ka saatelehed (03.06.2022 menetlusdokumendi lisad 6-7).

Lisast 6 nähtuvad aprillis tarnitud mootorrattad. Samas on kolmas isik esitanud juba kohtule

arve, millelt nähtuvad aprillis tarnitud mootorrattad (vt kolmanda isiku 09.05.2022

menetlusdokumendi lisa 2). Seetõttu puudub vajadus täiendavate tõendite esitamiseks

tõendamaks väidet, et aprillis on kolmas isik hankijale mootorrattaid tarninud. Seega tagastab

kohus vastustajale 03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 6 (HKMS § 62 lg 2). Vastustaja

03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 7 kajastab mais üle antud mootorrattaid. Arvestades, et

käesolevas vaidluses ei ole vaidlusaluseks küsimuseks, mis kuupäeval kui palju mootorrattaid

hankijale on tarnitud, vaid asja lahendamisel omab tähtsust, kas hankelepingut on asutud täitma

ning kas esineb avalik huvi hankelepingu kehtima jätmiseks juhul, kui leiab tuvastamist, et

tegemist on tühise lepinguga, siis ei oma mai saateleht täiendavat tõenduslikku väärtust.

Seetõttu tagastab kohus vastustajale ka 03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 7 (HKMS § 62 lg

2).

18. Küll aga võtab kohus asja materjalide juurde vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi

lisa 8 (HKMS § 62 lg 2). Tegemist on asja lahendamisel tähtsust omava dokumendiga, sest

sisaldab teavet seoses võimaliku avaliku huviga. Kohus nõustub vastustajaga, et tõendi asja

juurde võtmine peale tõendite esitamise tähtaega ei tingi menetluse venimist, kuivõrd tegemist

3-22-951

9(14)

on kaitsmist väärivat teavet sisaldava dokumendiga ning esineb alus kaebaja ja kolmanda isiku

juurdepääsu piiramiseks nimetatud tõendile.

19. Vastustaja taotleb menetluse kinniseks kuulutamist järgmiste dokumentide osas: 1)

03.06.2022 menetlusdokument failinimega „RKK_seisukoht_03 06 22_tervik.pdf“ ning

03.06.2022 menetlusdokumendi lisad 1-8. Samuti taotleb vastustaja nimetatud dokumentidele

juurdepääsupiirangu seadmist.

20. Arvestades, et kohus tagastas 03.06.2022 menetlusdokumendi lisad 1-7, siis kuulutab

kohus menetluse kinniseks järgmiste dokumentide osas: 1) 03.06.2022 menetlusdokument

failinimega „RKK_seisukoht_03 06 22_tervik.pdf“ ning 03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 8

(HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37 lg 1, § 38 lg 1 p 1). Kohtu

hinnangul on põhjendatud kuulutada menetlus kinniseks eelnimetatud dokumentide osas,

kuivõrd dokumendid sisaldava kirjeldust riigi julgeoleku küsimustest ja selle planeerimisest

ning taktikalisest korraldamisest, kaitseväe varustuse koosseisust, tarnimisest ehk

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet AvTS § 35 lg 1 p-de 31 ja 4 mõistes.

21. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures või tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju.

Käesoleval juhul sisaldavad 03.06.2022 menetlusdokument failinimega „RKK_seisukoht_03

06 22_tervik.pdf“ ning 03.06.2022 menetlusdokumendi lisa 8 teavet riigikaitse korraldamisest

ja kaitseväe varustuse kohta, mistõttu ei ole kaebaja ja tema esindaja ning kolmanda isiku ja

tema

esindaja

juurdepääsu

piiramine

nimetatud

vastustaja

menetlusdokumentidele

ebaproportsionaalne. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud piirata kaebaja

ja tema esindaja ning kolmanda isiku ja tema esindaja juurdepääsu 03.06.2022

menetlusdokumendile failinimega „RKK_seisukoht_03 06 22_tervik.pdf“ ning 03.06.2022

menetlusdokumendi lisale 8. Seepärast piirab kohus kaebaja ja tema esindaja ning kolmanda

isiku ja tema esindaja juurdepääsu 03.06.2022 menetlusdokumendile failinimega

„RKK_seisukoht_03 06 22_tervik.pdf“ ning 03.06.2022 menetlusdokumendi lisale 8 (HKMS

§ 88 lg 7).

II

22. Vaidlus puudub järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) hankija avaldas 02.08.2021

riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „L-kategooria sõidukite

ostmine“ (viitenumber 238588) hanketeate (dtl 19); 2) hange oli jagatud kaheks osaks – osa 1

mootorrattad ning osa 2 ATV-de ostmine (dtl-d 21-22); 3) kolmas isik esitas pakkumuse

mootorrattale AJP SPR 510R, maksumusega 8599 eurot/tükk (ilma käibemaksuta) (dtl 202); 4)

hankija sõlmis hanke osas 1 raamlepingu kolmanda isikuga (leping on allkirjastatud

18.11.2021, 19.11.2021 ja 21.11.2021; dtl 154); 5) raamlepingu kogumaksumus oli 1 200 000

eurot (dtl 22); 6) hankija sõlmis kolmanda isikuga hankelepingu (leping on allkirjastatud

06.01.2022 ja 07.01.2022; dtl 317) mootorrataste GasGas EC 350F ostmiseks (ühe mootorratta

kogumaksumus 10 602 eurot ja osaliselt ühe mootorratta maksumus 10 740 eurot; dtl 318); 7)

sõlmitud hankelepingu punkti 1.4 kohaselt on lepingu maksumuseks 891 948 eurot (dtl 318);

7) hankelepingu punkti 1.5 kohaselt on kauba tarnetähtajad xx xx xxxx ja xx xx xxxx (dtl 318).

23. RHS § 30 lg 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel

raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt

muutmata. Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel sõlmitakse hankeleping raamlepingus

sätestatud tingimuste kohaselt. Hankija võib paluda pakkujal vajaduse korral esialgset

pakkumust täpsustada (RHS § 30 lg 3).

24. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on raamleping sõlmitud ühe pakkujaga, mistõttu

kohalduvad RHS § 30 lg-d 1 ja 3.

3-22-951

10(14)

25. Euroopa Kohus on selgitanud oma otsuse kohtuasja C-216/17 punktis 60, et kuigi hankijal

on iga edaspidi sõlmitava jätkulepingu maksumuse ja sageduse täpsustamisel üksnes vahendi

andmise kohustus, peab raamlepingu esialgseks osapooleks olev hankija seevastu raamlepingus

endas tingimata täpsustama, millises kogumahus ja seega maksimaalses koguses ja/või

maksumuses võib jätkulepingutega liituda.

26. Vaidlus puudub, et raamlepingus on sätestatud osade lõikes selle kogumaksumus ning osa

1 kogumaksumus oli 1 200 000 eurot (dtl 22), mida vaidlusaluse hankelepinguga ületatud ei ole

(dtl 318). Seetõttu ei ole ka raamleping oma kehtivust kaotanud (RHS § 30 lg 1 ja vt Euroopa

Kohtu lahend kohtuasjas C-216/17, p 62).

27. Küll aga on menetlusosalised erinevatel seisukohtadel osas, kas raamleping sätestas

piisavalt täpselt tingimused, mis võimaldasid vaidlusaluse hankelepinguga neid konkreetseid

mootorrattaid osta. Ehk teisisõnu, kas vaidlusalune hankeleping on sõlmitud lähtuvalt

raamlepingu tingimustest (RHS § 30 lg 1).

28. Hankija viitab, et vaidlusaluse hankelepingu sõlmimiseks andsid aluse HT II osa p 1.4,

tehnilise kirjelduse p 1.3 ja RHAD lisa 1 „Raamlepingu projekt“ p-d 1.3 ja 1.4.

29. Kohus nõustub VAKO-ga, et viidatud punktid ei andnud hankijale õiguslikku alust osta

raamlepingu alusel sõlmitud hankelepinguga kergsõidukeid GasGas EC 350F (vt VAKO

18.04.2022 otsus vaidlustusasjas nr 39-22/238588, p-d 11, 11.1 ja 11.2). Kohus ei pea

vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2).

30. Raamlepingu eesmärk on nõudlust koondada, et saavutada mastaabisääst, sh vähendada

hindu ja tehingukulusid, ning tõhustada ja muuta professionaalsemaks riigihangete korraldust

(vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL (edaspidi direktiiv 2014/24),

preambula p 59). Raamlepingut peetakse Euroopas tõhusaks hankemeetodiks (direktiivi

2014/24, preambula p 60), kuid seejuures rõhutatakse, et ostude koondamist ja keskseks

muutumist tuleb siiski hoolikalt jälgida, et vältida ostujõu ülemäärast koondumist ja

konkurentsivastast koostööd ning säilitada läbipaistvus ja konkurents, samuti väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate turulepääsu võimalused (direktiiv 2014/24, preambula p 59).

31. Seetõttu on kahtlemata oluline raamlepingute alusel hankelepingute sõlmimisel järgida

riigihanke üldiseid põhimõtteid, nagu läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõte (RHS § 3).

Olukorras, kus raamlepingus ei ole sätestatud piisavalt selgelt tingimusi edaspidi

hankelepinguga vastavate kaupade ostmiseks, oleks tegemist raamlepingu väärkasutamisega

või kasutamisega, mille eesmärk on konkurentsi tõkestamine, piiramine või moonutamine (vt

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-216/17, p 66). Seega juhul, kui aktsepteerida raamlepingu

alusel jätkulepingute sõlmimist, kus hankelepingu esemeks on oluliselt erinev kaup, kui

raamlepingus oli määratletud, viiks see võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte

rikkumiseni, sh moonutaks konkurentsi. Seda kindlasti aktsepteerida ei saa. Veelgi enam,

sellisel juhul ei saa ka rääkida enam mastaabisäästust, kuivõrd nagu nähtub käesoleva asja

materjalist, siis hankelepinguga ostetud toodete tüki hind on kallim, kui kolmanda isiku

pakkumuses esitatud toote hind. Seega ei ole selline hankeleping ka kooskõlas raamlepingu

eesmärgiga.

32. Kuigi kõnesolevas raamlepingus on sätestatud, et hankija võib omandada samaliigilisi

kaupu ja teenuseid (p 1.4; dtl 310), siiski on raamlepingu lahutamatuks osaks ka kolmanda isiku

pakkumus (p 1.2; dtl 310). Vaidlus puudub, et kolmas isik esitas pakkumuse üksnes ühele

konkreetsele mootorrattale (dtl 202). Seetõttu on hankija sidunud raamlepingut sõlmides ennast

selle ühe konkreetse mootorratta mudeliga.

33. Olukord oleks teine, kui hankija oleks raamlepingus täpsemalt määratlenud, millistel

tingimustel (nt maksumus) on õigus osta edukaks tunnistatud pakkujalt ka teisi tehnilise

3-22-951

11(14)

kirjelduse nõuetele vastavaid mootorrattaid. Sest nagu selgub praeguses asjas esitatud

tõenditest, siis on vaidlusaluse hankelepinguga ostetavad mootorrattad oluliselt kallimad

võrreldes kolmanda isiku pakkumuses pakutud mootorrataste hinnaga. Seetõttu on vaidlusaluse

hankelepinguga kallutatud lepingu majanduslikku tasakaalu eduka pakkuja kasuks ning seda

sõltumata asjaolust, et raamlepingu osa 1 kogumaksumust ületatud ei ole. Viimane omab

tähtsust hindamaks, kas raamlepingu kehtivus on lõppenud, milles aga käesoleval juhul vaidlust

ei ole. Ka raamlepingute alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimisel on keelatud raamlepingu

tingimusi oluliselt muuta (RHS § 30 lg 1). Nimetatud keeld on oluline tagamaks avalike

ressursside säästlik kasutamine. On ilmne, et kui kogumaksumus jääb samaks, aga toote tüki

hind on kõrgem esialgsest planeeritust, siis saab selle summa eest koguseliselt vähem tooteid

osta ning mastaabisääst jääb saavutamata.

34. Hankija on õigesti leidnud, et hankijal on lai kaalutlusruum RHAD sisu määratlemisel, sh

tehnilise kirjelduse koostamisel. „Tehnilisi kirjeldusi reguleeriv liidu õigus tunnustab hankija

laiaulatuslikku kaalutlusõigust hanke tehnilise kirjelduse koostamisel. See kaalutlusõigus on

põhjendatud asjaoluga, et just hankijad teavad paremini, milliseid seadmeid on neil vaja ning

just nemad saavad kõige paremini kindlaks määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse

saavutamiseks täita. Siiski seab direktiiv 2014/24 hankijale järgimiseks teatavad piirid.

Eelkõige nõuab direktiivi 2014/24 artikli 42 lõige 2, et tehniline kirjeldus annaks kõigile

ettevõtjatele võrdsed võimalused hankemenetluses osaleda ega tekitaks põhjendamatuid

takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.“ (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-413/17, p-

d 29-32). Käesolevas vaidluses aga ei oma tähtsust, kuidas tõlgendada tehnilises kirjelduses

sätestatud tingimusi, kuivõrd nagu VAKO on põhjendatult leidnud, siis võttis hankija ise

raamlepingut sõlmides endalt võimaluse raamlepingu alusel osta kolmanda isiku pakkumuses

esitatud mootorratta kubatuurist väiksema kubatuuriga mootorrattaid, kuivõrd jättis

raamlepingus nende kaupade ja teenuste nõuete ning maksumuse kindlaksmääramise alused

sätestamata (vt VAKO 18.04.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 39-22/238588, p 11.2).

35. Kuigi raamlepingu punktis 3.3 on sätestatud, et xxxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 311), siis

vaidlusaluse hankelepingu sõlmimisel hankija ei järginud riigihankes esitatud kolmanda isiku

pakkumuses kajastatud hindasid, vaid sõlmitud hankelepingu alusel oli ühe mootorratta hind

vähemalt 23,29% kõrgem, mida kinnitab ka hankija (vt kaebuse p 2.16; dtl 8). Siinkohal selgitab

kohus, et nõustub hankijaga, et muudatuse väärtust tuleb arvestada raamlepingus (st kolmanda

isiku pakkumuses) ettenähtud toodete ja hankelepingus ettenähtud toodete hinnavahest. Nii on

RHS kommenteeritud väljaandes § 123 lg 1 p 1 osas selgitatud, et erandina võib esialgse

maksumuse määramine toimuda teisiti juhul, kui hanketeates avaldatud hankelepingu

tingimused selget hinda ei sisaldagi, vaid hind kujuneb nt sõltuvalt hankelepingu täitmise

mahust, ajaperioodist vm muutuvast näitajast1. Ka praegusel juhul on raamlepingus üksnes

näidatud raamlepingu eeldatav maksumus (1 200 000 eurot).

36. Samas puudub vaidlus, et hankija on sõlminud raamlepingu pakkujaga, kelle pakkumuses

oli üks konkreetne mootorratas, konkreetse hinnaga (dtl 202), kuid hankeleping on sõlmitud

edukaks tunnistatud pakkujalt teistsuguse mootorratta otsmiseks vähemalt 23,29% kõrgema

hinnaga (dtl 321).

37. VAKO on analüüsinud, kas esines RHS § 30 lg 3 viimases lauses kajastatud olukorda –

hankija palus edukaks tunnistatud pakkujal oma pakkumust täpsustada. VAKO on leidnud, et

puuduvad tõendid, millest järeldada, et pakkuja palus pakkujal oma pakkumust täpsustada (vt

VAKO 18.04.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 39-22/238588, p 12). Sellekohaseid tõendeid ei

ole esitatud ka kohtumenetluses, mistõttu ei ole tegemist pakkumuse täpsustamisega.

1 Simovart, M. A. Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn 2019. Kommentaar

paragrahvile 123, p 14, lk 823.

3-22-951

12(14)

38. Alljärgnevalt tuleb analüüsida, kas tegemist oli hankelepingu olulise muutmisega ning

juhul, kui seda jaatada, siis kas tegemist oli RHS § 123 lg-st 1 tulenevalt lubatava muutmisega.

39. Euroopa Kohtu praktikast selgub, et võrdse kohtlemise põhimõte ja sellest tulenev

läbipaistvuskohustus takistavad seda, et pärast riigihankelepingu sõlmimist teevad hankija ja

pakkuja selle lepingu tingimustes selliseid muudatusi, mille tingimused on oluliselt erinevad

esialgses lepingus esitatutest. See on nii, kui kavandatavate muudatuste tulemusel laiendatakse

hankelepingu ulatust olulisel määral tingimustega, mida ei olnud enne ette nähtud või

muudetakse lepingu majanduslikku tasakaalu pakkuja kasuks või veel juhul, kui need

muudatused võivad seada kahtluse alla hankelepingu sõlmimise selles mõttes, et juhul, kui need

muudatused oleks sisaldunud esialgses hankemenetluses koostatud dokumentides, siis oleks

edukaks tunnistatud mõni muu pakkumus või oleks saanud teistel pakkujatel lubada

hankemenetluses osaleda (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-549/14, p 28).

40. VAKO on leidnud, et lepingu muutmine ei jäänud RHS § 123 lg 1 p-de 3 ja 4 lubatud

raamidesse. Seega ei ole VAKO asunud seisukohale, et RHS § 123 käesoleval juhul ei

kohalduks.

41. Raamlepingule kohaldatakse hankelepingu sätteid, kui RHS-s ei ole sätestatud teisiti (RHS

§ 29 lg 1). Hankijal on õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui:

1) hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei

ületa RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa kümmet

protsenti asjade või teenuste või 15 protsenti ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest

või kümmet protsenti kontsessioonilepingu algsest maksumusest; 2) muudatuse väärtusest

sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu ja

kohaldamistingimused, näiteks hinna läbivaatamise kohta, olid riigihanke alusdokumentides

selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud; 3) samalt pakkujalt ostetakse täiendavaid asju,

teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke

alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist

ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel

võimalik tulenevalt asjade, teenuste või rajatiste asendatavuse või koostoimimise vajadusest,

kusjuures ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest; 4)

muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud, kusjuures hankelepingu

üldist olemust ei muudeta ja ühegi muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest

maksumusest /…/.

42. RHS § 123 lg 1 kohaldamine sõltub asjaolust, kas esinevad selle sätte lõikes 2 toodud

tingimused. Nimelt näeb RHS § 30 lg 1 ette keelu raamlepingul põhinevate hankelepingutega

raamlepingu tingimusi oluliselt muuta. RHS § 123 lg 2 defineerib, milline muudatus on oluline.

Nii sätestatakse RHS § 123 lg 2 punktis 2, et eeskätt on muudatus oluline, kui see tingib

hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks

hankelepingus sätestamata viisil. RHS § 123 lg 2 p 2 kommentaarides on selgitatud, et

hankelepingu nn muutmise klauslil (RHS § 123 lg 1 p 2) rajanev muudatus saab hankelepingust

tulenevat lepinguliste kohustuste vahekorda muuta ka pakkuja kasuks2. Seega on käesoleval

juhul määrav, kuidas raamlepingus on sätestatud lepingu võimalik muutmine.

43. Vaidlus puudub, et raamlepingu punktis 3.3 on sätestatud, et riigihankes esitatud järgmised

hinnad on fikseeritud maksimaalsetena kaheks aastaks. Seejuures on viidatud punktis

sätestatud, et pärast kahe aasta möödumist võivad pooled maksimaalseid ühikuhindu

korrigeerida üksnes eelneval perioodil toimunud tööstustoodangu tootjahinnaindeksi

muudatuse ulatuses ja fikseerida uued maksimaalsed hinnad järgnevaks aastaks; sama põhimõte

2 Simovart, M. A. Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn 2019. Kommentaar

paragrahvile 123, p 57, lk 834.

3-22-951

13(14)

rakendub kuni lepingu kehtivuse lõpuni (dtl 311). Punktis 3.3 nimetatud olukorraga tegemist ei

ole ning hinna muutmiseks enne kahe aasta möödumist muid tingimusi lepingus sätestatud ei

ole. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et sõltumata sellest, et muudatuste väärtus jääb § 123 lg 1

p-s 3 nimetatud 50% piiresse, välistab lepingu muutmise sama paragrahvi lg 2 p 2.

44. Eeltoodust tulenevalt raamlepingu muutmine RHS § 123 lg 1 kohaselt lubatav ei olnud.

Veelgi enam, vastustaja ei ole esitanud ka riigihangete registrile hankelepingu muutmise teadet,

nagu nõuab RHS § 123 lg 5. Ka see asjaolu kinnitab, et tegelikkuses ei olnud hankija tahe

raamlepingut RHS § 123 lg 1 p 3 alusel muuta.

45. Kohus nõustub VAKO 18.04.2022 otsuse punktis 14 märgituga, et hankeleping on tühine

RHS § 121 lg 1 p 1 kohaselt ega pea vajalikuks sellekohaseid põhjendusi korrata (HKMS § 165

lg 2).

46. Vastustaja palub jätta vaidlusalune hankeleping kehtima olulise avaliku huvi esinemise

tõttu (RHS § 197 lg 3 p 2).

47. Tulenevalt RHS § 197 lg 3 p-st 2 võib VAKO RHS § 185 lg 4 punktide 2-6 alusel

vaidlustuse rahuldamisel jätta oma otsusega hankelepingu jõusse, lühendades hankelepingu

tähtaega, kui on tuvastatud tühisuse asjaolude olemasolu RHS § 31 või § 121 alusel. Otsuse

tegemisel võetakse arvesse olulist avalikku huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu

tühisuse korral.

48. Kohus nõustub kaebajaga, et käesoleval juhul ei esine aluseid tühise hankelepingu kehtima

jätmiseks RHS § 197 lg 3 p 1 alusel. Avalikuks huviks on Eesti riigi julgeoleku tagamine, selles

puudub kahtlus. Küll aga ei nähtu asja materjalidest, et avalik huvi saaks märkimisväärselt

kahjustatud, kui hankelepingut kehtima ei jäetaks. Nimelt puudub vaidlus, et suurõppusel SIIL

vaidlusaluseid mootorrattaid ei kasutatud. Seetõttu on alusetu ka esialgses kaebuses välja

toodud ülekaaluka avaliku huvi esinemise argument. Kuigi vastustaja on oma 03.06.2022

menetlusdokumendis täiendavalt sisustanud olulist avalikku huvi, siis ka need argumendid ei

anna alust hankelepingu kehtima jätmiseks. Vaidlus puudub osas, et faktiliselt vaidlusaluseid

mootorrattaid käesoleva ajani kasutatud ei ole. Kui vaidlustusmenetluses olid tarnetähtajad,

millest VAKO lähtus, vastavalt xx xx xxxx ja xx xx xxxx, siis kohtumenetluses on väidetud, et

kõnesolevaid mootorrattaid vajati suurõppusel SIIL ning peale suurõppuse SIIL lõppu on

hankija väitnud, et vajab jätkuvalt mootorrattaid, kuigi neid suurõppusel SIIL ei kasutatud (vt

vastustaja 03.06.2022 menetlusdokumendi osaliselt kaetud, p 2.28). Samas ei nähtu asja

materjalist, et hankijal oleks võimatu uus hankemenetlus läbi viia. Menetluses on esitatud

mitmeid kuupäevi, milleks väidetavalt on vastustajal vaja mootorrattaid, kuid sisuliselt nendest

kuupäevast siiamaani kinni pole peetud. Seetõttu ei ole ka vastustaja väited olulise avaliku huvi

olemasolust tõsiselt võetavad. Ka Rahandusministeerium on vastustajale oma 04.05.2022 kirjas

nr 12.2-1/3717-2 selgitanud järgmist: „Hankijast sõltumatuks ettenägematuks sündmuseks võib

seega pidada Venemaa agressiooni Ukrainas. Küll aga ei ole hankijast sõltumatuteks

ettenägematuteks sündmusteks hankija enda tehtud vead ja RHS-i või muude õigusaktide

rikkumised. /…/ Avatud hankemenetluses on võimalik pakkumuste esitamise tähtaega

lühendada kuni 15 päevani ja ooteaeg riigihangetes, mille maksumus on vähemalt võrdne

rahvusvahelise piirmääraga, on 14 päeva. Sellele lisandub riigihanke tingimuste koostamine,

esitatud pakkumuste läbi vaatamine ning otsuste tegemine. Hankija peaks arvestama ka

võimaliku vaidlustuse esitamisega ning mõistliku ajaga, mis kulub hankelepingus sätestatud

asjade tarnimisele.“ (dtl 559).

49. Ülaltoodust lähtuvalt on VAKO õiguspäraselt leidnud, et puudub tõendatud avaliku huvi

vaidlusaluse hankelepingu jõusse jätmiseks RHS § 197 lg 3 p 2 alusel.

III

3-22-951

14(14)

50. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

51. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda.

52. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 2340 eurot (sh käibemaks).

Kaebajale on õigusteenust osutatud 13 tundi, tunnihinnaga 150 eurot. Kohtu hinnangul on

tegemist mõistlike ja põhjendatud kuludega (HKMS § 109 lg 6). Eeltoodust lähtuvalt mõistab

kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks solidaarselt menetluskulu 2340 eurot (sh käibemaks).

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuivõrd tema vastaspool (kaebaja) ei

pea menetluskulusid hüvitama (HKMS § 108 lg 8).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner