3-21-1905/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1905

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30.06.2021 otsuse nr

3005787-1 tühistamise ning Sotsiaalkindlustusameti asja

uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja Y

Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamine

Istungil 11.05.2022/kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.07.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1905

2(5)

1. X esitas 17.02.2017 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse ja dokumendid

vanaduspensioni määramiseks. SKA 22.02.2017 otsusega nr 10771 määrati vanaduspension

alates 17.02.2017 eluaegselt summas 322,19 eurot (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 2). X

esitas pensioniavaldusega teise vanema nõusoleku laste (sündinud 1973 ja 1978) kasvatamise

eest pensioniõigusliku staaži arvestamiseks. Pensioni määramisel arvestati pensioniõigusliku

staaži lapse (sündinud 1978) eest, sest teise lapse (sündinud 1973) andmed puudusid

rahvastikuregistris ja sünnitunnistust ei esitatud.

2. X esitas 04.12.2020 avalduse vanaduspensioni ümberarvutamiseks ja lisas lapse (sündinud

1973) sünnitunnistuse. SKA 12.01.2021 otsusega nr 1 arvutati X vanaduspension ümber alates

04.12.2020 ning määrati vanaduspensioniks 504,14 eurot (dtl 4).

3. X esitas 09.02.2021 SKA-le avalduse, milles soovis: 1) pensioni tagasiulatuvat

ümberarvutamist laste staaži osas alates pensioni määramisest; 2) selgitust, miks temale ei

maksta välja vanaduspensioni 2009. aastast kuni 2017. aastani ning 3) selgitust pensioni

kindlustusstaaži arvestamise osas.

4. SKA 30.06.2021 otsusega nr 3005787-1 jäeti X avaldus vanaduspensioni ja laste

kasvatamise/hooldamise eest arvestatud staaži tagasiulatuvaks maksmiseks rahuldamata (dtl 8).

Otsuse põhjendused on järgmised.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 4 sätestab õiguse saada riiklikku pensioni: 1)

Eestis alalisele elanikule; 2) tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elavale

välismaalasele. RPKS § 31 lg 1 alusel riikliku pensioni taotlemiseks esitab taotleja SKA-le

pensioniavalduse. X on sündinud 20.06.1948 ja tal tekkis õigus vanaduspensionile 20.12.2008

(RPKS § 7 lg 2). Pensioniavalduse esitas kaebaja SKA-le 17.02.2017 ja 22.02.2017. Kaebaja

kohta on rahvastikuregistris elukoha andmed kuni 11.02.2006 ja alates 17.02.2017. Enne 2017.

a ei esitanud kaebaja pensioniavaldust. Riiklik pension määratakse pensioni taotlemise päevast

(RPKS § 32 lg 2). Varasemast tähtajast määratakse pension, kui pensioniavaldus on esitatud

kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise päevast arvates. RPKS ei näe ette vanaduspensioni

tagasiulatuvat määramist kui avaldus on esitatud hiljem kui RPKS §-s 32.

RPKS § 28 lg 2 punkt 7 sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ühele vanematest

väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. RPKS § 28 lg 2 p 12

sätestab, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ühele vanematest kaks aastat iga lapse

kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Laste kasvatamise eest pensioniõigusliku

staaži saamiseks tuleb isikul esitada avaldus. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59

„Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele

ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ (edaspidi määrus nr 59) § 11 lg 1 p 1 alusel

väikelapse eest hoolitsemise aega tõendavaks dokumendiks on lapse sündi tõendav dokument,

kui selle kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Määruse nr 59 § 15 lg 1 p 1 alusel on lapse

kuni 8-aastaseks kasvatamise tõendavaks dokumendiks lapse sündi tõendav dokument, kui selle

kohta ei ole andmeid rahvastikuregistris. Määruse nr 59 § 15 lg 1 p 6 alusel lapse kasvatamise

eest pensioniõigusliku staaži hulka arvamiseks peab vanem esitama omakäelise kinnituse,

millega tõendab, et on kasvatanud last vähemalt kaheksa aastat. Kaebaja taotles 17.02.2017

pensioniavaldusega lapse (sündinud 1978) kasvatamise eest 2 aastat pensionistaaži. Lisaks

esitas teise vanema nõusoleku laste sündinud 1978 ja 1973 staaži arvestamiseks. 17.02.2017

esitatud avaldusega ei taotlenud kaebaja lapse (sündinud 1978) hoolitsemise eest pensionistaaži

kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Rahvastikuregistris puudub kaebajal ja lapse isal seos lapsega

(sündinud 1973), lapse eest pensionistaaži arvestamiseks oli vajalik esitada lapse

sünnitunnistus, mida kaebaja ei teinud ja lapse (sündinud 1973) eest pensionistaaži ei

arvestatud.

3-21-1905

3(5)

Kaebaja esitas 04.12.2020 avalduse sooviga lisada pensionistaaži laste kuni 3 aastaseks

kasvatamise aeg ja lapse (sündinud 1973) kasvatamise eest 2 aastat. Kaebaja esitas 12.01.2021

lapse (sündinud 1973) sünnitunnistuse. Kaebaja pension arvutati ümber 04.12.2020 esitatud

avalduse alusel (RPKS § 25 lg 1 p 3). RPKS-st ei tulene pensioni tagasiulatuv ümber arvutamine

kui dokumente ei esitata õigeaegselt.

Kaebajal on pensioniõiguslikku staaži tõendatud 32 aastat 9 kuud ja 26 päeva (RPKS § 27 lg 1

p

1).

Sotsiaalkaitse

infosüsteemi

andmetel

on

kaebajal

Eestis

omandatud

pensionikindlustusstaaži 8 aastat, 2 kuud ja 27 päeva ehk 8,241 aastat. Pensionikindlustusstaaž

võetakse aluseks pensionile õiguse tekkimise tuvastamisel. Pensionikindlustusstaaž ei ole

aluseks pensioni suuruse arvutamisel. Pensioni suuruse arvutamisel on aluseks kindlustusosa

ehk kindlustusosakute summa. RPKS § 12 lg 1 kohaselt liidetakse pensionikindlustatu

kindlustusosaku

arvutamiseks

pensionikindlustatu

isikustatud

sotsiaalmaksu

riikliku

pensionikindlustuse osa summad ning jagatakse isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse

osa keskmise suurusega antud kalendriaastal. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on kaebajal

kindlustusosakute summa 5,629. Pensioni suuruse arvutamine on sätestatud RPKS § 11 lg-s 1,

mille kohaselt koosneb vanaduspension kolmest osast: baasosast, staažiosast, mille suurus

võrdub pensioniõigusliku staaži aastate ja aastahinde korrutisega; kindlustusosast, mille suurus

võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega. RPKS § 29 lg

2 kohaselt ümardatakse pensioni suuruse arvutamisel vähemalt kuue kuu pikkune

pensioniõiguslik staaž täisaastateks, alla kuue kuu pikkune pensioniõiguslik staaž jäetakse

arvestamata. Seega on kaebaja pensioniõiguslikku staaži ümardatult 33 aastat ja

kindlustusosakute summa 5,629. Kaebaja pensioni suuruseks on 215,5148 (baasosa) + 33

(pensioniõiguslik staaž) x 7,104 + 5,629 (kindlustusosa) x 7,104 = 489,9352 eurot + 14,12

pensionilisa laste eest (2 last) = 504,1452 ümardatult 504,14 eurot. Kaebaja indekseeritud

vanaduspensioni suurus 01.04.2021 on 535,29 eurot (RPKS § 26).

5. X esitas 17.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 30.06.2021 otsuse nr 3005787-1

tühistamise ning SKA asja uuesti läbivaatamiseks kohustamise nõuetes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et SKA 30.06.2021 otsus nr 3005787-1 on õigusvastane. Vastustaja on

põhjendamatult jätnud kaebaja taotlused pensioni ümberarvutamiseks perioodil veebruar 2017-

detsember 2020 ning pensioni tagantjärgi maksmiseks perioodi eest 2009-2017, rahuldamata.

7. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

13.1. Kaebaja 17.02.2017 esitatud pensioniavalduses taotleti üksnes ühe lapse (sündinud 1978)

kasvatamise eest kahe aasta arvamist pensioniõigusliku staaži hulka. Lisaks esitas kaebaja teise

vanema nõusoleku kahe lapse (sündinud 1978 ja 1973) kasvatamise eest nelja aasta arvamiseks

kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka, millel on SKA töötaja märge, et kaebajale on

põhjendatud ning ta on teadlik, et 1973 aastal sündinud lapse kasvatamise eest ei arvata kahte

aastat tema pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti ei taotlenud kaebaja 17.02.2017 avalduses

lapse (sündinud 1978) eest hoolitsemise aja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni arvamist tema

pensioniõigusliku staaži hulka. Rahvastikuregistris puudus kaebajal ja lapse isal seos 1973. a

sündinud lapsega, mistõttu lapse eest kahe aasta kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka

arvestamiseks oli vaja esitada lapse sünnitunnistus, mida kaebaja ei teinud, kuigi talle seda

selgitati.

13.2. Kaebaja esitas 04.12.2020 avalduse taotlusega lisada pensioniõigusliku staaži hulka kahe

lapse hooldamise aeg kuni laste 3-aastaseks saamiseni ja 1973. a sündinud lapse kasvatamise

eest täiendavad kaks aastat. Kaebaja esitas 1973. a sündinud lapse sünnitunnistuse 12.01.2021.

Kaebaja pension arvutati SKA 12.01.2021 otsusega nr 1 ümber avalduse esitamise päevast, s.o

04.12.2020. Kaebaja pension oleks tulnud ümber arvutada alates 01.01.2021 (vt RPKS § 25 lg

3-21-1905

4(5)

p 3), kuid ekslikult arvutati pension ümber avalduse esitamisest arvates. Kuna tegemist on SKA

eksimusega, siis otsust nr 1 ei ole kehtetuks tunnistatud ega uue algkuupäevaga otsust tehtud.

13.3. Kaebaja esitas pensioniavalduse oluliselt hiljem kui kolme kuu jooksul pensioniikka

jõudmise päevast. Kooskõlas RPKS § 32 lg-ga 2 määrati kaebajale vanaduspension 22.02.2017

otsusega nr 10771 alates avalduse esitamise päevast 17.02.2021.

13.4. Sotsiaalkaitse

infosüsteemi

andmetel

on

kaebajal

Eestis

omandatud

pensionikindlustusstaaži 8 aastat 2 kuud ja 27 päeva ehk 8,241 aastat. Alates 01.01.2021

kaebaja töötanud ei ole. Seega koosneb kaebaja pension kolmest osast: baasosast, staažiosast ja

kindlustusosast (RPKS § 11). Baasosa ja staažiosa arvutamist kaebaja vaidlustanud ei ole.

Kindlustusosa suurus võrdub pensionikindlustatu kindlustusosakute summa ja aastahinde

korrutisega. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetel on 31.12.2020 seisuga kaebaja

kindlustusosakute summa 5,629 (RPKS § 12 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt

keeldunud kaebajale tagantjärgi pensioni maksmisest perioodi 2009-2017 eest ning

tagasiulatuvalt pensioni ümberarvutamisest seoses staažiga laste kasvatamise ja hooldamise

eest.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

11. Kohus nõustub SKA 30.06.2021 otsuses nr 3005787-1 toodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). RPKS ei jäta vastustajale kaalumist osas, kas

maksata taotlejale vanaduspensioni tagantjärgi või millisest kuupäevast pension ümber

arvutada. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et pension määratakse pensioni taotlemise

päevast (RPKS § 32 lg 2) ning varasemast tähtajast määratakse vanaduspension pensioniikka

jõudmise päevast, kui pensioniavaldus on esitatud kolme kuu jooksul pensioniikka jõudmise

päevast arvates (RPKS § 32 lg 2 p 1). Vaidlus puudub osas, et kaebajal tekkis õigus

vanaduspensionile 20.12.2008 (RPKS 7 lg 2). Samuti puudub vaidlus osas, et kaebaja esitas

avalduse pensioni saamiseks 17.02.2017 ja 22.02.2017 (dtl-d 43-47). Järelikult ei olnud

täidetud ka RPKS § 32 lg 2 p-s 1 sätestatud erandi eeldused. Seetõttu on vastustaja õiguspäraselt

keeldunud kaebajale 30.06.2021 otsusega tagantjärgi pensioni maksmisest perioodi 2009-2017

eest.

12. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et puudus alus alates 17.02.2017 arvata kaebaja

pensioniõigusliku staaži hulka kahe lapse (sündinud 1978 ja 1978) hooldamise aeg kuni lapse

3-aastaseks saamiseni ning lapse (sündinud 1973) kasvatamise eest täiendavad kaks aastat.

Kehtiv õigus ei anna vastustajale diskretsiooni otsustada, millisest kuupäevast arvates pension

ümber arvutada, vaid seadusandja on kehtestanud väga selge sellekohase regulatsiooni RPKS-

s. Kohus nõustub SKA 30.06.2021 otsuses nr 3005787-1 toodud põhjendustega (dtl-d 9-10) ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vaidlus puudub osas, et 17.02.2017

pensioniavalduses ei olnud taotletud lapse (sündinud 1978) hoolitsemise eest kuni lapse 3-

aastaseks saamiseni pensioniõigusliku staaži hulka arvamist (dtl 47). Samuti puudub vaidlus, et

17.02.2017 pensioniavalduses ei olnud taotletud lapse (sündinud 1973) hooldamise ega kuni

lapse 3-aastaseks saamiseni pensioniõigusliku staaži hulka arvamist (dtl 47). Ühtlasi nähtub

asja materjalist, et kaebajale selgitati 17.02.2017 avalduse menetlemisel, miks ei lähe 1973. a

sündinud lapse aastad arvesse (dtl 43). Asjaolule, et lapse (sündinud 1973) sünnitunnistust

kaebaja koos 17.02.2017 avaldusega vastustajale ei esitanud, kaebaja vastu vaielnud ei ole ning

3-21-1905

5(5)

ka pensionitoimikust ei nähtu, et kaebaja oleks kõnesoleva sünnitunnistuse koos 17.02.2017

avaldusega esitanud (dtl-d 36-50). Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja esitanud avalduse

pensioni ümberarvutamiseks seoses laste eest arvutatava staažiga 04.12.2020 (dtl 26) ja lapse

(sündinud 1973) sünnitunnistuse 12.01.2021 ning pensioni ümberarvutamise otsuse on

vastustaja teinud 12.01.2021 (dtl 34). Seega on vastustaja õiguspäraselt jätnud rahuldamata

kaebaja avalduse arvutada kaebaja pension ümber laste staaži osas alates pensioni määramisest,

s.o 17.02.2017. Tulenevalt RPKS § 25 lg 1 p-st 3 puudus õiguslik alus arvutada pension ümber

laste staaži osas alates 17.02.2017. Kuivõrd kaebaja esitas nõuetekohase avalduse koos vastava

dokumendiga (sünnitunnistus) alles 04.12.2020, siis ei saanud vastustaja arvutada pensionit

ümber varasemast kuupäevast.

13. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja 30.06.2021 otsus õiguspärane ning kaebus tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

15. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)