4-22-1440/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Valga kohtumaja Väärteoasja number 4-22-1440 Kohtunik

Kohtujurist

Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov

Christina Jõesaar

Kaie Kaseorg

Väärteoasi

Menetlusosalised

F.O kaebus PPA Lõuna prefektuuri 18.04.2022 otsusele väärteoasjas nr 2610,22,000698

Kohtuvälise menetleja esindaja: PPA Lõuna Prefektuur Kagu i politseijaoskonna eriasjade uurija Kaimar Karm

Väärteoasja arutamine Kaebuse esitanud isik: isikukood

, F.O XXX elukoht xxx; e-post: xxx ;

Kirjalikus menetluses

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. huldada

Ra F.O kaebus.

2. Tühistada Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna eriasjade uurija Kaimar Karmi 18.04.2022 2610,22,000698 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr karistuse määramise osas ja teha selles osas uus otsus. 3.

4 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv Määrata F.O-le liiklusseaduse § 22

150 trahviühikut Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul summas 600 (kuussada) eurot. kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo alusel. 4. eriasjade uurija Kaimar Muus osas jätta Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Karmi 18.04.2022 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,22,000698 muutmata. 5.

prefektuurile. Edastada käesolev kohtuotsus F.O-le ning PPA Lõuna

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.06.2022). Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik

18.04.2022 koostas PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Valga menetlusgrupi eriasjade uurija selle kohta, et 20.03.2022 kell üldmenetluse otsuse F.O juhtis

09.42 xxx mootorsõidukit isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34+/-0,05 mg/l. Alkoholisisaldus mõõde seadmega Dräger Alcotest 7110 nr ARAF0033, taatlemistunnistuse ti nr TTRC-21-00143. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud ning mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohtuväline menetleja määras F.O-le LS § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks

.

F.O esitas 03.05.2022 Tartu Maakohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada eelnimetatud otsuse paludes asendada määratud karistus – juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks

– hviga. Kaebuse esitaja on seisukohal, et juhiload on tema perele elulise tähtsusega, rahatra kuna vajab sõiduõigust tööl käimiseks ja kahe alaealise lapse kooli ja lasteaeda transportimiseks. Abikaasa juhilube ei oma. Sõiduõiguse peatamine ei võimaldaks kaebuse esitajal käia enam tööl ning pere kaotaks ülalpidaja. F.O on enda sõnul mõistnud oma varasemaid eksimusi ning viimase kolme aasta jooksul tal muid rikkumisi olnud ei ole. Ka 20.03.2022, kui alkomeeter näitas joovet, oli ta täiesti veendunud, et kõik on korras. Eelmisel õhtul oli tarvitanud alkoholi, kuid enne sõitma asumist kontrollis ka ise koduse alkomeetriga ja see joovet ei näidanud, ka enesetundest ei osanud arvata, et midagi on valesti. Sõitis alkokontrolli kindlustundega, et on puhas, kuid alkomeeter näitas paraku muud.

Kohtuväline menetleja leiab 13.05.2022 esitatud seisukohas, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Otsuse tühistamiseks puuduvad põhjendused ja alus. Kohtuvälise menetleja otsus koos karistuse määraga arvestab selgelt kõiki menetlusaluse isiku poolt kaebuses välja toodud tema hinnangul olulisi detaile töö ja isikliku elu osas ning mõistetud karistus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja karistuse soovitud eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on otsuses piisava põhjalikkusega selgitanud, millele tuginedes on ta esitatud järeldustele jõudnud. Isik oma tegevusega seadis ohtu nii iseenda, kui ka teiste liiklejate elud asudes juhtima mootorsõidukit olles ise alkoholipiirmäära ületavas seisundis. Alkoholi tarvitanuna mootorsõiduki juhtimine on liiklusseaduse kõige raskem rikkumine. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta asjas tehtud üldmenetluse otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust.

Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik on kohtule teatanud, et peab võimalikuks asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti kinnitanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses. Ka kohus on seisukohal, et avaldatud asjaolude pinnalt on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Seega võtab kohus seisukoha kõikides VTMS § s 133 sätestatud - küsimustes ega lähtu esitatud kaebuse piiridest.

Kohus

, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

20.03.2022 koostatud väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette, et ta rikkus oma tegevusega LS § 69 lg-t 3, kuna juhtis 20.03.2022 kella 09.42 ajal xxx liikudes xxx suunas mootorsõidukit Volvo V50 (reg nr ) isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli xxx alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,29 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34 +/- 0,05 mg/l. Seega pani F.O toime LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo - (kt lk 7-8).

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist selgub, et F.O tunnistab, et tarvitas eelmisel päeval madala alkoholisisaldusega jooke, lõpetas umbes kella 18 paiku ja istus rooli, kuna oli kindel, et on kaine (kt lk 10).

Liikluspolitseinik M. K.i tunnistajana ülekuulamise protokollist selgub, et ta oli koos Tartu liikluspolitseinik K. V. xxx piiripunkti juures ning 20.03.2022 kell 09.42 kontrolliti tööl sõiduautot Volvo registrinumbriga . Sõiduk liikus as. Sõidukit juhtis F.O xxx xxx suun isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus indikaatorvahendiga tuvastatult 0,33 mg/l kohta. Juht tunnistas oma süüd, oli oma sõnul tarvitanud alkoholi eelneva päeva õhtul (kt lk 11).

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et isik kõrvaldati sõiduki Volvo V50 (reg nr xxx) juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Vastava otsuse on F.O kätte saanud ning on selle allkirjastanud (kt lk 12).

F.O lkoholijoove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostati a mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARAF0033 20.03.2022 kell 09.55-10.00, taatlustunnistus nr TTRC-21-00143. Tõendusliku alkomeetri väljatrükilt, mille menetlusalune isik on allkirjastanud, nähtub, et mõõtetulemus oli 0,34 mg/l +/- 0,05 mg/l (kt lk 8). Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik oli läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning tõenduslik alkomeeter oli taadeldud ning omas taatlustunnistust. Seoses joobe tuvastamisega kõrvaldati F.O mootorsõiduki juhtimiselt.

Kohtul puudub alus kahelda mõõtmistulemuse jälgitavuses ning sellekohast kahtlust ei ole tõstatanud ka kaebuse esitaja. Mõõtmine on materjalidest nähtuvalt teostatud pädeva ametniku poolt, taadeldud seadmega, järgides mõõtemetoodikat. Riigikohus on lahendis asjas nr 1-17- 5210 punktis 25 märkinud, et lähtuda tuleb kohtumenetluses üldiselt omaksvõetud arusaamast, mille kohaselt tõendi lubatavust eeldatakse. Vastavasisulise kahtluse tekkimise korral peab kohus tõendi saamise seaduslikkust kontrollima (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-48-13, p 9.2). Samast põhimõttest tuleb juhinduda mõõtevahendite nõuetele vastavuse puhul: mõõtevahendite kalibreerimist või taatlemist kinnitavad tõendid peab esitama siis, kui kohtumenetluse pool taotleb sellega seotud asjaolude kontrollimist. Ka käesolevas väärteomenetluses ei ole maakohtul tekkinud kahtlusi mõõteseadmete ning nende alusel saadud mõõtmistulemuste jälgitavuses ning tõendina kasutamise lubatavuses.

Kohus on seisukohal, et väärteo toimepanemine on tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et täielikult on tõendamist leidnud, et F.O tänaval mootorsõidukit juhtis 20.03.2022 kella 09.42 ajal xxx

Volvo V50 registreerimismärgiga isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus xxx mitte väiksem kui 0, mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,

34 mg/l +/- 0,05 mg/l). Seega on tema tegu kvalifitseeritud õigesti LS § 224 lg 2 järgi.

KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et pani teo toime otsese tahtlusega. Isik ei ole F.O käesolevalt eitanudki, et tarvitas sõidukirooli istumisele eelnenud õhtul madala alkoholi sisaldusega jooke, mille tarvitamise lõpetas sündmusele eelnenud õhtul kella 18 paiku. Menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited selle kohta, et ta tundis end hästi ja ei saanud aru, et midagi on valesti, ei ole eluliselt usutavad. Joove tuvastati 20.03.2022 kell 09.55-10.00. Alkoholi tarvitamise lõpetas isik oma sõnade kohaselt eelneval õhtul kella 18 paiku. Seega toimus joobe tuvastamine 16 tundi hiljem ning selle suurus oli mitte väiksem kui 0,29 mg/l (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,34 mg/l +/ ehk minimaalselt 0,58 ‰.

- 0,05 mg/l) Arvestades, et keskmiselt kaob alkohol inimese organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis, siis

16 tunniga kadus isiku organismist 1,6‰. Seega pidi eelneval õhtul isiku joove alkoholi tarbimise lõpetamise järel olema ligi 2,2‰ veres ehk umbes 1,1 mg/l väljahingatavas õhus. 2,2‰ joove aga tähendab, et inimene näeb välja segaduses, oimetu ja võimetu asjadest aru saama. O inimene on ennast vigastanud, siis n vaja abi, et tõusta püsti või kõndida. Kui tõenäoliselt ei adu seda, sest ei tunne valu. Või tunda iiveldust või oksendada (mõnedel ta b inimestel võivad need sümptomid varem tekkida). Kuna okserefleks võib olla häiritud, on oht et lämbud oma okse sisse. Mäluaugud on sellises staadiumis sagedased, selle tõttu tõenäoliselt a ei mäleta kõigest järgmisel hommikul midagi. ta toimunust

1 Siit saab teha omakorda järelduse, et kas isik tarvitas hoopiski kangema sisaldusega alkohoolseid jooke, lõpetas alkoholi tarvitamise väidetust oluliselt hiljem või tarvitas lahjema alkoholi sisaldusega jooke väga suures koguses. Kõik see aga viitab otseselt asjaolule, et isik poleks mingil juhul saanud teha järeldust, et on nii kaine, et istuda rooli. Ka tuvastatud joobe osas ei saa asuda seisukohale, et tegemist oli nii väikese joobega, mille mittetajumine oleks kuidagi usutav. Isikul tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus viitab asjaolule, et ta pidi olema teadlik alkoholi tarvitamise mõjust oma

1 Vt

https://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/purjusolek- -joobeastmed/ ja

organismile sellise joobe puhul pidi isik – tundma alkoholi mõju oma tajufunktsioonidele ning mõistma, et ei tohiks taolises seisundis autot juhtida. Sellele vaatamata asus F.O teadlikult tima

sõidukit juh ja vähemalt möönas seda, et juhib mootorsõidukit seisundis, kus tema organismis on alkoholisisaldus üle seaduses lubatud määra. Lisaks ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav kaebuse esitaja väide nagu ta oleks enne mootorsõidukit juhtima asumist kontrollinud oma joovet alkomeetriga. Sellise väite on F.O esitanud alles kaebuses, kuid ei ole selle kohta midagi maininud pärast väärteo toimepanemist antud ütlustes. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist pigem kaebuse esitaja poolt hiljem juurde mõeldud väitega, mis on kantud soovist vastutusest pääseda või seda vähendada. Eelnevaga on tõendamist leidnud, et menetlusalune sätestatud keeldu isik rikkus LS 69 lg 3 ning pani sellega toime LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse - teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises LS §

224 lg 2 järgi ning toimepandud väärteo eest karistada. teda tuleb

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel.

LS § 224 lg 2 näeb toimepandud väärteo eest võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on F.O-d karistanud LS § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Üldmenetluse otsuse põhjendustest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel muuhulgas võtnud arvesse kahte liiklusalast karistust. ohtuväline menetleja põhjendanud K on F.O-le mõistetud karistust asjaoluga, et isikut on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest nii v

- kui ka kriminaalkorras, millest tulenevalt oli äärteo menetleja hinnangul põhjendatud määrata menetlusalusele isikule karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine.

Riigikohus on selgitanud (vt nt 19.10.2018 otsus nr 4-17-5471 p-d 26-27), et isiku varasemat karistatust saab uue karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste all arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga ohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse pe . K ale asja arutama asuv maakohus lahendab asja VTMS § 123 lg 2 kohaselt täies ulatuses (ab ovo, de novo), siis saab maakohus isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes. Karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste raames otsuse tegemise hetkeks arhiveeritud karistustele toetumine on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena.

Nii väärteotoimikus asu tri väljavõte kui ka käesoleva otsuse v 09.05.2022 karistusregis tegemise ajal tehtud karistusregistri väljavõte kinnitavad, et F.O-l puuduvad kehtivad karistused. Seega ei ole otsuse tegemisel võimalik karistuse mõistmisel tugineda F.O varasemale karistatusele.

Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-6-17 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-77-11, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks is

- ja iku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

Käesoleval juhul on teo eest määratava rahatrahvi keskmine määr 150 trahviühikut. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada F.O poolt toimepandud väärteo asjaolusid. LS § 224 lg 2 alusel karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 mg. F.O-l tuvastatud - alkoholijoove oli vähemalt 0,29 mg/l. Seega oli isikul tuvastatud joove lähemal pigem seaduses sätestatud alumisele määrale kui ülemisele, mis lubab hinnata isiku süüd keskmisest väikemaks. Samas juhtis isik mootorsõidukit , mistõttu oli tema poolt xxx linnas ehk asulas tekitatud oht kaasliiklejate elule ja tervisele suur. Kohtu hinnangul lubab see kokkuvõttes hinnata F.O süüd keskmiseks. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest ka karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

Lisaks isiku süüle on oluline hinnata ka karistuse üld ja eripreventiivset eesmärki - . F.O on pannud tahtlikult toime raske liiklusrikkumise ning asjaolu, et sel korral ei lõppenud sõit tema enda ega kaasliiklejate jaoks traagiliste tagajärgedega, ei vähenda rikkumise raskusastet. Nagu eelpool mainitud, siis puuduvad isikul käesoleva otsuse tegemise ajal kehtivad karistused. Seetõttu täidab kohtu hinnangul eripreventiivset eesmärki rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises määras ning see on piisav mõjutamaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti annab see üldsusele selge signaali, et tegemist on raske rikkumisega, mida ühiskond ei tolereeri.

Arvestades kokkuvõtvalt teo toimepanemise asjaolusid, F.O süü suurust ning karistuse üld ja eripreventiivseid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud määrata isikule - karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmises määras ehk 150 trahviühikut ehk 600 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik