1-10-13954/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-10-13954 Otsuse kuupäev 25. oktoobril 2010.a. Kohtunik Margot Mikler Sekretär Tõlk Moonika Rubizova

Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Robert Saareke Merike Allikmäe Kriminaalasi

S.G süüdistuses KarS § 424, § 329 järgi lühimenetluses Süüdistatav

S.G, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – eesti keel, töökoht: OÜ G G

, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud, kahtlustatavana kinni peetud 23.10.2010.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel 15

päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180,§ 256-5, § 311- 313, § 315 kohtunik

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada S.G KarS § 424, § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 kohaldamisel karistuseks 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada 22.10.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud ja 28 päeva – võrra ning lugeda liitkaristuseks S.G-le 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

Tõkendiks S.G valida vahistamine ja vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata

eelvangistuses viibitud aeg S.G karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 23.10.2010.a.

KrMS § 179, 180, 256-5 lg 2 alusel välja mõista S.G-lt (ik xxx, elukoht: xx) riigituludesse sundraha 3262 krooni ja kaitsjatasud summas 1950 krooni.

S.G tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB EÜP nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „S.G, 1-10-13919, sundraha, kaitsjatasud“.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

S.G süüdistatakse selles, et tema 23.10.2010 a kella 23:45 ajal juhtis Harjumaal,

Maardu linnas, Narva mnt. 15 km-l mootorsõidukit Ford Orion reg. märgiga xxx olles

joobeseisundis (alkoholijoove 1,11 mg/l laiendmääramatusega

± 0,10 mg/l (lõplik tulemus

1,01 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 20 lg 3 /Juht ei või olla joobeseisundis.

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 20 lg 3¹ p 1 /Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani S.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.G süüdistatakse selles, et tema olles karistatud 03.08.2009.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi vangistusega 4k ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks

ning karistus selle teo eest ei ole temal veel kustunud. S.G isikuna, kellelt oli kohtuotsusega võetud sõiduki juhtimise õigus, juhtis uuesti 23.10.2010.a kella kella 23:45 ajal

juhtis Harjumaal, Maardu linnas, Narva mnt. 15 km-l mootorsõidukit Ford Orion reg. märgiga xxx, millega rikkus kohtuotsuse nr 1-09-11878 nõudeid.

Samuti oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täimisest kõrvalehoidumises, pani S.G toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud S.G seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies

mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Tunnistaja RPülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 23.10.2010

sõitis Tallinna suunas, talle hakkas silma vastu tulev sõiduauto Ford kahtlase

sõidumaneeriga, lülitades korduvalt sisse-välja kaugtulesid, samuti sõitis vänderdavalt. Kui

autod jõudsid peaaegu kohakuti, sõitis teine sõiduk tee keskel suundi eraldavale

liiklusmärgile otsa ning kokkupõrkel lendas liiklusmärgi metallkonstruktsioon vastu tema sõidukit. / tl 16/.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati S.G alkoholijoove 1,11 mg/l, laiendmääramatus + 0,10 või – 0,10, mõõtetulemus alkoholijoove 1,01 mg/l kohta. /lk 11-12/.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati S.G alkoholijoove 1,28 mg/l./tl 13/.

Poitseitöötaja ettekannet, mille kohaselt 23.10.2010.a. 23.45 sai väljakutse Maardu, Narva

mnt 15 km-le, kus oli toimunud avarii. Kohapeal selgus, et sõiduauto Ford Orion reg. nr.

XXXsõitis otsa liiklusmärgile, mille tükid vigastasid kahte sõidukit. Sõiduki XXX kõrval seisis S.G, kes jõi õlut ja tunnistas, et tema juhtis sõidukit alkoholijoobes. /tl 17/.

Liiklusõnnetuse akti, liiklusõnnetuse asjaolude kohta. /tl 18/.

Liiklusregistri Tallinna büroo vastus päringule, mille kohaselt on S.G-lt kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud 12 kuuks alates 01.12.2009.a. kuni 30.11.2010.a. /tl 30/.

Kahtlustatava S.G ülekuulamise protokolli, milles S.G on andnud ütlusi, et ta tunnistab ennast süüdi ja seletas, et õhtul hakkas tarvitama alkoholi, tarvitas viskit ja õlut, ta ei tea põhjust miks ta rooli istus, kuid arvab, et tahtis koju minna. Mäletab, et sõites august mööda keeras rooli järsku vasakule ja sõitis otsa betoonist liiklusmärgi alusele, mille tagajärjel sõitis otsa teisele sõiduautole. ( tl.1-3).

Kohus, kuulanud ära S.G süüd tunnistavad ütlused ning kontrollitud kriminaalasjas

leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.G süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel

on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona s.o . mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, samuti KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteona

s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täimisest kõrvalehoidumisena

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendavaks

asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, väärteo korras karistatud korduvalt, talle mõistetud rahatrahvid on täitmata, ning

käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva süüteo on ta toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, seega leiab, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega ja süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega.

Margot Mikler Kohtunik