2-22-7478/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U M Ä Ä R U S Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. juuni 2022 Tsiviilasi

nr 2-22-7478 H.O. hagi M.V. vastu kahju korvamiseks Kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

Kostja

H.O. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxx, xxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx) M.V. (registrikood xxxxxxxx, aadress xxxxx xx xx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxxxx; e-post xxxxx@xxxxxxxxx.xx)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest ning tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

2. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamiskord TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud 19.05.2022 esitas H.O. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja hagi M.V. vastu kahju korvamiseks seoses sellega, et M.V. ei ole rajanud xxxxxxxxx uut teed xxxx xxx asemel ning seoses pikenenud marsruudiga on hagejale tekkinud kahju suurenenud kütusekulu näol.

Kohus on seisukohal, et puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine ei ole mõttekas kuna hagiavaldus on perspektiivitu.

2. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb otsustada tsiviilasja menetlusse võtmine. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4).

Hageja esitatud nõuet ei ole võimalik menetleda sellisel kujul, sest hagi eesmärk on perspektiivitu. Kohus on seisukohal, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

Hageja on hagiavalduses kirjeldanud, kuidas E. T. soovis oma kinnistu piires paikneva xxxx xxx likvideerida ning kohtus ta selle õiguse ka sai. xxxx xxx likvideerimisega pikenes hageja marsruut xxxxxx-xxxx linna 5-6km. Samuti on hageja kirjeldanud, kuidas M.V. lubas rajada xxxx xxxxx paralleelselt kulgeva uue tee, kuid käesoleva ajani ei ole seda tehtud. Hageja on seisukohal, et M.V. on süüdi temale tekkinud lisakilomeetrites ning soovib M.V.lt kahju hüvitamist kokku summas 7920 eurot.

Kohus selgitab hagejale, et Xxxx xxx likvideerimist on kohus juba arutanud ning nimetatud lahend on jõustunud, seega oli Xxxx xxx omanikul õigus tee likvideerida. Samas juhib kohus hageja tähelepanu sellele, et M.V. ei saa vastutada selle eest, mida eraisik oma kinnistul teha soovib. Ka Tartu Halduskohus jõudis järeldusele, et E. T.l oli õigus nimetatud tee likvideerida ning ta ei pea sellele juurdepääsu tagama, sest kõigil elanikel oli olemas ka alternatiivne juurdepääs oma kinnistule ning asjaolu, et mööda teisele isikule kuuluvat kinnistut on lühem marsruut linna, ei kaalu üles omaniku õigusi oma kinnistule. M.V. on ka hagejale kinnitanud, et tegelevad alternatiivse juurdepääsutee otsimisega, mis lühendaks hageja marsruuti, kuid kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et M.V. ei ole selleks kohustatud, vaid õigustatud. Samuti on M.V. selgitanud, et uue tee rajamine võtab aega erinevate kooskõlastuste ja projekteerimise tõttu. Uue tee rajamine on teehoiukavas planeeritud 2024 aastal. Xxxx xxx sulgemisega pikenes kõikidel xxxxxxxx elanikel kodust väljasõit xxxxxx-xxxx.

Hagejal on olemas oma kinnistule juurdepääs ning asjaolu, et ta ei ole rahul juurdepääsu tee pikkusega, ei ole alus kahju hüvitise nõude esitamiseks M.V. vastu.

Kohus selgitab hagejale, et kui Xxxx xxx ei oleks likvideeritud, oleks koormatud kinnisasja omanikul AÕS § 156 lg 1 järgi õigus juurdepääsutasule, mis sisaldab ka hüvitist omandiõiguse riive eest (hüvitis kasutuseelise alusel). Seega ka siis kui Xxxx xxx oleks olnud hagejale kasutatav, oleks pidanud kasutaja selle eest maksma kinnisasja omanikule tasu ja tee kasutajale oleks kaasnenud kulu.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse.

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 177 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus märgib, et hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

kohtunik