1-18-437/725 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 1-18-437 Otsuse kuupäev

10. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma ja Juhan Sarv Kohtuasi Kriminaalasi Vyacheslav Gulevichi süüdistuses Kar § S 256 lg 1 järgi; Aleksandr Kozlovi süüdistuses Kar § järgi; Ilja S 256 lg Drovnjašini süüdistuses Kar § järgi; Aleksandr S 255 lg Polehha süüdistuses Kar § järgi; Andres Ilma (Ilm) S 255 lg süüdistuses Kar § § järgi; D.Z-i S 255 1 ja lg

137 1 lg (D.Z) süüdistuses Kar § § § S 255 1, lg

2 p 4 ja lg lg 1 järgi; Konstantin Kartsevi süüdistuses Kar § S 255 lg 1 järgi; Andrei Vaskini süüdistuses Kar § § järgi S 255

1 ja lg lg ning Robert Gribovski süüdistuses Kar § järgi S 255 1 lg

Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2021. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Prokuratuur, esindaja

riigiprokurör Vahur Verte, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Vyacheslav Gulevich, kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov; Aleksandr Kozlov, kaitsja vandeadvokaat Toomas Kõiv; Ilja Drovnjašin, kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul; Aleksandr Polehha, kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas; Andres Ilm, kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari; D.Z , kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil; Konstantin Kartsev, kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland; Andrei Vaskin, kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa; Robert Gribovski, kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

11. mai 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.

28. mai 2020. a otsus Tühistada Harju Maakohtu osas, millega Robert Gribovski mõisteti KarS 255 338,80 euro , ning Tallinna § lg järgi õigeks ja talle hüvitati 14 t õigusabi kulu Ringkonnakohtu 14. juuni 2021. a otsus osas, mille Robert s ringkonnakohus jättis Gribovski

õigeksmõistmise tühistamata. 2. maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks. Saata kriminaalasi tühistatud osas samale 3. maaja ringkonnakoht otsus muutmata. Muus osas jätta u

1-18-4371-18-437

2(18)

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5.

4 euro Mõista Eesti Vabariigilt Ilja Drovnjašini kasuks välja 50 t (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

6. Mõista Eesti Vabariigilt R.

O. kasuks välja 225 eurot (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

7. Mõista Eesti Vabariigilt D.

O. kasuks välja 225 eurot (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 8. - ioonimenetluses Robert Määrata OÜ le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid kassats Gribovskile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 146 eurot ja 40 senti (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu riigi kanda. 9. ja Andrei Vaskini kaitsja Jätta Aleksandr Kozlovi kaitsja vandeadvokaat Toomas Kõivu vandeadvokaat Natalia Lausmaa kassatsioonivastus ed läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu 28. mai 2020. otsusega tunnistati Vyacheslav Gulevich ja Aleksandr Kozlov a süüdi § järgi Ilja Drovnjašin karistusseadustiku (KarS) 256 1 lg , , Aleksandr Polehha, Andres Ilm ja Konstantin Kartsev KarS 255 , D.Z KarS 255 1, 214

2 p 4 ja § lg järgi § lg § lg § 137 1 lg järgi ning Andrei Vaskin KarS 255 1 ja § lg § 121 lg 1 . järgi Neile mõisteti karistuseks erineva pikkusega vangistus, mis

Polehha

I. Drovnjašini ja A. suhtes jäeti tingimisi kohaldamata. Sama otsusega

S 255 1

. mõisteti Robert Gribovski süüdistuses Kar § lg järgi õigeks

2. KarS 83 §

1 ja 256

2 p 2 alusel konfiskeeriti Gulevichilt 3000 eurot, kaks a, lg § lg V. käekell kaks kuldketti, käekett, kuldplaat § ning Kozlovilt 305 eurot. KarS A.

2 p 2 lg ja § lg alusel konfiskeeriti

10 200 eurot, 26 USA dollarit, 10 600 Vene F deratsiooni

I. Drovnjašinilt ö rubla ja 1085 Valgevene rubla ning Polehhalt 935 eurot. A. Rahuldamata jäeti aga prokuröri taotlus mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 1

Gulevichilt V.

1 794 eurot

16 senti, Kozlovilt 49 203 euro 1350 eurole Swedbank arvelduskontol A. t 11 senti ja nõudeõigus EE91220022101659414,

32 277 eurot 48 senti ning Polehhalt 13 817 euro

I. Drovnjašinilt A. t

91 senti, samuti kolmandate isikute V. R-i, R. ja

vara. O.

D. O.

3. Maakohus tuvastas, et Gulevich, A. Kozlov,

A. Polehha, A. Ilm, D.Z V.

I. Drovnjašin, , Kartsev ja Vaskin

K. A. kuulusid Kemerovo kuritegelikku ühendusse, mida juhtis

V. Gulevich

ning mis oli suunatud narkokuritegude toimepanemisele ja väljapressimistele.

4. R. Gribovski mõisteti õigeks, kuna tema kuulumine kuritegelikku ühendusse ei ole tõendatud. Maakohus märkis, et süüstavad vaid anonüümsete tunnistajate ütlused.

Gribovskit R. Tema kuulumist kuritegelikku ühendusse peaks tõendama jälitustoimingu protokoll,

15. mai 2017. a kuid selle on protokoll tervikuna tõlke on allkirjastanud isik, kes protokolli ei tõlkinud, mistõttu lubamatu tõend ja tuleb kohtukõlbmatuna tõendite hulgast kõrvale jätta. Gribovski kuulumist R. kuritegelikku ühendusse varasem süüdimõistev otsus narkokuriteo toimepanemises. ei kinnita ka Tõendid lubavad järeldada, et kuritegeliku ühenduse

Gribovski ja R. liige Kozlov olid A. perekonnatuttavad ning nende suhtlus ei . olnud seotud kuritegeliku ühendusega

1-18-4371-18-437

3(18)

5. Jättes osaliselt rahuldamata p § rokuratuuri taotluse kohaldada KarS 832 ja

84 alusel §

V. Gulevichi, A. Kozlovi,

Polehha kuriteoga saadud vara laiendatud

I. Drovnjašini ja A. konfiskeerimist ja konfiskeerimise asendamist, märkis maakohus, et isikute varalist seisundit saab hinnata vaid kohtuistungil uuritud tõendite alusel. Prokurör esitas kohtule isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid, millele olid lisatud menetleja koostatud koondtabelid, kuid vaadeldud algandmeid kohtule ei esitatud. Vaatlusprotokollides sisalduvad väidetavalt tabelid kajastavad

üksnes prokuröri hinnangut, mistõttu pole tegemist tõendiga kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 6

§ 3 tähenduses. Muid tõendeid kohtule ei esitatud. Apellatsioonid

6. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Ilm, D.Z , V. Gulevich, K. A. Kartsev, Kozlov ja A.

A. Vaskin ning nende kaitsjad, samuti I.

Drovnjašini ja A. Polehha kaitsjad, kes da d a. palusid maakohtu otsuse tühista ja süüdistatava õigeks mõist

7. Maakohtu otsuse vaidlustas ka prokuratuur, taotledes karmimaid karistusi, Gribovski R. süüditunnistamist ja karistamist, Gulevichile lisakaristuse kohaldamist ning V. V. A. V. Gulevichilt, Kozlovilt,

A. Polehhalt,

I. Drovnjašinilt, R-ilt, D. O- ja R. O- vara lt lt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras kuriteoga saadud vara . Lisaks väljamõistmist taotles prokuratuur, et ringkonnakohus võtaks vastu maakohtu poolt vastu võtmata jäetud tõendid, s.o v id, eebiväljaannetes Õhtuleht ja Delfi avaldatud fotode kohta koostatud vaatlusprotokoll

18. detsembri 2017. i ning tunnistajate

ja

kohtueelses a jälitustoimingu protokoll

A. T.

S. T. menetluses antud ütlused, nagu ka isikute varalist seisundit kajastavad dokumendid, mida prokuratuur maakohtule ei esitanud.

Gulevichi Ringkonnakohtu istungil taotles prokurör V. tingimuslikku vahistamist. Ringkonnakohtu otsus

8. Tallinna Ringkonnakohtu

14. juuni 2021. otsusega a tühistati maakohtu otsus V. A. A. K. A. Gulevichile, Kozlovile, Ilmale, D.Z-ile , Kartsevile ja Vaskinile -

üksik ja liitkaristuste mõistmise Drovnjašini karistuse täitmisele pööramata jätmise , I.

Polehha ja A.

ning

V. Gulevichi suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise ja sissesõidu keelu kohaldamata kohta. karmistas ringkonnakohus karistus uued jätmise Tühistatud osas i, mõistis liitkaristused

Polehha vangistuse kandmise aja alguse. ning määras I. Drovnjašini ja A.

V. Gulevichi suhtes kohaldas ringkonnakohus lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Muus osas jäeti maakohtu otsus valdavalt muutmata.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus tõendite vastu võtmata jätmisel vigu, mistõttu jäi rahuldamata taotlus vastu prokuröri võtta ja uurida Kr § MS 335 alusel koos apellatsiooniga esitatud tõendeid. Puutuvalt isikute varalist seisundit kajastavatesse vaatlusprotokollidesse nõustus apellatsioonikohus maakohtuga, et vaatlusprotokoll, millele on lisatud vaid menetleja koostatud tabelid, mitte aga vaadeldud algdokumendid, on pelgalt menetleja hinnang ega ole seega kohtukõlblik tõend § 3 tähenduses KrMS 6 .

10. R. Gribovskile s kinnitaksid esitatud süüdistusest ega kohtus uuritud tõenditest ei nähtu fakte, mi tema rolli kuritegelikus ühenduses. Raha või muu hüve küsimine kuritegeliku ühenduse liikmelt ei tee küsijat selle ühenduse liikmeks, samuti ei ole taunitav vangistuses viibiva lähedase rahaline toetamine.

11. Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka prokuröri taotluse Gulevich tingimuslikult vahistada. V. Kohus märkis, et käimasolevas menetluses kohaldati Gulevichile vahistamist ja seda ei ole V.

1-18-4371-18-437

4(18) tühistatud. Lisaks on KrMS 130 § lg 41 kohaldamise eelduseks süüdistatava vabaduses viibimine.

V. Gulevich kannab aga alates 2. augustist 2017 teises kriminaalasjas jõustunud otsusega mõistetud 8 aasta 6 kuu pikkust vangistust ning pole alust arvata, et ta vabaneb vangistusest enne ringkonnakohtu otsuse kuulutamist käimasolevas menetluses.

12. Prokuratuur ei esitanud maa vate ja nende leibkondade varalise kohtule tõendeid süüdistata seisundi ja kriminaaltulu suuruse kohta. Mingeid takistusi vaatlusprotokollide aluseks olnud dokumentide esitamiseks maakohtule ei olnud ja tulenevalt KrMS 321 lg-s 6 gitust ei saa § mär prokuratuur tugineda nende tõendite uurimata jätmisele. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

13. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid prokuratuur ning Gulevichi, A. Kozlovi, K. V. Kartsevi,

Polehha, A. Ilma, Vaskini ja kaitsjad. Kaitsjate

I. Drovnjašini, A. A. D.Z-i kassatsioone Riigikohus menetlusse . ei võtnud Prokuratuuri kassatsioon

14. Prokuratuuri kassatsioonis taotletakse nii maakui ka ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist ja kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Otsuse tühistamist taotletakse osas, milles kohaldamata Gulevichi, A. Kozlovi,

Polehha vara jäeti V. I. Drovnjašini ja A. konfiskeerimine ning Gulevich vahistamata, samuti osas, milles V. edasilükkava tingimusega

R. Gribovski KarS 255

mõisteti § lg järgi õigeks. Kassaatori seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

15. Ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kui võttis menetlusse ja vaatas läbi võõrkeelse ja tõlkimata apellatsioonid § 21 nõuetele, d . Sellised apellatsioonid ei vasta KrMS 3 mistõttu oleks kohus pidanud andma § kohaselt tähtaja apellatsiooni esitajaile KrMS 326 lg puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kohus võttis nõuetele mittevastavad apellatsioonid menetlusse, oleks tulnud need KrMS 10 3 alusel

. § lg läbi vaatamata jätta

16. Ka rikkus r sellega, j i u ingkonnakohus oluliselt menetlusõigust et ätt s tõendikogumist välja mit nõuetekohaselt vormistatud ja lubatava tõendi Tõlgi allkirjata jälitustoimingu protokoll on t t. lubatav tõend, kuna kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta menetlustoimingu protokolli allkirjastama.

Prokuröri väitel on tõlge ka allkirjastatud ning kohtud täitsid nõupidamistoas lubamatult dva isiku rolli. Digitaalsed fotod ei erine ilmutatud käekirju võrreldes eriteadmisi nõu fotodest kvalitatiivselt, mistõttu on veebiartiklites avaldatud piltide vaatlusprotokollid lubatavad tõendid. jälitustoimingu protokoll ei välju süüdistuse ajalistest piiridest ja

18. detsembri 2017. a on asjakohane tõend. jättis ütluste andmisest keeldunud Maakohus alusetult kohtuistungil tunnistajate

ja

d ata.

A. T.

S. T. kohtueelses menetluses antud ütluse tõendina vastu võtm

17. Isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid on iseseisvad ja lubatavad tõendid. Tõendi lubatavus ei olene sellest, kas vaadeldud algdokumendid esitati kohtule ja neid uuriti kohtuistungil, sest vaatlus tehti kohaselt. KrMS 63 ja protokoll koostati seaduse nõuete § lg selle vaatluse kohta koostatud protokolli.

1 lubab kohtule tõendina esitada dokumendi või Seadusega lubatud da seda lubamatuks. Kui ühe tõendivormi eelistamine teisele ei muu a priori kohus leidis, et algandmeteta vaatlusprotokolle ei saanud kontrollida luda , oli kohtul võimalus pa kohtumenetluse käigus või KrM § S 307 alusel kohtuotsust tehes vaatluse esemeks olnud andmete esitamist.

1-18-4371-18-437

5(18)

18. Kohus tegi istungil kaks diametraalselt erinevat otsust, kui esmalt rahuldas prokuröri taotluse võtta täiendavad tõendid ool tundi hiljem jättis vastu ja neid uurida, kuid p sama taotluse rahuldamata ilma seisukoha muutust põhjendamata.

19. Ringkonnakohus hälbis § kohtupraktikast KrMS 130 lg

1 kohaldamisel ning jättis seetõttu põhjendamatult prokuröri taotluse õkendi rahuldamata

Gulevich tingimuslikult vahistada. T V. tingimuslikuks kohaldamiseks ei ole nõutav, et süüdistatav viibiks juba vabaduses. Gulevich V. kannab küll teises kriminaalasjas mõistetud vangistust, kuid selles asjas on Riigikohtu menetluses

V. Gulevichi kaitsja teistmisavaldus, millega taotletakse liitkaristuse tühistamist. Kui Riigikohus teistmisavalduse rahuldab viivitamatult karistuse kandmiselt ning ta , vabastatakse süüdistatav võib pakku minna. Seega esinevad erandlikud asjaolud süüdistatava vahistamiseks edasilükkava tingimusega.

20. Ringkonnakohtu otsus on Gribovski R. õigeksmõistmise osas vastuoluline ja nõutava põhjend kuulumist kuritegelikku ühendusse tõenda useta. Gribovski R. b u kohtus uuritud mit tõendi jätsid tähelepanuta, et süüdistatav mõisteti Harju Maakohtu otsusega asjas t. Kohtud nr 1-16-977 kuritegelikku ühendusse kuulumise ajal süüdi narkokuritegude toimepanemises. Ringkonnakoh

Gribovskit us käsitles otsuses R. kuritegeliku ühenduse liikmena, kuid tegi sellest hoolimata õigeksmõistva otsuse. tsus ei ole kooskõlas kohtu tuvastatud asjaoludega. O

Kaitsjate seisukohad

21. V Gulevichi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekovi hinnangul tuleb prokuratuuri kassatsioon . laiendatud konfiskeerimise osas jätta rahuldamata. Kaitsja hinnangul pole kohtule esitatud tõendite põhjal võimalik laiendatud konfiskeerimist kohaldada. Isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollid ei ole lubatavad tõendid, kuna prokurör ei esitanud kohtule vaadeldud algdokumente ning nende ei olnud

ust esitamata jätmiseks prokuröril mõjuvat põhj . Samuti ei ole võistleva menetluse põhimõttega kooskõlas prokuröri seisukoht, nagu pidanuks maakohus ise algdokumente paluma. Lisaks riivaks algandmeteta esitatud vaatlusprotokollidele tuginemine kaitseõigust, kuivõrd kaitsjal võimal tõendile ei ole ik sellisele vastu vaielda.

22. R. Gribovski kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar palub nii maakui ka ringkonnakohtu otsuse jätta muutmata.

15. mai 2017. Kohtud jätsid õigustatult tõendikogumist välja a jälitustoimingu protokolli, kuna tõlk ei ole seda allkirjastanud Prokuröri seisukohad viivad arusaamani, et . menetlusdokumente ei peagi allkirjastama, mis muudaks aga nende õigsuse kontrollimise võimatuks. d nõupidamistoas eriteadmisi vajavaid küsimusi Kohtud ei lahendanu , kuna protokolli allkirjas sisalduv nimi on selgelt loetav ka ilma eriteadmisteta. Gribovski ei ole R. süüküsimuses ringkonnakohtu otsus vastuoluline seisukoht, . Asjakohatu on prokuröri nagu tõendaks

R. Gribovski varasem süüdimõistev otsus tema kuulumist kuritegelikku ühendusse. See väide on paljasõnaline pole tõendatud, et varasemas kohtuotsu , sest ses kirjeldatud narkokuritegu oli toime pandud kuritegeliku ühenduse huvides.

23. A. Polehha kaitsja vandeadvokaadi abi Raiko Paas palub prokuratuuri kassatsiooni jätta rahuldamata. Ühe tõendi vastu võtmata jätmine ei too kaasa ebaõiget kohtuotsust ning p ör ei rokur ole põhistanud, kuidas mõjutas varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolli tõendikogumist väljajätmine kohtu otsust.

24. Kolmandate isikute R. ja

esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar palub prokuratuuri

D. O. jätta kassatsiooni rahuldamata esindatavate ja mõista kasuks riigilt välja kassatsioonimenetluse kulud. Perekond vara konfiskeerimine O. ei sõltu vaidlusaluste vaatlusprotokollide lubatavusest. Kohtus uuritud tõendite põhjal tõend on tuvastatud R. ja

hea majanduslik olukord ning ei ole

D. O. e id

1-18-4371-18-437

6(18) selle kohta, et nad oleks vara soetanud Gulevichi vahendite arvelt. Seejuures pole p V. rokurör kuidagi põhistanud, kuidas mõjutas vaatlusprotokollide lubamatuks tunnistamine kohtu otsust. Kohtud jätsid vaatlusprotokollid põhjendatult tõendikogumist välja, kuna need ei vastanud KrMS 8 § 7 nõuetele ega sisaldanud objektiivset teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Prokurör jättis teadlikult algandmed kohtule esitamata ja kohus ei pea abistama prokuratuuri süüdistusfunktsiooni täitmisel.

25. I.

Drovnjašini kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi hinnangul on tõlgi allkirjata jälitustoimingu protokoll ja isiku varalist seisundit kajastavad algandmeteta vaatlusprotokollid tõendina kohtukõlbmatud. §

3 ja 86 järgi pidi prokuratuur kirjeldama KrMS -de 8 varalise seisundi vaatlus lisama vaadeldud protokollis pangakonto väljavõtet täielikult ja üksikasjalikult ning dokumendid protokollile. Prokurör esitas vaid menetleja koostatud koondtabeli, olles sellega tõendi looja. Menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte tõendi looja. Algandmete puudumise tõttu pole võimalik kontrollida protokollis kajastatud andmete päritolu tõele . Kohus järgis tõendite hindamisel seaduse nõu ja vastavust deid ega pidanud kohtulikku arutamist uuendama, kui leidis nõupidamistoas, et prokuröri tõendid on lubamatud. Samas, kui pidada vaatlusprotokolli lubatavaks tõendiks, ei oleks selle tõendi abil võimalik tõendada KarS § 832 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetust, kuna see ei kajasta ja tema

I. Drovnjašini elukaaslase V. R-i tegelikke sissetulekuid.

26. A. Kozlovi atuuri kassatsiooni kaitsja vandeadvokaat Toomas Kõiv palub jätta prokur rahuldamata, tühistada maa § järgi

- ja ringkonnakohtu otsuse A. Kozlovi KarS 256 lg süüditunnistamises ning saata kriminaalasja tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Vastuse täienduses palub kaitsja kohtupraktika ühtlustamiseks Riigikohtu seisukohta kohtute formaalselt jõustunud otsuste täitmisele pööramise . Lisaks toob kaitsja välja, et tehes süüdimõistvad suhtes

otsused, rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, kuna etteheidetavad teod on vajalikul määral tõendamata ning eiratud on põhimõtet. Lisaks riigisisesele õigusele rikuti ne bis in idemka Euroopa i konventsiooni artikleid 3, 6 ja 8. nimõiguste

27. A. Vaskini kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa hinnangul on prokuratuuri kassatsioonis esile

toodud menetluslikud rikkumised niivõrd olulised ja puudutavad kõiki kohtualuseid, et ringkonnakohtu otsus tuleb ning kriminaalasi saata uueks arutamiseks tagasi tervikuna tühistada samale kohtule. Lisaks - on ringkonnakohtu põhjendused ne bis in idem põhimõtte kohaldamise kohta üldsõnalised ja vastuolulised, mis kokkuvõttes on tinginud seaduse ebaõige kohaldamise ja päädinud vabaduse võtmisega.

Vaskinilt ebaseadusliku A. lt

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

28. Kolleegium käsitleb esmalt küsimust, kas kohus või vastu võtta ja läbi vaadata ringkonna s võõrkeels e ilma eestikeelse tõlketa väi eid apellatsioon (I) ja vastab kassatsiooni detele, mille kohaselt jätsid kohtud alusetult tõendikogumist välja mitu tõendit (II). Seejärel tegeleb kolleegium kassatsioonis sisalduva etteheitega, mis puudutab prokuröri taotluse osas mitme erineva otsustuse tegemist ,

Gulevichi suhtes na vahistamise tingimusliku kohaldamise (III) analüüsib V. tõkendi põhjendatust süüküsimust Lõpuks võtab

V)

Gribovski (I ja R. (V). kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ning lahendab kaitsjate menetluskulude taotlused I (V ). I

29. Süüdistatavad Gulevich, A. Kozlov, A. Vaskin,

Ilm ja

esitasid V. A. D.Z ringkonnakohtule venekeelsed apellatsioonid. Apellatsiooni neid eesti keelde ei menetluse vältel tõlgitud. Ringkonnakohus võttis vaatas läbi ja jättis rahuldamata apellatsioonid menetlusse,

.

1-18-4371-18-437

7(18) Prokuröri hinnangul on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, kuivõrd võõrkeelsete ja tõlkimata dokumentide aktsepteerimine ilma menetlusosaliste nõusolekuta võib panna pooled ebavõrdsesse olukorda. Seoses sellega soovib prokurör Riigikohtu seisukohta küsimuses kas ringkonnakohus võib võõrkeelse apellatsiooni ilma eestikeelse tõlketa läbi , vaadata, ning juhul kui ei või, siis kes peab tagama võõrkeelse apellatsiooni tõlkimise eesti keelde.

30. KrMS 10 on krimi § lg järgi naalmenetluse keel eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. KrMS 10

3 kohaselt

- ja § lg peavad kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal kohtutoimikusse taotletakse, olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Seejuures tuleb tähele panna, et KrMS 10

3 on erinorm KrMS 10 § lg § lg suhtes, mis tähendab, et ka olukorras, kus kriminaalmenetlus ei toimu poolte nõusolekul eesti keeles, peavad toimikusse lisatud dokumendid olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Viidatud normidest järeldub, et kõik kohtutoimikus olevad dokumendid, sh menetlusdokumendid, millena kolleegium käsitab ka apellatsiooni, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Seetõttu tuleb toimikusse lisada ka võõrkeelse apellatsiooni eestikeeln . e tõlge

31. Eelöeldule vaatamata ei nõustu kolleegium prokuröri seisukohaga, mille kohaselt oleks tulnud eestikeelse tõlketa esitatud võõrkeelsed apellatsioonid jätta praeguses asjas läbi vaatamata. Nimelt sätestab § ühemõtteliselt süüdistatavale, kannatanule, KrMS 10 lg , et kahtlustatavale, tsiviilkostjale ja kolmandale isikule, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. Kahtluse korral selgitab menetleja välja isiku eesti keele oskuse. Kui eesti keele oskust ei ole võimalik välja selgitada või see osutub ebapiisavaks, tagatakse tõlgi abi. Kohtutoimikus ei ole andmeid selle kohta, et Gulevichi, A. Kozlovi, A. Vaskini, Ilma ja keeleoskus olnuks eesti V. A. D.Z-i keeles toimuvas kriminaalmenetluses osalemiseks piisav pani . Seetõttu võõrkeelse apellatsiooni esitamine menetlejale kohustuse tagada

süüdistatavatele apellatsiooni tõlkimiseks tõlgi abi – menetlejal, kelleks apellatsioonimenetluses on ringkonnakohu tuli KrMS 161

1 kohase s, § lg lt kaasata menetlusse tõlk võõrkeelse tõlkimiseks te apellatsioonide .

32. Jättes süüdistatavate võõrkeelsed apellatsioonid tõlkimata, lisades need kohtutoimikusse ja edastades ilma tõlketa võõrkeelsed apellatsioonid kohtumenetluse pooltele, kes selleks enne nõusolekut ei andnud, eiras ringkonnakohus seega kriminaalmenetlus . See õiguse nõudeid rikkumine ei osutunud aga praeguses asjas KrMS 339

2 t oluliseks, kuna § lg ähenduses kolleegiumi hinnangul ei kaasnenud sellega ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. Nii ei nähtu kassatsioonist, et apellatsioonide tõlkimata jätmise tõttu oleks apellatsioonide sisu ka jäänud prokuratuurile arusaamatuks, ega ka muid asjaolusid, millest saaks järeldada süüdistatavate apellatsioonide tõlkimata jätmisest põhjustatud ebaseaduslikkust või ringkonnakohtu otsuse põhjendamatust.

33. Käsitledes küsimusi kriminaalmenetluse keelest ja vajadusest tagada tõlgi abi neile menetlusosalistele, kes ei valda eesti keelt, juhib kolleegium kassatsiooniväliselt tähelepanu ka prokuratuuri ekslikele seisukohtadele kassatsioonitähtaja arvestamise kohta. Nimelt leidis prokuratuur, et Ilma, Vaskini ja kaitsjate kassatsioon S 345 A. A. D.Z-i id tuleb jätta KrM § lg 3 alusel läbi vaatamata, sest nende esitamise aeg on mööda lastud. Prokuratuur oli seisukohal, et kuna ringkonnakohus kuulutas otsuse 14. juunil 2021, siis tuli kassatsioonid esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates sellest kuupäevast, mistõttu 21. ja

23. augustil 2021 esitatud kassatsioonid ei ole tähtaegsed. Seejuures rõhutas prokuratuur, et KrM § sätestatud S 345 lg-s 2 tähtajast erineva kassatsioonitähtaja kohaldamist ei tingi ka asjaolu, et ringkonnakohtu otsuse venekeelne tõlge valmis alles l 2021 ning tehti järgmistel päevadel süüdistatavatele

20. juuli kättesaadavaks.

1-18-4371-18-437

8(18)

34. Need seisukohad on selges vastuolus kriminaalmenetlusõiguse ja kohtupraktikaga. Praeguses asjas tõlgiti ringkonnakohtu otsus Ilma, Vaskini ja jaoks vene keelde A. A. D.Z-i KrMS 10 § lg 5 alusel. KrMS 10 1 § lg 0 sätestab aga üheselt, et kui isikule on menetlusdokument käesoleva paragrahvi alusel tõlgitud, siis selle menetlusdokumendi peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Seejuures ei ole oluline, kas isik, kellele on menetlusdokument KrMS 1 § 0 alusel tõlgitud, on kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses, vahistatu või viibib vabaduses. fektiivse kaitseõiguse teostamiseks peab süüdistataval olema E võimalus tutvuda tema suhtes tehtud kohtuotsusega talle arusaadavas keeles ning kui isik eesti keelt ei valda, tekib tal võimalus tutvuda tema kohta tehtud kohtulahendi terviktekstiga alles kohtulahendi tõlke saamisel ning sellest alates on tal võimalus kasutada tõhusalt kaebeõigust ja end kaitsta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2019. otsus nr 1-15-1452/311, p 17 ja a 31. 2017. kriminaalasjas nr 3-1-1-8-17, p 9). Riigikohus on selgitanud sedagi, et märtsi a määrus KrMS 10 lg- § st 10 ja § 345 lg- 2 st nende koostoimes ei tule teha järeldust, et kassatsioonitähtaeg hakkab alati kulgema kohtuotsuse tõlke süüdistatavale kättetoimetamisest. See on nii vaid vahistatud (vrd KrMS 319 lg ngistust § 3) või juba va kandva süüdistatava puhul. Vabaduses viibiva süüdistatava korral hakkab kassatsioonitähtaeg aga kulgema päevast, mil süüdistataval oli võimalik ringkonnakohtu otsuse tõlkega tutvuda (näiteks on kohus teinud selle sarnaselt eestikeelse kohtuotsusega avalikult teatavaks või süüdistatavale kättesaadavaks e-toimiku süsteemi või kaitsja vahendusel) (vt viidatud otsus nr 1-15-1452/311, p 18). Kolleegium on KrMS 10

10 ja § lg § lg 2 tõlgendamisel jätkuvalt osutatud lahendites väljendatud seisukohtadel. II

35. Järgmise kassatsiooniväi mille kohaselt jätsid kohtu tõendikogumist na vastab kolleegium detele, d põhjendamatult välja jälitustoimingu protokoll

15. mai 2017. a i (A), veebis avaldatud fotod (B),

18. detsembri 2017. i (C), tunnistajate

ja

kohtueelses a jälitustoimingu protokoll

A. T.

S. T. menetluses antud ütlus (D) ning isikute varalist seisundit kajastavad vaatlusprotokollid (E). ed (A) 15. mai 2017. a otokoll jälitustoimingu pr

36. Maakohus tunnistas 15. mai 2017. a jälitustoimingu protokolli lubamatuks tõendiks põhjenda , des seda asjaoluga, et protokolli tõlkele on allkirja andnud isik, kes ei ole seda tõlkinud – tõlgina on protokolli kantud nimi, kuid protokolli on allkirjastanud teine isik. Erinevus protokolli ühe isiku tõlkijas ja selle allkirjastajas loob aluse kahtluseks, et protokolli sisu ei ole usaldusväärne. Selle järeldusega nõustus ka ringkonnakohus. Prokuratuur on aga seisukohal, et seadusest ei tulene nõuet, mille kohaselt peaks tõlk protokolli allkirjastama ning kohtud lahendasid nõupidamistoas , eriteadmisi vajavaid küsimusi, kui leidsid, et protokollis sisalduv allkiri ei kuulu protokolli kantud tõlgile.

37. Alusetud on prokuratuuri etteheited selle kohta, nagu oleks kohtud tegelenud küsimusega, mille lahendamine eeldas mitteõiguslikke eriteadmisi. Kuigi käekirjaekspertiis on vaieldamatult eriteadmistega eksperdi ilma igasuguste eriteadmisteta tuvastatav, pädevuses, oli praegusel juhul et 15. mai 2017. s allkiri ei a jälitustoimingu protokolli sisalduv tõlgi ole antud selle tõlgi poolt, kelle nimi on kantud protokolli. kohtule esitatud Kõnealune allkiri langeb üksüheselt kokku teiste le jälitustoimingu protokollidele kantud teise tõlgi allkirjaga. Nende asjaolude tuvastamiseks eriteadmisi vaja . ei läinud

38. Tõendi lubatavuse küsimusi käsitledes on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kriminaalmenetluses loetakse tõend üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Ainukese erandina on seadusandja sätestanud tõendi kasutamise absoluutse keelu

1-18-4371-18-437

9(18) olukordadeks, kus jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel pole järgitud seaduse nõudeid. Kohtupraktika kohaselt tuleb tõendi lubatavuse üle otsustamiseks hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused ähvarduste tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõigus (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse i ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Eelnevast johtuvalt peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab konkreetne tõendusteave kriminaalasja lahendit. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2021. otsus nr 1-16-6179/111, p-d 58 59 ja a – Riigikohtu üldkogu märts – 3. i 2021. otsus nr 1- -2359/122, p-d 48 a 49).

39. KrMS 126 § lg kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend, kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid. Riigikohus on selgitanud, et vormistuslikud puudused jälitusprotokollis ei tingi selle lubamatust tõendina (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2013. otsus asjas nr 3-1-1-105-13, p-d 13.1 a – 13.5). Küll aga toob jälitustoimingu protokolli lubamatuse tõendina kaasa olukord, kus protokolli koostamisel on eiratud seaduse nõudeid ning protokolli kantud andmete põhjal pole võimalik kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust ja põhjendatust.

40. KrMS 126 §

10 1 sisaldab loetelu andmetest, mis kantakse i. Sellisteks lg jälitustoimingu protokoll andmeteks on: 1) jälitustoimingu teinud asutuse nimetus; 2) jälitustoimingu tegemise aeg ja koht;

3) selle isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehti; 4) jälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa või prokuratuuri loa andmise kuupäev; 5) prokuratuuri taotluse esitamise kuupäev, kui jälitustoimingu aluseks on kohtu luba; 6) jälitustoiminguga kogutud teave, mis on jälitustoimingu eesmärgi täitmiseks või kriminaalasja lahendamiseks vajalik. 15. mai 2017. a jälitustoimingu protokoll neid andmeid ka sisaldab. Samuti on KrMS 10

3 kohaselt lisatud protokolli § lg jälitustoiminguga kogutud võõrkeelse teabe tõlge. älitustoimingu protokolli tõlke allkirjastamise nõuet J kriminaalmenetluse seadustikust aga ei tulene (KrMS -d 126 § 10, 146, 161).

41. Seega ei anna jälitustoimingu protokolli kantud tõlgi allkirja puudumine protokollilt alust väitele, et , selle tõendi kogumise korda on rikutud mistõttu kolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtud lugesid 15. mai 2017. a jälitustoimingu protokolli ekslikult lubamatuks ja jätsid selle alusetult tõendikogumist välja. Mõistetavalt võivad jälitustoimingu protokollis sisalduvad andmed tõstatada küsimusi protokolli ja selle tõlke usaldusväärsusest ja õi , kuid neid küsimusi ei

gsusest lahendata tõendi lubatavuse üle otsustamisel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-131-13, p 18.1).

42. Kohtuotsuse rajamine lubamatule tõendile on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS 339 kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2017. § lg mõttes (vt nt Riigikohtu a otsus nr 1-15-10967/38, p 1 b 2). Sarnaselt või menetlusõiguse olulise rikkumisena olla käsitatav ka lubatava tõendi alusetu väljajätmine tõendikogumist, kui see võis kaasa tuua ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Süüdistusakti kohaselt tõendab jälitustoimingu

15. mai 2017. a protokoll Gribovski Kolleegium annab R. kuulumist Kemerovo kuritegelikku ühendusse. hinnangu s seisneva rikkumise olulisuse jälitustoimingu protokolli tõendikogumist väljajätmise le otsuse V osas (R. Gribovski ). õigeksmõistmisega seonduv

1-18-4371-18-437

10(18) (B) Veebis avaldatud fotod

43. Maakohtu istungil palus prokurör kohtul vastu võtta ajalehe Õhtuleht veebiartiklis „Galerii: Möödunud nädalal mõrvatud allilmaliider Nikolai Tarankov saadeti viimasele teekonnale“ avaldatud fotode vaatlusprotokolli koos veebist prinditud fotodega, soovides sellega tõendada süüdistatavate omavahelist suhtlemist ja kontakte kolmandate isikutega. ei võtnud Maakohus vaatlusprotokolli vastu, kuna leidis, et vaatluse esemeks saab olla vaid originaalfoto, mitte ajalehes avaldatu. Seejärel taotles prokurör, et kohus võtaks vastu uudisteportaali Delfi veebiartiklis „Delfi fotod: Allilmaliidrid, kurjategijad, ärimehed: Tarankovi matusel käis äärmiselt kirev seltskond“ avaldatud fotode vaatlusprotokolli koos veebist prinditud fotodega, soovides sellega tõendada, et d ühel ajal samas kohas.

Gulevich ja Mihhail Mihhailov on viibinu V. Maakohus jättis sellegi taotluse rahuldamata põhjusel, et fotod pärinesid veebiväljaandest, mitte algallikast. Prokurör esitas kõnealused tõendid koos apellatsiooniga ringkonnakohtule, taotledes nende uurimist apellatsioonimenetluses, kuid ringkonnakohus da taotlust samuti ei huldanud se ra , tõdedes otsuses lakooniliselt, et maakohus ei teinud eelnimetatud tõenditega arvestamata jätmisel vigu.

44. Tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on kasutatavad kõik KrM § S 63 lg-s 1 loetletud tõendiliigid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. apr 2017. otsus kriminaalasjas illi a nr 3-1-1-101-16, p-d 19 20). – Sellest tulenevalt on tõendamiseseme asjaolu olemasolu või puudumise tõendamine võimalik ka foto abil. Seejuures ei ole foto kui tõendi lubatavuse aspektist oluline, millise kaamera või objektiiviga on see tehtud, kuidas ilmutatud või salvestatud, millele trükitud või prinditud ja kus või millistel asjaoludel avaldatud. Seega on ekslik kohtute käsitlus, mille kohaselt on kriminaalmenetluses tõendina lubatav vaid ö noriginaalfoto veebis avaldatud – foto ei erine lgi muul moel avaldatud fotost. t foto tõendi lubatavuse seisukohast ühe Küsimus tõendiväärtusest saab lahendada selle usaldusväärsuse kontrollimisel, mille käigus tuleb vajadusel hinnata ka pilditöötluse võimalikkust. Sarnaselt on Riigikohus leidnud, et ka originaaldokumendi koopia on kriminaalmenetluses lubatud tõendiks, mille võltsimiskahtluse korral tuleb lahendada küsimus selle usaldusväärsusest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-125-13, p 13). Seega kui menetlusosalisel on alust arvata, et fotot on töödeldud, mistõttu ei kajasta see objektiivselt tõendamiseseme asjaolusid, on tal võimalik foto usaldusväärsus kahtluse alla seada. Ühtlasi märgib kolleegium, et argumenteeritult foto on KrMS 63

1 kohaselt soovides selle abil § lg iseseisev tõend, mistõttu tõendada tõendamiseseme asjaolu olemasolu või puudumist, ei ole üldjuhul vajalik koostada ja esitada kohtule lisaks fotole ka selle vaatlusprotokolli.

45. J tes saab a ät prokuröri esitatud fotod vastu võtmata ja uurimata põhjusel, et tõendina käsitad üksnes rikkusid kohtud menetlusõigust originaalfotosid, . See rikkumine ei toonud aga kaasa ebaseaduslikku ega t kohtuotsust. põhjendamatu Kõnealuste fotode usaldusväärsuse korral saanuks nende abil tõendada seda, et fotodel kujutatud isikud viibisid koos N. Tarankovi matusel. Süüdistusaktist nähtuvalt ei kuulu aga sellel matusel viibimine tõendamiseseme asjaolude hulka, samuti ei tõenda fotod nendel ühte kuritegelikku ühendusse. kujutatud isiku kuulumist te Seega ei ole kõnealustel fotodel kriminaalasjas tähtsust ja nende vastu võtmata jätmine ei saanud mõjutada asjas tehtavat otsust.

(C) 18. detsembri 2017. a

jälitustoimingu protokoll

1-18-4371-18-437

11(18)

46. Maakohtu istungil taotles prokurör §

18. detsemb l 2017 KrMS ri 12612

3 alusel (s.o teises lg menetluses saadud andmetest) kohtutoimikusse lisamist ja koostatud jälitustoimingu protokolli uurimist. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, selles kajastatud kõned toimusid aastatel kuna 2012 tatavatele heidetakse aga ette kuritegelikk –2015, süüdis u ühendusse kuulumist alates aastast 2015 s maakohtu hinnangul . Seetõttu välju jälitustoimingu protokollis käsitletav süüdistuse ajalistest piiridest. Ringkonnakohus maakohtu sellises tegevuses rikkumist ei näinud.

47. Kolleegium nõustub prokuröriga üüdist , et s use ajaline piir ei ole fikseeritud aastaga 2015, vaid selles väidetakse Kemerovo kuritegeliku ühenduse tegutsemist „alates täpselt tuvastamata ajast, kuid 2015. aprillikuust Nii nt heidetakse Gulevichile ette kuritegeliku vähemalt alates a “. V. ühenduse organiseerimist enne aprillikuud, nagu ka seda, et ta kaasas „algusest peale“ 2015. a kuritegeliku ühenduse juhtimiseks Seega ei väljunud tõend süüdistuse ajalistest

Kozlovi. A. piiridest ning maakohus pidi K S 286 vaidlusaluse tõendi rM §

1 lg-s 1

vastu sätestatust lähtudes võtma.

48. Kõnealuse jälitustoimingu võtmata jätmist ei loe kolleegium aga menetlusõiguse protokolli vastu oluliseks rikkumiseks KrMS 339

§ lg tähenduses. Selle protokolliga soovis prokurör tõendada, et Kemerovo kuritegelikust ühendusest teati juba enne 2015. aastat ja selle ühendusega seostati

A. Kozlovi. Kohtud on süüdistatavad kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdi tunnistanud ka ilma vaidlusaluse

tõendita, mistõttu ei saa väita, et tõendi vastu võtmata jätmine mõjutas asjas tehtavat otsust. (D) Tunnistajate

ja

A. T.

S. T. kohtueelses menetluses antud ütluste protokollid

49. Tunnistajad

ja

keeldusid maakohtu

A. T.

S. T. istungil prokuröri küsimustele vastamast, mistõttu prokurör § alusel nende kohtueelses menetluses antud ütluste taotles KrMS 291

1 p 2 lg avaldamist. Maakohus jättis taotluse rahuldamata, õigusele keelduda ütluste viidates

A. T. andmisest

ning jättes S. T. varasemate ütluste avaldamata jätmise sootuks põhjendamata. Ringkonnakoh kohta ei teinud ga arvestamata us märkis selle vaid lühidalt, et maakohus tõendite jätmisel kõnealuse menetlusõigusliku märgib kolleegium vigu. Seoses kohtute rikkumisega järgmist.

50. Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, katkestab kohus KrMS 288 § lg 10 kohaselt ristküsitluse ning otsustab poole taotlusel tunnistaja varasemate ütluste kasutamise tõendina § KrMS 291 lg 1 p 2 alusel, sõltumata ristküsitlusel seni antud ütluste sisust. KrMS 291

1 p 2 § lg alusel võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Üldjuhul on lubatud tõendiks deponeeritud ütlused § erandina võib kohus (KrMS 291 2), kuid lg isiku varasemad deponeerimata S 291 lg-s 3 ütlused vastu võtta, kui täidetud on KrM § sätestatud tingimused. See tähendab, et deponeerimata ütlused võib tõendina vastu võtta, kui ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses, kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. pole seaduses sätestatud keeldu avaldada ja kasutada tõendina sellise Seega tunnistaja varasemaid ütlusi, kellel on KrM § järgi õigus keelduda ütluste andmisest. S 71 Riigikohus on selgitanud, et KrMS -s 71 nimetatud isikul tuleb § teha lõplik otsus ütluste andmise või sellest keeldumise kohta juba kohtueelses menetluses. Kui ta jätab kohtueelses menetluses mingil põhjusel enese mittesüüstamise privileegi kasutamata ja annab ütlusi, ei saa ta hiljem kohtus ütluste andmisest keeldumise korral enam arvestada sellega, et kohus jätab tema varem antud ütlused tõendina vastu võtmata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-24-13, p 13 ).

1-18-4371-18-437

12(18)

51. Eeltoodust tulenevalt tugines maakohus A. varem antud T. ütluste vastu võtmata jätmisel alusetult tunnistaja õigusele ütluste andmisest. ütluste vastu võtmata jätmis keelduda S. varem antud T.

e jättis üldse põhjendamata. Seega on tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse maakohus ilmsed rikkumised, mida ringkonnakohus ei kõrvaldanud. Kuivõrd kohtud ei hinnanud, kas täidetud on KrMS 291 lg-s 3 nimetatud eeldused, pole kolleegiumil , kas nimetatud kahe § võimalik öelda tunnistaja kohtueels d . Samas ei selgu es menetluses antud ütluse on lubatavad tõendid kassatsioonist, et kohtute rikkumised oleks kaasa toonud kõnealused ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. Asjaolusid, mis võimaldaksid rääkida nende tunnistajate varasemas menetluses tud

johtuvast an ütluste vastu võtmata jätmisest menetlusõiguse rikkumisest KrMS 339 2

§ lg tähenduses, ei tuvastanud ka kolleegium. Seda põhjusel, et nähtuvalt maakohtu istungi protokollist tulenes S.

T. ütluste olulisus prokuröri hinnangul S. seotusest D.Z-iga T. ning

, Polehha, Drovn ini ja

A. T. ütlused pidid olema olulised tõendamaks A. T. A. I. jaš

A. Kozlovi tutvust. Vaatamata vaidlusaluste ütluste vastu võtmata jätmisele tunnistati D.Z I. , A. Polehha, Drovn in ja A. Kozlov neile etteheidetud kuritegudes jaš süüdi ning kriminaalasja materjalid ei võimalda järeldada, et ütluste vastuvõtmine võinuks kaasa tuua nende teistsuguse kohtuotsuse. (E) Isikute varalist seisundit kajastavad vaatlusprotokollid ja laiendatud konfiskeerimise k

ohaldamata jätmine

52. Maakohtus taotles prokurör § või § vastavalt kas KarS 255

2 p 2 lg

2 p 2 alusel kuriteoga lg saadud vara laiendatud konfiskeerimist ja konfiskeerimise asendamist (KarS -d 83 §

2 ja 84), näidates süüdistatavate legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdlemise teel, et nende vara on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena. Tõendamaks isikute legaalsete tulude ja elatustaseme erinevust, esitas prokurör maakohtule vaatlusprotokollid, millest nähtuvalt vaadeldi kohtueelses menetluses süüdistatavate ja nende leibkondade, aga ka teiste isikute varalist seisundit kajastavaid andmeid.

53. Maakohus võttis jättis siiski tõendikogumist protokollid istungil vastu, kuid otsuse tegemisel välja. Kohus asus seisukohale, et kõnealused protokollid ei ole KrMS 6 § 3 mõistes tõendiks, vaid tegemist on menetleja hinnanguga . , millele on jäetud vaadeldud andmed lisamata Seetõttu lahendas maakohus küsimuse laiendatud konfiskeerimisest ja konfiskeerimise asendamisest vaid selles osas, milles ta sai tugineda (vt eespool algdokumentidele ja ristküsitlusel antud ütlustele p-d 2 ja 5). ja luges need algandmete puudumise Ringkonnakohus nõustus maakohtuga tõendid ning ete kontrolli samuti lubamatuks. vaatlusprotokollis esitatud kokkuvõt matuse tõttu Ühtlasi jättis ringkonnakohus rahuldamata prokuröri taotluse võtta kõik apellatsioonimenetluses vastu dokumendid, millele protokollides viidati.

54. Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimisel on isikute legaalsete tulude ja elatustaseme erinevus Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt tõendamiseseme üheks asjaoluks. selgitanud, et S 63 lg-s 1 tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks võib kasutada üksnes KrM § loetletud tõendiliike (nn rangeid tõendeid) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2017. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-101-16, p 19). KrMS 63 § lg kohaselt on tõend kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Seega on ka isiku legaalsete tulude ja elatustaseme erinevuse tuvastamine võimalik vaid eelnimetatud tõenditega.

55. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses on selliseid tõendeid ka kogutud. Maakohtule esitatud vaatlusprotokollide

rohkelt on põhjal võib järeldada, et tõendeid kogutud

1-18-4371-18-437

13(18) rahvastikuregistri, Maanteeameti, Maksuja Tolliameti, e-kinnistusraamatu ja e-äriregistri infosüsteemist, samuti erinevatelt pankadelt ja teistelt äriühingutelt, vaadeldud on erinevaid esemeid jne. maakohtule esitamata ja Valdava enamuse nendest tõenditest jättis prokuratuur aga soovis isikute legaalsete tulude ja elatustaseme erinevust tõendada isiku varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollidega.

56. Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja ära võtta asitõenditena kasutatavad objektid § (KrMS 83 1). Vaatlusprotokoll lg on tulenevalt KrMS 86 lg- 1, - 87 ja 63 lg- 1 § st § st § st vaatluse kui uurimistoimingu käiku kajastav ning vaadeldava objekti tõendamiseseme aspektist olulisi omadusi ja tunnuseid objektiivselt Nimetatud omaduste ja tunnuste kirjeldamine on kirjeldav tõend. kriminaalmenetluses vajalik eelkõige selliste objektide puhul, mida ennast või mille omadusi ja tunnuseid ei saa mille vahetu uurimine mingil põhjusel kohtulikul arutamisel vahetult uurida või kohtulikul arutamisel võib olla raskendatud või pole otstarbekohane. Nii näiteks pole võimalik kohtus vahetult uurida liiklusõnnetuse sündmuskohta, kuna seda on vahepeal oluliselt muudetud, ei saa uurida ka kuriteojälgi laiba kehaosa võib olla maetud või tuhastatud. del, sest inimene Kohtulikul arutamisel võib vahel olla keeruline uurida vahetult ka mõnda asitõendit, nt kuriteo objektiks olnud , kuna seda kasutatakse parasjagu . Liiati ei pruugi põllutöömasinat põllutöödel asitõendi vahetu uurimine olla otstarbekas, kui kogu tõendamisaspektist oluline teave selle kohta on kohtul vaatlusprotokollis talletatuna olemas Selliste objektide kohta, mis on loetletud . KrMS 63 lg-s 1 ja mille vahetu uurimine on skusteta , ei ole § ra võimalik kohtulikul arutamisel aga vaatlusprotokolli koostamine sootuks vajalik – see ei lisa olemasolevale tõendile midagi ei kvantitatiivselt ega kvalitatiivselt. Nii nt saab tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks esitada kohtule dokumen

vt p 44), ilma et selle kohta di (KrMS § l23 lg ) või ka foto ( käesoleva otsuse tuleks . täiendavalt koostada dokumendi või foto vaatlusprotokolli

57. Kohtule esitatud isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokollidest nähtuvalt ei toimetatud andmete vaatlust KrMS 83 lg-s 1 ja 86 lg-s 1 Vaatluste § § loetletud eesmärkidel. eesmärk ei olnud kuriteojälgede avastamine (nt võltsitud allkiri, sõrmejäljed) ega asitõendina kasutatavate objektide äravõtmine. Samuti ei olnud eesmärk koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid – kõik andmed, s.o suures koguses andmed erinevatest infosüsteemidest, vastused rohketele järelepärimistele jms, Küll aga kõrvutas p olid juba kogutud. rotokollide koostaja vaatluse objektiks olnud erinevaid tõend seostas neid ja paigutas enda arusaama järgi eid, konteksti, tegi erinevaid arvutusi, kokkuvõtteid ja järeldusi, analüüsides sealhulgas ka tunnistajate kohtueelses menetluses antud i ning vaadeldes erinevaid uurimistoimingu protokolle, ütlus menetlusdokumente ja samas menetluses enda poolt varem koostatud teiste isikute varalist seisundit kajastavate andmete vaatlusprotokolle. Sisuliselt analüüsis ja hindas menetleja vaatlusprotokolli koostamise hetkel olemasolevat tõendikogumit isikute varalise seisundi aspektist ning vormistas oma hinnangu ja selleni jõudmise vaatlusprotokollina. Selline menetlejapoolne andmete analüüs ei vasta vaatlusprotokolli olemusele ega täida vaatlusprotokolli eesmärke. Menetleja hinnang ega analüüs ei ole KrM § S 63 lg 1 tähenduses tõend ning seda ei saa tõendina Tõendamaks käesolevas vaadelda ka siis, kui see on vormistatud vaatlusprotokollina. asjas isikute legaalsete tulude ja elatustaseme erinevust, tulnuks esitada maakohtule prokuröril kohtueelses menetluses kogutud . Praegu vaatlusprotokollidena vormistatut saanuks tõendid prokurör näitliku sel juhul kasutada kohtumenetluses abistava materjali funktsioonis abivahendina, prokuratuuri seisukohti mis ei ole tõend, kuid aitab tõendeid esitada, selgitades üksikute tõendite ja nendevaheliste seoste kohta (vrd KrMS 296 4, aga ka § lg § 12610 lg-d 1 ja 3).

58. Seega ei pidanud m

- ja ringkonnakohus vaatlus aa kõnealuseid protokolle põhjendatult tõendina lubatavaks ja otsustasid kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise ja konfiskeerimise

1-18-4371-18-437

14(18) asendamise kohtul olemasolevate teiste üle tõendite alusel. Kolleegium märgib, et võistlevas menetluses vastutab süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende järgi otsuse tegemises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-7-14, p 11.1). Sellest tulenevalt pole võistleva kohtumenetlusega § kooskõlas prokuröri seisukoht, mille kohaselt (KrMS 14 1 lg ) oleks maakohus pidanud ise paluma algandmete esitamist, kui leidis, et vaatlusprotokollidest ei piisa konfiskeerimise ja selle asendamise taotluse rahuldamiseks. Lisaks, kuigi KrMS 297 § lg järgi võib kohus pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist ka omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise, on see võistleva kohtumenetluse raamides pigem erandlik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. septembri 2006. otsus asjas a nr 3-1-1-67-06, p 7.1).

59. Prokurör esitas kohtueelses menetluses kogutud tõendid isikute legaalsete tulude ja elatustaseme erinevuse kohta apellatsioonikohtul ei olnud

küll ringkonnakohtule, kuid nende vastuvõtmiseks õiguslikku alust Põhjendatul § alusel võib apellant . t selgitas ringkonnakohus, et KrMS 321 lg apellatsioonis tugineda maakohtus tõendi uurimata jätmisele üksnes siis, kui ta esitas tõendi maakohtule ja seda ei võetud vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et tõendid koguti juba kohtueelses menetluses. Lisaks ei selgu kassatsioonist, et prokurör ei saanud tõendeid maakohtule mõjuval põhjusel esitada. Seega jättis prokuröri need tõendid põhjendatult ringkonnakohus vastu võtmata.

60. Riigikohus on selgitanud, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks peab prokuratuur lisaks menetletavale kuriteole, mille järelmina on laiendatud konfiskeerimine ette nähtud, tõendama faktilised asjaolud, mis annavad põhjuse eeldada, et ka isiku see vara, mida ta ei ole saanud menetletava kuriteoga, on tervikuna või osaliselt saadud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Osutatud asjaolude tõendamise tulemusena tekkiv vara kuritegeliku p äritolu eeldus on piisav, lugemaks isiku vara KarS §

2 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena saaduks, välja arvatud juhul, kui isik ise selle eelduse ümber lükkab, s.t tõendab vara päritolu õiguspärasuse (KarS § 832 nnavad lg 1 teine lause). Põhjustena, mis a seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud KarS 83 § lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena või selle arvel, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. See loetelu on alternatiivne ega ole ammendav.

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. 2016. nr 3-1-1- -16, p-d 42 43) märtsi a määrus asjas –

61. Seega on erinevus isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel vaid üks võimalik põhjus, mis annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud KarS 83 § lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena või selle arvel. Laiendatud konfiskeerimine tuleb kõne alla ka siis, kui osutatud erinevust ei tuvastata, ent samas annab mingi muu põhjus aluse eeldada, et isiku kogu vara või osa sellest pärineb algselt kuritegevusest. Nagu märgitud, võib selliseks põhjuseks olla ka kuriteo olemus. Seejuures peetakse silmas menetletava kuriteo, mitte eeldatava kriminaaltulu allikaks oleva –

– kuriteo olemust (vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 43). Mõistetavalt ei piisa isiku vara kuritegeliku päritolu eeldamiseks pelgalt asjaolust, et tema toime pandud kuritegu on selline, mille puhul näeb seadus ette võimaluse kohaldada laiendatud konfiskeerimist. Vara kuritegeliku päritolu presumptsioonist saab rääkida siis, kui menetletava kuriteo asjaolud viitavad toimepanija püsivale kriminaalsele eluviisile. Teisisõnu on jutt ku ö tüüpiline toimepanija teenib kogu oma sissetuleku või ritegudest, mille nlõviosa sellest kuritegelikul teel. Asjaoludena, mis võivad rääkida kuriteo olemusest tingitud vara

1-18-4371-18-437

15(18) kriminaalse päritolu eelduse kasuks võib nimetada näiteks menetletavate kuriteg , ude arvukust, ulatust, keerukust, organiseeritust, süsteemsust, kasumlikkust jmt. Juhul, kui menetletava kuriteo olemus annab piisava põhjuse eeldada, et kogu toimepanija vara või mingi osa sellest on kriminaalset päritolu, on võimalik selline vara konfiskeerida, välja arvatud osas, mille puhul isik ise tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga (selle kohta, millistel tingimustel saab kõnesoleva vara konfiskeerida kolmandalt isikult, vt lähemalt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-10-16 ).

62. Aastaid narkokuritegude ja väljapressimistega tegeleva kuritegeliku ühenduse organiseerimine, nagu ka sellisesse ühendusse kuulumine on kuritegu, mille olemus annab üldjuhul aluse eeldada, et toimepanija vara on saadud KarS 83 §

2 tähenduses kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Ka käsilolevas asjas on kohtute tuvastatud kuritegude asjaolud sellised, et need annavad piisava aluse KarS 83 §

2 lg-s 1 nimetatud eelduseks, et toimepanijate vara on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Samas on aga kohtud konkreetsetele tõenditele tuginedes tuvastanud, et see osa süüdistatavate varast, mille osas jäeti prokuratuuri taotlus laiendatud konfiskeerimise või selle asendamise kohaldamiseks rahuldamata, pärines muudest allikatest kui kuritegude toimepanemine. Järelikult tegid kohtud kõnesoleva vara puhul kindlaks KarS 83 § lg teises lauses sätestatud laiendatud konfiskeerimist välistava asjaolu. Süüdistatavate selle vara, mille legaalse päritolu kohta tõendeid ei olnud, on kohtud konfiskeerinud.

63. Eeltoodud põhjustel jääb tagajärjetuks kassaatori taotlus tühistada kohtuotsused ka osas, millega jäeti osaliselt kohaldamata V. Gulevichi, A. Kozlovi, I. Drovnjašini ja Polehha vara laiendatud A. konfiskeeri . mine või selle asendamine III

64. Kassatsioonis heidetakse ringkonnakohtule ette kohtulikul arutamisel ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumis väidetavalt t, mis seisnes selles, et ringkonnakohus langetas istungil ühe ja sama taotluse Nimelt esitas prokurör kohta kaks diametraalselt erinevat otsust. ringkonnakohtule taotluse võtta vastu ja uurida täiendavaid tõendeid. väitel määras Kassaatori kohus esmalt, et prokuröri taotlus rahuldatakse ja kohus võtab nende tõendite suhtes seisukoha kohtuotsuses, k

uid pool tundi hiljem jättis kohus sellesama taotluse rahuldamata.

65. Olles tutvunud ringkonnakohtu istungi protokolli ja salvestisega, kolleegium menetlusõiguse rikkumist ei tähelda prokuröri taotluse lahendamise . Vaatamata teatavale ebakindlusele sõnastamisel ei ole alust väita, et ringkonnakohus oleks prokuröri taotluse rahuldanud. Vastupidi – määras kohus võtta seisukoh prokuröri esitatud tõendite esmalt t kohta kohtuotsuses ning seejärel, s.o pärast prokuröri taotluse põhjenduste ärakuulamist, jättis tõendid asja juurde võtmata. Ringkonnakohus leidis, et prokuröri taotlus on põhjendamatu ja maakohus ei ole eelnimetatud tõenditega arvestamata jätmisel vigu teinud. Sama märkis ringkonnakohus ka otsuse p-s 15. Prokuröri taotluse ühesuguses lahendamises nii ringkonnakohtu istungil määrusega kui ka otsuses kolleegium menetlusõiguse rikkumist ei näe. IV

66. Prokuratuur rahuldamata taotlus taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kohaldada Gulevichi suhtes vahistamist Kassatsiooni takse, V. edasilükkava tingimusega. s märgi et pärast käesolevas asjas maakohtu otsuse tegemist tunnistati Gulevich Tallinna V. Ringkonnakohtu 9. septembri 2020. otsusega nr 1-20-1503 S 318 ja a /37 süüdi Kar § lg järgi teda karistati vangistusega. Selles asjas esitas Gulevichi kaitsja teistmisavalduse ja Riigikohus V.

1-18-4371-18-437

16(18) võttis selle menetlusse. Seetõttu leidis prokuratuur, et V. Gulevichile asjas nr 1-20-1503 mõistetud karistuse tühistamise korral viimane vabastatakse ja ta võib pakku minna.

67. KrMS 130 § lg vahistada kohaselt võib kohus vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Riigikohus on sedastanud, et vabaduses viibivana ei saa käsitada süüdistatavat, kes kannab teises kriminaalasjas mõistetud vangistust. Sellise süüdistatava § vahistamine KrMS 130 lg aga alusel on võimalik edasilükkava tingimusega – alates teises kriminaalasjas mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil süüdistatav viibib taas vabaduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. oktoobri 2014.

3-1-1-73-14, p 5 a määrus asjas nr ). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. menetluses on Gulevichi iks vahi Käimasolevas V. suhtes valitud tõkend all pidamine. Maakohus jättis selle tõkendi oma otsuses muutmata ja järgnenud menetluses ei ole seda tühistatud. Ei tühistanud seda ka süüdimõistva otsuse jõustumine teises kriminaalasjas. Seega o

li prokuröri taotlus põhjendamatu ning ringkonnakohus jättis selle õigustatult rahuldamata. V

68. Prokuratuur taotleb ka R. Gribovski õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamist. Kassaatori hinnangul rikkus apellatsioonikohus KrMS 339 1 p 8 § lg tähenduses oluliselt kriminaalmenetlusõigust, sest käsitles Gribovskit otsuses R. läbivalt kuritegeliku ühenduse liikmena, kuid tegi sellest hoolimata õigeksmõistva otsuse. Samuti jättis kohus tõendikogumist välja alusetult kriminaalasjas nr 1-16-977 tehtud kohtuotsuse, millega Gribovski suure koguse narkootilise R. mõisteti süüdi aine ebaseaduslikus s. sus käitlemise Prokuröri hinnangul kinnitab see kohtuot anonüümsete tunnistajate ütlusi, kuritegelikku ühendusse ja tema ülesanne mille kohaselt kuulus Gribovski R. oli „tegeleda narkootikumidega“.

69. Kolleegium sisulist vastuolu ringkonnakohtu otsuse resolutiiv-

. Kuigi ja põhiosa vahel ei näe kõnealuse

9 on kuritegeliku ühenduse liikmete otsuse p-s 2 loetelus nimetatud ka Gribovskit R. , on ilmselgelt tegemist veaga tähelepanematusest tuleneva , millest ei saa järeldada, et ringkonnakohus käsitles kuritegeliku ühenduse liikmena viimast . Sellise ve tegemine kohtu a otsuses võib olla küll taunitav, kuid on mõistetav arvestades süüdistatavate hulka ja , ringkonnakohtu otsuse mahukust. Erinevalt aga viidatud punktist, milles ei

eel käsitleta R. , apellatsioonikohus otsuse p-s 23 selge , et Gribovski süüküsimust märkis sõna lt apellatsioonides esitatud seisukohad ei väära maakohtu järeldusi ega anna alust Gribovskit R. süüdi mõista. üüküsimusega , jõudis kohus Ning tegeledes Gribovski s R. lahendi punktis 45 p tulemusel

seisukohale, et R. Gribovskile õhjaliku analüüsi ühemõtteliselt ja jälgitavalt etteheidetav tegu ei ole tõendatud ei saa rääkida KrM § . Seega S 339

1 p-s 8 nimetatud lg rikkumisest.

70. K kassaatoriga aga selles, et kriminaalasjas nr 1-16-977 tehtud kohtuotsus on olleegium nõustub käimasolevas menetluses lubatav tõend varasemas praktikas rõhutanud, et . Samas on Riigikohus teises asjas tehtud kohtuotsus saab olla tõend vaid piiratud ulatuses ega saa tõendada selle otsusega tuvastatud faktiliste asjaolude esinemist või puudumist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

17. novembri 2017. nr 1-17-4924/15, p 39; 2. detsembri 2011. a otsus asjas a määrus nr 3-1-1-96-11, p 7.2). Seega saab kõnealuse kohtuotsusega käesolevas asjas tõendada asjaolu, et

R. Gribovski tunnistati Harju Maakohtu 7. 2016. märtsi a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS 184 lg 2 p 2 S 184 § järgi ning et sama otsusega tunnistati Kar § lg järgi süüdi ka

A. Kozlov, kuid see otsus

Gribovski poolt toime pandud narkokuriteo faktilisi ei tõenda R. asjaolusid ega ka kuulumist narkokuritegudega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Ent selle üle, et R. Gribovski ja A. Kozlovi kohta on kriminaalasjas nr 1-16-977 tehtud narkokuriteos süüdimõistev otsus, asjas vaidlust ei ole – seda ei ole eitanud ka süüdistatavad. Käimasolevas

1-18-4371-18-437

17(18) menetluses tehtud otsusele ei saanud teises kriminaalasjas tehtud otsuse arvestamata jätmine seega mõju avaldada.

71. Küll aga – , et kohtud jätsid tõendikogumist sedastas kolleegium eespool otsuse punktides 36 42 alusetult

15. mai 2017. see välja a jälitustoimingu protokolli. Süüdistusakti kohaselt tõendab protokoll Gribovski kuulumist Kemerovo E R. kuritegelikku ühendusse. i ole välistatud, et kõnealuse protokolli lisami tõendikogum võib kaasa tuua uute faktiliste ne olemasolevale ile asjaolude tuv

Gribovski Seega on 15. mai astamise ja muuta kohtu järeldusi R. süüküsimuses. 2017. a jälitustoimingu protokolli tõendikogumist väljajätmine vaadeldav menetlusõiguse rikkumisena, mis on KrMS 339 oluline ja tingib Gribovski kohta tehtud § lg mõttes R. kohtuotsuste asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks. tühistamise ja tühistatud osas VI

72. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS 361 § lg 1 p- 6 ning st § 362 p- 2 st , tühistab kolleegium Harju Maakohtu 28. mai 2020.

Gribovski KarS 255 a otsuse mõista R. § lg järgi esitatud süüdistuses õigeks ja hüvitada Gribovskile KrMS 181 1 R. § lg alusel õigusabi kulud 14 338,80 eurot, samuti Tallinna Ringkonnakohtu 14. juuni 2021. otsuse a selles osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse Gribovski . kolleegium R. õigeksmõistmises tühistamata Tühistatud osas saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises vad kohtukoosseisus. Muus osas jää maakohtu otsus ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt. ja

73. Kolleegium jätab läbi vaatamata ja taotluse jätta

Kozlovi kaitsja kirjaliku seisukoha A. kassatsioonimenetluse kulud riigi kanda, samuti A. Vaskini kaitsja kirjaliku seisukoha, kuna need on esitatud KrMS 352 lg 2 p 2 alusel vt nt Riigikohtu § määratud tähtaega rikkudes ( kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2020. a otsus nr 1-19-4422/107, p 31).

74. I. kaitsja taotleb kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud 504 euro Drovnjašini hüvitamist. Taotluse kohaselt osutas kaitsja õigusteenust kolm tundi tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi hõlmas suhtlemist kliendiga, prokuröri kassatsiooniga tutvumist ja seisukoha koostamist. Kolleegium peab neid toiminguid vajalikuks ja neile kulunud aega põhjendatuks ning mõistab taotletud summa KrM § § S 175 1 p 1 ja lg

186 lg 1 alusel riigilt süüdistatava kasuks välja.

75. R. ja

O.

D. O. esindaja palub hüvitada mõlemale esindatavale kassatsioonimenetluses valitud esindajale makstud 1687 eurot ja 50 senti, s.o kokku 3375 eurot. Taotluse kohaselt osutas esindaja õigusteenust 22 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 12 t, millele lisandub käibemaks.

5 euro Õigusabi hõlmas prokuröri kassatsiooni ja ringkonnakohtu otsusega tutvumist kokku 8 tundi, kummagi kliendiga nõupidamist ja seisukohtade analüüsi kokku 2,5 tundi ning kassatsioonivastuse nende koostamist kokku 12 tundi. Kolleegiumi hinnangul ei ole vastuse koostamisele kulunud aeg põhjendatud, mistõttu ületab taotletud summa KrM § S 175

1 p-s 1 lg nimetatud mõistlikku ulatust. Vastuses korratakse suures osas juba varem esitatud argumente ning tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et prokurör ei vaidlustanud ringkonnakohtu otsust kolmandatesse isikutesse puutuvas osas.

3 tunni ulatuses hinnaga Kolleegium peab põhjendatuks hüvitada õigusteenuse osutamine

125 euro kokku 450 euro Kuna Riigikohus teeb t tund, millele lisandub käibemaks, s.o t. KrMS 361 lg 1 p-s 6 § märgitud lahendi, jääb viidatud summa KrMS 186 § lg 1 alusel riigi kanda.

76. R. Gribovski kaitsja esitas taotluse määratud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 146 eurot 40 senti. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks, prokuröri kassatsiooni analüüsimiseks ja vastuse koostamiseks 2 tundi ja 15 minutit. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud vajalikud ja nendele kulunud aeg põhjendatud. Riigi

1-18-4371-18-437

18(18) õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. aasta määruse nr 16 § lg- 6

6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium kaitsja te ning 10 ja § taotluse ja määrab kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 146 eurot 40 senti (sh käibemaks). Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 6 märgitud lahendi, jääb see menetluskulu KrMS 186 lg 1 alusel riigi kanda. §

77. Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks Gribovski R. süüküsimuses ei mõjuta teiste süüdistatavate süüdimõistmise ja karistamise kohta tehtud otsuseid. KrMS § ei võta lg võimalust pöörata ülejäänud süüdistatavate suhtes tehtud kohtuotsus pärast praegust ka vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprill 2022. otsus ssatsioonimenetlust täitmisele ( i a nr 1-18-158/266, p 93). (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 1-18-437/726